Kasvatustöö ja probleemid HTPK.02.101 Probleemsituatsiooni analüüs Valitud seletuskirjas ilmneb selgelt, et tegemist on käitumisprobleemiga. Liigituse järgi kuulub seesugune käitumine agressiivsuse alla. Sõna agressiivsus tuleneb ladina keelsest sõnast ,,agressio", mis tähendab peale tungimine. Psühholoogilises sõnastikus aga: motiveeritud destruktiivne käitumine, vormidele ja reeglitele mitte vastav käitumine ühiskonnas, tuues kaasa füüsilist ja moraalset kahju
Tallinna Tehnikaülikool Sotsiaalteaduskond Õigusteaduse eriala Probleemsituatsiooni analüüs Iseseisev töö Juhendaja: Liina Randmann Koostaja: Martin Levol Tallinn 2013 Martin Levol Sissejuhatus Suure kauplusketi Rimi supermarketeid esineb igas suures linnas. Tallinna Ülemiste keskuse Rimis töötas suur kollektiiv töölisi, kes olid oma töö ning palgaga väga rahul. Klienditeenindajaid ning laotöölisi oli kokku 16 ning kõigil oli tunnipõhine palk. Kõik
[Type text] TTÜ Probleemsituatsiooni analüüs Organisatsiooni psüholoogia Valeria Prostjakova [Type the abstract of the document here. The abstract is typically a short summary of the contents of the document. Type the abstract of the document here. The abstract is typically a short summary of the contents of the document.] Mariliis on persoonalijuht käis, mis pakkub klientidele rahulik puhkus mugavuses väiksedes
Probleemsituatsiooni kirjeldus lähtuvalt oma praktilisest kogemusest koos analüüsi ja probleemi lahenduse kirjeldusega. Asudes pealkirjas toodud probleemsituatsiooni üle arutlema, selgus, et olen ise ühe probleemsituatsiooni sees. Nimelt, võttes arvesse kursuse sisu, milleks on koolipedagoogika, proovisin leida oma tagasihoidliku õpetajakarjääri ajast mõnda probleemi, mis oleks nö erilist lahendamist nõudnud. Esialgse tagasivaatena, oma 3 aastasele õpetajaksolemisele, ei suutnud ma ühtegi märkimisväärset olukorda meelde tuletada. Jäi mulje, nagu ei olekski selles osas ühtega murekoha olnud. Kuna olen oma loomult pigem ühepäevaliblikas st pikalt ette ei
prognoosimisel erinevate otsusevariantide rakendamise tulemustele. 12. Milline probleem muudab keeruliseks otsustamise olemuse määratlemise otsustusprotsessi etappide kogumi abil? - Otsustuse kategooria ühest määratlust ei ole seni välja kujunenud. Rakenduslikus aspektist tundub kõike lihtsam määratleda otsustusprotsess selle peamiste etappide kogumina: „Otsustamine kujutab endast protsessi, mis algab probleemsituatsiooni tekkimisega ja lõppeb otsuse ehk probleemsituatsiooni kõrvaldamisele suunatud tegevuse valikuga. Probleemiks kujuneb aga otsustusprotsessi jaotamine etappideks. Kolm etappi – ülesande püstitamine, lahendusvariantide kogumi kujundamine, optimaalse variandi valik – on liiga agrereeritud, et kaasa aidata otsustusprotsessi sisu igakülgsele sügavale analüüsile. Enamus autoreid eristab viit kuni seitset
Filosoofia ajalugu I / FLFI.01.103. Karl R. Popperi kriitiline ratsionalism Seminarikava Millist probleemsituatsiooni käsitleb Popperi teadusfilosoofia? Ta käsitleb teadusfilosoofias küsimusi näiteks: kuidas võis juhtuda, et üks vaatlustes ja eksperimentides laialdast kinnitust leidnud teaduslik teooria osutus lõpuks ikkagi paljuski ekslikuks? Miks ei avastatud selle teooria puudujääke mitme sajandi vältel, vaid see paistis kaasaegsetele hoopis lõpliku tõena? Kas ei või sama saatus oodata ka neid teooriaid, milles tänapäeval ei osata kahelda?
