1.1. Tarkvara 3 1.2. Tarkvaratehnika 3 1.3. Tarkvaratehnika raamistik 3 2. Andmebaaside struktuur ja algotrim 4 2.1. Algoritmi mõiste, struktuur ja esitamine 4 2.2. Erinevad andmestruktuurid ja nende omadused 5 3. Programmkeelte põhitüübid 7 3.1. Programmeerimise ajalugu 7 3.2. Programmeerimiskeelte põhitüübid 8 3.3. Programmeerimiskeele semantika ja süntaks 9 Page 2 1. Tarkvara arendusmeetodid ja tehnikad 1.1 TARKVARA - Arvutile antavad käsud. Mingi tegumi sooritamiseks vajalikku käsujada nimetatakse programmiks. Tarkvara jaguneb kahte suurde kategaooriasse - süsteemitarkvaraks ja rakendustarkvaraks. Süsteemitarkvara
............................................................................................... 2 1. Tarkvara arendusmeetodid ja tehnikad...............................................................3 2. Andmestruktuurid ja algoritmid..........................................................................4 2.1 ALGORITMI MÕISTE, STRUKTUUR JA ESITAMINE.............................................4 2.2 Erinevad andmestruktuurid ja nende omadused..............................................5 Programmeerimiskeelte tüübid.............................................................................. 8 3.1 PROGRAMMEERIMISE AJALUGU......................................................................8 3.2 PROGRAMMEERIMISKEELTE PÕHITÜÜBID.......................................................9 3.3 PROGRAMMEERIMSKEELE SEMANTIKA JA SÜNTAKS.....................................11 Page 1 SISSEJUHATUS
1.1. Tarkvara 3 1.2. Tarkvaratehnika 3 1.3. Tarkvaratehnika raamistik 3 2. Andmebaaside struktuur ja algotrim 4 2.1. Algoritmi mõiste, struktuur ja esitamine 4 2.2. Erinevad andmestruktuurid ja nende omadused 5 3. Programmkeelte põhitüübid 7 3.1. Programmeerimise ajalugu 7 3.2. Programmeerimiskeelte põhitüübid 8 3.3. Programmeerimiskeele semantika ja süntaks 9 Page 2 1. Tarkvara arendusmeetodid ja tehnikad 1.1 TARKVARA - Arvutile antavad käsud. Mingi tegumi sooritamiseks vajalikku käsujada nimetatakse programmiks. Tarkvara jaguneb kahte suurde kategaooriasse - süsteemitarkvaraks ja rakendustarkvaraks. Süsteemitarkvara
Pürmiidi tipus Püramiidi Tipus Väljapaistvaid kodu ja väliseesti teadlasi, insenere, tehnoloogiad ja rakendusi tutvustav saatesari Hetkel on käimas kolmas hooaeg Saade 28.03.2013 IT rakendused Tutvustati kolme Eestis tekkinud IT firmat mis on nüüdseks tuntud maailma mastaabis GrabCADFacebook inseneridele ERPLYuudne internetipõhine majandustarkvara ZEROTURNAROUNDlisatarkvara java ja muude programmeerimiskeelte tegijatele http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=137207 Saatejuhid: Astrid Kannel Sündinud 7. Juunil 1967. aastal Haapsalus Lõpetanud Audru keskkooli, Pärnu lastemuusikakooli ja Tartu Ülikooli ajakirjanduse eriala, samuti on tal magistrikraad politoloogiaosakonnast Aastatel 19972001 oli Eesti Televisiooni ja Eesti Päevalehe korrespondent Moskvas Astrid Kannel on telesaadete "Aktuaalne kaamera", "Püramiidi tipus" ja "Välisilm" saatejuht Saatejuhid: Neeme Raud Sündinud 19. aprillil 1969
