0 1 2 Column B 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 Column A 13 14 15 16 17 18 19 20 21 Fibonacci arvud 0 1 1 1 2 2 3 3 4 5 5 8 6 13 7 21 8 34 9 55 10 89 11 144 12 233 13 377 14 610 15 987 16 1597 17 2584 18 4181 19 6765 20 10946 saiaspetspets
Suured arvud Sissejuhatus Selles uurimustöös räägin siis mida nimetatakse suurteks arvudeks, kuidas neid tähistatakse, kus neid kasutatakse, mis on gugol? Mida tähendab lõpmatus? Mis on suured arvud? Suurteks arvudeks loetakse arve, millel on järke palju ja neid kirjutatakse tavaliselt kas arvu astmena või arvu standardkujul. Suuri arve ei kirjutata pikalt välja, sest nii on neid tülikam kirjutada ja lugeda. Lihtsustamiseks kasutatakse astmeid. Kus kasutatakse suuri arve? Suuri arve kasutatakse näiteks väikeste esemete loendamisel, maa ümbermõõdu, massi arvutamisel, suurte vahemaade mõõtmisel, pindalade leidmisel, valguskiiruse arvutamisel jne.
Referaat Ligikaudsed arvud Sisukord Sisukord................................................................................................................................ -2- Sissejuhatus.......................................................................................................................... -3- Ligikaudne arv ja selle tüvenumbrid.................................................................................... -3- Ligikaudse arvutuse eeskirjad............................................................................................... -4- Kokkuvõte.............................................................................................................................-4- Kasutatud kirjandus............................................................................................................. -5- Ligikaudne arv ja selle tüvenumbrid Ligikaudse arvu tüvenumbriteks nimetatakse selle arvu kirjutise...
lugeda tüvenumbriks. Ebamäärasust ligikaudsete arvudega saab vältida, kui kasutada standardkuju. Standardkuju esimeseks teguriks on sel juhul arvu tüvi, mis on kirjutatud kõikide tüvenumbritega. Eeltoodud näited näeks siis välja nii: 20m = 2,0 x 10m 543 000 kr = 5,43 x 10(astmel viis(5)) kr. Liitmise ja lahutamise korral on tulemuse vea ülemmäär samasugune nagu tehtes osalevatest arvudest väiksema täpsusega ehk suurema veaga arvul. Kui tehtes osalevad arvud on ühesuguse veaga, on ka tulemusel sama vea ülemmäär. Need reeglid kehtivad ka mitme arvu algebralise summa korral. Algebraliseks summaks nimetatakse summat, mille liidetavad võivad olla nii positiivsed kui negatiivsed. Kümnendjärku, mille ühik on suurima veaga antud arvu vea ülemmäär, nimetatakse arvude madalaimaks ühiseks järguks. Näiteks ligikaudsete arvude 2,265; 47,90 ja 2,0672 madalaim ühine järk on sajandike järk.
Ligikaudsed arvud Ligikaudse arvu tüvenumbriteks nimetatakse selle arvu kirjutises olevaid õigeid numbreid, välja arvatud kümnendmurru alguses olevad nullid (avanullid). Tüvenumbrid moodustavad arvu tüve. Tüvenumbrid algavad alati nullist erineva numbriga ning viimasele tüvenumbrile vastav kümnendjärk määrab ligikaudse arvu vea ülemmäära. Praktilistes ülesannetes kasutame arve, mis on saadud mõõtmise teel. Need iseloomustavad antud suurust vaid ligikaudselt, erinedes täpsest suurusest teatava vea võrra. Täpse arvu A ja tema ligikaudse väärtuse ehk lähendi korral nimetatakse lähendi veaks suurust | A- |. Tavaliselt me täpset arvu A ei tea, seega pole teada ka lähendi viga. Saab aga hinnata, millist arvu lähendi viga ei ületa. Viimast nimetatakse lähendi vea ülemmääraks ehk absoluutseks veaks. Arvu x absoluutset viga märgitakse sümboliga x või ka x. Kui arvu A lähendi vea ülemmäär on , siis seda märg...
AJALUGU II MS SÜNDMUSED KUUPÄEVADEGA: 1. Molotov-Ribbentropi pakt 1939 2. Teise Maailmasõja algus 1.september 1939 3. Nõukogude Liit tungin Poolale kallale 17. september 1939 4. Viiakse läbi esimene küüditamine Eestis 14. juuni 1941 5. Saksamaa tungib kallale NSV Liidule 22. juuni 1941 6. Põhja-Prantsusmaal avatakse Teine Rinne 6. juuni 1944 7. Saksamaa kapituleerus, lõppes sõda Euroopas 8. mai 1945 8. Jaapan alistus, lõppes Teine Maailmasõda 2. september 1945 ISIKUD: · STALIN- NSV Liidu partei- ja riigijuht, osales Teherani, Jalta ja Potsdami konverentsidel. · HITLER- Saksamaa füürer, raamatu ''Mein Kampf'' autor. · CHAMBERLAIN-Briti poliitik, Mü...
Positiivsed ja negatiivsed arvud By:Paldiski Pohikool Definitsioon · Positiivne arv on arv, mis on suurem kui null. 0 1 2 3 4 5 6 Definitsioon · Negatiivne arv on arv, mis on väiksem kui null. -6 -5 -4 -3 -2 -1 0 1 2 3 4 5 6 Definitsioon · Vastandarvud on kaks arvu, mis asuvad samal kaugusel nullist, kuid erinevas suunas. -6 -5 -4 -3 -2 -1 0 1 2 3 4 5 6 Definitsioon · Täisarvud on kõik naturaalarvud ning nende vastandarvud pluss arv null. 7 vastandarv -7 Negatiivseid arve kasutatakse temperatuuri mõõtmisel Negatiivseid arve kasutatakse, et määrata asukoha kõrgus või sügavus. 30 20 10 0 -10 -20 -30 -40 ...
