Second level Third level Fourth level Fifth level Ülikooli ülesehitus Ülikoolid olid olemuselt õppejõudude ja üliõpilaste ametiühendused ning korraldatud gildide ja tsunftide eeskujul. Õppejõud, keda nim. magistriteks, professoriteks või doktoriteks, täitsid meistrite ülesandeid. Üliõpilased olid õpipoiste või sellide seisuses. Ülikooli tegevuse kinnitas paavst oma asutamisürikuga ja andis seega ülikoolile privileegid, mis andis omakorda õppejõududele ja üliõpilastele vaimulikega võrdsed õigused. Õppetöö toimus ladina keeles. Ülikoolide ülesehitus Praktiliste asjade korraldamiseks valis ülikool endale juhi ehk rektori. Õppejõud määrasid ametisse dekaanid.
Joonistuskoolis tegeleti graafikaga, portreedega aga tehti ka õlimaale. Tehnikatena olid kasutusel pliiatsi-, kriidijoonised, pastell-, akvarell, guass- ja õlimaal ning graafilised tehnikad. Baltisakslased hakkasid ka näituseid korraldama. 19. saj. II poolel sai baltisakslaste peamiseks kunstikooliks Düsseldorfi akadeemia. Akadeemias valitses idealiseeriv stiil süzee oli väljamõeldud või lavastatud. Düsseldorfis oli professoriteks ka kolm Eestist pärit kunstnikku(baltisakslast). Esimene end eestlaseks pidanud maalikunstnik oli Johann Köler(1826-1899) ta sündis Viljandimaal ja vaesusest hoolimata lõpetas Peterburi Kunstide Akadeemia 1855. Lõputööks ,,Herakles toob Kerberose põrguväravast". Keiser Aleksander II portree eest saadud stipendium võimaldab tal rännata Euroopas(Itaalias, Pariisis jne) Ta on maalinud altaripildid
Joonistuskoolis tegeleti graafikaga, portreedega aga tehti ka õlimaale. Tehnikatena olid kasutusel pliiatsi-, kriidijoonised, pastell-, akvarell, guašš- ja õlimaal ning graafilised tehnikad. Baltisakslased hakkasid ka näituseid korraldama. 19. saj. II poolel sai baltisakslaste peamiseks kunstikooliks Düsseldorfi akadeemia. Akadeemias valitses idealiseeriv stiil süžee oli väljamõeldud või lavastatud. Düsseldorfis oli professoriteks ka kolm Eestist pärit kunstnikku(baltisakslast). Esimene end eestlaseks pidanud maalikunstnik oli Johann Köler(1826-1899) ta sündis Viljandimaal ja vaesusest hoolimata lõpetas Peterburi Kunstide Akadeemia 1855. Lõputööks „Herakles toob Kerberose põrguväravast“. Keiser Aleksander II portree eest saadud stipendium võimaldab tal rännata Euroopas(Itaalias, Pariisis jne) Ta on maalinud altaripildid Cesise kirikule
Pariisi ülikool tekkis XII saj ning sellest sai tähtsam Euroopa teoloogia uurimise ja õpetamise keskus. U sellel ajal pandi alus ka Oxfordi ülikoolile Inglismaal, mis sai kuulsaks matemaatika ja loodusteadusega. Cambridge'i ülikool asutati natukene hiljem, XIII saj algul. Hispaania ülikoolide seas sai tuntuimaks arstiteaduse keskus Salamanca. Ülikoolid olid olemuselt õppejõudude ja üliõpilaste ametiühendused. Õppejõudu nimetati magistriteks, professoriteks või doktoriteks. Üliõpilasi kutsuti scolarius või studiosus. Õppetöö ja suhtlemine käis ladina keeles, mis võimaldas erirahvusest inimestel hakkama saada. Ülikool valis endale juhi ehk rektori praktiliste asjade korraldamiseks. Õppejõud määrasid aga dekaani. Seitsme vaba kunstiga sai alguse ülikooli stuudium. Alamastmeks olid kolm esimest: grammatika, retoorika ja dialektika. Ülemastmeks neli järgmist: aritmeerika, geomeetria, astronoomia ja muusika
