lõhustumise kiirusest ja ulatusest ning teiselt poolt vatsamikroobidele kättesaadava energia hulgast. . Protekteeritud (kaitstud) proteiin Kaitstud söödaproteiini all me mõistame sööta, mis on töödeldud mitmesuguste tehnoloogiliste võtetega, eesmärgiga vähendada valgulise proteiini lõhustuvust vatsas ja suurendada vatsas lõhustamatu, kuid soolestikus seeduva valgulise proteiini osa. Suuretoodangulistel lüpsilehmadel ei piisa vatsas toodetud mikroobsest proteiinist, katmaks piimavalgu sünteesiks vaja minevat aminohapete hulka. Sellepärast on oluline, et suur osa valgulisest proteiinist imenduks soolkanalis, ilma et mikroorganismid seda töötleks. Samuti pole otstarvekas katta mikroorganismide lämmastikutarvet kalli valgulise söödaproteiiniga. Nendeks on: Söödavalkude töötlemine aldehüüdidega EU pole lubatud. Valkude aldehüüdidega töötlemise käigus tekivad amino- ja aldehüüdrühmade vahel ristsidemed, mis
võimaldab neil kasutada rohkesti koredat, toorkiurikast sööta, seda seedimiseks põhjalikult ette valmistada ja seedida. Mäletsejaliste eesmaod on unikaalse ehituse ja funktsioonidega, väga ruumikad organid. Eesmagudes, peamiselt vatsas, alluvad kääritamisele kõik toitained, kõige ulatuslikumalt süsivesikud; nii keeruka ehitusega polüsahhariidid (tselluloos, hemitselluloos) kui ka kergesti lahustuvad suhkrud ja tärklis. Proteiin: Suurem osa sööda proteiinist lõhustub vatsas ensüümide toimel peptiidide ja vabade aminohapeteni, mõned aminohapped lõhustuvad järgnevates etappides edasi ammoniaagiks, orgaanilisteks hapeteks ja süsinikdioksiidiks. Proteiini kääritamise käigus vabanenud peptiide, aminohappeid ja ammoniaaki kasutatakse vatsa mikroorganismide poolt toitainetena oma kehavalgu sünteesiks. Liiga kiire proteiini lõhustumise korral aga ei suuda nad kõike ära kasutada, tulemuseks on ammoniaagi tõus vatsas
VEISEKASVATUSE SÖÖTMISE OSA KONSPEKT Piima saamiseks tuleb läbi käia neli sammu: söömine/söötmine, seede, toitainete imendumine ja lüpsmine. Põhisöötadeks on silo, hein ja teraviljad. Koreosöötadeks on hein ja põhk. Söötadest ja söötmisest sõltub kõige enam veiste jõudlus (piima-, lihatoodang) ja piima- ning veiseliha tootmise tasuvus. Oluline on põhisööda keemiline koostis ja kvaliteet. Silosööt koosneb 35% kuivainest, 12-20% proteiinist, 25% toorkiust, 3-4% toorrasvast ning 9-10% metaboliseeruvast energiast. Lehm hakkab lüpsma peale vasika sündi. Ternespiim annab antikehasid, mis tagab immuunsuse. Udaras toodetakse piima näärmete poolt ja läbi peab udarast voolama 500 liitrit verd, selleks, et tekiks 1 liiter piima. Piim sisaldab 87% vett, kuivaineid 11-12%, 3-5% rasva, 2,7-3,8% valku ja ligikaudu 5% laktoosi. Mineraalainetest sisaldab piim kaltsiumi, kaaliumi, magneesiumi ja fosforit