Positiivsed ja negatiivsed arvud Definitsioon Positiivne arv on arv, mis on suurem kui null. Definitsioon Negative arv on arv, mis on viksem kui null. Definitsioon Vastand arvud on kaks arvu, mis asuvad samal kaugusel nullist, kuid erinevas suunas. Definitsioon Tisarvud on kik naturaalarvud ning nende vastandarvud pluss null. Negatiivseid arve kasutatakse temperatuuri mtmisel Negatiivseid arve kasutatakse, et mrata asukoha krgus vi sgavus. Negatiivseid arve kasutatakse vlgade kirja panemisel Vihje Kui arvu ees ei ole mrki, see on positiivne arv. Tisarvude liitmise reeglid Reegel #1 Kui mrgid on samad, siis ra panne nendele esmalt the. Liida
Maailmas on 6,3 mljr. Inimest, eestis 1,33 milj. Demograaf-rahvastikugeagraaf, maailma ja selle eri paigu rahvastiku uurimisega tegelevad teadlased nt. Suremus, sündimus, rahvaarvumuutumine, immigratsioon, selle põhjused. Maailmas on üle 6800 keele, kõige rohkem mandariinihiina, hispaania, inglise, hindu, araabia. II keel on inglise, prantsuse, vene, portugali. Ing. On eesti keelde slängi jne. Rassid: Europiidne-balkani-kaukaasia, kesk- euroopa, atlandi-balkani; Negriidne- neegri, austraalia, buSman; Mongoliidne lõuna ja põhja aasia, ameerika e. indiaani. Põhiusundid on islam, õigeusk, budism. Ka veel on judaism, hinduism, sintoism, taoism, animism, konfutsioism. Vanim on judaism: usuvad jahvesse, püharaamat on avan-testament, nõuab ranget usukommete täitmist, püha linn on jeruusalemm, pühakoda on sünagoog, rabi on preester. BUDISM: pole ainujumalat vaid inimeste täiustamine, enam levinud tiibetis, aasia, jaapanis, hiinas. KRISTLUS: pea...
Tabel 5.1 m1=10,16±0,005 g Katse nr. s ± s, cm t, s t-tk, s (t-tk)2, s2 1,4596 -0,03552 0,001262 1,5824 0,08728 0,007618 1 30±0,5 1,4222 -0,07292 0,005317 1,4987 0,00358 1,3E-005 1,5127 0,01758 0,000309 tk 1,49512 Kokku: 0,014519 1,7115 -0,0103 0,000106 1,7251 0,0033 1,1E-005 2 40±0,5 1,6838 -0,038 0,001444 1,6679 -0,0539 0,002905 1,8207 0,0989 0,009781 tk 1,7218 Kokku:...
I aasta II aasta Kas ettevõte hakkab/on registreeritud käibemaksukohustuslaseks (jah/ei) jah jah Krediiti müügi osakaal käibest (kui suur osa müügiarvetest laekub järgmisel kuul) % 3 3 Hoonete amortisatsiooninorm % 2 2 Seadmete amortisatsiooninorm % 15 15 Immateriaalse põhivara amortisatsiooninorm % Finantsprognooside täitmise juhend 1. Täita ära "Algandmed" lehel kõik rohelise taustaga lahtrid! 2. Täita ära "Tooted" lehel kõik andmed! NB! Sinisega täidetud lahtrid on näitlikud ja neid saab muuta! 3. Täita ära "Bilanss" lehel eelmise tegevusperioodi veerg (B) kui majandustegevust on varem toimunud 4. Täita ära "Kassavood" lehel tühjad lahtrid! Siin esitada andmed pro...
JRK I (mA) U (V) N1 (MW) ή (%) ε-U (V) r (Ὡ) 1 100.2 0.602 60.32 6.43 8.76 8.74 2 89.5 1.56 139.62 16.67 7.8 8.72 3 79.8 2.41 192.32 25.75 6.95 8.71 4 70.9 3.18 225.46 33.97 6.18 8.72 5 60.1 4.13 248.21 44.12 5.23 8.7 6 50 5.01 250.5 53.53 4.35 8.7 7 40.5 5.84 236.52 62.39 3.52 8.7 8 29.9 6.76 202.12 72.22 2.6 8.7 9 20.8 7.56 157.25 80.77 1.8 8.65 10 9.52 8.55 81.4 91.35 0.81 8.51 R (Ὡ) R/r 0.6 0.0696 1.74 0.1995 3.02 0.3467 4.49 0.5149 6...