Temast on alguse saanud mitmed populaarsed keeled. 3. C++ - C++ on C edasi arendatud versioon. Alguses oli ta nimi ,,C klassidega" hiljem muutus see aga C++'ks aastal 1983. C++ autor on Bjarne Stroustrum ning keele sünniks loetakse aastat 1979. Ka C++ keele populaarsus on natuke langenud. Kõigi populaarsemate arvuti keelte populaarsus langeb, kuna uuemad keeled tulevad peale. Programmeerimine üldse on väga lai mõiste mis hõlmab väga palju erinevaid programmeerimiskeelte liike. Need liigid ulatuvad arvuti kõige esmasematest süsteemidest kuni veebilehtede kujundamiseni välja. Java on näiteks tavaprogrammides ja veebilehtedes kasutatav keel. C programmeerimiskeel on ,,sügavam" keel, mis tegeleb süsteemide loomisega ja programmide loomisega. Kõige esimene asi, mida vaja läheb on keele oskus. Programmeerimiskeelte õppimine on paljustki sarnane mingi võõrkeele õppimisega. Kui sa kasutad teda ning
Anda vanima dokumendi lühike sisukirjeldus. 2 ja ei saa aru sellest 27.01.1836 3.4 Sama Pärnu (pernau) kohta. Anda vanima dokumendi lühikene sisukirjeldus. 6 ja ei saa ka aru sellest 1777 aasta 4 Artiklite andmebaas ISE 4.1 Leida Mehis Hakkaja artikleid e-turvalisuse kohta.Millises väljaandes ilmunud,mis aastal,mitu artiklit? Eturvalisust tuleb nii defineerida kui ka mõõta Äripäev 19 aprill 2013 1 artikkel ? 4.2 Leida Heiki Urbala artikkel programmeerimiskeelte kohta.Pealkiri , väljaanne, ilmumisaeg. Esimeseks võõrkeeleks programmeerimiskeel Python 4 märts 2013 Äripäev 4.2.1 Leida antud artikkel vastavast väljaandest, anda lühike sisuülevaade.Räägib et esimeseks võõrkeeleks lastele panna programmeerimis keel kuna see oleks huvitav ja kasulik. 5 FIS 5.1 Palju kirjeid leidub filmi ,,metskannikesed" kohta? Kes oli filmi rezissöör? 1 kirje ja Kaljo Kiisk oli rezissöör 5.2 Kes on filmi ,,ideaalmaastik" rezissöör ja operaator?
laiapõhjalist koolitust. See otsus oli tehtud põhjusel, et kõik farmiloomad-töötajad peavad, või peaksid, hakkama saama kõigi aladega, mida nad parajasti tegema on pandud. Kuid missugust koolitust peaks töötajad saama kas asjakohast, otseselt nende tööga seotut või hoopis laia, iga ala hõlmavat? Kui kujutleda üht liinitöölist, näiteks autotehases turvavööde kokkupanijat, ei seostuks tema koolitamisega sugugi mitte juhtimiskursus või õpetus uute programmeerimiskeelte kohta. Tõenäoliselt läbiks tema hoopis koolitusi autode turvanõuetest ja uutest tehnilistest viisidest turvavööde ehituses. Just seesugust õpetust annaks arukas juht sellele liinitöötajale. Kuid tekib küsimus: ,,Miks ei saa firmajuht lubada, et üht kindlat tööt tegev inimene saaks koolituse ka teistel aladel? Farmis oli ju palju kursusi, kus said osaleda kõik, kes soovisid." Arukas juht aga teab tavaline liinitööline ei vaja selliseid oskusi
humanitaarained olid aga need, mida hinde pärast, nutt silmis, õppisin. Et tahan programmeerijaks saada, teadsin juba lapsepõlves, kuid tol ajal oli tegemist ebamäärase unistusega, kuna meil polnud kodus isegi arvutit. Kindla otsuse võtsin aga vastu umbes kolm aastat tagasi, mil sain jõuludeks endale isikliku sülearvuti. Siis hakkasin ise programmeerimist uurima ning veendusin, et tegemist on just sellise alaga, millega sooviksin terve elu tegeleda. Tõsi küll, programmeerimiskeelte õppimiseni ma tol korral ei jõudnud, kuna olude sunnil tekkis mul vajadus veebileht valmistada. Siit saigi alguse minu hobitöö veebilehtede valmistamine ja disain millega tegelen ülikooli kõrval siiamaani. Kuna pean esmatähtsaks õppimist, kusjuures õppimise all mõistan oma perfektsionistlike kalduvuste tõttu kas head või väga head õppimist, siis pole ma kunagi lasknud oma hobil õppimist segada.
