Majanduspoliitika II KT 1 Aastatel 1991- 1992 koosatud majandusprognoosid eksisid põhiliselt järgnevas a tööstuse osa SKP-s langes prognoositust tunduvalt vähem b uue tselluloosikombinaadi ehitus Kehras ei saanud teoks c tööpuudus ja suurte liiduliste ettevõtete likvideerimine kujunes prognoositust kergemaks probleemiks 2 Eesti majandusreformide edu põhuseks peetakse suuresti a riigi vaiksust ja head imagot b ime programmi c nõrku ametiühinguid 3 Kolhoosid ja sovhoosid oli ettenähtud likvideerida a aprilliks 1995 b aprilliks 1994 c aprilliks 1993 4 Riigi seisukohast on põllumajanduse põhiprobleemiks a põllumajandustoodangu vähenemine
Majanduspoliitika 1. Aastatel 1991- 1992 koosatud majandusprognoosid eksisid põhiliselt järgnevas a. tööstuse osa SKP-s langes prognoositust tunduvalt vähem b. uue tselluloosikombinaadi ehitus Kehras ei saanud teoks c. tööpuudus ja suurte liiduliste ettevõtete likvideerimine kujunes prognoositust kergemaks probleemiks 2. Eesti majandusreformide edu põhuseks peetakse suuresti a. riigi vaiksust ja head imagot b. ime programmi c. nõrku ametiühinguid 3. Kolhoosid ja sovhoosid oli ettenähtud likvideerida a. aprilliks 1995 b. aprilliks 1994 c. aprilliks 1993 4. Riigi seisukohast on põllumajanduse põhiprobleemiks a. põllumajandustoodangu vähenemine b
Hoolimata loodetust väiksemast majanduskasvust laekus riigikassasse maksutulusid 2015. aastal veidi enam, kui riigieelarvega oli kavandatud. Aastal 2015 kogus riik maksutulusid 7,1 miljardit eurot, mis on 160 miljonit eurot rohkem, kui algselt riigieelarvega oli kavandatud. Eelkõige laekus oodatust enam juriidiliste isikute tulumaksu (vt tabel 2). Positiivse panuse andsid ka sotsiaalmaks ja füüsilise isiku tulumaks eelkõige tööhõive ja palkade kasvu tulemusena, samuti kütuseaktsiis. Prognoositust vähem koguti alkoholiaktsiisi, käibemaksu ja tubakaaktsiisi. Tööhõive suurenemine 2015. aastal 2,6% ja keskmise palga kasv 6% aitasid täita küll riigikassat, kuid kiire palgakasv ohustab pikemas perspektiivis Eesti edasist majandusarengut, kuna tööjõu tootlikkus on samal ajal vähenenud. Rahandusministeeriumi andmetel kahanes tööjõu tootlikkus hõivatu kohta 1,1% võrra, mis nii Eesti Panga kui ka Rahandusministeeriumi hinnangul kahjustab Eesti konkurentsivõimet.
2004. aasta tööõnnetused nõudsid riigi eelarvest 47,7 miljonit krooni ning ühiskonna kulud (koos saamata jäänud toodanguga) olid ligi 600 miljonit krooni, mis moodustas 0,43% sisemajanduse kogutoodangust. Igal aastal nõuavad tööõnnetused suuri summasid ja põhjustavad saamata jäänud toodangut, rääkimata töövõimetusest või töösurmadest, milline kahju on korvamatu. Tööõnnetusega seotud kahju osutub tihtipeale kümme korda suuremaks esialgu prognoositust. Hea töökeskkond suurendab töötootlikkust, kinnistab töötajaid ja hoiab kõrgel firma mainet. Kõik see omakorda mõjutab ettevõtete läbilöögivõimet ja mainekust kauba ja tööturul.Eesmärgiga suurendada ohutust ja vähendada tööõnnetusi, korraldatakse regulaarselt üleriigilisikampaaniaid, kus pööratakse tähelepanu teatud töökeskkonnaalastele probleemidele, antakse nõu ja juhiseid nii tööandjatele kui ka töötajatele, tagamaks ohutu töökeskkond
Tarbjate hulk oluline Tarbijate hulk pole tähtis Hamburger, tossud, kinopilet Mererand, majakas, valgusfoor, TV, raadio 6.Riigi eelarve: mis see on, kuidas toimub selle vastuvõtmine, eelarvedefitsiit, millal tuleb teha lisaeelarve. Eelarve on rahaline plaan eelarveaasta jooksul laekuvate tulude ja tehtavate kulutuste kohta. Eelarvedeftsiit- planeeritud kulud ületavad tulusid. Riigikogus 3ndal hääletusel. Kui tulud/kulud on prognoositust erinevad, siis tehakse lisaeelarve. 7.Maksud: miks neid kogutakse, proportsionaalne ja progresseeruv ehk astmeline tulumaksusüsteem, otsesed ja kaudsed maksud. Riigi pealmine sissetuleku allikas. Proportsionaalne- ei karista suurema sissetuleku saajaid kõrgemate maksudega, kõrge sissetuleku nimel on tehtud ka rohkem tööd. Seega peaks maksudeks koguma kõikidelt proportsionaalse osa tulust- 26% Progresseeruv rikkamad inimesed peaks ühisteks vajadusteks rohkem panustama