Ajalugu §20-25 1. ,,vana hea Rootsi aeg" ,, vana hea Rootsi aeg" (17.saj) sellega pole niivõrd mõeldud Rootsi aega ennast kuivõrd seda, mis tuli pärast. Tegelikult ei möödunud Rootsi aeg eestlastele sugugi roosiliselt. Suurt majanduslikku ja õiguslikku edu saavutasid pigem mõisnikud. 2. valitsemine Rootsi aja kõige tunnuslikumaks jooneks olid keskvõimu ja kohaliku aadli vastuolu. (keskvõim polnud harjunud nii suurte õigustega aadlimeestega ja aadlimehed polnud harjunud kõrgema võimu sekkumisega oma õigustesse maa ja talupoegade suhtes).Rootsis olid talupojad vabad, kuid eesti talupojad olid pärisorjad ja see ei meeldinud juba Karl XI-le. 1611.a asus troonile Gustav II Adolf. Ta võidud lahingutandril võimaldasid tal Balti parunitega suhelda natuke karmimal toonil. Pärast tema surma asus troonile tema 6-aastane tütar Kristiina. Niikaua kui ta täisealiseks sai valitses...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvusvaheliste suhete instituut Sigrid Västra TASB51 ROOTSI MAJANDUS Referaat Õppeaine: Rahvusvaheline majandus Õppejõud: prof Lembo Tanning Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................................3 1. ROOTSIST ÜLDISELT............................................................................................................4 1.1 Ajalugu...................................................................................................................................5 1.2 Haldusjaotus...........................................................................................................................6 2. PEAMISED M...
1918 november lõppes esimene maailmasõda. Antandi riigid võitsid keskriike. 1930 aastate teisel poolel muutus rahvusvaheline olukord pingeliseks. 1918 aasta algul esitas usa president Woodrow Wilson oma rahukava, milles kutsus sõdivaid pooli üles sõlmima rahu ilma kahjutasunõuete ja maade äravõtmiseta. 11 nov 1918 sülmisid sõdivad pooled Compiegnei vaherahu. Pariisi rahukonverentsi istungeid peeti Versaille lossis. Kaotajaks tunnistati saksamaa, kes pidi võitjate kasuks loobuma suurtest alades ning tasuma sõjas tekitatud kahju, keelati omada tugevat armeed, et saksamaa täidaks rahutingimusi hõivasid liitlased 15 aastaks reini jõe piirkonna, kuhu sakslased ei tohtinud oma sõjaväge viia ega kindlustusi ehitada. Antandi suurriigid ei arvestanud uute riigipiiride tegemisel teiste rahvuste soovidega, vaid tahtsid eelkõige oma mõjuvõimu kindlustada ja kaotajatele kätte maksta. Seepärast ei paiknenudgi uued piirid nii, et tulevikus oleks välis...
1930-rahvasteliit ei suutnud taltsutada sõjakaid suurriike. mussoliini tahtis et vahemeri muutuks itaalia sisemereks. saksa laienemine 1933-1939. 1930 lõpus-sõjakad suurriigid hakkasid innukalt oma vallutuskavasid teoks tegema. hitleri eesmärgiks oli suur saksamaa loomine. 1938-hitler hakkas oma ideid ellu viima. esmalt okupeeris saksamaa austria.(anlussiks hakati seda nimetama siis).hitleri positsioon tugevnes iga päevaga ja teda toetas mussoliini. müncheni kokkulepe-1938 (nad on meid maha müünud) 1938 sügis-hitler nõudis tehhoslovakkialt nende alade loovutamist, kus elasid sakslased. suurbritanni peaminister-neville chamberlain. 1938 29. sept-suurbritannia, prantsusmaa, saksamaa, itaalia sõlmisid müncheni kokkuleppe. 1939 kevad-sakslased vallutasid kogu tehhoslovakkia, sest see riik oli väidetavalt lagunemas. tehhis moodustati saksamaast sõltuv vasallriik. hitler esines rahu kaitsjana. 1939 kevad-saksamaa nõudis, et poola...
1158 sakslased rajasid läänemere kaldale lübecki linna. 1201 piiskop albert rajas riia linna. 1202 asutati vaimulik rüütliordu, mida hakati kutsuma mõõgavendade orduks. 1208 algas sõda sakslaste ja latgalite rüüsteretkedega ugandi maakonda. 1210 toimus suurem lahing ümera jõel, eestlaste võit. 1211 sakslased koos liitlastega piirasid sakala tähtsaimat linnust viljandit. 1212 sõlmiti tänu puhkenud katkule 3 a. Vaherahu. 21.09.1217 madisepäeva lahing, viljandi lähedal, eestlased kaotasid, lõunaeesti taas saks. võimu alla. 1219 suvel saabus taani laevastik tlna alla. 12191220 põhjaeestis toimus saks. ja taanlaste vahel võiduristimine. 1220 vallutasid rootsalsed lihula läänemaal. 1222 ...
docstxt/128766409089.txt
Negatiivsete ja positiivsete arvudega arvutamine 1) Liidan samamärgilised arvud ja vastuses sama märk Lahutan erimärgilised arvud ja vastuses absoluutväärtuselt suurema arvu ees olev märk (see, mis on nullist kaugemal) 2) Märgid korrutamisel ja jagamisel Kaks samamärgilist annavad alati positiivse vastuse ja kaks erimärgilist annavad alati negatiivse vastuse Võrrandi omadused Kõiki liidetavaid võib jagada või korrutada ühe ja sama nullist erineva arvuga Liidetavaid võib viia vasakult paremale ja vastupidi kui muudad liidetava ees oleva märgi vastupidiseks
docstxt/12341329201429.txt
TALLINNA TERVISHOIU KÕRGKOOL Optomeetria õppetool Üliõpilane: Kristiina Vahi Teostatud: Õpperühm: OP1 B Kaitstud: Töö nr. 3 TO ÕHUKESE LÄÄTSE FOOKUSKAUGUS Töö eesmärk: Õhukese koondava ja Töövahendid: Optiline pink valgusallika (heledasti hajutava läätse fookuskauguse määramine. valgustatud pilu), ekraani ning läätsehoidjatega, õhukesed kumer- ja nõgusläätsed, pikksilm. TÖÖ TEOREETILISED ALUSED Läätseks nimetatakse läbipaistvast ainest (tavaliselt klaasist) keha, mida piiravad kaks sfäärilist või mõnda muud pinda. Kui läätse mõlemad piirpinnad on sfäärilised (üks võib ka tasapind olla) siis nimetatakse läätse sfääriliseks ning sirget, mis läbib mõlema piirpinna keskpunkte lä...
