Sportimise/liikumise iseseisvaks harrastamiseks vajalikud teadmised Annemai Harak 12. klass Antsla Gümnaasium Ala valiku põhimõtted ● Sport on midagi enamat kui seos inimese füüsilise tervisega. See aitab ka arendada meeskonnatööd, tõsta enesekindlust ja tunnetada oma keha. Mõnele sobivad meeskonna- ning teisele individuaalsed alad. Ühed kehatüübid sobivad rohkem ühe spordialaga, teised teisega. Kuidas valida õige spordiala? ● Uurida ja tutvuda kodupiirkonnas harrastatavate spordialadega. ● Kui on kiirust, jõudu, osavust, vaimset tugevust ja töötahet, ollakse võimeline osalema igal spordialal. ● Üksikalad õpetavad püsivust, pühendumust ja tõstavad lapse enesehinnangut. Kuigi spordiala harrastatakse üksi, siis on palju võimalusi sotsialiseerumiseks ja teistega
Kehatüübid ja toitumine Koostas: Rutt Kuusemäe 2006 Kehatüübid Skeleti iseärasusi arvestades võib eristada 4 rahvaliku nimetusega kehatüüpi: liivakell, õun, pirn ja pulk. Teaduslikumas käsitluses võetakse arvesse ka ainevahetuse iseärasusi , mis liigitab kehatüübid kolmeks: mesomorfiks ehk atleetlikuks, endomorfiks ehk ümaraks ja ektomorfiks ehk kõhnaks. Päris puhtaid tüüpe on umbes 20%, ülejäänud on segud. Segunada võivad näiteks mesomorf ja endomorf, kes annavad kokku ülekaalulisusele kalduva, kuid samas lihaselise inimese. Mesomorf ja ektomorf moodustavad ideaalse keha, mis on vormis ilma treeninguta. Selline inimene võib süüa kõike nõrkemiseni, ilma, et kehakaal tõuseks.
Spearman(üldintelligentsus) Stern(intelligentsuse koefitsent ehk IQ) Wechsleri intelligentsus skaalad WAIS ja WISC KABC- intelligentsustestid lastele IQ uuringus Eestis- Juhan Tork, "Eesti laste intelligents" Goddard (IQ ja kriminaalsus) 05.10 Montesquie Darwin(evolutsiooniteooria) Mead, Benedict(antropoloogiline lähenemine) Watson biheiviorism) Hippokrates-4 temperamenditüüpi Koleerik-kollane sapp Melanhoolik-must sapp Sangviinik-veri Flegmaatik-lima Kretshmer ja Sheldon (kehatüübid- endomorf, ektomorf, mesomorf) Allport- kesksed ja teisesed tunnusjooned Eysenck (bioloogiline tunnusjoonte teooria- ekstravertsus,introvertsus, neurootilisus, hiljem lisandud psühhootilisus) EPQ- Eysenck`s Personality Questionnaire McRae ja Costa NEO PI-R, Big Five- neurootilisus, ekstravertsus, avatus, sotsiaalsus, meelekindlus Rorschachi tindipleki test (projektiivtest) Pinel- ´haigetel on hing, kuigi defektne´ 12.10
Need on minu jaoks olulised asjad minu elus, kuigi ma ei saa väita, et mu toitumisharjumused ideaalsed oleksid või ka muud asjad. All järgnevas vaatan enda probleeme ning räägin üldiselt toitumisest, kehatüüpidest ja rühist. KEHATÜÜBID Kehatüüp on meie geenide ja elustiili otsene tulemus. Kuid alati on võimalus end muuta. Kehatüübi võti seisneb peamiselt siiski toitumise ja aktiivsuse tasemes. Kehatüübid jagatakse kolme peamisse rühma: endomorf, ektomorf ja mesomorf. Umbes 20% inimestest on puhtad tüübid, enamus on siiski segatüübid. Järgnevalt siis mõned naiste kehatüüpide täpsemad alajaotused ja neile mõeldud treeningutest: A-kuju A-kuju on tuntud ka kui lusika-kuju. A-kujule on iseloomulik lisaraskus alakehas, peamiselt puusadel, reitel ja tuharatel, samal ajal on piht ja rinnad väikesed. Balansi saavutamiseks tuleb laiendada õlavöödet ja selga.