Toitained on kõik söödas olevad aineid, mida loom kasutab energia saamiseks, kehaainete sünteesiks ja toodangu moodustamiseks. Toitained on nii orgaanilised ained – valgud, rasvad, süsivesikud, vitamiinid jt, kui ka mineraalelemendid. Toitefaktorid on need toitaineid, mida loom ise ei suuda sünteesida, need peavad pärinema söödast. Loomade normaalseks elutegevuseks on tingimata vaja: Energiat – sööda süsivesikutest, rasvast ja proteiinist. Proteiini ja selle koostises leiduvaid nn asendamatuid aminohappeid. Rasva ja selle koostises leiduvaid asendamatuid rasvhappeid. 14 vitamiini (A-, B1-, B2-, B6-, B12 vitamiin, pantoteenhape, niatsiin, koliin, müoinosiit, foolhape, biotiin, D-, E-, K-vitamiin). 24 mineraalelementi (kaltsium, fosfor, magneesium, kaalium, naatrium, kloor, väävel, raud, tsink, mangaan, vask, koobalt, jood, seleen, molübdeen, vanaadium, nikkel, tina, alumiinium, kroom, fluor, räni, arseen, liitium)
7) Kaerasöötühik . Bogdanov, Elin Anatoljevits NSVL, CCCP 8) Proteiini hindamissüsteemid 1) Toorproteiin. N * 6,25 ( see number on alati söödapakendite peal), kaladele antakse hoopis sulejahu, kus polegi aminohappeid. 2) Seeduv proteiin. = proteiini söönus-proteiini ekskretsioon (väljastamine sõnnikuga). Väga õige nimetus oleks seeduv toorproteiin. Näiv seeduv proteiin. Tänapäeval isegi seeduv näiv proteiin me teame, et osa seeduvast proteiinist väljutatakse uriiniga. Näiv seeduv proteiin uriini proteiin rooja endogeenne proteiin = tõeline proteiini seeduvus. 3) Proteiini bioloogiline väärtus on arv , mis näitab kui palju seedunud proteiinist ladestub loomorganismis. PBV= kehasse ladestunud proteiin / proteiini söömus+roojaproteiin. September-detsember 2008. a. 4) Proteiini bioloogiline väärtus mõnedel söötadel sigadele-veistele: piimal 0,95-0,97 %, kalajahu 0,74-0,89%,
Sellepärast on õige söötade energiat nimetada toitefaktoriks, mitte toitaineks. Loomorganismi toitumisel on energia materiaalseks kandjaks sööda orgaanilised toitained (rasv, süsivesikud, proteiin). Nende lõhustumisel organismis energia vabaneb. Peamise koguse vajaminevast energiast saavad loomad sööda süsivesikutest (tärklis, kiudained, suhkrud), kuna neid leidub söötades koguselt kõige rohkem. Teatud koguse ka rasvast ja proteiinist. Kuigi rasv on kõige energiarikkam toitaine, leidub teda taimsetes söötades vähe (mitte üle 5% kuivainest) ning see ei mõjuta sööda energiasisaldust. Toitainete lõhustamisel ja oksüdatsioonil loomakehas vabanenud energia leiab organismi poolt kasutamist peamiselt peamiselt soojusenergiana, teatud kogus muutub mehhaaniliseks ja väga väike osa elektri- ja kiirgusenergiaks. Energia mõõtühikuid on mitmeid (dzaul, kalor, kilovatt-tund jt
Atwateri kordajaid, sest tegu on kvaliteetsema toiduga. Leida energiasisaldus SV, R ja V arvelt ning arvutada päevane kogus arvestades osakaalu. Süsivesikute puhul kuumutada ja blenderdada, et see ka imenduks. Toit peab olema täisväärtuslik, tasakaalustatud, hästi seeduv, söödav ja ohutu (mükotoksiinid kuivtoidust). 3.10.1. Metaboliseeruva energia osakaal %ME Nt. mitu % kogu energiast tuleb nt proteiinist. 24% metaboliseeruvast energiast võiks pärineda proteiinist 38% süsivesikutest 38% süsivesikutest Arvutatakse ristkorrutisega: 100% - 345 kcal/100 g; x% - 77 kcal/100 g (77 kcal - toorvalkudest saadav energia, arvutatud varem, 345 kcal – 100 g kuivtoidust saadav energia kokku) Konserv on kõige kallim vesi – energiasisaldus 100 g kohta on väga väike võrreldes kuivtoiduga ning energiavajaduse katmiseks vajalik kogus on väga suur.