Poiss leiab, et ta ongi teistest halvem ja seetõttu põlastusväärne laps. Osakonnas viibimisejooksul on täheldatav poisi püsimatus mitmesugustes mängudes ja tegevustes, eriti keskendumist ja paigalpüsimist nõudvates lauamängudes. Poisile meeldivad väga liikumist ja jooksmist eeldavad mängud. Kui poiss kogeb mängudes ebaedu, võib ta ägestuda ja loopida mänguasju ja muid esemeid hoolimata tagajärgedest. PROBLEEMSITUATSIOONI ARUTLUS Antud probleemi kirjelduses leidub viiteid aktiivsus-ja tähelepanuhäiretele. Probleemsituatsioonis leiduvateks sümptomiteks on madal enesehinnang, häirunud sotsiaalsed suhted, keskendumisraskused, raskused paigal püsimisega, tahab palju liikuda, ägestumine ning hoolimatus tagajärgedest. Aktiivsus-ja tähelepanuhäire jaguneb kolmeks: 1. Domineerivalt tähelepanematus 2. Domineerivalt hüperaktiivsus 3. Kombineeritud
väliskeskkonna seisundite tekkimise tõenäosused ja alternatiivide kasulikkusehinnangud konkreetsete väliskeskkonna seisundite korral on need otsuse ettevalmistusprotsessi põhielemendid, mis kajastuvad baasmudelis. Otsuse ettevalmistamise baasmudelit iseloomustatakse kui tegutsemise tulemuste välja riski oludes. Alternatiivide elluviimise tulemused (Yij) on otsuse ettevalmistamise informatsiooniliseks aluseks. Neid tuleb hinnata kasulikkuse alusel, st vastavuse alusel probleemsituatsiooni lahendamise eesmärksüsteemile. Alternatiivide elluviimise tulemuste väli on põhimõtteliselt tabel, kus on iga võimaliku alternatiivi (Xi) kohta toodud selle alternatiivi elluviimise tulemus (Y ij) erinevate väliskeskkonna seisundite (Si) ja nende seisundite esinemise tõenäosusete (Pi) korral. Väliskeskkonna seisundid S1 S2 S3 ... Sn
peaaegu täielikult domineerib aju koorealune osa ning ajukoor on pidurdusseisundis. See tingib pidurdamatute, primitiivsete reaktsioonide tormilise ja ägeda avaldumise; 3) Ootamatus ja lühiajalisus afekt põhiliselt sellepärast tekibki, et inimene ei ole valmis teatud sündmuste käiguks, need tabavad teda ootamatult. Subjekt ei ole selleks 9 valmistunud, kuid olukord nõuab tegevust ja afekt saab probleemsituatsiooni lahendamisel tahtmatult vahendiks. Ülitugev erutus ei saa kesta pikka aega, sest see kurnaks inimese ära eriti seetõttu, et inimene on selleks olukorraks ette valmistamata. Mida tugevam on olnud afektiaegne erutus, seda sügavamat üldist pidurdust on vaja afekti järgselt, et taastada kulutatud jõuvarud. (Bachmann ja Maruste, 2003: 228-229) 10 KASUTATUD KIRJANDUS Bachmann T., Maruste R. (2003). Psühholoogia alused, Tallinn, Ilo, lk 215 - 226
implitsiitsed Intuitsioon on näide teadvusvälisest mõtlemisest, intuitsioon rajaneb kogemuste ja teadmiste kiirel ja teadvustamata läbitöötamisel Peamised mõtlemisprotsessid: analüüs, süntees, võrdlemine, üldistamine, abstraheerimine. Peamised mõtlemisvormid: mõiste, järeldus, otsustus. Iduiktiivne üksikult üldisele Deduktiivne üldiselt üksikule Mõtlemine käivutub tavaliselt probleemsituatsiooni korral. Probleemimile lahenduse leidmisel käivitub otsinguprotsess, mille käigus kasutatakse püsimälu ja loovfantaasiat. Mida emotsionaalsem on situatsioon, seda rohkem esineb mõtlemisvigu. Esemeline mõtlemine (vahetu kokkupuude esemetega, nt pusle kokkupanek), Kujundiline mõtlemine (ollakse objektist eemal, nt kui kujutatakse ette teekonda punktist A punkti B) Loogilis-abstraktne mõtlemine (abstraksted mõisted ja loogilised konstruktsioonid).