Õppetöö toimus tavaliselt emakeeles. Esimesed ülikoolid Kõige varem tekkisid ülikoolid Itaalias. Salernos tekkis X sajandil arsti kool. Bolognas tekkis XI-XII sajandi vahetusel õigusteaduse ülikool. Pariisi tekkis XII sajandil teoloogia uurimise ja õpetamisega tegelev kool. Samal ajal pandi alus ka Oxfordi matemaatika ja loodusteaduse ülikoolile. Esimene ülikool Põhja-Euroopas tekkis 1477. aastal Rootsis Uppsala ülikool. Ülikooli ülesehitus Õppejõud, keda nim magistriteks, professoriteks või doktoriteks, täitsid meistrite ülesandeid. Üliõpilased olid aga õpipoiste ning sellide seisuses. Üliõpilased olid pärit eri piirkondadest või koguni erimaadest ja jagunesid seetõttu omaette paikkondadesse ehk natsioonidesse või universiteetidesse. Nii õppetöö kui ka suhtlemine toimus ladina keeles. Praktiliste asjade korraldamiseks valis ülikool endale juhi s.o rektori. Mis on skolastika? Ülikoolides viljeldud teadust nim skolastikaks. Skolastika tugines muistsetele
Ülikoolid ja teadus XI-XIII sajandil arenes mitmest Lääne-Euroopa linnakoolist ülikool. Tuntumad ülikoolid oli Salernos (arstiteadus), Bolognas (õigusteadus), Pariisis (teoloogia uurimine ja õpetamine), Inglismaal Oxfordi (matemaatika ja loodusteadused) ja Cambridge ülikoolid, Hispaanias Salamanca (arstiteadus) ülikool ning Rootsis Uppsala ülikool. Ülikoolid olid oma olemuselt õppejõudude ja üliõpilaste ametiühendused. Õppejõude nimetati magistriteks, professoriteks või doktoriteks. Üliõpilasi nimetati scolariusteks või studiosusteks. Õppejõududel ja üliõpilastel olid vaimulikega võrdsed õigused. Õppetöö toimus ladina keeles. Praktiliste asjade korraldamiseks valis ülikool endale juhi ehk rektori, õppejõud määrasid aga dekaani. Ülikooli stuudium sai alguse seitsme vaba kunsti õppimisest. Grammatika, retoorika ja dialektika moodustasid alamastme. Aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika moodustasid ülemastme
Tema suurimaks ettevõtmiseks kujunes aga Piibli tõlkimine lõuna- eesti keelde. Kui ta katku suri, ei leidunud kedagi, kes ta töö oleks lõpule viinud ja trükki toimetanud, seega tuli hiljem Vana Testamendi tõlkega otsast peale hakata. Tõendiks eesti keele kasutamise kohta ülikoolis on eestikeelne juhuluule, mida kastutati pühendussalmikutena väitekirjade algul. Kuna Tartus professorid puudusid, siis kutsuti neid mujalt maailmast. Ka olid professoriteks Õuekohtu kohtunikud, et suuremat palka saada. Õppetegevuse aluseks oli Petrus Ramuse õpetus, mille kohaselt teadus peab vabanema teoloogia ja Aristotelese autoriteedist. Skytte eestvõttel üritati tõsta Ramuse õpetust peaaegu ametliku filosoofia staatusesse. Täppisteaduse alal on Tartu Ülikool väga tähtis selle poolest, et see oli esimene ülikool, kus hakati õpetama Newtoni teooriat ja loenguid pidas Sven Dimberg. Samal ajal