2010. aasta teisel poolel tööpuudus Eestis väheneb, kuid pikaajaline töötus suureneb veel ka 2011. aastal. Eesti tööjõuturg on alates 2009. aasta lõpust tasapisi elavnenud, ent tööpuudus on jätkuvalt väga suur. Eraisikute võlakaitse seadusega kavandatavad muudatused, millega kohtunikele antakse õigus võlgu vähendada, võib ajendada panku mitte jätkama intressimarginaalide alandamist ja piirama laenuandmist. Kui see oht realiseerub, on majanduskasv ja tööpuuduse vähenemine prognoositust aeglasem. Eestis tegutsevad pangad on jätkuvalt konservatiivsed ega kipu veel kuigi aktiivselt uusi laene väljastama. Majanduskasvu taastumiseks on oluline laenuturu aktiivsus, mis seni on olnud nii mahu kui ka intressimarginaalide alanemise poolest oodatust tagasihoidlikum. minu kodu asub kauna tänaval,kui ma laps lastaeda viin,siis keeran paremale kuni jõuan veerenni tänavale.mööda verenni tänavat kõnnin kuni vasakut kätt jääb Baltika kavartal,lähen sellest mööda ja
mingi riigipoolse toimingu eest) Kulud riigieelarvest : 1. sotsiaalsfri 2. tervishoidu 3. haridusse 4. korrakaitsesse + transpordile, sidele, riigikaitsesse, riigivalitsemisele. Eelarve raha kulub ka hishvedele e. kigele sellele, mida me kasutame iga pev, ilma selle eest konkreetselt maksmata nt. tnavavalgustus, teede korrashoid vms. Riigieelarve tasakaal tulud ja kulud on vrdsed. Defitsiidiga eelarve kulud on suuremad kui loodetud tulud. Lisaeelarve tekib siis, kui tulud on prognoositust suuremad, kasutatakse ettengematuteks kulutusteks. Valitsuse reservfond n.. tagavararaha, ka ettengematuteks kulutusteks. Maksud Neid kogub riik, et end finantseerida e. lal pidada. Otsesed maksud: Tulumaks inimese tuludelt On 2 erinevat maksustamisssteemi progresseeruv e. astmeline tulumaks - teenid rohkem, maksad rohkem ka tulumaksu, proportsionaalne kigil maksumaksjatel on hesuurune tulumaks. NB! Eestis 2011.a. 21% tuludelt. NB! Tulumaks annab kige rohkem riigieelarvesse
Riigieelarvesse laekus 2003. aastal 41,245 miljardit krooni. Makse laekus aasta kokkuvõttes 35,89 miljardit krooni. Tulumaksu laekus eelmise aasta jooksul 6,064 miljardit krooni. Juriidilise isiku tulumaksu ülelaekumise tingisid ettevõtete poolt väljamakstud dividendidelt makstud tulumaks, mille maht oli oodatust märgavalt suurem, eriti arvestades juriidilise isiku tulumaksu laekumise rohkem kui 80 protsendilist kasvu 2002. aastal. Füüsilise isiku tulumaksu ülelaekumise põhjuseks oli prognoositust märgatavalt kõrgem tööhõive 2003. aasta II poolaastal, mis kiirendas palgafondi kasvu. Sotsiaalmaksu laekus aastaga 14,26 miljardit krooni. Sotsiaalmaksu ülelaekumise põhjuseks olid sarnaselt füüsilise isiku tulumaksule soodsad arengud tööjõuturul ja palgafondi kasv. Käibemaksu laekus aastaga 11,2 miljardit krooni. Käibemaksu ülelaekumise põhjuseks oli tagasihoidlik ekspordi kasv, mille tingis madal välisnõudlus. Kuna