Neid eelkõige mõjutanud mõtlejaks paistab olevat olnud Parmenides. Kuid kuna sotsiaalne kogemus, mille mõtestamiseks varasemast päritud teoreetilisi vahendeid kasutati, oli oluliselt muutunud, siis on ka ootuspärane, et neile toetuv mõtlemine kasvas üle varasema filosoofia kriitikaks. Need kaks mõjujõudu – sotsiaalne transformatsioon ja filosoofia traditsioon – kujundavad omavahel põimudes sofistide- teoreetikute probleemsituatsiooni. Epistemoloogiline relativism. Kõige tuntumaks filosofeerivatest sofistidest on PROTAGORAS ( u. 480-410). Allikmaterjal tema kohta on äärmiselt napp. Meil on kasutada ainult üksikuid autentseiks peetavaid fragmente. Kõige tuntum nendest kõlab järgmiselt: Kõigi asjade mõõt on inimene, olevate – et/kuidas need on, olematute – et/kuidas need ei ole (DK 80 B 1) Selle lausega olevat alanud Protagorase teos, mis hilisemate autorite tunnistuste
toimitakse ja kuidas peaks toimima või võiks toimida. Meetod on kasulik, kuna: võimaldab kindlaks määrata õppijate väärtushinnanguid, aitab õppijatel seostada õpitavat ja selle rakendamist, võimaldab arendada probleemide lahendamise oskust, teha otsuseid, võimaldab arendada eneseanalüüsioskust, võimaldab arendada koostööoskust. Meetodi rakendamine Õpetaja (eelistatavalt koos õpilastega) kujundab probleemsituatsiooni ja jagatakse rollid. Ei kujutata kedagi teist, probleemsituatsioonis on igaüks tema ise. Võidakse ka välja pakkuda, mis juhtuma hakkab. Ei harjutata, asutakse kohe probleemi lahendama, igaüks "mängib" iseennast, lähtutakse oma väärtushinnangutest, tunnetest jne Peale situatsiooni nö "läbimängimist" analüüsitakse rühma tegevus läbi. Võidakse analüüsida enese tegevust, mõne kaaslase tegevust või rühma tegevust tervikuna. Soovitatav kombineerida
äratajaks “dogmaatikauimast”. Seda aga just oma küsimuseasetusega, mitte selle tulemusega, milleni Hume`i arutluskäik jõudis. Sest Hume teeb filosoofia põhimõistete, peamiselt põhjuslikkuse mõiste, analüüsi põhjal järelduse, et metafüüsika kui teaduslik teadmine on inim- tunnetusele kättesaamatu. Sellist positsiooni nimetab Hume ise ja Kant tema järel skeptitsismiks. Skeptitsism on aga järeldus, millega Kant ei soovi nõustuda. Vt. Probleemsituatsiooni kirjeldust “Prolegomena …” eessõnas. Teisalt on skeptitsism positsioon, mis oli kujunenud reaktsioonina senini üldlevinud dogmatismile. Kant püüab leida sellist filosoofilist positsiooni, mis lubaks ületada dogmatismi, sattumata seejuures aga skeptitsismi, nagu see oli juhtunud Hume`iga. Oma filosoofilist positsiooni nimetab ta kriitiliseks filosoofiaks. Viimane püüab olla lähtekohaks, mis lubaks
Nimetatud koolkondi on vaadeldud ka joonia filosoofiale vastanduva vooluna tolleaegses mõtlemises. Eleaatideks kutsutava mõtlejate rühma väljapaistvaim esindaja on Parmenides (u. 540-480). Tema teos kujutas endast õpetusluuletust, mis on säilinud küll mitte tervikuna, kuid siiski küllalt ulatuslike fragmentidena. Teos jaotub kolme ossa: proloogiks ja kaheks õpetust esitavaks osaks. Proloogi võib käsitleda teoreetilis-maailmamõistmisliku probleemsituatsiooni kujutamisena poeetilistes kujundites. Selles kirjeldab Parmenides iseenda läbielamist: teekonda jumalanna juurde ning kohtumist viimasega. Luuletuse järgmised osad annavad aga teada sellest, mida jumalanna olevat Parmenidesele ütelnud. On tähelepanuväärne, et Parmenides on asetanud oma õpetuse jumalanna suhu – sellisena pretendeerib see enamale kehtivusele kui võiks omada mõtleja pelgalt isiklik arvamus.