Mäng kui käitumislaad on see, mille peab omaks võtma iga lasteaiaõpetaja. Laps on küll siiras, kuid mitte rumal: ta näeb meid läbi, kui mängime teeseldes, soovides omi eesmärke („harjutame oskusi läbi mängu“) täide viia. Mitte et selles oleks midagi halba, vastupidi, kuid lasteaiaõpetaja „kõrgem tase“ on mängu kui käitumislaadi = efektiivseima kommunikatsioonikeele (taas)omandamine. See on mõnes mõttes nagu programmeerijatel erinevate programmeerimiskeelte valdamine! Lapse mäng kui nauditav vabatahtlik tegevus oma korduste ja variatsioonidega annab arengu jälgijale esimest aimu lapse arengukäigust. Usun, et lastaiaõpetaja on esimene lapse arengu kõrvalekallete märkaja. Teada on, et laste arengu hindamisel kasutatakse koolieelses lasteasutuses vaatlusmeetodit, mille alusel tehakse kaks korda aastas märkmeid lapse arengu analüüsi tabelisse vastavalt arengu eeldatavatele tulemustele. Lapse arengu hindamine
programmeerimiskeel ADA. Arvutite põlvkonnad: 1950 Elektronlamplülitused > 1958 Pooljuhtlülitused > 1965 Integraallülitused > 1975 Lausintegraallülitused > 1980+ Highly integrated circuits koos paralleelprotsessoritega > ??? Kasutajaliidese areng: 1910 Perfomasin > 1960 Numbriline terminal > 1985 Graafiline kasutajaliides > 1993 VR keskkond > 2004 Augmented reality Sisend- ja väljundseadmed: Hiir, klaviatuur, skänner, printer, projektor, kuvar jne Programmeerimiskeelte põlvkonnad: Masinkeeled > Assembleri keeled > Protseduursed keeled (algoritmilised keeled) > rakendusvaldkondade keeled (probleemvaldkonna keeled) > Tehisintellekti ja interfeissi keeled > Neuronvõrgud Operatsioonisüsteem on programm, mis käitub vahendajana arvutikasutaja ja riistvara vahel. Eesmärkideks on korraldada kasutaja programmide tööd, teha arvutisüsteemi kasutamine mugavaks, organiseerida efektiivne riistvara töö
III põlvkond 1965 Integraallülitused IV põlvkond 1975 Lausintegraallülitused V Põlvkond kvantarvuti??? 11. Arvuti ülesehitus (Millest koosneb)? Põhiseadmed: protsessor; emaplaat; RAM; kuvar; hiir; klaviatuur. Lisaseadmed: kõvaketas; graafikakaart; 12. Kirjeldada kasutajaliidese arengut. Perfomasin; numbriline terminal; graafiline kasutajaliides; VR keskkond; argumented reality 13. Loetleda sisend- ja väljundseadmeid (6tk). Klaviatuur; hiir; printer; skänner; kuvar; plotter 14. Programmeerimiskeelte põlvkonnad. 1. põlvkond Masinkeeled 2. põlvkond Assembleri keeled 3. põlvkond Protseduursed keeled (algoritmilised keeled) 4. põlvkond Rakendusvaldkondade keeled (probleemvaldkonna keeled) 5. põlvkond Tehisintellekti ja interfeisi keeled 6. põlvkond Neuronvõrgud 15. Mis on operatsioonisüsteem ja nimetada tema eesmärgid. Operatsioonisüsteem on programm, mis käitub kui vahendaja arvutikasutaja ja riistvara vahel.