hüdrolüüsitakse,mille tagajärjel tekkib 2 sekundaarset signaalülekandjat IP3 ja DG.Tänu a-subühiku fosfaasi aktiivsusele GTP hudrolüüsitakse GDP-ks ning a-subühik vabaneb fosfolipaasist C.Kinaasiga seotud rets-1TM N- termineelsel osal on signaalmolekuli aktiivtsentriks,Valgu C- term osas on katalüütiline piirkond.Seega toimib ta üheaegselt rets-na ja ensüümina nt fosforüleerib türosiinjäägi OH- rühmast. Nt insuliin ja kasvufaktor.Intratsellul aarsed rets-koosnevad ühest proteiinist,mille C-terminaalil on ligandi siduv koht ja keskel DNA-ga sidumise koht. Nt. Tuuma hormooni retseptorid,millega seostuvad steroidsed hormoonid,kilpnäärme hormoon, retinoidid.Steroidhorm oonide rets:Nad on intratsellulaarsed rets.On steroidi sidumise koht ja DNA sidumise koht.
Toitu saavad loomad söötade näol. Põllumajandusloomade söödad on põhiliselt taimse päritoluga, loomseid produkte nagu kalajahu, lihakondijahu, piimasaaduseid kasutatakse piiratud kogustes peamiselt sigadele ja lindudele. Söödad sisaldavad mitmesuguseid keeruka ehituse ja koostisega ühendeid, milliseid nimetatakse toitaineteks või toitefaktoriteks. Loomade normaalseks elutegevuseks on tingimata tarvis: * energiat, mida loomad saavad sööda süsivesikutest, rasvast, proteiinist, * proteiini ja selle koostises leiduvaid nn. asendamatuid aminohappeid (põllumajandusloomadel 9, lindudel 11), * rasv ja selle koostises leiduvad asendamatud rasvhapped, * neliteist vitamiini (A-, B1-, B2-, B6-, B12-vitamiin, pantoteenhape, niatsiin, koliin, müoinosiit, foolhape, biotiin, D-, E-, K-vitamiin), * kakskümmend neli mineraalelementi (kaltsium, fosfor, magneesium, kaalium, naatrium, kloor, väävel, raud, tsink, mangaan, vask, koobalt, jood, seleen, molübdeen, vanaadium,
tiinuskuul on vajalik uttede söödaratsioonis vähendada rohusöötade osakaalu ja suurendada jõusöötade osakaalu. Ühel jootmiskorral peab tall saama 50ml/kg ternespiima. Täiskasvanud sugujäära paaritumiskoormus – 50 utte. Toitumisõpetus ja veiste söötmine Loomorganismi toitumine. Õhk, vesi, toit. Söödad on põhiliselt taimse päritoluga. Orgaanilised ained – valgud, rasvad, süsivesikud, vitamiinid. Energia – süsivesikutest, rasvast ja proteiinist. Proteiin Rasv 14 vitamiini 24 mineraalelementi vesi ja õhuhapnik Katabolism – keerulisematest ainetest tekivad lihtsamad ja vabaneb energia. Metabolism – ainevahetus; ainete lagunemise ja sünteesiprotsessid kokku. Söötade ja looma keha keemiline koostis. Süsinik, vesinik, hapnik, lämmastik, kaltsium, fosfor moodustavad mitmesuguste ühenditena taime- ja loomorganismist põhiosa. Kõik söödad ja looma keha koosnevad veest ja kuivainest. Proteiin kui toitaine.
