o Lõpu ootus – algab, hargneb, tahame teada lõpp lahendust. Ei kluge lõputult o Küsimused Millal sündmused algavad, millal lõpevad, milline on teose loo kestus? - Sündmuskoht ja aeg o Millal algab? o Millal lõppeb? o Kaua kestab? - Sündmuste korrastatus o Anakrooniad – prolepsis (ettevaade) ja analepsis (tagasivaade) o Sündmuste kestus (kiirus, rütm) stseen, kokkuvõte, paus ja hüpe (ellips) loo ja teksti vaheline ajaline suhe o Jutustamissagedus (loo kordumine tekstis) – ühekordne, kordav o - Sündmuste järjekord o Süžee – sündmuste esitamine tekstis, stiil (tekst) Kindlas perspektiivis Kronoloogiline järjestus või mitte
leiavad aset negatiivsed ja tavatud sündmused. ,,Kurjakuulutavaid märke oli õhus juba hommikul ---". Esialgne pisikeste äpardustega päeva algus hakkab üsna kiiresti arenema Kivirähkile omaste rõvedate lugudega, mida selles novellis jutustab meenutustena edasi loo kolmas tegelane, kellele esimesed kaks külla lähevad. Lugeja huvi ja pinge on saavutatud ja kestavad sealtmaalt loo lõpuni. Teoses esineb anakrooniaid: prolepsis, ehk ettevaade leiab aset juba loo alguses, nagu eespool toodud tsitaadist välja lugeda saab on jutustaja ette öelnud, millise alatooniga sündmused aset leidma hakkavad. Loo tegelaste puhul esineb analepsis ehk tagasivaated: kaks tegelast meenutavad möödunud sündmusi oma elust. Nii annab jutustaja lugejale edasi tegelaste eellugusid. Näiteks meenutab peategelane Jaan oma vanaonu juubelit, põimides selle käesolevasse hetke ja lootes, et eelolev vanatädi sünnipäev sarnaneb olnule
Tähenduse otsimine Kordus Lugude korrastav toime Rütmilisest struktuurist saadav nauding Lugude samasus Struktuurid ja tüübid Narratiivi mõiste. Mis on süžee ja faabula? Klassikalise (suletud) narratiivi skeem. Millist tüüpi proosateosele on see omane? Kas modernistlik ja postmodernistlik romaan järgivad tüüpiliselt suletud narratiivi skeemi? Kuidas on proosateoses seotud sisu ja vorm? Loo korrastatus. Anakrooniad (analepsis ja prolepsis). Jutustajatüübid (heterodiegeetiline, homodiegeetiline ja autodiegeetiline jutustaja). Kõiketeadev jutustaja. NB! Heterodiegeetiline jutustaja ei ole alati kõiketeadev. Ebausaldusväärne jutustaja. Fokuseerimine. Autori mõiste. Autori ja jutustaja eristus. Tekstuaalne autor. Tegelane. Sügav ja lame tegelane (mille järgi saab lugeja aru, mis tüüpi tegelasega on tegu?) Süžee – sündmuste esitamine tekstis Faabula – sündmuste ajalis-põhjuslik järjekord
Suletud narratiiv on omane eelkõige realistlikule romaanile. Modernistlik ja postmodernistlik romaan ei järgi sarnast skeemi. Nt romaanis on avatud algused ja lõpud, sissejuhatus ja lõpplahendus puuduvad (traditsioonilisel kujul). Kuidas on proosateoses seotud sisu ja vorm? Vorm ja sisu käivad käsikäes, nende eraldamine on kunstlik, sest lugu, mida romaan vahendab, pole eristatav viisist, kuidas seda vahendatakse. Loo korrastatus. Anakrooniad (analepsis ja prolepsis). Anakrooniad – prolepsis (ettevaade) ja analepsis (tagasivaade). Anakroonia võib kasvada välja tekstist (ilma loosisese põhjenduseta); selle võib luua (kõiketeadev) jutustaja; selle võib luua mõni tegelane ja siis on see looga seotud. Tähtsat eristab tühisest anakrooniate loomise võime. Jutustajatüübid (heterodiegeetiline, homodiegeetiline ja autodiegeetiline jutustaja). Kõiketeadev jutustaja. NB! Heterodiegeetiline jutustaja ei ole alati kõiketeadev