See aga tähendab, et ressursid, mis on mitte-piirangud peavad varuvõimsuse tagamiseks olema alarakendatud so. peale piirangu ei tohi ühegi ressursi võimsust kasutada 100%. Siit tulenebki TOC suurim erinevus teistest juhtimissüsteemidest: TOC järgi ei ole kõik ressursid võrdsed. TOC eeldab, et ettevõtted on tasakaalustamata ja neid tuleb selliselt ka juhtida. (Goldratt, Cox 2007, 8485) Erinevad autorid on piirangute teadmiste kogumit jaganud kaheks lähtudes lahendusaluse probleemsituatsiooni keerukusest (Davies, Mabin 2009, 10): · Mõtlemisprotsessi vahendid (Thinking Process Tools): põhjus-tagajärg seostel põhinevad meetodid probleemide süstemaatiliseks lahendamiseks. Nende abil saab anda vastuseid ettevõtte arenguprotsessi kolmele põhiküsimusele: Mida muuta? Millises suunas muuta? Kuidas muutust läbi viia? Lisaks sellele pakuvad Mõtlemisprotsessid meetodeid ka ettevõtte igapäevaseks juhtimiseks, nt. kommunikatsiooni parandamiseks,
ilmnemine meeltega tajutavas maailmas on alati ebatäielik ja asjale kuuluvate teiste omadustega ära varjatud. Nagu Platon osutab, on inimesel, kes tunneb täiuslikult olevat, tänu sellele küll võimalik ära tunda oleva vähemtäiuslikku ilmingut, mitte aga vastupidi. Niisiis peab jällegi tunnistama, et meeltega tajutavates nähtustes olemusliku ülesleidmine eeldab, et inimene juba omab mingit eelnevat olemuse-tundmist. Seda probleemsituatsiooni kirjeldab Platon oma varasemas dialoogis “Menon” (80d-81e). Varastele dialoogidele iseloomulikult on selleski kõneluse all eetiline temaatika, nimelt küsimus “Mis on voorus?”. Sokrates palub siin oma vestluskaaslasel Menonil anda vooruse olemusmääratlus, seejärel aga kummutab sokraatilise dialektika vaimus partneri poolt väljapakutud määratlusi. Kui nii on läbianalüüsitud paar Menoni katset antud probleemi
Intuitiivne- diskursiivse vastandiks. Loomingulise mõtlemise moment, mis avaldub tõe tabamises vahetul, loogilist arutelu ennetaval või varjaval viisil idee või lahenduse ootamatu, kiire leidmisena. Alateadvuses toimuva loomingulise akti kehastus. Reproduktiivne Tahteline Tahtmatu Intuitsioon Heuristika- tegeleb mõtlemisülesannete lahendamise hõlbustamise ning uute, kiirete ja tavatute lahendusteede otsimisega. Insait - mõeldakse ootamatut, varasema täpselt samasuguse probleemsituatsiooni kogemuse puudumisel ilmnevat situatsiooni olemuslike seoste ja struktuuride olemuse mõistmist, nende vahetut tabamist. Äratundmine,tabamine. Inkubatsioon - sel perioodil on tegemist välise aktiivsuse puudumisega. Kuid väline passiivsus on teatud määral petlik. Alateadvuses leiab aset ideede küpsemine, uute tunnetusühikute kombineerimine. Soodustavad uni, muu tegevus, füüsiline aktiivsus. Verifikatsioon - kontroll, lahendust kontrollitakse.