üha enam revolutsioneeruv tehnoloogia (eelkõige infotehnoloogia, biotehnoloogia ja nanotehnoloogia areng ja nende omavaheline võimendus), globaliseerumineja erinevate (kas eri arengutasemetel või eri trajektoori pidi kulgevate)elulaadide paralleelne ja senisest suurema kokkupuutepinnagakooseksisteerimine. Globaliseerumine võimendab ülejäänud kahte trendi, annab neile suurema ruumilise haarde, samas tema arengutasemeid ühtlustav, homogeniseeriv mõju on jäänud, vähemalt esialgu, prognoositust väiksemaks. Samas on jälle tehnoloogia areng globaliseerimise üheks "mootoriks". Termini "globaliseerumine" võimas ekspansioon maailmas leidis aset 80ndate aastate teisel poolel ja seostub suuresti just USAst pärit gurudega. Peab siiski nentima, et suur osa uude terminisse pandud sisust oli sama, mida oli juba varem käsitletud rahvusvahelistumine mõiste raames. Laienes termini geograafiline haare (kommunistliku maailma avanemine ja alanud
aastal negatiivseks, seda valdavalt sisenõudluse languse tõttu käesoleval aastal 4,6% võrra ja järgneval aastal 5,3%. Sisenõudluse vähenemine vähendab impordinõudlust, mille tagajärjel netoekspordi negatiivne saldo kahaneb ning selle panus majanduskasvu muutub 2008.2009. aastal positiivseks (Rahandusministeerium, 2008). Senine majanduskasvu aeglustumine ongi olnud peamiselt sisenõudluse keskne: ootuspäraselt on vähenenud kinnisvarainvesteeringud, kui samuti on aselt leidnud prognoositust tunduvalt kiirem korrektsioon eratarbimises (Eesti Pank, 2008). Töötleva tööstuse lisandväärtuse tootmist pärsib 2008.-2009. aastal nõrgenenud sisenõudlus, eksportturgude jahenemine ning kasvavad tootmiskulud, mis vähendavad konkurentsivõimet. Enim mõjutab kasvu sisemaisele turule orienteeritud tööstusharude tootmismahtude vähenemine ja kasumite langus (Rahandusministeerium, 2008) Ka juhul kui 2009 aastal peaks
dokumente vaja on? Kui suur on 2017. aasta eelarve planeeritud maht? 2017. aasta riigieelarve eesmärk on kestliku ja läbimõeldud eelarvepoliitika kaudu tugevdada Eesti julgeolekut, edendada majanduskasvu, vähendada tööjõumakse, suurendada madalapalgaliste ja lastega perede toimetulekut soodustamaks laste sünde ning uuendada riigi ja kohalikku haldust. Riigieelarve tulude mahuks on planeeritud 9,42 miljardit eurot, mida on 592 miljonit eurot ehk 6,7 protsenti enam 2016. aastaks prognoositust. Sealhulgas suurenevad maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 6,1 protsenti 7,99 miljardile eurole ja saadavad toetused 16,1 protsenti 979 miljonile eurole. Riigieelarve kulud kasvavad 2016. aastaga võrreldes 650 miljonit eurot ehk 7,3 protsenti 9,57 miljardi euroni. Vastavalt riigi eelarvestrateegias seatud eesmärgile püsib valitsussektori struktuurselt tasandatud eelarve järgmisel aastal ülejäägis (0,2 protsenti prognoositavast SKPst)
Majanduspoliitika II KT 1 Aastatel 1991- 1992 koosatud majandusprognoosid eksisid põhiliselt järgnevas a tööstuse osa SKP-s langes prognoositust tunduvalt vähem b uue tselluloosikombinaadi ehitus Kehras ei saanud teoks c tööpuudus ja suurte liiduliste ettevõtete likvideerimine kujunes prognoositust kergemaks probleemiks 2 Eesti majandusreformide edu põhuseks peetakse suuresti a riigi vaiksust ja head imagot b ime programmi c nõrku ametiühinguid 3 Kolhoosid ja sovhoosid oli ettenähtud likvideerida a aprilliks 1995 b aprilliks 1994 c aprilliks 1993 4 Riigi seisukohast on põllumajanduse põhiprobleemiks a põllumajandustoodangu vähenemine
makstava õppe latti ei ületa, suunduvad otse ingliskeelsele õppele või hoopis mõnda muusse riiki? Lävendite tekkimisel on tarvis üle vaadata praegune riigieksamite süsteem. Kui ülikooli hakatakse võtma ühtsete sisseastumiskatsete alusel, siis kas riigieksamite süsteemi enam sellisel kujul üldse tarvis läheb? Leian, et sellisel puhul võiks riigieksamid asendada koolieksamitega. Mis saab aga siis, kui lävendi ületab prognoositust kaks korda enam tudengeid? Kust võetakse lisaraha? Praegu toimiv riikliku koolitustellimuse süsteem on oma aja ära elanud. Seda on tunnistanud mitmed osapooled, kellega oleme seaduseelnõu menetledes suhelnud. Selle asemel kavandame üleminekut tulemuslepingute süsteemile. Selleks, et väljund tööturule oleks võimalikult adekvaatne, on oluline senisest enam kaasata eraettevõtjaid, kes oskavad turusituatsiooni kõige paremini prognoosida