füsioloogilisi ja seenhaigusi Allgrow® bioplasm · 100% looduslik mikroorgaaniline taimelahus · Sisaldab 20 taimele vajalikku toiteelementi, sh kaltsiumi · Preparaadiga pritsimise tagajärjel suureneb vastupidavus nii haiguste kui ka kahjurite suhtes, paraneb taime kasv ja saagikus ning saagi kvaliteet ja säilivus · Preparaati saab kasutada nii puuvilja- kui ka marjakasvatuses Plantskydd · Loomsest proteiinist pulber, mis tõrjub metsloomi. Peletav toime ulukitele seisneb selles, et preparaadil on värske vere lõhn · Saab kasutada nii viljapuuaedades kui ka istutatud noortes metsades · Pulbrist tehtud lahusega kas pritsitakse (metsataimede ladvad) või piserdatakse taimed üle (lehtpuude tüvi ja oksad) · Vahend sobib ka ilutaimede kaitseks · Eesti tingimustes oleks soovitav preparaadiga töötlemist teha u. kolme kuu möödudes (pakendil kirjas 6 kuud). See vajadus
vähenes. Kõrrelistest oli kõige suurema mõjuga ohtetu luste. Niidete lõikes olulisi erinevusi ei olnud. 136 Agronoomia 2010/2011 Vatsa proteiini bilanss (VPB) näitab mikroobse proteiini sünteesiks vajaliku lõhustunud proteiini liiga või defitsiiti, võttes arvesse mikroorganismidele kättesaadavat energiat. Lutsernisöötades on proteiinisisaldus kõrge ja vatsas lõhustuva proteiini osatähtsus sööda proteiinist väga suur (80-85%) ning sellest tulenevalt VPB tugevalt positiivne. Kõrreliste mõjul see näitaja vähenes. Katseandmetele tuginedes oli VPB enamike kõrreliste lisamisel poole väiksem kui puhaskülvis, kuid ohtetu luste, hariliku aruheina ja põld-raiheina segus hübriidlutserniga nullilähedane. Analüüsiandmed näitasid, et kõrreliste mõjul suurenes oluliselt kuivaine NDF sisaldus, vähenes seeduvus ja metaboliseeruva energia sisaldus (tabel 3). Segukülvide I
12. Rakuosised- Rakumembraan-kaitseb,Tsütoplasma-toitaine varustaja ,Rakuskelett- mitoos, meioos, Endoplasmaatiline võrgustik- ainete transport, Golgi aparaat- sünteesimine ja transport, Lüsosoomid- kaitsemehhanism, rakusisene seedimine, Mitokondrid- moodustab APTd, Tuum-ainevahetus, kromosoomid- hoiustavad geene, geenid-pärilikkusetegur hoiustab infot 13. Rakumembraan-määrab raku piirid ja säilitab erinevuse sise- ja väliskeskkonna vahel, koosned lipiididest, proteiinist, glükoproteiinist eraldab tsütoplasmat ja koevedelikku, funktsioonid-struktuurne, kaitse, transport,rakkudevahelised interaktsioonid ja kommunikatsioon Membraanvalgud- 50%membraani massist, 1) ainete transport läbi membraani 2) ioongradientide tekitamine 3) signaalide vastuvõtmine 4) vahendavad tsütoskeleti kinnitumist membraanidele 5) kontaktid teiste rakkudega 14. Passiivne ja aktiivne transport läbi rakumembraani-1. Primaarne akt transport:Ensüümne
valgumass.6 Amüloid koosneb F-komponendist , P-komponendist ja heparaansulfaat- proteoglükaanidest. F-komponent moodustab 95% amüloidimassist ning selle põhjal tekib mitut erinevat tüüpi amüloidi. Põhilised amüloidi tüübid on AL-amüloid, AA-amüloid ja A- amüloid. AL-amüloid (amyloid light chain) on immuunglobuliinide kergete ahelate derivaat ning AA-amüloid on seerumamüloid, mis tekib põletiku korral ägeda faasi plasmavalgust seerumi amüloid assotsieeritud proteiinist SSA (serum amyloid associated). 6 A-amüloid on seotud lokaalsete amüloidoosidega nagu näiteks Alzheimeri tõbi. Alzheimeri tõve korral on iseloomulikuks patoloogiliseks leiuks amüloid naastud ajus. Seda leidu kasutatakse ka tihti antud haiguse diagnoosi kinnitamiseks. Amüloid naastud koosnevad puntrast korrapäraselt paigutunud fibrillaarsetest agregaatidest, mida kutsutakse ka amüloid fibrillideks. Fibrillid on hargnematud, tihedalt omavahel seotud,