Tallinna Tervishoiukõrgkool Optomeetria õppetool Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: TO Töö nr: 15 REFRAKTOMEETER Töö eesmärk: Uuritava vedeliku Töövahendid:Refraktomeeter uuritav vedelik, murdumisnäitaja n, keskmine dispersiooni bensiin või bensool, tükk vatti või pehmet nF-nC ja Abbe arvu määramine riiet Skeem TÖÖ TEOREETILISED ALUSED Valguse langemisel kahe keskkonna lahutuspinnale peegeldub osa valgust samasse keskkonda tagasi ja osa murdub teise keskkonda. Murdumisseaduse kohaselt on langemisnurk α ja murdumisnurk β seotud kokkupuutuvate keskkondade murdumisnäitajatega järgmise valemi 1 a...
AUSCHWITZ Teise maailmasõja ajal juhtis natsilikku saksamaad Adolf Hitler. Tema ideoloogia seisnes kõikide juutide ning muude vähemusrahvaste hävitamises Saksmaal. Tuhanded inimesi täis rongid viisid vangid koonduslaagritesse üle Euroopa. Suuremad laagrid jäid tolle-aegse Saksamaa, praeguse Poole, aladele. Suurim surmalaager asub praeguse Poola lõuna osas Oswiecimis. Pärast Saksamaa okupatsiooni Poolas nimetati linn ümber Auschwitziks. Alguses oli laager terviklik (1.03 1942 22.11. 1943) ning komandant Rudolf Hössi valve all. Heinrich Himmler, kes oli mõjuvõimas saksa poliitik, käskis ümber korraldada kolmeks eraldiseisvaks laagriks. Auschwitz I, Oswiecimi nö. pea-laagris oli 1944. aasta augustis umbes 16 000 vangi. Selles osas elasid ka SS-lased (saksa `politseinikud') ning juhtkond. Samuti asusid Auschwitz I-s mõned varustuse poed, töötoad ja SS-laste `firmad'. Auscwitz II-Birkenau. Suu...
Põhiarvud inglise keeles Number 1 one 2 two 3 three 4 four 5 five 6 six 7 seven 8 eight 9 nine 10 ten 11 eleven 12 twelve 13 thirteen 14 fourteen 15 fifteen 16 sixteen 17 seventeen 18 eightteen 19 nineteen 20 twenty 30 thirty 40 fourty 50 fifty 60 sixty 70 seventy 80 eighty 90 ninety 100 a/one hundred 200 two hundred 300 three hundred -------------------------- 1000 a/one thousand 2000 two thousand 3000 three thousand -------------------------- 10 000 ten thousand 100 000 a/one hundred thousand 1 000 000 a/one million
Tallinna Tervishoiukõrgkool Optomeetria õppetool Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: TO Töö nr: 11 DIFRAKTSIOONIVÕRE Töö eesmärk: Valguse lainepikkuse ja Töövahendid: Goniomeeter, difratsioonivõre, difraktsioonivõre nurkdispersiooni spektraallamp. määramine. Skeem TÖÖ TEOREETILISED ALUSED Tutvuge goniomeetri töö põhimõtetega ja ehitusega. Valguslainete levimist (paindumist) tõkke taha, nn geomeetrilisi varju priikonda, nimetatakse valguse difraktsiooniks. Difragreerunud valguse edasisel levimisel täheldatakse interferentsi, mille tulemusena valguse intensiivsus on erinevates ruumipunktide...
Eesti muusika arvud ja väärtused aastal 2013 Eesti Muusika Infokeskus on institutsioon, kus püütakse täpselt ja süstemaatiliselt dokumenteerida Eesti professionaalset (süva)muusikat selle üsna avaras tähenduses – lastemuusikast sümfoonilise muusika ja elektrooniliste multimeediateosteni. Traditsiooni kohaselt on kõrvallehel valiknimekiri eesti heliloojate uudisloomingust. Valik, sest täisnimekiri on pikk ja osa andmeid jõuab heliloojate arvutitest meieni alles jaanuari jooksul. EMIKi uudiste leht ja igakuine uudiskiri „Eesti muusika kodus ja maailmas” peegeldab ka meie interpreetide olulisemaid tegemisi siin ja mujal. Lõppenud aastal juhtus üsna palju huvitavat. Estonia tähistas oma maja saja aasta juubelit ja sellega seoses tuli lavale Tõnu Kõrvitsa ooper „Liblikas”. Toimusid ERSO ja Eesti Filharmoonia Kammerkoori ulatuslikud turneed USAs. Võib julgelt öelda, et eesti helilooming, sh ka esiettekandes ja nii eesti kui välisinterpreet...