puudujääki. Kuid tänu otsustavale tegutsemisele ei paisnud puudujääk väga suureks: 2008. aastal oli puudujääk napilt alla 3% SKP-st ja 2009. aastal 2% SKP-st. 2010. aastaks oli Eesti eelarve taas ülejäägis (0,3% SKP-st). Mida siis Eesti valitsus tegi? Eelarvekärbetega alustati 2008. aasta keskel, 2009. aasta veebruaris ja mais-juunis tehti järgmised ulatuslikud kärped, kuna majandusarengud osutusid prognoositust oluliselt halvemaks. Kuigi Eesti riigil olid olemas reservid, kardeti, et majandusraskuste venides saavad need otsa. Laenuvõtmine oleks 2008. aasta lõpus ja 2009. aasta alguses olnud võimatu, kuna Läti probleemide tõttu oodati sama kordumist ka Eestis. 2008. aasta eelarve muutuste ulatus oli 3,1 miljardit krooni ehk 198 miljonit eurot (1,2% SKP- st), 2009. aasta eelarve muudatuste ulatus 16,1 miljardit krooni ehk 1,03 miljardit eurot (7,4% SKP-st)
kümnenditepikkune aeglane tõus, vaid metsik teekond kliimakaosesse. Mõni temperatuuritõusust tingitud nähtus loob tagasisideefekti. Süsinikdioksiidi kasvav hulk lükkab atmosfääris tagasisideefektide abil maailma kliima üle hulga piirjoonte või murdepunktide, mis ähvardavad kaasa tuua -1- kataklüsmilisi tagajärgi. Nende sekka kuuluvad arktilise jää või Gröönimaa jääkihi prognoositust nobedam sulamine, igikeltsa kiirenev sulamine, India monsuuni lakkamine, Amazonase vihmametsade hukk ja Euroopasse sooja ilma tuua aitavate merehoovuste peatumine. Kõige tõenäolisem neist võimendavatest mõjudest asub Arktikas, kus maailma soojenemine on toimunud kiiremini kui mujal maailmas. Kuna erevalge merejää peegeldab tagasi enamiku päikesekiirtest, jahutades nii planeeti. Kuid sulav jää jätab paljaks tumedama mere, millesse imendub
nagu legendaarne Iraagi infominister Muhammed Saeed al-Sahaf, kes sõja puhkedes kuulutas vaenlasele kindlat kadu, kuigi tema taustal paistev telepilt näitas Bagdadi tabavaid USA raketilööke. Majandus- ja taristuminister Kadri Simson aga kinnitab, et otsustatut tagasi võtta ei saa. Rääkigem faktidest. Konjunktuuriinstituut ennustab, et järgmisel aastal laekub riigieelarvesse ligi 80 miljonit eurot prognoositust vähem. Selle aasta aktsaiisilaekumise prognoosi on juba korrigeeritud 38 miljoni euro võrra väiksemaks. Need on suured arvud, mis paratamatult hakkavad tähendama puudujääke sotsiaalhoolekandes või auke koolimajakatustes. Aktsiisil on kaks pragmaatilist eesmärki: reguleerida tarbimist ja toetada riigieelarvet. Kes võimupoliitikutest ütleb esimesena avalikult välja, et kumbki neist eesmärkidest pole praegusel juhul saavutatud
väliskeskkonna seisundeid. 5.Milles seisneb otsuse elluviimisele järgnev analuus väliskeskkonna mõjust ja selle vastavusest otsuse ettevalmistamisel prognoositule? Vastuvõetud otsuse elluviimise järel on samuti oluline eraldi ja selgelt välja tuua väliskeskkonna mõju tegelikult saavutatud tulemusele ja selle erinevus otsuse ettevalmistamisel prognoositust. Alternatiivide realiseerimise planeeritust halvemate (negatiivsete) tulemuste puhul puutakse sageli kogu suu töö nõrga tulemuslikkuse eest veeretada väliskeskkonna (juhitamatute) tegurite negatiivsele mõjule, st ettenägematule ebaõnnele. Sageli puutakse sellise väliskeskkonnast tuleneva ,,ebaõnnele" viitamisega varjata otsuse vastuvõtmisel (alternatiivide elluviimise tulemuste prognoosimisel) tehtud vigu.