Kui seni oli toodetud kahte tüüpi arvuteid ühed arvutuste tegemiseks ning teised andmete sorteerimiseks ja printimiseks, siis 1950ndate lõpus hakati neid kahte funktsiooni ühildama.. Aastal 1956 valmis esimene programmeerimiskeel FORTRAN, 1959.aastal leiutas Grace Hopper COBOL20-e. Programmeerimiskeeled võimaldasid programmeerijatel kirjutada koodi kõrgemas üldmõistelises tasemes, samas kui koostamisprogramm võis tõlkida koodi ümber arvutikeelde. Programmeerimiskeelte leiutamine oli tähtis, kuna see võimaldas luua operatsioonisüsteeme. 1962.aastal produtseeris Digital Equipment Inc. arvuti, milles kasutati väiksemaid transistoreid, mida sai mahutada ühte väiksesse silikonkiipi sadu, seega olid arvuti mõõtmed võrreldes teiste tolle aja arvutitega kordi väiksemad. See aga tegi keerukamaks suhtlemise arvutite ja kasutajate vahel, mis oli seniajani toimunud perfokaartide ja juhtmete kaudu. 1970
teisendab ta nö pseudo-assembleriks / vahekoodiks ja asub seda vahekoodi varianti rida-realt täitma. Näited: Python, PHP, Perl, vanemad Javascripti mootorid jne. NB! Programmi interpreteerimine on ca 10-200 korda aeglasem, kui kompileeritud koodi täitmine. Põhimõtteliselt saaks igas keeles kirjutatud programme nii interpreteeritult täita kui kompileerida. Praktikas eelistatakse vahel interpreteerimist, vahel kompileerimist. Programmeerimiskeelte kolm põhi-erinevusteemat: Süntaks (kuidas kirjutatakse näiteks if .. then .. else ühes või teises keeles) Semantika ehk tähendus (mida õigesti kirjutatud programm tegelikult siis teeb) Teegid (libraries) (millised valmisprogrammijupid on selle keele jaoks kergesti kättesaadavad või kohe kaasa pandud) 8. Components of a simple PC: CPU , Video controller, Memory, Hard drive controller, USB controller, Network controller Opsüsteemi põhieesmärgid:
imperatiivsete mehhanismidega. Lambda-arvutuse teooria tegeleb arvutatavuse ja arvutatavate funktsioonide uurimisega, kasutades selleks lambda-arvutuse keelt kui universaalset programmeerimiskeelt. Churchi tees väidab, et iga algoritmi saab lambda-arvutuse keeles kirja panna. On võimalik näidata, et lambda-arvutus, nagu ka Prolog, C ja Basic on üks paljudest universaalsetest programmeerimiskeeltest. Konkreetselt on lambda-arvutuse keel ja teooria funktsionaalsete programmeerimiskeelte aluseks. Loogika progra keel Prolog Prolog-i põhi-idee on nõuda otsitava lahenduse kirjeldamist esimest järku predikaatarvutuse keeles, kusjuures Prolog-i süsteem sisaldab teatud tüüpi automaatset teoreemitõestajat, mis on võimeline lahendust automaatselt otsima ja tuletama. Some properties of an Algorithm Kindlasti: Deterministic: Given the same input, it produces the same output. Finite: It can be described in a finite number of steps
10101001 ....Lihtsam kirjutada hexas, ntx 4A FC 09 B2 .... Kolmas: Esmane progekeel: assembler. Uks masinakask: tuupiliselt uks rida assembleri-programmi Neljas: Harilik progekeel ehk nn korgkeel (fortran, basic, c, java,python jne jne).Harilikud valemid, if-then-else jne, a la x=2*y+sin(y); Kõrgkeeled on erineva abstraktsusastmega: Masinalähedane ja ebamugav: Fortran, C (portaabel assembler) Abstraktsem ja mugavam: Lisp, Ada, ML, Java, Python, Peale programmeerimiskeelte on veel hulk muid keeli: Päringukeeled (SQL, RDQL, ....) Kujunduskeeled (HTML, PS, ...) Spetsifitseerimiskeeled (loogikakeeled, UML,) On olemas kaks põhivarianti keeles X programmi täitmiseks. Kompileerimine: masinkoodis programm nimega kompilaator teisendab keeles X programmi masinkoodfailiks Y. Seejärel täidetakse saadud masinkoodis programm Y. Näide: C. Interpreteerimine: masinkoodis programm nimega interpretaator loeb sisse X keeles faili ja asub seda ridarealt täitma