1-10 , , , , , , , , , 10-20 , , , , , , , , , üheksteist, 10-100 , , , , , , , kaheksamümmend, , 100-1000 , , , , , , ..., ..., ..., 1. -10. , , , , , , , , , . 10.-20. , , , , , vieteistkümnes, , , , ,
AJALOO KT LK 84-97 PTK 16-18 Mõisted. koalitsiionisõda- mitme riigi liidusõda ühe vaenlase vastu vasallriik-mõne suurriigi sõltlasriik, mis on säilitanud vormilise iseseisvuse Reini liit- 1806. Aastal moodustati Prantsuse kontrolli all olevatest Saksa riikidest Reini liit, mille eestkostjaks sai Napoleon. Pärast reini liidu loomist kadus riik nimega Püha Rooma riik. Kontinentaalblokaad- kauplemise keeld Inglismaa vastu Marseljees- Prantsusmaa hümn Tilsiti rahu- Venemaa ja Prantsusmaa vaheline rahulepe mil Venemaa tunnistab Lääne-Euroopa tegevusvabadust Tsiviilkoodeks- sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees, eraomanduse puutumatuse, ning kiriku lahutamine riigist. Sõjad ja aastaarvud 1792- Prantsusmaa vastu hakati sõda organiseerima, algas sõda, Prantsusmaal pöörduti rahva poole üleskutsega et isamaa on hädaohus. Toimusid Saksamaa ja Itaalia allutamine Prantsusmaale ...
Aastatöö 1. 476- Lääne- Rooma lõpp, vanaaja lõpp, keskaja algus. 2. 622- Islami ajaarvamise algus- (Muhamed) 3. 800- Karl Suur krooniti keisriks- (Karl Suur, Leo 3) 4. 882- Oleg vallutab Kiievi, tekib Vana- Vene riik- (vürst Oleg) 5. 988- Venemaa ristiusustamine- (Vladimir Püha) 6. 1054- Suur kirikulõhe SKISMA 7. 1208- 1227 Eestlaste muistne vabadusvõitlus- (Lembitu, Kaupo, Albert, Meinhard, Läti Henrik, Voldemar 2) 8. 1202-1204 Neljas ristisõda 9. 1337- 1453 saja aastane sõda- (Jeanne d´Arc) 10. 1030 Venelased vallutavad Tarbatu- (Jarsolov Tark) 11. 1154 Tallinna esmamainimine Kroonikas- (Al Jorbisi) 12. 1492 Kolumbus sõidab Ameerikasse, keskaja lõpp- (Kolumbus) 13. 1210 Ümera lahing- 14. 1217 Madisepäeva lahing- (Kaupo, Lembitu) 15. 1248 Tallinn saab linnaõigused 16. 1558-1583 Liivisõda- (Ivan Julm, hertsog Magnus) 17. 1535 Ilmus esimene eestikeelne säilinud raamat- (Wanradt- Koell) 18....
1) Jüri näeb kedagi, kes omab pikksilma. 2) Jüri näeb kedagi, kasutades pikksilma. (Jüri näeb kedagi pikksilmaga) 3) Jüri näeb kedagi pikksilmaga - kahetähenduslik lause - see keegi keda ta näeb hoiab käes pikksilma; või siis Jüri kasutab ise pikksilma kellegi vaatamiseks. Täiendi leidmine hulkade puhul: kui A = VäikeArv = 1/1 + 1/2 + 0.8/3 + 0.5/4... siis A täiendis lahutame kuuluvused 1-st ehk 1-1/1 + 1-1/2 + 1-0.8/3 jne... kirjutamata arvud ehk endised 0 määraga arvud kuuluvad kõik määraga 1 täiendsse. Ühisosa leidmisel võtame vähima määra, mis kuulub mõlemasse ehk kui 0.1/5 A ja 0.8/5 B, siis ühisosas on 0.1/5. "Enamus sõpru on tõelised sõbrad" näide - arvutame välja selle väite tõeväärtuse, mis tuleb 0,4 ehk see väide on tõene määraga 0,4 - pigem pole tõene etteantud grupi (0,1;0,6;0.8) puhul. Harjutusylesanne
Keskkonnakaitse 1. aasta arvud 1935-esimene looduskaitseseadus 1971-lahemaa rahvuspark,esimene rahvuspark eestis 1910- Eesti esimene looduskaitse ala - vaikla linnukaitseala 1993- Asutati Soomaa ja Karularahvuspark, ning Vilsandi Kaitseala suurendati. 2004- matsalau rahvuspark 2. Tähtsamad KKM valitsemisalas olevad.. 1. Riigimetsa Majandamise Keskus 2.Kiirguskeskus 3.Keskkonnaamet 4.Riiklik Looduskaitseamet 5.Keskkonnainspektsioon 1. Loetle kaitstavad loodusobjektid kaitsealad; hoiualad; kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid; püsielupaigad; kaitstavad looduse üksikobjektid; KOV tasandil kaitstavad loodusobjektid. 4. Kas väide on õige. Paranda väär õigeks. 1.Kährikkoer on võõrliik (õige) 2. Punases raamatus on 3 kategooriat. (vale/looduskaitseseaduses) 2.looduskaitseseadus 5 kategooriat. õige 3. Loodusreservaat on rangema kaitsekorraldusega (Õige) 4.Osoonikihi kaitse konventsiooni lisa on Cartagena protokollis. (va...
docstxt/1279478951101372.txt
Nimetus Ava Võll Kuidas saab? Piirmõõde D d Ø järel olev arv Ülemine piirhälve ES es Algandmetest, suurim + Alumine piirhälve EI ei Algandmetest, suurim - Suurim piirmõõde Dmax dmax D+ES/d+es Vähim piirmõõde Dmin dmin D+EI/d+ei Tolerants TD Td TD = ES - EI /Td = es - ei Kõlblikud detailid Dmin kuni Dmax dmin kuni dmax Tabelist Lõtkuga ist Suurim lõtk Smax Dmax - dmin Vähim lõtk Smin Dmin - dmax Keskmine lõtk Sa (Smax+Smin)/2 Istu tolerants Ts Smax - Smin Pinguga ist Suurim ping Nmax ...
