Mida suurem geograafiline kaugus, seda suuremad erinevused. Murdeahelad on näiteks romaani keelte murded Itaalias, Prantsusmaal, Hispaanias ja Portugalis; germaani keelte murded Austrias, Šveitsis, Saksamaal, Belgias, Hollandis; Skandinaavia murded Norras, Taanis, Rootsis; põhjaslaavi murdeahel: vene, ukraina, poola, tšehhi, slovaki k; lõunaslaavi murdeahel: sloveenia, serbia, horvaadi, makedoonia, bulgaaria k. 33. HETERONOOMIA JA AUTONOOMIA. TOO NÄITEID. Autonoomia = iseseisvus. Heteronoomia = sõltuvus. Erinevad poliitilistel ja kultuurilistel põhjustel. Keel on see, mis on autonoomne ja sisaldab endas heteronoomseid allkeeli. Heteronoomia ja autonoomia võivad muutuda. - heteronoomia heteronoomia (Lõ-Rootsi kuulus aastaid Taani alla. 40a jooksul said sealsetest taani keele murretest rootsi murded, keeleliselt ei muutunud midagi),
Urie Bronfenbrenner (1917-2005) Oli Vene- Ameerika psühholoog. Pidas väga tähtsaks arengu ökoloogia uurimist. Kujutas ökoloogilist keskkonda kui nelja üksteise sees olevat süsteemi kogumit ning kui interaktsiooni inimese isiksuse, protsesside, konteksti ja aja vahel. 1. Mikrotasand e KODU, lapsevanemad, vanavanemad, õed-vennad jne. Laps (eriti varases eas ) on sellest tasandist väga mõjutatud. Tema elukeskkonna loovad tema eest hoolitsejad. 2. Mesotasand e LASTEAED/KOOL, eakaaslased, õpetajad. Selles tasandis areneb suurel määral koostöö ja suhtlemisoskus. Suur roll selle tasandi kujundamisel (kui mitte ain...
Eetikaterminite sõnastik Absolutism, eetiline absolutism arusaam, et igale moraaliprobleemile leidub ainult üks õige vastus. Täiesti absolutistlik eetika koosneb absoluutsetest printsiipidest, mis peavad põhimõtteliselt võimaldama lahendada kõikvõimalikud elusituatsioonid, sõltumata kultuurist. Eetilisele absolutismile vastandub teravalt eetiline relativism, mis ütleb, et eetiliste printsiipide kehtivus sõltub sotsiaalsest heakskiidust. Algoritm reegel, mida tuleb järgida otsuste tegemise protsessis. Altruism tegutsemispõhimõte, mida iseloomustab ebaisekas suhtumine teistesse. Omakasupüüdmatu arvestamine teise inimesega; erapooletu, teisi arvestav käitumine. Altruismi vastand on egoism. Aruandekohuslus kohustus anda oma tegudest aru kellelegi teisele, kes on sinust kõrgemal positsioonil. Austus inimeste vastu fundamentaalne moraaliprintsiip, mis sisaldab nõuet, et me peame näitama kohast austust kõigi inimeste õiguste ja väärikuse ...