Sõlmitus 3. Pinge tõus 4. Kulminatsioon 5. Pööre 6. Lõpppinge 7. Lahendus Millist tüüpi proosateosele on see omane? see on omane klassikalisele realistlikule proosateosele Kas modernistlik ja postmodernistlik romaan järgivad tüüpiliselt suletud narratiivi skeemi? Ei järgi, sündmuste ajaline järjestus on segi paisatud, avatud algus ja lõpp 10 Kuidas on proosateoses seotud sisu ja vorm? Loo korrastatus. Anakrooniad (analepsis ja prolepsis). Jutustajatüübid (heterodiegeetiline, homodiegeetiline ja autodiegeetiline jutustaja). Kõiketeadev jutustaja. NB! Heterodiegeetiline jutustaja ei ole alati kõiketeadev. Ebausaldusväärne jutustaja. Fokusseerimine. Autori mõiste. Autori ja jutustaja eristus. Tekstuaalne autor. Tegelane. Sügav ja lame tegelane (mille järgi saab lugeja aru, mis tüüpi tegelasega on tegu?) Kuidas on proosateoses seotud sisu ja vorm? - Vorm ja sisu käivad käsikäes, nende eraldamine on kunstlik
võetakse pikki ajalõike mõne lausega kokku, samas on võimalik mõnda sekundit väga üksikasjalikult kirjeldada. Teksitist leiame me sageli vastuolusid narratiivi aja ning loo aja vahel. Jutustamisel on aeg mitmetasapinnaline. Samas loeme me teksti lineaarselt, ent lugedes muutub see kujuteldava maailma ajaks. Toimub üleminek terviklikule kujutlusmaailmale. Ajaline korrastus kronoloogiline; mitmetasandiline; ettevaated (analepsis) ja tagasivaated (prolepsis); anakronismid Kestus (paus, kokkuvõte, kirjeldus, stseen või dialoog, ellips ehk vahelejätt) Sagedus (ühekordne, korduv ja koondav jutustus) Fiktsionaalses tekstis on autori ja loo vahel instants, kes vahendab sündmustikku lugejale. Reaalne autor otsekui delegeerib jutustamise jutustajale. Austria anglist Franz Karl Stanzel (sünd 1923) on käsitlenud tüüpilisi jutustamisolukordi. Jutustamisolukorra loovad peamiselt vaatenurk (perspektiiv) ning jutustaja hääl (kes räägib?)
Kronotoop aja ja ruumi olemuslik seos kirjandusteoses. Romaanitüübid ja kronotoobid Seikluslik proovilepanekuromaan (ehk rännakuromaan) Katsumusromaan Biograafiline romaan- tavaolukorrad Kujunemisromaan (Bildungsroman) tegelane muutlik, psühholoogiliste joontega Jutustuse aeg ja jutustamise aeg: Vene vormikoolkond, G. Genette Faabula ja süzee (story/ plot) Kord (kõrvalekaldumised faabulast, süzee moodustavad:anakrooniad: ette- ja tagasivaated ehk prolepsis ja analepsis) Kestus (paus, kokkuvõte, kirjeldus, stseen või dialoog, ellips ehk vahelejätt) Sagedus (ühekordne, korduv ja koondav jutustus) Vaatepunkt "Vaatepunkti" kaks tähendust: tegelase asen ruumis ja ajas/hinnang, hoiak, mentaalne visioon, nägemine Diegees- rääkimine vastandub jäljendamisele, fiktsionaalsele väljamõeldud maailm Jutustaja: autor-jutustaja (heterodiegeetiline), jutustaja-tegelane (homodiegeetiline)
nt. lapsed tahavad, et neile loetaks üha uuesti ja uuesti sama muinasjuttu. See tuleneb lugude korrastavast toimest, kordus kinnistab - tekitab turvatunnet, rütmilisest struktuurist saadavat naudingut. (vrd. korduse funktsioon luules) Narratiivi analüüs: Kes kõneleb? kellele? millal? mis keeles? millise autoriteediga? Fokaliseering - aeg, kaugus ja kiirus, teadmiste piiratus. Loo korrastatus. Anakrooniad (analepsis ja prolepsis). Anakrooniad - prolepsis (ettevaade) ja analepsis (tagasivaade). Anakroonia võib loo sisse tuua kõiketeadev jutustaja või mõni tegelane, siis on see looga seotud. Tähtsat tühisest eristab anakrooniate loomise võimalus. Sündmuste kestus - stseen, kokkuvõte, paus ja hüpe. Loo ja teksti vaheline ajaline suhe. Jutustamissagedus - ühekordne, kordav ja koondav jutustamine. Jutustajatüübid (heterodiegeetiline, homodiegeetiline ja autodiegeetiline jutustaja). Kõiketeadev jutustaja. NB