Kui töödeldav informatsioon (programm) on jaotatav rööpselt töödeldavateks alamülesanneteks, siis saab kasutada rööptöötlust, vastasel juhul rakendatakse kas konveier- või jadatöötlust. 2. Arvutipõlvkondade iseloomustus (iseloomulikud jooned). Arvutipõlvkond – peamiselt valmistatakse tehnoloogial põhinev ajalooliigituse klass. Arvutipõlvkondade areng on tihedalt seotud arvutite tarkvara arenguga - programmeerimiskeelte põlvkondadega. S. Burd eristab viite programmeerimiskeelte põlvkonda: 1. Masinakeeled; 2. Assemblerikeeled; 3. Kõrgkeeled Fortran, Cobol, Basic, PL/1, Pascal ja C; 4. Visual Basic ja SQL; 5. LISP ning Prolog. Eraldi klassi moodustavad objektorienteeritud keeled (C++, Java, Small Talk) ja skriptikeeled (VBScript, Javascript). Esimene põlvkond (1946 – 1954) Iseloomulikud jooned:
visualiseerida arendatavat tarkvara ning keskenduda arendamist vajavale, suurendades arendatava probleemi mõistmist ja erinevate osapoolte (sh lõppkasutajate) võimet tarkvaraarenduse protsessis osaleda ja koostööd teha. · Koodi automaatne genereerimine (CASE vahendid, visuaalse modelleerimise vahendid, graafiliste kasutajaliideste loomise vahendid) ja muude kommertskomponentide kasutamine. · Kõrgtaseme programmeerimiskeelte kasutamine, tulenevalt suhteliselt väikesest koodiridade arvust. Esimese kolme meetodi rakendamine võib vähendada (näiteks C++ kasutamisel) omaloodud koodiridade arvu 2-3 korda, mis omakorda suurendab programmist arusaamist ja töökindlust. Protsessi osas eristatakse kolme tasandit: · Metatasand ehk organisatsiooni tasand, mis hõlmab organisatsiooni pikaajalisi strateegiaid, investeeringute tootlust ja kogu organisatsiooni hõlmavaid regulatsioone.
Programmi struktuuri esitamine puuna: Lehed on operandid, juur on operaator. Varem täitmisele tulevad operatsioonid on kõrgematel astmetel. Kuna viitstruktuurid liiga mahukad, kasutatakse ees-, kesk- või lõppjärjekordi. Selliseid programme saab täita ühe magasiniga raali ja funktsioone pop(element) ja push(element) Tõestuste esitamine puudena: Puu lehed on aksioomid ning teised tipud on teoreemid. Kaared vastavad tuletusreeglite rakendamisele. 5. Programmeerimiskeelte klassid. Arvuti töötleb fikseeritud märgisüsteemis esitatud infot. See märgisüsteem on keel. Enamus raalis kasutatavatest keeltest moodustavad programmeerimiskeeled. Programmeerimiskeel on tähistuste ja reeglite süsteem algoritmide esitamiseks arvutile. Inimesele sobiva kuju alusel jaotatakse progemiskeeled · masinkeeled (masinkood konkreetse raali 01010 jada, autokood konkreetse raali märgiline progemiskeel)
tõeväärtuse veerule. Seega on TDNK määratud ühesel kuni elementaarkonjunktsioonide järjestuse täpsuseni. f. TDNK-le teisendamise algoritm https://moodle.ut.ee/mod/url/view.php? id=78717 lk 29 30. 7) a. Boole'i funktsioonide esitamine lausearvutuse valemitega. https://moodle.ut.ee/mod/resource/view.php?id=125416 lk 14 16. 8) a. Lausearvutuse tehted on kasutusel tingimuste kirjapanemisel: a.i. Programmeerimiskeelte tingimuslausetes ja tsüklitingimuste a.ii. Päringukeeltes a.iii. Semantilises veebis (ontoloogiad) jne. 9) a. Tõestamise strateegiad. https://moodle.ut.ee/mod/resource/view.php?id=96258 b. https://moodle.ut.ee/mod/resource/view.php?id=89132 10) a. **Kvantorite distributeerumine konjunktsiooni ja disjunktsiooniga. b. **Kvantorite ettetoomine. https://moodle.ut.ee/mod/resource/view.php? id=96260 11) a
WriteLine("{0} korda {1} on {2}", a, b, Korruta(a, b)); Console.WriteLine(Korruta(3, 5)); } } /* C:Projectsomanaited>Alamprogramm 4 korda 6 on 24 15 */ Ülesandeid * Koosta alamprogramm kahe arvu keskmise leidmiseks * Koosta alamprogramm etteantud arvu tärnide väljatrükiks. Katseta. * Küsi inimeselt kolm arvu. Iga arvu puhul joonista vastav kogus tärne ekraanile Massiivid Kuna arvuti on mõeldud suure hulga andmetega ümber käimiseks, siis on programmeerimiskeelte juurde mõeldud ka vahendid nende andmehulkadega toimetamiseks. Kõige lihtsam ja levinum neist on massiiv. Iga elemendi poole saab tema järjekorranumbri abil pöörduda. Algul tuleb määrata, millisest tüübist andmeid massiivi pannakse ning mitu kohta elementide jaoks massiivis on. Järgnevas näites tehakse massiiv kolme täisarvu hoidmiseks. Kusjuures nagu C-programmeerimiskeele sugulastele kombeks on, hakatakse elemente lugema nullist