Lahendustega fail laadige üles Moodle kursusel. Töö esitamise tähtaeg on 15. november kell 1. Koostada VBA funktsioon, mis leiab parameetrina antud aastaarvu järgi antud aasta isadepäeva kuupäeva (novembri teine pühapäev) Kasutada seda funktsiooni valemites töölehel Kuupäevad iga antud aasta jaoks. 2. Koostada VBA funktsioon nimega Otsusta, mille parameetriteks on kaks väärtust ja tulemuseks t Funktsioon peab väljastama True, kui mõlemad väärtused on arvud Kasutada seda funktsiooni valemites töölehel Kuupäevad parempoolse tabeli samas reas olevate a Vihje: vt. VBA fn. IsNumeric, IsDate: IsDate(v), Not IsDate(v) 3. Koostada VBA funktsioon, mis leiab parameetrina antud lahtriplokist kollastest positiivsetest arvudest väikseima Kui antud lahtriplokis pole ühtegi sobivat lahtrit, peab funktsioon väljastama teksti „pole andmeid“ Kasutada seda funktsiooni valemites töölehel „Andmed“ ja leida küsitud väärtus iga veeru jaoks. 4
Teravnurk-nurk, mis on väiksem kui 90 kraadi Tipunurk-võrdhaarse kolmnurga haarade vaheline nurk Harilik murd-näitab, mitmeks võrdseks osaks on tervik jaotatud ja mitu sellist osa on võetud Lihtmurd-lugeja on väiksem kui nimetaja Liigmurd-lugeja on suurem kui nimetaja Segaarv-koosneb täisarvust ja murdosast Algarv-1-st suurem naturaalarv, mis jagub ainult 1 ja iseendaga Kordarv-positiivne naturaalarv, mis jagub peale ühe ja iseenda veel mõne naturaalarvuga Kordsed-kõik need arvud, mis antud arvuga jaguvad Naturaalarv-arv, mis saadakse loendamise teel Täisarv-arv, mis on esitatav naturaalarvude vahena; murdosata arv Ratsionaalarv-arv, mis on esitatav kahe täisarvu jagatisena Lõikuvad sirged-2 sirget, millel on ainult 1 ühine punkt Ristuvad sirged-2 lõikuvat sirget, mille vahel on täisnurk Paralleelsed sirged-sirged, mis ei oma ühiseid punkte ehk mis kunagi ei lõiku Nürinurkne kolmnurk-kolmnurk, mille üks nurk on suurem kui 90 kraadi
2. Lei an kiirused v1, v2 ja v3 Q v= A 0,001 m v 1= =5,66 0,0001767 s 0,001 m v 2=v 3= =0,51 0,001964 s 3. Leian Reynoldsi arvud Re1 ja Re2 v∗d Re = v v 1∗d 1 5,66∗0,015 R e 1= = =128442≈ 128000 v 0,661∗10−6 v 2∗d 2 0,51∗0,05 R e 2= = =38578 ≈ 39000 v 0,661∗10−6 4. Leian suhtelise kareduse Δe d 0,00025 Toru1= =0,0167 0,015 0,00025 Toru2= =0,005
Arvuhulgad Arvuhulgad Naturaalarvud N 0, 1, 2, 3, ... , n , ... Negatiivsed täisarvud Positiivsed murrud -4, -100, ... 1/2, 7/9, 18/33, ... Täisarvud Z Negatiivsed murrud -3/4, -17/9, ... Ratsionaalarvud Q Irratsionaalarvud 2, , Reaalarvud R Imaginaararvud - 1, - 5, Kompleksarvud C 2 Naturaalarvud N = {0, 1, 2, ..., n, ...} Naturaalarvude jada on lõpmatu (igale nat...
Veekogude kinnikasvamine (P ja N ühendite reostus, vetikate vohamine) Mürkained jõuavad toiduahela kaudu inimesteni Mõju inimese toidulauale (toiduainete valik väheneb) Rannikualade reostumine Second level Third level Fourth level Fifth level Reostuskoormus (va Narva EJ jahutusvesi)/ tonnides BHT7 937,19 Heljum 3382,93 Püld 109,80 Nüld 1890,33 Vee normaale ületavad veevärkide arvud seisuga 2011 Raua piirsisaldus (200 µg/l) oli ületatud 24,4% veevärgis, seal hulgas neljas üle 2000 tarbijaga veevärgis (Jõhvis, Kohtla-Järve Järve ja Ahtme linnaosades ja Märjamaal). Mangaani (piirsisaldus 50 µg/l) oli ületatud 9,1 % veevärkides, sageli samaaegselt raua liigsusega. Ammooniumi (piirsisaldus 0,50 mg/l)oli ületatud 2,0 % veevärkides Kloriidid (piirsisaldus 250 mg/l) olid üle normi 2,1 % veevärkides, neist kolmes veevärgis ilma
2. Mida suurem on järjekorra nr, seda lühem on poolestusaeg. Seetõttu on Mendelejevi tabeli viimaseid elemente väga raske avastada, sest ta kohekohe poolestub. Neid nim ebastabiilseteks elementideks. Isotoobid. Mendelejevi tabeli kõik aatommassid ei ole täisarvud. Põhjuseks: istoopide olemasolu. Isotoobiks nim antud elemendi lisa, mis erineb antud elemendist , mis erineb antud elemendist neutronite arvu poolest. Seetõttu tulevadki aatommassid komadega arvud. Tavaliselt isotoope on väga vähe antud elemendil ja väljaarvatud kloor - 35,5 ( pool on 35ga / pool on 36ga) Vesinik - H jrk. nr. 1, am. 1, st temas 1 prooton (põhiaine) Lisaks 2 isotoopi: 1) deuteerium jrk. nr. 1, a.m. 2 , st 1 prooton ja 1 neutron - teda on u 1/4500 vesiniku aatomitest. Tema ühedit hapnikuga nim raskeks veeks. 2) triituim jrk. nr. 1, a.m. 3( 1 prooton ja 2 neutronit) - tema on beeta radioaktiivne ja poolestusaeg on u 12 aastat. Uraan - jrk. 92, a.m