tugevad jalad ja ka kogu keha. Tugevad jalad võimaldavad teha jooksusamme kiiremini ja muuta neid suuremateks. Ka käed peavad olema tugevad, sest käte jõud peab olema proportsionaalne jalade jõuga. Jooksutehnikal on vahest kõige suurem tähtsus. Õigesti joostes on kergem joosta, saab joosta kiiremini ja kauemini. Tehes üksi jooksutrenne on võimatu muuta oma tehnika paremaks, sellist protsessi peab jälgima kogenud treener. Iga inimesel on erinevad kehatüübid ja füüsikalised võimed ning tulenevalt nendest on igal inimesel oma maneer joosta, mida aga alati saab muuta paremaks. Jooksutreeningu põhialuseks on aga vastupidavus. Vastupidav inimene suudab teha rohkem trenni, taastub kiiremini ning vajab vähem puhkust. Isegi sprinter peab olema piisavalt hea vastupidavusega. Kust see aga tuleb ? Loomulikult sõltub palju sellest, mida loodus on inimesele andund. Vastupidavust saab aga treenida kõige suuremas ulatuses
Austraalia lõunarannikul ja saartel pesitseb kääbuspingviin. Roomajate fauna on maailma liigi- ja isendirohkeimaid, eriti palju on mürknastiklasi (sh. surmavalt mürgised pruunmaod ja taipen) ja sisalikulisi. Maa kaguosas elab maailma suurim, kuni 3 m pikkune vihmaussiline Megascolex. 6. Rahvastik Regiooni rahvastik on segu melaneeslastest, polüneeslastest, mikroneeslastest ning erinevatest aasia rahvastest. Füüsilised tunnused, sealhulgas nahavärvus ja kehatüübid varieeruvad. Austraalia põlisrahvad on tänapäeval vähemuses. Austraalias elab 85% inimestest linnades ning ligi 60% neist viies suurimas linnas: Sydneys ( 4 miljonit), Melbourne'is ( ligi 4 miljonit); Brisbane'is ( 1,6 miljonit), Perthis (1,5 miljonit) ning Adelaide'is (1,1 miljonit). Enim räägitud keel on austraalia inglise keel, mida räägib umbes 79% elanikest. Veel räägitakse hiina dialekte ja itaalia keelt. 7. Transport, turism
LIIKUMISHARRASTAJA MEELESPEA 1. VÄHESE LIIKUMISE RISKID? * suurem oht vigastustele * nõrgeneb südame ja vereringe töö * osteoporoosi risk * võib tekkida ülekaalulisus * kiire väsimine tavatoimingutes * halb enesetunne * suurem oht külmetushaigustele * liikumisvaegus kahjustab ainevahetust 2. KUIDAS ALUSTADA? Tuleks leida ja plaanida aega oma päevagraafikus liikumisharrastuse ning teiste sellega seotud küsimustega tegelemiseks. Kõige parem on regulaarselt liikumisharrastust alustada reaalsete ja teostatavate, mitte üle jõu käivate eesmärkide seadmisega. 3. LÜHIAJALISED EESMÄRGID? Hakkan end regulaarselt liigutama, nt 3* nädalas ja 30 minutit korraga Kolmel hommikul lähen tööle jalgsi Püüan loobuda suitsetamisest jne 4. PIKAAJALISED EESMÄRGID? Tahan osa võtta järgmise aasta rahvajooksust Tahan võtta kaalust alla 10 kg Tahan parandada oma vastupidavust Tahan saavutada suveks hea vormi, jne 5. ALGAJATE VEAD? Liiga ...
Eestis on kahepaiksete levikuks küllaltki soodsad tingimused. See tuleneb siinsete veekogude ja niiskete paikade rohkusest. 12 KLASS ROOMAJAD Roomajate uudsed tunnused: munal tihe või kõva koor,lootel veekest, naha pealmine kiht sarvestunud, jäsemete tugev areng, rinnakorv, kaks vereringet, järelneer Haabitusetüübid: (kehatüübid) • Sisalikulaadne• Maolaadne• Kilpkonnalaadne S. KILPKONNALISED Luuline kilprüü ehk pantser. Silmadel on neil liikuvad laud. Hambad puuduvad. Kopsud on suured ja keeruka käsnja ehitusega. Sigimine munemise teel N narmaskilpkonn ehk matamata, sookilpkonn, eba-kartettkilpkonn , kolmküüniskilpkonn S. KÄRSSPEALISED Suur, poole meetri pikkune suure peaga sisalikulaadne loom. Säilunud vaid üks liik – hateeria (tuataara). S. SOOMUSELISED
annaabi.ee 