Munakollane 48,8 g 16,4 g 32,9 g 0,2 g 0,7 g (Allikas : Poul Erner Andersen Introduktion til levnedsmiddelsteknologien”) Munakoor Munakoore sisepoolel on kaks kilet, mis on üksteise küljes kinni, välja arvatud muna tömbis otsas, kus nad moodustavad õhuruumi. Välimise kile paksus on 48 mikromeetrit ja sisemisel 22 mikromeetrit. Need kiled koosnevad keratiini-nimelisest proteiinist. Munakoor on kõva ja pooridega, koosnedes kaltsiumist (98,2%), magneesiumist (0,9%) ja fosforist (0,9%) (fosfaadi kujul). Koore paksus sõltub kanatõust ja sööda koostisest. Koore pealispinnal on vetthülgav kile (1030 mikromeetrit), mis kaitseb muna sisu bakterite eest. Munavalge Munavalge koosneb vedel- ja tihekihtidest. Eri kihtide protsentuaalne suhe sõltub muna suurusest ja tootmistingimustest. Munavalge keemiline koostis: Proteiin 10,1 % Rasv 0,0 % Süsivesikud 1,2 %
Põllumajandusloomade söödad on põhiliselt taimse päritoluga, loomseid produkte nagu kalajahu, lihakondijahu, piimasaaduseid kasutatakse piiratud kogustes peamiselt sigadele ja lindudele. Söödad sisaldavad mitmesuguseid keeruka ehituse ja koostisega ühendeid, milliseid nimetatakse toitaineteks või toitefaktoriteks. Loomade normaalseks elutegevuseks on tingimata tarvis: * energiat, mida loomad saavad sööda süsivesikutest, rasvast, proteiinist, * proteiini ja selle koostises leiduvaid nn. asendamatuid aminohappeid (põllumajandusloomadel 9, lindudel 11), * rasv ja selle koostises leiduvad asendamatud rasvhapped, * neliteist vitamiini (A, B1, B2, B6, B12vitamiin, pantoteenhape, niatsiin, koliin, müoinosiit, foolhape, biotiin, D, E, Kvitamiin), * kakskümmend neli mineraalelementi (kaltsium, fosfor, magneesium, kaalium, naatrium,
Loomade parasiidid: enamasti putukatel, vähilistel, kaladel kuid ka imetajatel 13 liiki parasiteerivad inimesel, põhjustades kroonilist kõhulahtisust, kopsu-, maksa ja neerupõletikku, bronhiiti eriti ohtlik HIV-ga nakatunutele. Väikseim päristuumne - raku suuruse 1-40 μm Peremeest nakatub üherakuliste eostega -Mitokonder tavaliselt puudub, esineb mitosoom -Vibur puudub -Eoskest proteiinist ja kitiinist -Enamasti on rakus kaks tugevasti ühinenud tuuma liittuum - diplokaryon, vahel ka üks tuum Replitseerumine peremeesrakus Siia kuuluvad perekonnad Enterocytozoon, Bacillidium ja Nozema Põhjustab enamasti mittesurmavaid vaid kroonilisi, kurnavaid haigusi vähendab eluiga, paljunemisvõimet, kaalu, elujõudu Glomeromycota - krohmseened (arbuskulaarse mükoriisa moodustajad); Tallus hulktuumne rakuvaheseinteta seeneniidistik
Sugukarja söötmisele tuleb pöörata pidevalt suurt tähelepanu, kuna sellest sõltub põrsakasvatuse edukus ja nuumamise efektiivsus. Sugukarjale kulub ligikaudu kolmandik täistsüklilise seafarmi söödast. Sugusigade söötmisel tuleb täita söödaratsioon kõikide toitefaktorite osas. Eriti tähtis on proteiinitarbe katmine, sest sellel on ainevahetuses juhtiv osa. Ka lihaskude, mille arvel noored seda kasvavad, koosneb põhiliselt proteiinist. Lüngad söötmises kahjustavad sugusigade kasvu ja tervist. Sama kehtib ka sööda kvaliteedi suhtes. 12. Sigade söötmissüsteemid ( söötade säilitamine, ettevalmistamine, transport, doseerimine, söödakünad). Söötmissüsteem (tehnoloogia) sõltub kasutatava sööda struktuurist. Sigu söödetakse kuiv-, vedel-, või kombineeritud söödaga. Söötmine võib olla normeeritud kui ka vaba (ad libitum). Söötmissüsteemi peamised tehnoloogilised ja tehnilised osad on:
nuumikuid söödetakse harilikult kaks korda päevas. Sugukarja söötmisele tuleb pöörata pidevalt suurt tähelepanu, kuna sellest sõltub põrsakasvatuse edukus ja nuumamise efektiivsus. Sugukarjale kulub ligikaudu kolmandik täistsüklilise seafarmi söödast. Sugusigade söötmisel tuleb täita söödaratsioon kõikide toitefaktorite osas. Eriti tähtis on proteiinitarbe katmine, sest sellel on ainevahetuses juhtiv osa. Ka lihaskude, mille arvel noored seda kasvavad, koosneb põhiliselt proteiinist. Lüngad söötmises kahjustavad sugusigade kasvu ja tervist. Sama kehtib ka sööda kvaliteedi suhtes. 12. Sigade söötmissüsteemid ( söötade säilitamine, ettevalmistamine, transport, doseerimine, söödakünad). Söötmissüsteem (tehnoloogia) sõltub kasutatava sööda struktuurist. Sigu söödetakse kuiv-, vedel-, või kombineeritud söödaga. Söötmine võib olla normeeritud kui ka vaba (ad libitum). Söötmissüsteemi peamised tehnoloogilised ja tehnilised osad on:
a. interakteerudes otseselt kromatiiniga ja seostudes kaudselt kromatiini modifitseerivate ja reguleerivate valkudega 2) Reguleerib geeniekspressiooni a. Eraldab transkriptsioonifaktorid tuumaümbrisesse – piirab nende kättesaadavust nukleoplasmas 3) Vahendab tuuma ja tsütoskeletivahelisi struktuurseid sidemeid LINC kompleksi kaudu a. koosneb lamiinidest, sisemisest tuumamembraani proteiinist ja interakteeruvast välimisest tuumamembraani proteiinist (see seob tsütoskeleti elemente) 4) Laamina kiht pakub platvormi signaaliülekande radades olevate valgukomplekside kokkupanekuks Karüoplasma – rakutuuma sisene plasma Tuuma maatriks – sisemine membraan sopistub sisse ja moodustab harjakesi, mille vahele jääb vedel maatriks. 1) Kinnituskohtade abil aitab organiseerida kromosoome, lokaliseerida geene ja
Kui temperatuur tõuseb üle 50ºC, siis ensüümide tegevus lakkab täielikult. Ka määrdunud ja higine pind aitab hallituse levimisele kaasa. Hallitus on tekstiilis nähtav hallide, pruunide, kollaste, siniste ja oranzide täppidena. Tavaliselt saab selle kahjustuse kõrvaldada tekstiili keedupesuga. Enim hallitusaltid on tsellulooskiud, eriti looduslikud. Tunduvalt vähem kahjustab hallitus siidi, eriti keedetud siidi. Lambavill on vastuvõtlik proteiinist toituvatele hallitusseentele, kuid kahjustused tekivad taimsete kiududega võrreldes tunduvalt aeglasemalt. Kuna sünteeskiududes ensüüme ei esine, siis sünteeskiud taluvad hallitust eriti hästi. Niiskuse tekitatud Niisketes tingimustes puuvillasele kangale tekkinud kahjustused puuvillasele
kasutamine karbamiidi sünteesis. Karbamiidi(uurea, kusiaine) süntees – aminohapete metabolismi põhiline ja koguseliselt mahukaim lõpp-produkt 49. Valkude muundumine seedetraktis, eripära mäletsejatel, roiskumine Nende seedimine algab maos, mitte suuõõnes, soolhappe ja pepsiinide tõttu. Peensool on valkude seedimise põhikoht, lõhustatakse imenduvateks aminohapeteks. Mäletsejad: Proteiini lõhustamine ja mikroobne väärindamine. Suurem osa sööda proteiinist (60-80, isegi 90%, mittevalgulistest lämmastikuühenditest 100%) lõhustub vatsas mikrofloora ensüümide toimel peptiidide ja vabade aminohapeteni, mõned aminohapped lõhustuvad järgnevates etappides edasi (desaminaaside mõjul) ammoniaagiks, orgaanilisteks hapeteks ja süsinikdioksiidiks (CO2). Proteiini hüdrolüüsi käigus vabanenud peptiide, aminohappeid ja ammoniaaki kasutatakse vatsa mikroorganismide poolt toitainetena oma kehavalgu s.t baktervalgu sünteesiks.