kontrollimatu. Inimene ei saa ju garanteeritult mõjutada jumalate tegevust. Hellenistliku eetika põhiline taotlus oli aga vabastada inimlikud õnnelikkuse-püüdlused niisugustest tingimustest, mida indiviid ise ei suuda kontrollida. Nii näitabki Epikuros, et antud arusaam on ekslik ja vastav kartus tuleneb jumalate loomuse mittemõistmisest. Tegelikult on jumal Epikurose sõnul täiuslik olend, kes järelikult elab häirimatu naudingu seisundis. Selline olevat nimelt prolepsis, mis inimestel jumalast on. Rahvahulgad aga ei jää prolepsis`e juurde, vaid seovad sellega kõiksuguseid meelevaldseid lisandusi jumalate sekkumise kohta inimeste ellu. Jumal aga ei saaks jääda häirimatu õndsuse seisundisse, kui tal tuleks inimeste asjadesse sekkuda. Seetõttu ta seda ka ei tee. Epikuros kirjeldab jumalaid kõige peenematest aatomitest koosnevate õndsate olenditena, kes elavad maailmadevahelises ruumis ja kellel puudub igasugune vajadus sekkuda inimeste ellu
muutumatu), ent tegelikult pole see nõnda jäigalt reglementeeritud. etc Mõelda läbi tegelaste suhted teistega, maailmaga, jutustajaga, fokusseerijaga, endaga.. Aeg (sündmusteahel eeldab ajalist dimensiooni) kirjutamisaeg (ilmumisaeg; lugemisaeg) - kui teos sünnib kirjutaja-lugeja kokkupuutest... ajakirjeldusterminind, kui ajadimensioon eksisteerib, eelduseks sündmuste järgnevus analepsis -prolepsis (anakrooniad) - sündmusest ajaliselt ette või tahapoole "hüppamine"; analepsis - loo sündmuse jutustamine siis, kui hilisemad sündmused räägitud (hüpe ettepoole, varem toimunule; "flashback"); prolepsis - loo mingite sündumuste jutustamine enne eelnevate sündmuste jutustamist kiirendus-aeglustus (tempo) - tajutav teksti tempo, kui tempo eksisteerib, võib tekitada kiirendusi-aeglustusi (1 lk = 10 min ajast; ent siis 1 lk =10 a) sagedus (rütm) - vt
Mis vahe on arusaamal, et lugu vahendab või loob tähendust? Millist rolli mängivad kultuuris ja kirjanduses lugude (elementide) kordused? Narratiivi mõiste. Mis on süžee ja faabula? Klassikalise (suletud) narratiivi skeem. Millist tüüpi proosateosele on see omane? Kas modernistlik ja postmodernistlik romaan järgivad tüüpiliselt suletud narratiivi skeemi? Kuidas on proosateoses seotud sisu ja vorm? Loo korrastatus. Anakrooniad (analepsis ja prolepsis). Jutustajatüübid (heterodiegeetiline, homodiegeetiline ja autodiegeetiline jutustaja). Kõiketeadev jutustaja. NB! Heterodiegeetiline jutustaja ei ole alati kõiketeadev. Ebausaldusväärne jutustaja. Fokuseerimine. Autori mõiste. Autori ja jutustaja eristus. Tekstuaalne autor. Tegelane. Sügav ja lame tegelane (mille järgi saab lugeja aru, mis tüüpi tegelasega on tegu?) Narratiiv koosneb vähemalt tekstist (loost/sündmustest) ja selle jutustamisest; narratiivi telg on aeg;
neid kasutada usaldusväärsuse kriteeriumitena. Mõistekujunduse varaseimal etapil tekkinud mõisteid nimetasid stoikud prolepseis (lad. k. anticipatio) – “ettehaaramised”. See nimetus pidi arvatavasti osutama asjaolule, et sedalaadi mõisted on teadliku mõistekujunduse alguseks juba olemas ning kujutavad endast viimasele tuge ja materjali. Võimelisus teadliku mõistekujunduseks saabub inimesel stoikute hinnangul umbkaudu seitsmendaks eluaastaks. Tolleks ajaks on kogunenud teatud prolepsis`te põhihulk, mille alusel on mõistus nüüd võimeline iseseisvalt või õpetuse abil looma teisi mõisteid või konkreetseid kujutlusi. Eespool osutatud prolepsis`te usaldusväärsusest lähtumine ei tähendanud seda, et stoikud oleksid eitanud võimalust saavutada tõest teadmist inimese teadlik-tahtelises mõistustunnetuses. See võime areneb tasapisi edasi kuni ta koos suguküpsusega, ligikaudu 14 eluaastal, täielikult välja kujuneb.