Soomes, Venemaal, kui Leedus. Kuid sõltumata riigist tuleb tuulelektri tootmise juures arvestada ühte asja seda ei toodeta rohkem mitte siis, kui on vaja, vaid siis, kui tuult on. Seetõttu võib vabal turul konkureeriv energiafirma, kellel endal tootmisvõimsusi piisavalt, maksta selle eest enamuse ajast üsna madalat hinda. Tuuleolusid on mingil määral küll võimalik ette prognoosida, kuid suur veaprotsent (kohati erineb tegelik toodang prognoositust isegi mitu korda) tähendab, et lõplik kauplemine toimub sel hetkel, kui elektrit toodetakse ja see on siis vaja iga hinna eest kellelegi maha müüa ükskõik mis hinnaga. Seega peaks tuuleelektri tootjal igal juhul olema olemas ka tuuleenergia akumuleerimisvõimalused. 1.3. Bioenergia Biomassi saab pidada taastuvaks, kui seda kasutatakse mingil territooriumil, näiteks ühes riigis, biomassi juurdekasvust vähem või ligilähedaselt juurdekasvu piires. Biomassiks
2010 kohustuslikku reservimäära seniselt 15%lt järk-järgult euroalal kehtivale 2%le. Alates 2011. aasta algusest kehtib Eesti krediidiasutustele euroala kohustuslik reservimäär 2%. Ootuspäraselt ei põhjustanud kohustusliku reservimäära muutus pankade käitumises erilisi muutusi. Sise- ja välisnõudlus Eesti majandusaktiivsust mõjutas 2010. aastal ennekõike välisnõudluse taastumine. Nii maailma majanduskasv kui ka Eesti peamiste kaubanduspartnerite majanduskasv osutus varem prognoositust kiiremaks. Üleilmse nõudluse taastumine parandas Põhjamaade ekspordinäitajaid. See tõi tellimusi ka Eesti allhanketööstusse. 2009. aastal aset leidnud järsk majanduslangus pöördus 2010. aastal majanduskasvuks. Statistikaameti kiirhinnangul kasvas sisemajanduse koguprodukt 2010. aastal 2009. aastaga võrreldes 3,1%. Majanduse taastumist toetas ekspordisektor. Kaupade eksport kasvas kiireneva tempoga kogu aasta jooksul. Ekspordinäitajad paranesid kõigis
majanduse kasvuhoog aastal 2012 raugemas. Eesti majandus kasvas alates 2011. aasta algusest kuni sügiseni varasemaid ootusi ületades. Seda toetas eelkõige soodsa turukonjunktuuri ärakasutamine, kuid ka sisenõudlus kosus järjest enam. Eesti ekspordimaht on pärast majanduslangust kasvanud muljetavaldavalt. Nii Eesti majapidamised kui ka ettevõtted ostsid rohkem kestvuskaupu, hoogustus investeerimistegevus ning julgemalt kaasati ka laenuraha. Jõulisemat majanduskasvu on saatnud prognoositust kiirem inflatsioonitempo, mille põhjustas energia ja toidutoorme eeldatust kiirem kallinemine maailmaturul. Eesti Pank 2012. aastaks prognoosib Eesti majanduskasvu järsku aeglustumist ning kui väliskeskkonna olukord pingestub veelgi, ei saa välistada ka majanduslangust. Tarbijahinnad tõusevad 2012 aastal 2,8 % ning 2013 aastal 3,0%. Väliskeskkonnast tulenevate hinnasurvete tõttu on inflatsioon kiirenemas. Toidu ja kütuste maailmaturuhinnad on kõrgel