Console.WriteLine("{0} korda {1} on {2}", a, b, Korruta(a, b)); Console.WriteLine(Korruta(3, 5)); } } /* C:Projectsomanaited>Alamprogramm 4 korda 6 on 24 15 */ Ülesandeid * Koosta alamprogramm kahe arvu keskmise leidmiseks * Koosta alamprogramm etteantud arvu tärnide väljatrükiks. Katseta. * Küsi inimeselt kolm arvu. Iga arvu puhul joonista vastav kogus tärne ekraanile Massiivid Kuna arvuti on mõeldud suure hulga andmetega ümber käimiseks, siis on programmeerimiskeelte juurde mõeldud ka vahendid nende andmehulkadega läbi käimiseks. Kõige lihtsam ja levinum neist on massiiv. Iga elemendi poole saab tema järjekorranumbri 17 abil pöörduda. Algul tuleb määrata, millisest tüübist andmeid massiivi pannakse ning mitu kohta elementide jaoks massiivis on. Järgnevas näites tehakse massiiv kolme täisarvu hoidmiseks. Kusjuures nagu C-programmeerimiskeele sugulastele kombeks on, hakatakse
vastused. Esmaoluline sidumaks reaalse maailmaga module p3: Hierarhiate kasutamine on limiteeritud · ,,Reaalaja piirangut nimetatakse tugevaks, kui Igasugune lisainformatsioon (perioodid, ............ Programmeerimiskeelte tugi on limiteeritud selle mitte sõltuvused, end module Mittefunktsionaalseid omadusi ei ole võimalik saavutamine viib katastroofini" katastroofini stsenaariumid) on teretulnud module p4: kirjeldada
... etc Kõrgkeeled Automatiseerivad ja lihtsustavad hulga “harilikke” protseduure, mida assembleris programmeerides vaja Ei anna assembleriga analoogilist kontrolli masina üle Kõrgkeeled on erineva abstraktsusastmega: Masinalähedane ja ebamugav: Fortran, C (portaabel assembler) Abstraktsem ja mugavam: Lisp, Ada, ML, Java, Python, Peale programmeerimiskeelte on veel hulk muid keeli: Päringukeeled (SQL, RDQL, ....) Kujunduskeeled (HTML, PS, ...) Spetsifitseerimiskeeled (loogikakeeled, UML, ....) .... Kuidas keeles X kirjutatud programmi täidetakse? NB! arvuti suudab täita ainult masinkoodis programme. Kaks põhivarianti keeles X programmi täitmiseks. Kompileerimine: masinkoodis programm nimega kompilaator teisendab keeles X programmi masinkoodfailiks Y
Sõltumatu kiipide tootmistehnoloogiatest Kirjeldusviiside suur valik Riiklik toetus (USA-s) Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 122 instituut. 61 VHDL eelised/omadused Võimaldab algoritme enne riistvaraga sidumist testida ja modelleerida Võimaldab luua mitmetegumilisi (nn. multitasking) süsteeme Ei eelda programmeerimiskeelte nagu C++ tundmist kuid teadmised sellest tulevad kasuks Omab valmis nn. Library-d Modelleerimine võib toimuda erinevatel abstraktsiooni tasemel (loogikavõrrandid, väravad (gates) ) Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 123 instituut. VHDL eelised/omadused VHDL omab valmis struktuure (templates) levinumate konstruktsioonide realiseerimiseks. Nenedeks on näiteks: MUX multipleksor
Programmeerimise algkursus 1 - 89 Mida selle kursusel õpetatakse?...................................................................................................3 SISSEJUHATAV SÕNAVÕTT EHK 'MILLEKS ON VAJA PROGRAMMEERIMIST?'......3 PROGRAMMEERIMISE KOHT MUUDE MAAILMA ASJADE SEAS.............................3 PROGRAMMEERIMISKEELTE ÜLDINE JAOTUS ..........................................................7 ESIMESE TEEMA KOKKUVÕTE........................................................................................8 ÜLESANDED......................................................................................................................... 8 PÕHIMÕISTED. OMISTAMISLAUSE. ...................................................................................9 ......................................................