c) Ennetav jutustamine – räägitakse sündmustest, mis pole veel toimunud (nt „Kuningas Oidipus“) d) Vahelepõimitud jutustamine – sündmuste jutustamine liigub ajas looga kaasa, olles osas loost (nt kiriromaan, päevikuvormis romaan) Jutustuse aeg ja jutustamise aeg (vene vormikoolkond, G. Genette) Jutustamise ja loo suhted: Faabula ja süžee (story / plot) – jälgitavad teatud maailmadena Kord (anakrooniad: ette- ja tagasivaated ehk prolepsis ja analepsis) Kestus (paus, kokkuvõte, kirjeldus, stseen või dialoog, ellips ehk vahelejätt) Sagedus (ühekordne, korduv ja koondav jutustus) Kirjandusteosel on neli erinevat rütmivõimalust: STSEEN kujutab loo sündmuste sellisel viisil, et lugeja tunneb ennast juhtunu vahetu pealtnägijana. (Dialoogilisus, otsekõne on stseeniline) KOKKUVÕTE edastab loos toimunu lühidalt ja ülevaatlikult, kiiremini, kui see tegelikult aset leidis.
määrake neis kinnisvormi iseloomulikud jooned. Millest on aru saada, et tegu on just soneti või ballaadiga? 13 Narratiivi mõiste. Mis on süžee ja faabula? Klassikalise (suletud) narratiivi skeem. Millist tüüpi proosateosele on see omane? Kas modernistlik ja postmodernistlik romaan järgivad tüüpiliselt suletud narratiivi skeemi? Kuidas on proosateoses seotud sisu ja vorm? Loo korrastatus. Anakrooniad (analepsis ja prolepsis). Jutustajatüübid (heterodiegeetiline, homodiegeetiline ja autodiegeetiline jutustaja). Kõiketeadev jutustaja. NB! Heterodiegeetiline jutustaja ei ole alati kõiketeadev. Ebausaldusväärne jutustaja. Fokusseerimine. Autori mõiste. Autori ja jutustaja eristus. Tekstuaalne autor. Tegelane. Sügav ja lame tegelane (mille järgi saab lugeja aru, mis tüüpi tegelasega on tegu?) Narratiiv on rida sündmusi mingis ajalises järjestuses, sel on algus, keskpaik ja lõpp
kokku, samas on võimalik mõnda sekundit väga üksikasjalikult kirjeldada. Tekstist leiame sageli vastuolusid narratiivi aja ning loo aja vahel. Jutustamisel on aeg mitmetasapinnaline. Samas loeme me teksti lineaarselt, ent lugedes muutub see kujuteldava maailma ajaks. Toimub üleminek terviklikule kujutlusmaailmale. - Ajaline korrastus kronoloogiline; mitmetasandiline; ettevaated (analepsis) ja tagasivaated (prolepsis); anakronismid - Kestus (paus, kokkuvõte, kirjeldus, stseen või dialoog, ellips ehk vahelejätt) - Sagedus (ühekordne, korduv ja koondav jutustus) - Fiktsionaalses tekstis on autori ja loo vahel instants, kes vahendab sündmustikku lugejale. Reaalne - autor otsekui delegeerib jutustamise jutustajale. Austria anglist Franz Karl Stanzel (sünd 1923) on - käsitlenud tüüpilisi jutustamisolukordi. - Jutustamisolukorra loovad peamiselt vaatenurk (perspektiiv) ning
Modernistlik ja postmodernistlik romaan sellist skeemi ei järgi. Romaani teemad ei ütle iseenesest midagi, neid hakatakse pidama heaks või halvaks, põnevaks või igavaks selle põhjal, kuidas kirjanik neist teemadest sõnade abil [uue] reaalsuse loob. ... vormi ja sisu (või teemade, stiili ja narratiivse ülesehituse) eraldamine on kunstlik ... kuna lugu, mida romaan vahendab ei ole eristatav viisist, kuidas seda vahendatakse. Loo korrastatus. Anakrooniad – prolepsis (ettevaade) ja analepsis (tagasivaade); sündmuste kestus (kiirus, rütm) – stseen, kokkuvõte, paus ja hüpe. Loo ja teksti vaheline ajaline suhe. Jutustamissagedus (loo kordumine tekstis) – ühekordne, kordav ja koondav jutustamine. Jutustajatüübid 1)heterodiegeetiline– väljaspool lugu, (hierarhia tipus) seisev (sh. nn. kõiketeadev jutustaja NB! Heterodiegeetiline jutustaja ei ole alati kõiketeadev); 2)homodiegeetiline – jutustaja kui