Joonis 3. Jaama PP1 horisondi avatuse määramine Joonis 4. Jaama PP3 horisondi avatuse määramine Satelliitide nähtavuse ja arvu hindamiseks mõõtmisteks määratud ajal kasutame GPS almanahhi (current.alm). See tuleb kõigepealt internetist alla laadida ning seejärel programmi sisse importida. Mõõdistustööd on planeeritud toimuma 12.06.15 kell 10.00-14.00. Almanahhi andmete järgi moodustab programm mitmed soovitud graafikud (nähtavus, DOP arvud, satelliitide kaldenurgad, satelliitide arv). Graafikud on näha järgnevatel joonistel (Joonis 5 - Joonis 9). Mõõtmiste ajal on nähtavad minimaalselt 6 ja maksimaalselt 10 satelliiti. PDOP jääb mõõtmiste ajal valdavalt alla 2,3, kuid alates 15.30 kuni 16.00 on PDOP väärtuseks kuni 3,75. Joonis 5. Satelliitide arv Joonis 6. Satelliitide kaldenurgad Joonis 7. Satelliitide nähtavus Joonis 8. DOP arvud Joonis 9. Satelliitide asimuudid
ARVUDE NIMED LIITMISEL: ARVUDE NIMED LIITMISEL: 7 + 6 = 13 7 + 6 = 13 LIIDETAV LIIDETAV SUMMA LIIDETAV LIIDETAV SUMMA LIIDETAVAD on arvud, mida liidame. LIIDETAVAD on arvud, mida liidame. SUMMA on liitmise tulemus. SUMMA on liitmise tulemus. ARVUDE NIMED LAHUTAMISEL: ARVUDE NIMED LAHUTAMISEL: 14 - 6 = 8 14 - 6 = 8 VÄHENDATAV VÄHENDAJA VAHE VÄHENDATAV VÄHENDAJA VAHE VÄHENDATAV on arv, millest lahutame. VÄHENDATAV on arv, millest lahutame.
........lk7-9
Töö seletus................................................................................lk10
Pilt programmist..........................................................................lk11
3
Ülesande püstitus
Koostada algoritm ja sellele üksüheselt vastav programm, mille abil:
1. Klvaiatuurilt korduvalt sisestatakse naturaalarvud;
2. ekraanile väljastatakse neev arvud, mis ei sisalda korduvaid numbreid;
3. jätkatakse kuni küsimusele järkamse soovi kohta sisestatakse vastus 'ei'.
4
Algoritm
5
6
Programmikood
#include
Arvud 2, 3, 5 ja 7 jaguvad arvuga 1 ja iseendaga; Arvudel 6, 8 ja 10 on jagajaid neli; Arvul 24 on palju rohkem jagajaid: 1, 2, 3, 4, 6, 8, 12 ja 24; Alg- ja kordarvud Algarv naturaalarv, mis jagub ainult kahe arvuga (arv 1 ja arv ise) Kordarv naturaalarv, millel on rohkem kui kaks jagajat Algarvude tabel koostatatud selleks, sest suuremate arvude korral on raske otsustada, kas arv on alg või kordarv; Arvu tegurid ja kordsed Arvu tegur kõik arvud, millega antud arv jagub; Nt. Number 6 jaguneb arvudega 1, 2, 3 ja 6, st need on arvu 6 jagajad. Kuna 6=16 ja 6=23, siis on arvud 1, 2, 3 ja 6 ka arvu 6 tegurid Arvu tegurid ja kordsed Arvu kordsed kõik need arvud, mis antud arvuga jagunevad; Korrutades omavahel antud arvu algarvulisi tegureid 2, 3, 5 jne, saame antud arvu uusi tegureid Nt. Arvu 30 algarvulised tegurid on 2, 3 ja 5. Lisaks on tema tegurid 6, 10, 15 ja 30, mis on saadud korrutistest 23, 25,
ole. (Kümnendsüsteemi kasutamine arvuti protsessoris oleks ebaotstarbekas. Kõik kümme numbrit tuleks kujutada arvutis erineval viisil, näiteks kümnele erinevale pingetasemele vastavate elektriimpulsside kaudu. See muudaks arvuti ehituse keerukamaks ja kallimaks. Ka oleks vigade esinemise tõenäosus suurem). Kahendsüsteemi aluseks on arv 2. seega on kahendsüsteemi arvud esitatavad arvu 2 astmete abil: 11012 = 1 · 23 + 1 · 22 + 0 · 21 + 1 · 20 = 8 + 4 + 0 + 1 = 1310 Seda esitust kasutatakse kahendarvude teisendamisel kümnendarvudeks. Järgnev tabel näitab tavapärase kümnendsüsteemi ja kahendsüsteemi arvude vahelist seost. Tabelit võiks jätkata sama loogika järgi ka edasi. Kümnend-süsteem