..................................................................10 Masin arvutamise jaoks - arvuti .............................................................10 Kaudne juhtimine ehk programmeerimine ............................................11 Arvutite rakendusala laienemine ...........................................................11 Programmeerimine tänapäeval..............................................................12 Programmeerimiskeelte üldine jaotus .......................................................13 Imperatiivsed ehk käskivad keeled........................................................14 Funktsionaalsed keeled .........................................................................14 Loogilised keeled....................................................................................14 Esimese teema kokkuvõte.........................................................................15
Muidugi võib mittetriviaalsete väidete tuletuste leidmiseks sageli rohkem aega kuluda kui universumil vanust. 1936. aastal esitas Alonzo Church minimaalsete vahenditega algoritmikirjutamise- ehk progammeerimiskeele, nn. lambda-arvutuse. Lambda-arvutus erineb kardinaalselt Turingi masinast, kuid teoreetiliselt on neil samasugused arvutamisvõimed: üks on teises algoritmiliselt simuleeritav. Churchi loodud lambda-arvutus on kaasaegsete funktsionaalsete programmeerimiskeelte eellane, ning tema teoreetiline tähtsus praegusagses loogikas ja teoreetilises arvutiteaduses on erinevalt Turingi masinast väga suur. Analoogiliselt Turingile tõestas Church, et lambda-arvutuse abstraktse masina abil ei ole võimalik alati otsustada, kas suvaline formaalse aritmeetika teoreem on formaalse aritmeetika reeglitest tuletatav või mitte. Churchi nime mainitakse kõige sagedamini seoses nn. Churchi teesiga. Nimelt väitis Church, et ükskõik millise
WriteLine("{0} korda {1} on {2}", a, b, Korruta(a, b)); Console.WriteLine(Korruta(3, 5)); } } /* C:Projectsomanaited>Alamprogramm 4 korda 6 on 24 15 */ Ülesandeid * Koosta alamprogramm kahe arvu keskmise leidmiseks * Koosta alamprogramm etteantud arvu tärnide väljatrükiks. Katseta. * Küsi inimeselt kolm arvu. Iga arvu puhul joonista vastav kogus tärne ekraanile Massiivid Kuna arvuti on mõeldud suure hulga andmetega ümber käimiseks, siis on programmeerimiskeelte juurde mõeldud ka vahendid nende andmehulkadega toimetamiseks. Kõige lihtsam ja levinum neist on massiiv. Iga elemendi poole saab tema järjekorranumbri abil pöörduda. Algul tuleb määrata, millisest tüübist andmeid massiivi pannakse ning mitu kohta elementide jaoks massiivis on. Järgnevas näites tehakse massiiv kolme täisarvu hoidmiseks. Kusjuures nagu C- programmeerimiskeele sugulastele kombeks on, hakatakse elemente lugema nullist. Nii et kolme