Kuiad on realiseerunud varasemad juhtkonna prognoosid. Juhul kui audiitori arvates ei põhine perspektiivne info realistlikele eeldustele või tekib mingeid kahtlusi selle ettevalmistamisel tehtud vigadest või avastab audiitor muid olulisi puudusi, siis tuleb see täpselt lõpparuandes fikseerida. Kui audiitor jõuab positiivsele järeldusele ja kinnitab et info on ettevalistatud korrektselt, siis peaks ta lõpparuandes siiski kinnitama, et tegelikud tulemused võivad kujunedda prognoositust erinevaks. Riskitüübid Tegevusrisk – seisneb selles, et arvestuses tekivad tahtlikud või tahtmatud vead, mis moonutavad ettevõtte tegelikku finantsseisudit või perioodi lõpptulemust. Peale ettevõtte siseste asjaolude, sõltub tegevusrisk ka üldisest majandusolukorrast, ettevõtte valdkonnast, suurusest jmt. Hindamisel tuleb audiitoril hinnata erinevaid valdkondi või asjaolusid (nttegevjuhtkonna otsused ja motivatsioon)
arvu kasvu. Peale töölemineku mindi õppima ja lihtsalt maailma avastama. Väljaränne sai uue hoo majanduskriisi alguses. Eesti 2008.–2010. aasta majandussurutis oli põhjustatud 6 ülemaailmsest suurest majandussurutisest, mis algas 2007. aasta detsembris. 2010. aasta lõpuks hakkas Eesti majandus taas kasvama, kuid surutisest taastumine on osutunud prognoositust aeglasemaks (https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_2008.%E2%80%932010._aasta_majandussurutis). Seoses majanduskriisiga kasvas tööpuudus. Emori uuringu andmetel saavutas 2010. aasta I kvartalis töötute arv rekordtaseme, seetõttu oli mõistetav, et inimeste huvi ning soov välismaal töötamise vastu oli erakordselt suur. (http://www.stat.ee/37825/?highlight=T %C3%B6%C3%B6tus)
seega kindlamalt prognoositav, samas kui teise tegevusvariandi puhul võib tulemus väliskeskkonna määramatuse tõttu varieeruda suures ulatuses ja tulemuse prognoos on ebakindel. - Vastuvõetud otsuse elluviimise järel on oluline eraldi ja selgelt välja tuua väliskeskkonna mõju tegelikult saavutatud tulemusele ja selle erinevus otsuse ettevalmisel prognoositust. Alternatiivide realiseerimise planeeritust halvemate tulemuste puhul püütakse sageli kogu süü töö nõrga tulemuslikkuse eest veeretada väliskeskkonna tegurite negatiivsele mõjule. Sageli püütakse sellise käitumisega varjata otsuse vastuvõtmisel tehtud vigu. Otsuse elluviimise järel tuleb väliskeskkonna mõju analüüsiga anda selged vastused järgmistele küsimustele:
aastaga võrreldes. Majandust tabab ametlik langus, kui SKP jääb kahes järjestikuses kvartalis miinusesse. IV kvartalis näitas SKP eelnenud kvartaliga võrreldes suurimat langust pärast 1980. aastat. Kogu 2008. aasta majanduskasvuks tuli 0,7 protsenti, mis on kõige kehvem näitaja pärast 1992. aastat. Analüütikute prognooside järgi oodati 1,2protsendist langust kolmanda kvartaliga võrreldes ja 1,4protsendist kukkumist 2007. aasta viimase kvartaliga võrreldes. Prognoositust hullem olukord majanduses kukutas naelsterlingi 24 aasta madalaimale tasemele USA dollari suhtes 1,3612 USD/GBP. Peaminister Gordon Brown lubas täna, et valitsus teeb võitluses majanduskriisiga kõik endastoleneva. Euroopa Komisjoni vaheprognoosi järgi kukub Briti majandus 2009. aastal 2,8 protsenti ehk enim pärast 1946. aastat. Swedbank: Euribori langus vähendab oluliselt laenumakseid 27.01.2009 tarbija24.ee Marina Lohk, vanemtoimetaja
annaabi.ee 