eraldamine on kunstlik....., kuna lugu, mida romaan vahendab ei ole eristatav viisist, kuidas seda vahendatakse. Loo korrastatus:Anakrooniad – ettevaade, tagasivaade; Sündmuste kestus (kiirus, rütm) – stseen, kokkuvõte, paus ja hüpe. Loo ja teksti vaheline ajaline suhe; Jutustamissagedus (loo kordumine tekstis) – ühekordne, kordav ja koondav jutustamine. Anakrooniaid ehk tekstis esinevaid ette- ja tagasivaateid võiks oma päritolu järgi jagada kolme rühma: Prolepsis – tekstis esinev ettevaade Analepsis – tekstis esinev tagasivaade Jutustajatüübid heterodiegeetiline - väljaspool lugu, hierarhia tipus seisev, sageli kuid mitte alati omab juurdepääsu kõigile sündmustele ja tegevuskohtadele, omab loost enam infot kui tegelased, enamasti lugejale usaldusväärne. Alatüüp nn. kõiketeadev jutustaja, taotleb usaldusväärsust ja autoriteeti, suunab lugeja hinnanguid tegelastele ja loole. Esineb sageli realistlikus romaanis.
halvaks, põnevaks või igavaks ainult selle põhjal, kuidas romaanikirjanik neist teemadest sõnade abil [uue] reaalsuse loob. ... [romaani] vormi ja sisu (või teemade, stiili ja narratiivse ülesehituse) eraldamine on kunstlik ... kuna lugu, mida romaan vahendab ei ole eristatav viisist, kuidas seda vahendatakse. Mario Vargas Llosa, Letters to a Young Novelist, tõlk. Natasha Wimmer, New York, 2002,23, 25–26. Anakrooniad (analepsis-tagasivaade ja prolepsis e.ettevaade). (anakronism- eksimus kronoloogia vastu; mingi sündmuse, nähtuse jne. asetamine väärasse aega) Jutustajatüübid homodiegeetiline- jutustaja kui üks loo osalistest ja autodiegeetiline- peategelane on jutustaja. Heterodiegeetiline – väljaspool lugu, (hierarhia tipus) seisev, sageli (kuid mitte alati) kõiketeadev , omab juurdepääsu kõigile sündmustele ja tegevuskohtadele, omab loost enam infot kui tegelased, enamasti lugejale usaldusväärne. Alatüüp nn
*ebausaldusväärne jutustaja - Jutustamise tasandid: *ekstradiegeetiline - sellel asub jutustaja *diegeetiline - siin toimub lugu ise *metadiegeetiline - jutustuse sees asuv jutustus Jutustamistüübid ajalisel alusel: *samaaegne - jutustatakse sündmuste toimumise hetkel *järgnev- jutustatakse möödunust *ennetav - jutustatakse millestki, mis pole veel juhtunud *vahelepõimitud - sündmuste jutustamine liigub ajas looga kaasa Loo korrastatus. Anakrooniad - prolepsis (ettevaade) ja analepsis (tagasivaade). Anakroonia võib loo sisse tuua kõiketeadev jutustaja või mõni tegelane, siis on see looga seotud. Tähtsat tühisest eristab anakrooniate loomise võimalus. Sündmuste kestus - stseen, kokkuvõte, paus ja hüpe. Loo ja teksti vaheline ajaline suhe. Jutustamissagedus - ühekordne, kordav ja koondav jutustamine. Intertekstuaalsus. Lugude tüpoloogiad. Intertekstuaalsus on kahe või rohkema teksti samaaegne nähtav kohalolu teise teksti piires.