Õpetajad keskaegses ülikoolis Õpetaja amet oli keskajal väga lugupeetud ja hinnatud. Hoolimata sellest ei kirjutatud ametlikes tekstides õpetajatest midagi head. Põhjuseks oli linnakodanike kadedus, kuna õpetajad said tunnustust kirikult ja paavstidelt. Õpetajaamet nõudis aadliseisust, kuna enamus õpilasi olid samuti aadlikud, kes poleks allunud endast madalamal positsioonil olevale inimesele. Keskajal kutsuti õpetajaid meistriteks, doktoriteks või professoriteks. (Havlidis 2015) Õpetaja amet keskaegses ülikoolis jagunes enamasti kaheks. Õpetajad jagunesid madalamate ainete ja kõrgemate ainete õpetajateks ning erinevus seisnes enamasti metoodikas. Esimesed õpetasid ebaolulisemaid tekste ning seda tegid tavaliselt bakalaureuse kraadiga üliõpilased. Kõrgemate ainete õpetajad olid kas doktorid või meistrid, kes õpetasid kõige olulisemaid ladina tekste. Enamasti oli võimalik aga
missugust ainest ja millisest ajaperioodist need kogud sisaldavad. Vene, Läti, Saksa, Rootsi, Juudi, Mustlase jt. 23. Millal toimus folkloristika kui distsipliini iseseisvumine? Missugused arengud sellega kaasnesid? Distsipliinide iseseisvumine Teadusharude vaheliste piiride väljajoonistumine o Rahvaluule/folklor – folkloristika o Muinasteadus – arheoloogia o Rahvateadus – etnoloogia/etnograafia Eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooli asutamine TÜ-s 1919. A; esimesteks professoriteks Walter Anderson ja M. J. Eisen. 24. Kirjelda (T. Jaago järgi) ühte avatud ja ühte suletud perioodi eesti folkloristikas. Too esile avatud ja suletud perioodile omased tunnused. • Avatud perioodid (nt 1927-1940 ja alates 1991): – Uute meetodite ja uurimisallikate otsingud; – Mõistete ja teoreeHliste lähtealuste sõnastamine; – Teadusalade ja uuritavate valdkondade hajusus; • Suletud (spetsialiseeruvad) perioodid (nt 1901-1927 ja nõukogude periood):
Rahvaluule Arhiivis ja kirjelda, missugust ainest ja millisest ajaperioodist need kogud sisaldavad. ERA, Vene, Läti ja Saksa 23. Millal toimus folkloristika kui distsipliini iseseisvumine? Missugused arengud sellega kaasnesid? Distsipliinide iseseisvumine Teadusharude vaheliste piiride väljajoonistumine o Rahvaluule/folklor folkloristika o Muinasteadus arheoloogia o Rahvateadus etnoloogia/etnograafia Eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooli asutamine TÜ-s 1919. A; esimesteks professoriteks Walter Anderson ja M. J. Eisen. 24. Kirjelda (T. Jaago järgi) ühte avatud ja ühte suletud perioodi eesti folkloristikas. Too esile avatud ja suletud perioodile omased tunnused. · Avatud perioodid (nt 1927-1940 ja alates 1991): Uute meetodite ja uurimisallikate otsingud; Mõistete ja teoreeHliste lähtealuste sõnastamine; Teadusalade ja uuritavate valdkondade hajusus; · Suletud (spetsialiseeruvad) perioodid (nt 1901-1927 ja nõukogude periood):
grammatikakoolis, kus tihti olid ka õpetajateks kreeklastest retoorikud ja grammatikud (Palamets 1976). Nendest peeti rohkem lugu kui algkooli õpetajatest, kuid konkurents õpilaste pärast oli suhteliselt suur ja õpetajad pidid klassiruumi täitmiseks taluma mitmeid alandusi ja vahel ka seda, et õpilastelt jäi tasu saamta, kuna vanematelt saadud kooliraha oli ära kulutatud. Avalikult kutsuti neid õpetajaid professoriteks (muide, tool, millel nad istusid, kandis nime cathedra ehk kateeder) (Tiidus 1997). 16-ndast eluaastast said poisid astuda reetorikooli kõnekunsti õppima. Seda läks vaja, et saada juhtivatesse riigiametitesse, kuna seal peeti ääretult oluliseks oskust esineda avalikkuse ees. ,,Ka väepealikutelt nõuti, et nad oskaksid sõdureid elava sõnaga innustada" (Palamets 1976; lk 204). ADVOKAADID Tuleb tõdeda, et pikka aega peeti Vana-Rooma kohtu kaitsekõnedes teadmistest olulisemaks