Absoluutväärtus arvu kaugus nullpunktist arvkiirel, see on alati positiivne arv Vastandarv positiivse arvu vastandarv on sama arv miinusmärgiga ehk negatiivne arv ja negatiivse arvu vastandarv on sama arv plussmärgiga ehk positiivne arv Näide: 6 vastandarv on 6 ja vastupidi. Sümbolites 6 = - ( - 6) ja - 6 = - ( + 6) NB! Lahutamistehtemärk tuleb alati asendada liitmistehtemärgiga ja sellele järgnev arv oma vastandarvuga ja alles seejärel hinnata, kas arvud on samamärgilised või erimärgilised LIIDAN siis, kui arvud on samamärgilised ehk # kõik arvud on positiivsed, vastus ka positiivne arv 2+3=5 NB! 2 ( - 3) = 2 + 3 = 5 #kõik arvud on negatiivsed, vastus ka negatiivne arv - 2 + (- 3) = - 2 3 = - 5 NB! - 2 ( + 3) = - 2 + ( -3) = - 5 LAHUTAN siis, kui arvud on erimärgilised ehk üks on positiivne arv ja teine negatiivne arv, vastus on alati absoluutväärtuselt suurema arvu märgiga -2 + 3 = 3 + ( - 2) = 3 2 = 1
Andmete vormingud - arvud, kuupäevad, kella Materjal töövihikus: Exc_Vormindamine.xlsm kuupäevad, kellaajad damine.xlsm Ülesanne Muutke andmete vorming vasakpoolsetes lahtrites nii, et need näeks välja nagu paremal oleval pildil NB! Mitte muuta lahtrite sisu käsitsi Arvud I 25,46 12,00 Arvud II 55 666 2 397 Arvud III 55 666,56 2 397,99 Raha 25,46 12,00 Protsendid 50,0% 9,1% Sünnikuupäev 18.01.2011 18. jaanuar 2011. a. teisipäev, 18. jaanuar 2011 40561 Aeg 9:30 5:23:00 nagu paremal
Kevin Kullerkupp MT10 FIBONACCI JADAD Referaat Juhendaja: Riho Kokk Rakvere 2012 Sisukord Sissejuhatus........................................................... 3 1 . Fibonacci arvud ja nende üldistused................................... 4¨¨ 1.1 Fibonacci arvud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 1.2 Üldistused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ¨5-6 1.2.1 Jada algsete väärtuste muutus (esimene ¨ üldistus) . . . . . . . . . . ¨5-6 1.2.2 Elementide kordajate muutus (teine üldistus) . . . . . . . . . . . . ¨5-6 1.2.3 Valitavate elementide muutus (kolmas üldistus) . . . . . . . . . . . ¨5-6¨ 2
Ligikaudne arvutamine 1. Arvu standardkuju. Iga arvu saab esitada järguühikute kaudu, : 1999 = 1*1000 + 9*100 + 9*10 + 9*1 kui ka standardkujul ehk siis kui arv esitatakse 10 astmetel. Kirjutades arvu standardkujul, siis saame selle esitada nii : x = a * 10 ehk näiteks : 1888 = 1,888 * 10 Mitme tehtega ülesande puhul saab lahenduse leida nii : (4,2 * 10 ) * (3,5 * 10 ) = 4,2 * 3,5 * 10 = 14,7 * 10 2. Ligikaudsed arvud, ümardamine. Ronald Romu väljus kodust 7.42, et jõuda 7.53 väljuva bussiga tööle. Buss jäi aga ummikusse, seega Ronald jõudis tööle alles 8.15. Ta sai bossi käest kõvasti pahandada ning pidi lubama õhtul kauem töötada. Seetõttu jäi Ronald maha 17.20 väljuvast rongist, millega ta pidi koju minema. Ronald hakkas jalgsi poole kilomeetri kaugusel asuva kodu poole kõmpima, kuna tema buss enam ei käinud. Ta ostis tee peal 300 grammi pähkleid ja 2 pudelit vett.
klassi matemaatikas. Uurimustöö sisaldab teemasid nagu: Arvu tegurid ja kordsed; Jaguvuse tunnused; Algarvud ja kordarvud; Kordarvu esitamine algtegurite korrutisena; Ajaloolised andmed; Arvude ühistegurid; Arvude ühiskordsed. Eraldi on välja toodud ka uurimustöös esinevate mõistete definitsioonid. Teemad sisaldavad mõisteid, selgitusi ja näiteülesandeid. 4 2. Uurimustöös esinevate mõistete definitsioonid Naturaalarv arvud 0, 1, 2, 3,... ; Algarv naturaalarv, millel on ainult kaks tegurit (arv 1 ja arv ise); Kordarv naturaalarv, millel on rohkem kui kaks tegurit.; Tegur (ehk jagaja) täisarv, millega jagub vaadeldav täisarv; Ristsumma numbrite summa; Jaguvus - kui ühe naturaalarvu jagamisel teisega saadakse tulemuseks naturaalarv, siis öeldakse, et esimene arv jagub teisega; Ühistegur (ehk ühisjagaja) täisarv, millega jaguvad kõik vaadeldavad täisarvud;
1. Koosta sirge võrrand, kui sirge läbib punkte C(-3 ; 1) ja D(2 ; -5). X - XC Y - YC Sirge võrrand kahe punkti järgi: = . X D - X C YD - YC X - ( -3) Y -1 X + 3 Y -1 Asetame arvud võrrandisse: = = . 2 - ( -3) - 5 -1 5 -6 5y 5 = 6x 18 5y + 6x 5 + 18 = 0 6x + 5y + 13 = 0 2. Leia punktiga A(5 ; -2) ja sihivektoriga s = (3 ; -2) määratud sirge võrrand. X - X A Y - YA Sirge kanooniline võrrand: = . s1 s2 X - 5 Y - (-2)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