Karbamiidi (uurea, kusiaine) süntees aminohapete metabolismi põhiline ja koguseliselt mahukaim lõpp- produkt 49. Valkude muundumine seedetraktis, eripära mäletsejatel, roiskumine Nende seedimine algab maos, mitte suuõõnes, soolhappe ja pepsiinide tõttu. Peensool on valkude seedimise põhikoht, lõhustatakse imenduvateks aminohapeteks. Mäletsejad: Proteiini lõhustamine ja mikroobne väärindamine. Suurem osa sööda proteiinist lõhustub vatsas mikrofloora ensüümide toimel peptiidide ja vabade aminohapeteni, mõned aminohapped lõhustuvad järgnevates etappides edasi ammoniaagiks, orgaanilisteks hapeteks ja CO2ks. Proteiini hüdrolüüsi käigus vabanenud peptiide, aminohappeid ja ammoniaaki kasutatakse vatsa mikroorganismide poolt toitainetena oma kehavalgu s.t baktervalgu sünteesiks. Soodsates tingimustes kasutavad mikroorganismid vabanenud ained kiiresti ära
põhiplasma ka mitmesuguseid raku funktsionaalseid osakesi- raku organelle. Raku tuum asetseb raku keskosas ja kujutab endast enamasti kerajat moodustist. Tuumas saab eristada membraani, kromosoome, tuumakesi ja tuumaplasmat. Tuum on ümbritsetud poolläbilaskva membraaniga. Tuumas asuvad ka kromosoomid. Kromosoomides omakorda asuvad pärilikkusetegurid ehk geenid. Geenid koosnevad 10 pärilikkuseainest ehk desoksüribonukleiinhappest (DNA) ja proteiinist. Inimese rakkudes on 46 kromosoomi. Ainult küpsetes sugurakkudes (munarakk ja seemnerakk) esineb 23 kromosoomi. Ilma tuumata kaotab rakk kasvamis- ja paljunemisvõime ning hukkub. Teisteks raku organellideks e. peenstruktuurideks on ribosoomid, mitokondrid, tsütoplasmaatiline võrgustik, Golgi kompleks, lüsosoomid ja tsentrosoomid. Kõigil organellidel on oma kindel ülesanne. Näiteks mitokondrid toodavad rakule eluks vajalikku energiat, ribosoomide ülesandeks on sünteesida valke
MHC molekulid on jagatud kolme alagruppi - MHC I, MHC II ja MHC III. MHC I klass MHC I klassi molekulid paiknevad kõikide tuumaga rakkude ja ka trombotsüütide pinnal. Nad koosnevad ühest transmembraansest polüpeptiidahelast (alfa ahel) ja mikroglobuliinist (beeta ahel). Alfa ahelal on kaks domeeni, mis seostuvad tsütosooli valgust pärit proteiiniga. Kuna MHC I klassi molekulid esitavad peptiide, mis on pärit tsütosooli proteiinist, kutsutakse seda presentatsiooni rada ka tsütosooli või endogeenseks rajaks. Peptiidid toodetakse peamiselt tsütosoolis proteasoomide poolt. Viimased on proteolüütilise aktiivsusega makromolekulid, mis degradeerivad intratsellulaarseid proteiine väiksemateks peptiidideks, mis seejärel vabastatakse tsütosooli. Peptiidid liiguvad tsütosoolist endoplasmaatilisse retiikulumi, et nad kohtuks seal MHC I klassi molekulidega. MHC I klassi
7) Rauasöötühik 8) Metaboliseeruv energia 23 KALAKASVATUSE ERIALA 9) Netoenergia Proteiini hindamine Proteiini iseenesest loomale vaja pole, looma vajab aminohappeid, millest sünteesida kehavalku. Monogastrilised loomad 1) toorproteiin 2) seeduv proteiin=proteiini söömus - roojaproteiin 3) proteiini bioloogiline väärtus näitab, kui palju seedunud proteiinist ladestub loomorganismi 4) keemiline indeks suhtarv, mis näitab antud sööda esimese asendamatu aminohappe suhet munavalgu vastavasse aminohappesse 5) asendamatute aminohapete indeks suhtarv, mis näitab kõigi asendamatute aminohapete hulka vastavatesse munavalgu aminohapetesse (praktikas praegu väljatõrjutud) 6) ideaalproteiin asendamatute aminohapete suhtes tasakaalustatud proteiin vastavalt soo- ja vanuserühmadele
annaabi.ee 