Selle meetodi esindajad: Kaarle Krohn, Axel Olrik 19. Millal toimus folkloristika kui distsipliini iseseisvumine? Missugused arengud sellega kaasnesid? See toimus 20.sajandi alguses; Toimus teadusharude vaheliste piiride väljajoonistumine. Eraldi hakkasid seisma rahvaluule/folkloor, muinasteadus arheoloogia, rahvateadus etnograafia/loogia. Asutati Eesti ja võrdleva rahvaluule õppetool 1919. aastal Tartu ülikoolis ja esimesteks professoriteks olid Walter Anderson ja M. J. Eisen. 20. Millal ja mis põhjusel asutati Eesti Rahvaluule Arhiiv? Missuguseid folkloori kogumise ja uurimisega seotud uuendused arhiivi loomisega kaasnesid? Eesti Rahvaluule Arhiiv asutati aastal 1927 ERM'i allüksusena, et ,,majutada" J. Hurda rahvaluulekogu. Üks asutajatest oli Oskar Loorits. ERA kujunes välja keskseks rahvaluulearhiiviks, kuhu koondati kõik senised üksikisikute ja seltside rahvaluulekogud.
Pedelli ülesanne oli viibida jumalateenistustel ja akadeemiliste koosolekutel ja eksamitel ja kui seal esines korrarikkumisi, siis pidi ta viivitamatult rektorile sellest teada andma. Sündikus oli ametimees, kes tegeles ülikooli kassa ja majandustegevusega. ÕPETAJAD KESKAEGSES ÜLIKOOLIS Õpetajaks saamine Õpetaja funktsioon on tekkinud palju varem kui tekkisid esimesed ülikoolid. Keskajal kutsuti õpetajaid meistriteks, doktoriteks või professoriteks. Õpetaja pidi olema aadlik, kuna enamus õpilasi olid aadlikud ja nad ei oleks kuulanud endast madalamal positsioonil olevat inimest.. Meistriteks kutsuti selliseid õpetajaid, kes olid loonud kooli või juhtisid kooli. Keskaja lõpuks hakkasid ülikooli lõpetanud ennast kutsuma meistriteks. Esimeste ülikoolide loomisest alates reguleeriti ka meistri tiitli saamist. Selleks tuli kandidaadil läbida 3 etappi: 1
A Classification and Bibliography I-III. FFC Nos. 284-286 (2004)=ATU Distsipliinide iseseisvumine: 23.8. Teadusharude vaheliste piiride väljajoonistumine; - Rahvaluule/folkloor- folkloristika - Muinasteadus- arheoloogia - Rahvateadus (vrd sks Volkskunde)- etnograafia (etnoloogia) 23.9. Eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooli asutamine Tartu Ülikoolis 1919.a.; esimesteks professoriteks Walter Anderson ja M. J. Eisen. 24. Kirjelda (T. Jaago järgi) ühte avatud ja ühte suletud perioodi eesti folkloristikas. 24.1. Avatud perioodid (nt 1927-1940; alates 1991) - Uute meetodite ja uurimisallikate otsingud - Mõistete ja teoreetiliste lähtealuste sõnastamine - Teadusalade ja uuritavate valdkondade hajusus 24.2. Suletud (spetsialiseeruvad) perioodid (nt 1901-1927, nõukogude periood)
A Classification and Bibliography I-III. FFC Nos. 284-286 (2004)=ATU Distsipliinide iseseisvumine: 23.8. Teadusharude vaheliste piiride väljajoonistumine; - Rahvaluule/folkloor- folkloristika - Muinasteadus- arheoloogia - Rahvateadus (vrd sks Volkskunde)- etnograafia (etnoloogia) 23.9. Eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooli asutamine Tartu Ülikoolis 1919.a.; esimesteks professoriteks Walter Anderson ja M. J. Eisen. 24. Kirjelda (T. Jaago järgi) ühte avatud ja ühte suletud perioodi eesti folkloristikas. 24.1. Avatud perioodid (nt 1927-1940; alates 1991) - Uute meetodite ja uurimisallikate otsingud - Mõistete ja teoreetiliste lähtealuste sõnastamine - Teadusalade ja uuritavate valdkondade hajusus 24.2. Suletud (spetsialiseeruvad) perioodid (nt 1901-1927, nõukogude periood)