või meeldimist. Adorno ei olnud konservatiiv, ta `jälestas' klassikalist muusikat. Varem oli retoorika muusikaloojad lõid muusikat eesmärgiga, et meeldida publikule. Romantismiga tuli kuulaja vastutus muusika ees oled ise süüdi kui ei suuda tõelises kunstis kunsti leida, pidid õigesti kuulama õigeid asju. Just autonoomsuse tõttu tuleneb kunsti sotsiaalne jõud. Autonoomsusele vastandub heteronoomia. Heteronoomia allumine välimistele reeglitele, väljastpoolt antud seadustele. (Nt keegi tappis inimesi, aga samas see oli käsk, mis talle anti) Muusikateose väärtus asendub sellega, mida saab mõõta nubrites, rahas, statistikas jne. Vahetusväärtus - Turul vahetatav hind millegi muu vastu Tarbimisväärtus tegelik väärtus Autonoomset, reaalset kunstiteaost iseloomustab see, et me saame vaadata selle koostist ja analüüsida. Kultuuritööstus
Kunstiteos ei ole maailma positiivne .. , vaid negatiivne??? Reifikatsiooni mõjul said inimesed aru, et normid ei ole universaalsed. Vaimu emantsipatsioon mõnda aega töötas. Inimene allus ratsional. printsiipidele. Kunstis autonoomia peab säilima, see on võimelinee vastu seisma sellele loogikale, mis inimesega ühiskonnas juhtubb. „Mida enam totaalseks muutub ühiskond, seda vähem harmooniline on kunst“ Adorno sõnul on kunst ühiskonna sotsiaalne antitees. Autonoomia vastand - heteronoomia. Heteronoomsus – kellegi teise seadustele allumine. Inimõigustest loobumine on heteronoomne akt = „orjameelsus“ – välistele reeglitele allumine. Kant ja N. pidasid seda amoraalseks. Adorno 1938. Essee „Fetiš“ – toob mängu 2 Marxi väärtust – vahetusväärtuse ja kasutusväärtuse. Esimene märgib midagi, millel turul hind – üks kaup konverteeritav teiseks. Teine märgib eseme tarbimis-/praktilist väärtust, samas on sellisel esemel ka vahetusväärtus
Inimene on tunnetav olend. Sellisena kasutab ta oma mõistust teoreetiliselt. Inimene on aga samuti toimiv olend. Sellisena kasutab ta oma mõistust praktiliselt. Seda mõistuse praktilist külge käsitles Kant peamiselt kahes teoses, "Kommete metafüüsika ümberlükkamine" ja "Praktilise mõistuse kriitika". Esimene on selle ettevalmistav esitus, mida teises süstemaatiliselt ja üksikasjalikult käsitletakse. a) MÕNED PÕHIMÕISTED Autonoomia ja heteronoomia. Mis või kes määrab meie tahte? On kaks võimalust: Kas meie tahe on määratud seadustest, mis asuvad meis enestes, meie mõistuses. Sel juhul oleks mõistus autonoomne (enesele ise seadusi andev). Või meie tahe on määratud millestki, mis asub meist väljaspool, väljaspool meie mõistust. Sel juhul oleks meie tahe võõrast seadusest määratletud (Heteronoomia). Kõik senised filosoofia katsed, arendada välja eetika kui õige tegutsemise teooria, on
Kultuuriteooria 21.01.2015 Rein Raud „ Mis on kultuur“ 2013 „ 20nda sajandi mõttevoolud“ Mis on kultuur? Williams on öelnud et kultuur on kõige keerulisem sõna Sõna kultuur viitab eestikeeles sõnale põllumajandusele (agriculture) Kultuur viitab millegi kasvatamisele, arendamisele Teine seos, mis kultuuri mõistel on religioon (cultus) Kultuur hakkab märkima inimese arenemise viisi hakatakse defineerima kultuurset inimest. Kultuursust hakati siduma terve rahvaga, rahvad kellele on kultuur ja kellele ei ole Kultuuri vastand on barbaarsus Muutus mis leidis aset 18. Saj, hakati rääkima kultuurist ja tsivilisatsioonist. Jaotus oli selline: kultuur puudutas inimese vaimset osa ja materjalistlik kuulus tsivilisatsiooni alla. ROMANTISM ja VALGUSTUS. Valgustuse idee oli selles, et ta kuulut...
Eesti murded I Läänemeresoome lõunarühma keeled vadja; põhjaeesti; liivi; lõunaeesti; Tallinna keel on nagu soome ja setu keele segu! Eesti keele ajalooline kujunemine Varajase läänemeresoome keele keskmurded – 2500 a eKr?; Hilise läänemeresoome algkeele lõunamurded; Põhjaeesti hõimumurre – tugevad Skandinaavia kontaktid. Eesti-Rootsi asustus on juba viikingiaja alguses (7.,8., 9. saj); Keskpõhjaeesti murded; Põhjaeesti keskmurre; Eesti ühiskeel; Eesti kirjakeel + erinevad jooned teistest eesti murretest: 1920-1930ndad; Muinasaja keskused: Sakala – Lembitu; Saaremaa; Virumaa – soomlaste Viru jmt; Rävala; Harju; Ugandi – keskuseks Otepää; Kirjakeel kujunes välja keskuste vahel: Paide-Põltsamaa; praegune kirjakeel on neile murretele kõige lähedasem. KEEL JA MURRE Mis on keel? Mis on murre? Keel (eristatakse riiklikul tasandil) – murre (maakond) – murrak (kihelkond: surnuaed ja kirik) – külakeel (küla) ...
KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Eesti keel kujunes 13-16.sajandil läänemeresoome algkeele hõimumurrete lähenemise ja teiste hõimumurretest eristumise tulemusel. Kuuluvus keelesuguluse aluse: uurali soome-ugri läänemeresoome keeled (eesti, soome, liivi, karjala, vadja, isuri, vepsa). Ühiseid muutusi Eesti alal kõneldud murretes 13.-16.sajandil: · Konsonantide palatalisatsioon nt pall, kott · Lõpukadu ja sisekadu · Järgsilbi pikkade vokaalide lühenemine · n kadus sõna lõpust · Pöörduva eitusverbi muutumine eituspartikliks · Kvotatiivi ja komitatiivi kujunemine Aglutinatiivsuse vähenemine, sõnad ei jagunenud enam nii selgelt osadeks, sulasid kokku. Fusiooni lisandumine. Kontaktid indoeuroopa keeltega: laensõnad: alamsaksa, slaavi, vene, balti, Esimesi kirjalikke ülestähendusi: · 13....
(sotsiaalsetest ja ajaloolistest tingimustest) teadlikuks. Inimene mõistab, et piiravad reeglid ei ole universaalsed. Reeglid on meie enda teha. Järelikult kunsti roll muutub. Kunstniku eneseväljenduse idee on uus nähtus. Kunsti ülessanne on ajaloos olnud teeniv. Kunst muutus isiklikumaks. Kui inimesed on kaotanud oma autonoomia, siis kunstitoes on suutnud oma autonoomia säilitada. Järjest enam on näha kuidas kunst ei sobi sellesse maailma (ühiskonda). Autonoomiale vastandub heteronoomia - me allume mingile jõule, mis asub väljaspool meid - reaktiivne . Autonoomia- kunstil peab olema negatiivne jõud (Kafka) - tõelisele kunstile on omane eituse võime. Kultuuritööstus - masside manipulatsioon väljast poolt. Kultuuritööstuse vallas on ka ´päris´ kunsti variante. Toimub suurepäraselt mistahes objekti puhul (filmid - klassikaline muusika, muusika jne). Kultuuritööstuse poolt kasutatav kunstiteos (muusika) kaotab midagi
1. PILET FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID, NENDE PÕHIJOONED S. KIERKEGAARD 19. SAJANDI IRRATSIONALISMI ESINDAJA JA EKSISTENTSIALISMI EELKÄIJA Antiikkreeka filosoofia - küsimus maailma algest ja algseadusest ning kõiki ühendavast alusest, olemuslikud küsimused, tõe ning tõelise tunnetuse otsimine inimese loomuse uurimine ning eetiliste põhimõtete kujundamine, isikliku õnne otsimine. On omakorda eelsokraatiline periood, klassikaline periood, hellenistlik periood. Keskaja filosoofiat iseloomustab kristluse ja filosoofia tihe side, tollased filosoofid olid enamjaolt vaimulikud. Põhiteemaks on usu ja teadmiste vahekord. Jaguneb: patristiline periood (proovitakse antiikfilosoofia abiga üles ehitada kristlik õpetus), skolastika (küsimustele hakatakse lähenema ratsionaalselt). Renessanssile saab omaseks eksperimenteerimine. Renessanssi ajal tehti rida leiutisi, avastusi, mis mõjutas oluliselt ka filosoofiat. Uuritakse tõelisust (...
Loeng 8. lk. 3. moraalne vabadus seisneb selle, et „sul tuleb“ teha midagi – kinni pidama. Autonoomia – iseendale seaduseks olemine. Vabadus seisneb mõistuslikus enesemääratlemises. Moraalselt kohustatuna täitma neid norme, mida tema enda mõistus ette kirjutab. Absollutse vabadusega kaasneb absoluutne vastutus. Nähtumuste maailmas ei kanna täielikku vastutust (ühiskond, teised inimesed jne). Mõistusesfääris on vastutus aga inimesel iseendal. Milles seisneb tahte heteronoomia printsiip? Vastupidine printsiip. Siis kui tahe laseb ennast määratleda millegi mõistusvälisena ehk laseb omale seadusi ette kirjutada (ühiskond, inimesed, religioon jne). Mida tähendab termin „maksiim”? Loomulikud käitumisreeglid. Milles seisneb inimese empiiriline karakter? Maksiimide kogum on empiiriline karakter, mis erineb kultuuriti. Milline on praktilise filosoofia ülesanne inimese maksiimide suhtes? Kontrollida maksiimide moraalset õigustatust
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