PHP's on võimalik luua ka command-line tarkvara ning visuaalse kasutajaliidesega tarkvara, mis on aga vastuolus selle programmeerimiskeele definitsiooniga. Programmeerimiskeele ajalugu algas 1994. aastast, kui Rasmus Lerdorf tegi väga lihtsa programmi, mis mõistis spetsiaalseid makrosid. Aja jooksul programmi modifitseeriti, laiendati, integreeriti andmebaaside ja uute tehnoloogiate toega ning lisati objekt-orienteeritud kontseptsiooni jne. Tulemuseks on PHP viies versioon. Kui vaatame programmeerimiskeelte populaarsust, siis näeme, et PHP on praegusel hetkel kolmandal kohal (eelmisel aastal aga viiendal). Arvestada tuleks ka sellega, et PHP on põhimõtteliselt serveripoolne skriptikeel. Java, C, C++ ja Visual Basic – neid kasutatakse rohkem tarkvara loomiseks aga see ei tähenda seda, et neid ei või kautatada ka veebiinfosüsteemide loomisel. Koht Programmeerimiskeel Reiting 1 Java 18.718%
•Väljendusrohkus •Universaalsus. Seni on kõik katsed luua universaalset keelt ebaõnnestunud. Seda eelkõige kasutajatest lähtuvalt. ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 4 Süntaks ja semantika •Süntaks: .Keele reeglite kogum märkimaks, mida on lubatud kirjutada .Koosneb üldiselt “regular expressionitest” (leksika) ja “Backus –Naur Form” (grammatika) •Semantika: .Keele tähenduslik osa ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 5 Programmeerimiskeelte ajalugu •1940´ndad –masinkeelte teke (UNIVAC I ja IBM 701) •1950´ndad –assemblerkeelte teke •1957 –kompilaatorkeel (FORTRAN) •1960 –COBOL, LISP ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 6 Klassifikatsioonid I •Programmeerimise paradigmad .Imperatiivsed keeled .Protseduursed (FORTRAN, Pascal, Ada, C) .Objektorienteeritud (Smalltalk, C++, Java) .Deklaratiivsed keeled .Funktsionaalsed (Scheme, ML, Haskell) .Loogilised (Prolog, Parlog, Gödel, Mercury )
See väide ei ole matemaatiliselt tõestatav, sest algoritmi infotöötluse mõiste pole matemaatiline, vaid intuitiivne. Katsed leida algoritmilisi protsesse kajastav formaalne eeskiri, mis oleks võimsam kui Turingi masin, on olnud edutud. Seepärast loetakse tänapäeval algoritmilisteks teisendusteks vaid teisendusi, mida saab teostada Turingi masinaga. Abstraktne Turingi masin on olnud aluseks arvutiteooria, programmeerimiskeelte ja keeletranslaatorite loomisel, ta on võimaldanud teoreetiliselt uurida juhtimisülesannete lahendatavust, s. t määrata nende kuulumist algoritmiliste protsesside hulka jms. Universaalseteks infotöötlusseadmeteks on füüsilised arvutid, mille näol abstraktne Turingi masin on realiseerunud tegelikkuses. Järelikult on kõiki algoritmidega esitatavaid juhtimisprotsesse võimalik teostada arvutiga. Automaatide teoorias vaadeldakse ka mitmeid lihtsamaid väiksema üldistusastmega
looksulgudesse, näiteks: {kursor joonte lõikepunkti lähedal} ↵ ÜLESANNE I Pinnatükk 5 sisestamist näitava tähise ↵ asemel võib, ja sageli on soovitatavamgi, kasutada hiire vasakpoolse nupu tähist ┐ {kursor joone lõpp-punkti lähedal} ┐ NB! Sisestamisel tuleb arvestada seda, et tühikul (sõnavahe-sõrmis), mida tähistatakse Programmeerimiskeelte käsikirjades ( ⌴ ), on sisestamisel sama tähendus kui tähisel ↵ Enesekontroll eeltoodud arvu π ligikaudsete arvuliste väärtuste kohta (põhimõttel: "Kes ei tunne minevikku, selle jaoks ei ole tuevikku"): Millal, mis maalt ja kelle poolt on need ajalooliselt ligikaudsed (isegi kaasajal enamuse tehniliste lahenduste jaoks küllaldase täpsusega) π väärtused leitud? (Spikker: märksa rohkem kui 2000 aasta tagasi).
annaabi.ee 