(1) 11-13 saj. Arenes nii mõnestki linnakoolist ülikool ning kuna see võttis pikka aega, siis on raske määrata täpset asutamisaastat. Salerno, Itaalia (10.saj.) -arstide kool Bologna, Itaalia (11-12. saj. Vahetusel, a.a. Peetakse 1119) õigusteadus Pariis (12.saj) teoloogia u. samal ajal ka Oxford matemaatika + loodusteadused Cambridge (13.saj. Algul) Salamanca, Hispaania (1218) arstiteadus Uppsala, Rootsi (1477) Tartu ülikool (1632) Õppejõud, keda nim. magistriteks, professoriteks või doktoriteks, täitsid meistrite ülesandeid. Üliõpilased olid aga õpipoiste ja sellide seisuses. Õppejõududel ja üliõpilastel olid võrdsed õigused. Õppetöö ja olmeline suhtlemine toimus ladina keeles. Ülikooli juht rektor, õppejõud määrasid dekaani (teaduskonna juht). Erinevates ülikoolides olid õpilaste ja õppejõudude vahelised õiguste ja kohustuste vahekorrad erinevad, Bolognas sõltusid alguses õppejõud täielikult üliõpilastest
o Meetodi põhiseisukohad sõnastas Kaarle Krohn. Loodi ka rahvusvaheline uurijavõrgustik: Folklore Fellows. Distsipliinide iseseisvumine Teadusharude vaheliste piiride väljajoonistumine o Rahvaluule/folklor folkloristika o Muinasteadus arheoloogia o Rahvateadus etnoloogia/etnograafia Eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooli asutamine TÜ-s 1919. A; esimesteks professoriteks Walter Anderson ja M. J. Eisen. Walter Anderson (1885-1962) Sündinud ja hariduse saanud Kaasanis; TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule korralike professor; hiljem Kieli ülikoolis; Veendunud ajaloolis-geograafilise koolkonna järgija; filoloogilise suuna esindaja; Uurinud rahvajutte (nalju, linnajutte) ja laule (ballaade, lastelaule), kettkirju, teooriaküsimus (nt folkloori enesekontrolli seadus) jm.
(Rootsi), Moltke Moe (Norra) ja Johannes Bolte (Saksamaa) 20. Millal toimus folkloristika kui distsipliini iseseisvumine? Missugused arengud sellega kaasnesid? Teadusharude vaheliste piiride väljajoonistumine; – Rahvaluule/folkloor – folkloristika; – Muinasteadus – arheoloogia; – Rahvateadus (vrd sks Volkskunde) – etnograafia (etnoloogia); • Eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooli asutamine Tartu ülikoolis 1919.a.; esimesteks professoriteks Walter Anderson ja M. J. Eisen; 21. Kes oli W. Anderson ja kuidas toimib tema kirjeldatud rahvajuttude enesekontrolli seadus? [E.-H. Seljamaa artikli põhjal] Walter Anderson: 1920-1939 Tartu ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule korraline professor; hiljem Kieli ülikoolis; • Veendunud ajaloolisgeograafilise koolkonna järgija; filoloogilise suuna esindaja; • Uurinud rahvajutte (nalju, linnajutte) ja laule (ballaade, lastelaule), ketikirju, teooriaküsimusi (nt folkloori enesekontrolli