või halvaks, põnevaks või igavaks ainult selle põhjal, kuida romaanikirjanik neist teemadest sõnade abul (uue) reaalsuse loob. Romaani vormi ja sisu (või teemade, stiili, narratiivse ülesehituse) eraldamine on kunstlik, kuna lugu, mida romaan vahendab ei ole eristatav viisist, kuidas seda vahendatakse. 21.Loo korrastatus Ette- ja tahavaade. Jutustamissagedus (loo kordumine tekstis) ühekordne, kordav ja koondav jutustamine. 21.1.Anakrooniad (analepsis ja prolepsis) Analepsis tagasivaade, nt Viivi Luik ,,Seitsmes rahukevad" Prolepsis ettevaade, nt J.Fowles ,,Prantsuse leitnandi tüdruk" 22.Jutustajatüübid (heterodiegeetiline, homodiegeetiline ja autodiegeetiline jutustaja)? Diegees (diegesis) fiktsionaalne maailm, kus lugu aset leiab. 11 Jutustaja positsioon tekstis: Heterodiegeetiline jutustaja asub väljaspool lugu, seisab hierarhia tipus (nagu
Ekstradiegeetiline sellel asub jutustaja Diegeetiline siin toimub lugu ise Metadiegeetiline jutustuse sees asuv jutustus Jutustamistüübid ajaliste suhete alusel: Samaaegne sündmustest jutustatakse nende toimumise hetkel Järgnev jutustatakse millestki möödunust Ennetav jutustatakse sündmustest, mis pole veel juhtunud Vahelepõimitud sündmuste jutustamine liigub ajas looga kaasa Loo korrastatus: Anakrooniad prolepsis (ettevaade) ja analepsis (tagasivaade) Anakroonia võib kasvada välja tekstist )ilma loosisese põhjenduseta); selle võib luua (kõiketeadev) jutustaja; selle võib luua mõni tegelane ja siis on see looga seotud. Tähtsat eristab tühisest anakrooniate loomise võime. Sündmuste kestus (kiirus, rütm) stseen, kokkuvõte, paus ja hüpe. Loo ja teksti vaheline ajaline suhe. Jutustamissagedus (loo kordumine tekstis) ühekordne, kordav ja koondav jutustamine
Diegeetiline – siin toimub lugu ise Metadiegeetiline – jutustuse sees asuv jutustus Jutustamistüübid ajaliste suhete alusel: Samaaegne – sündmustest jutustatakse nende toimumise hetkel Järgnev – jutustatakse millestki möödunust Ennetav – jutustatakse sündmustest, mis pole veel juhtunud Vahelepõimitud – sündmuste jutustamine liigub ajas looga kaasa Loo korrastatus: Anakrooniad – prolepsis (ettevaade) ja analepsis (tagasivaade) Anakroonia võib kasvada välja tekstist )ilma loosisese põhjenduseta); selle võib luua (kõiketeadev) jutustaja; selle võib luua mõni tegelane ja siis on see looga seotud. Tähtsat eristab tühisest anakrooniate loomise võime. Sündmuste kestus (kiirus, rütm) – stseen, kokkuvõte, paus ja hüpe. Loo ja teksti vaheline ajaline suhe.
annaabi.ee 