Idee abil suunata inimesi tegema teadlikke samme. Empiiriline ajalootundmine ei tunnusta teadusi. On kaks vastuolu: empiiriline ajalookäsitlus ja filosoofiline ajalookäsitlus (teleoloogiline). Faktiline teadmine paisub, mis me faktidega peale hakkama? Peaks süstematiseerima, mis leiab ehk kunagi empiirilise tõestuse; annaks sihi inimesele. SEMINARIKÜSSAD: 10.12. 15. Kant’i ajaloo ja õigusfilosoofia. Millisele probleemile Kant selles kirjutises vastust otsib? Kirjeldage probleemsituatsiooni. Probleem on see, et kas inimesed suudavad omandada kodanikuühiskonna, milles oleks õiglus universaalne. Mis võiks Kanti arusaamise kohaselt olla maailmaajaloo ideeks? Inimese progress looduslike eelduste väljaarendamise poole. Milles seisneb Kanti sõnul looduse kokkuhoidlikkus tema inimesega seotud kavatsuse täideviimises? Millist vahendit kasutab loodus oma inimesega seotud kavatsuse teostamiseks? Antagosim – paneb edasi liikuma, täienema. Inimene peab suhtlema ehk ühiskonnastuma
kaupa (puud, loomad jne). Kuidas kujundada minimaalset tekstiloomet?Kuidas see laspsel hakkab kujunema? Kõige arusaadavam lapsele on kirjeldada seda, mida keegi parajasti teeb. Tegevusele kaasneb kirjeldus on kõige enam mõistetav. Mingit tegevusakti on võimalik sõnadega väljendada. Kaaslaste tegevuse kirjledamine pärast selle sooritamist. Kirjeldada seda, mis tehti pärast tegevust. "soovituste" andmine kaaslatsele reaalses tegevussituatsioonid; pildil kujuttatud probleemsituatsiooni põhjal. -Pedagoogi ja lapse vahelduv jutustamine sarnaste piltide järgi. -Jutustamine tegevuspildi järgi. -Kuulutatud teksti taastamine piltide abil. Seega enne tuleb tegeleda piltide järjestamisega ja arutamisega. SIDUSTEKSTI ÄRATUNDMINE. Laps võib mitte mõista, mis on sidustekst, Võib arvata, et ükskõik mis tekst on sidustekst. Siin tuleks kasuatda verifitseerimist. TEKST ja SIDUMATA LAUSED on probleemiks laste jutustama õppimisel
esimesena meelde tulevad. Heuristilised meetodid on sellised, kus probleemi lahendamine toimub teatud ,,rusikareeglite" või üldistatud strateegiliste võtete abil tingimustes, kus lõpplahendus ei ole üheselt antud. Algoritmilised meetodid võimaldavad teatud kindla lahenduseni jõuda kindlalt fikseeritud lahenduskäikude ja vaheoperatsioonide kaudu. (kui>siis tüüpi otsustused) Insait on ootamatu, varasema täpselt samasuguse probleemsituatsiooni kogemuse puudumisel ilmnev situatsiooni olemuslike seoste ja struktuuride olemuse mõitsmine, nende vahetu tabamine. Eriti oluline on kriitiline mõltemine massiühiskonnas ning poliitiliste ja reklaamtekstide ülekülluse tingimustes. Lisaks näitele nõua fakte, küsi ikka ja jälle ja mis siis sellest, kas tegemist on arvamusga Probleemid jagunevad hästi ja halvasti determineerituteks. Lahenduse leidmine on käsitletav teatud otsinguprotsessina, kus püsimälu andmed ühelt poolt
Harva esineb seda, et kogu tund on pühendatud uue materjali käsitlemisele, see on tingitud vaimupuudega laste tunnetustegevuse ja emotsionaaltahtelise sfääri iseärasustest. Neile õpilastele on otstarbekas esitada uut materjali väikeste osade kaupa ja see kohe ka kinnistada praktilises tegevuses. Kuid siiski on ka selliseid tunde, eriti vanemates klassides, kus suurem osa tunnist tegeldakse uue materjali käsitlemisega. Uue materjali käsitlemist on otstarbekas alustada eluliselt olulise probleemsituatsiooni tekitamisest, mille lahendamiseks õpilastel ei jätku teadmisi ning mis muudab uue materjali omandamise vajalikuks ja aktuaalseks. Nimetatud tüüpi tunnid on kõige raskemad ja vastutusrikkamad. Nende tundide õnnestumisest sõltub suurel määral materjali tajumise selgus ning selle omandamise sügavus õpilaste poolt. Uue materjali käsitlemise tunnid võivad sisaldada järgmisi etappe e. omada sellist struktuuri: 1. Tunni organiseerimine. 2
annaabi.ee 