Missugused arengud sellega kaasnesid? Folkloristika kui teadusharu kujunemine: distsipliinide iseseisvumine • Teadusharude vaheliste piiride väljajoonistumine; – Rahvaluule/folkloor – folkloristika; – Muinasteadus – arheoloogia; – Rahvateadus (vrd sks Volkskunde) – etnograafia (etnoloogia); • Eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooli asutamine Tartu ülikoolis 1919.a.; esimesteks professoriteks Walter Anderson ja M. J. Eisen; 22. Kes oli W. Anderson ja kuidas toimib (nt E.-H. Seljamaa artikli põhjal) tema kirjeldatud rahvajuttude enesekontrolli seadus? • 1920-1939 Tartu ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule korraline professor; hiljem Kieli ülikoolis; • Veendunud ajaloolisgeograafilise koolkonna järgija; filoloogilise suuna esindaja; • Uurinud rahvajutte (nalju, linnajutte) ja laule (ballaade, lastelaule), kettkirju,
Ülemaste koosnes aritmeetikast, geomeetriast, astronoomiast ja muusikast. Peamised õppetöö vormid olid loeng ja dispuut. Tõelisteks ülikoolideks hakati pidama ülikoole kus olid esindatud 4 teaduskonda: õigus, arsti, usu ja kunstide teaduskond. Ülikool valis praktiliste asjade korraldamiseks endale juhi rektori. Suhtlemine toimus ülikoolis ladina keeles. Õppejõud, keda nimetati magistriteks, professoriteks või doktoriteks täitsid meistrite ülesandeid. Ülikoolides viljeldud teadust nimetati skolastikaks. Skolastika tugines muistsetele autoriteetidele, püüdes nende seisukohti loogika abil tõlgendada ning erinevaid vaateid ühtida. Empirism on mõttesuund, mis vastandub ratsionalismile, pidades teadmise aluseks kogemusi ja eitades kaasasündinud ideesid. Empirism seab muuhulgas kahtluse alla metafüüsika. Ratsionalismi ja
Missugused arengud sellega kaasnesid? Iseseisvus Herderi ideedega 1770ndatel aastatel. Välitöödega alustati 19. sajandil. Huvi folkloori lugude vastu: vennad Grimmid. Teadusharude vaheliste piiride väljajoonistumine: rahvaluule/folkloor folkloristika, muinasteadus arheoloogia, rahvateadus, etnograafia (etnoloogia). Eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooli asutamine Tartu ülikoolis 1919. aastal. Esimesteks professoriteks Walter Anderson ja M. J. Eisen. 20. Millal ja mis põhjusel asutati Eesti Rahvaluule Arhiiv? Missuguseid folkloori kogumise ja uurimisega seotud uuendused arhiivi loomisega kaasnesid? Asutati 1927. aastal kui ERM-i allüksus, et ära majutada J. Hurda rahvaluulekogud. Sai keskseks rahvaluulearhiiviks, kuhu koondati kõik senised üksikisikute ja seltside rahvaluulekogud. Loodi registrite, kartoteekide ja koopiamappide süsteem ("Kogud korda!").
biidermeierlikku realismi. Ida Preisimaalt tuli Georg Friedrich Schlater, kes asutas 1832. aastal Tartus litograafiatöökoja ning avaldas selles tehnikas mitmeid sarju, mis kujutavad Eesti, eriti Tartu ja selle lähiümbruse vaateid täpses, aga lüürilises laadis. Carl Friedrich Christian Buddeus (1775 1864) joonistas Tallinna vanalinna ja aguleid mahlaselt ja maaliliselt, aga väga tõetruult. Kolm Eestist pärit kunstnikku said Düsseldorfi Akadeemia professoriteks. Kuulsaim neist oli Järva Jaani pastori poeg Eduard Karl Franz von Gebhardt (1838 1925), kes jutustas oma tingliku, tuima hallikaspruuni koloriitidega piltides rahvalähedast luterlust. Vene ja saksa kunsti sidepidajana tegutses Kuresaares sündinud maastikumaalija Eugen Gustav Dücker (1841 1916), kes sai professoritiitli ka Peterburi Kunstide Akadeemialt, kus ta oli oma õpinguid alustanud. Veel rohkem on oma loomingus Eesti ainestikuga seotud Tarus sündinud ja Düsseldorfis
annaabi.ee 
