analüüs. 2 Uurimuse tulemused tootmises esinevate majanduslike suhete ja nende baasil kujunevate huvide ja eesmärkide ning tegevuse kohta formuleeritakse majandusteoorias: 1) majanduslike kategooriatena (hind, omahind, kasum, rentaablus jne.); 2) majanduslike protsessidena (spetsialiseerimine, intensiivistamine jne.); 3) seaduspärasustena, majanduslike printsiipidena, abinõude süsteemina, jne, mis tulenevad objektiivsete majandusseaduste tunnetamisest. Tänapäeval uurib majandust majanduse üldteooria (economics). Enamlevinud on ka aine määratlus: majanduse üldteooria on õpetus olemasolevate piiratud ressursside võimalikult efektiivsest kasutamisest inimeste kasvavate vajaduste rahuldamiseks. Ressursside parim ehk tulemuslikum kasutamine on teiste sõnadega majanduslik efektiivsus.
vahel ning ka ajaloolise jaotuse mõjude uurimine 2) majanduslike protsesside ja struktuuride kujundamise eesmärkide ja vahendite analüüs • Tegeleb nappide ressursside jaotamisega omavahel konkureerivate eesmärkide vahel • Uurimuse tulemused formuleeritakse majandusteoorias: 1) Majanduslike kategooriatena(hind, omahind, kasum) 2) Majanduslike protsessidena (spetsaliseerimine, intensiivistamine) 3) Seaduspärasustena, majanduslike printsiipidena • Ressursside parim ehk tulemuslikum kasutamine on teiste sõnadega majanduslik efektiivsus Majandusteooria • Põhimeetodiks on abstraheerimine, tasakaaluanalüüs ja agregeerimine • ABSTRAHEERIMINE – tulemusena saadakse majandusmudel; abstraheeritakse kahes mõttes: 1)reaalsusest väljaspool käsitlevat valdkonda ja 2) ebaolulised seosed valdkonna sees jäävad vaatluse alt välja • Majandusmudeleid pn võimalik esitada suulise
kaaluda üles selle puudused orja ja ühiskonna jaoks. Selline arutlusviis oleks kohatu. Kuna orjus ei ole kooskõlas printsiipidega, mida nad võiksid vastastikku tunnustada, võib eeldada mõlema nõustumist, et orjus on ebaõiglane - ta rahuldab nõudeid, mida ta ei tohiks rahuldada; ning seda tehes eitab nõudeid, mida ta ei tohiks eitada. Klassikalise utilitarismi kaitseks võib neid eeldusi tõlgendada moraalsete ja poliitiliste printsiipidena. Kui eelnev arutlus orjuse kohta oleks õige, siis ei muuda selline käsitlus midagi. Seega peaks taas pöörduma õigluse kui ausameelsuse mõiste poole. Ühises praktikas osalejaid tuleks vaadelda algselt ja võrdselt vabadena, ning nende ühiseid praktikaid tuleks pidada ebaõiglasteks, kui need ei vasta printsiipidele, mida sellistes tingimustes ja suhetes olevad isikud võiksid vastastikku vabalt tunnustada ja seega ausatena heaks kiita. Kokkuvõtteks
Samas on kõlblusnormid ka kõigi teiste sotsiaalsete normide hindamiskriteeriumiks selles, kas nad vastavad sootsiumis omaksvõetud kõlbluspõhimõtetele. Kõlblusprobleemid on lahutamatult seotud eetikaprobleemidega. (Sealhulgas ka ärieetikaga.) Kõlblusnormide seast on selekteerunud üldiste positiivsete väärtuste püsikogum, mida tänapäeval tuntakse rahvusvaheliselt üldtunnustatud üldhumanistlike printsiipidena, väärtustena (nt õiglus, vägivalla eitamine jne). Kõlblusnormid omandatakse õppimise teel. Kõlblusnormide autoriteet tugineb rangelt austuse alusele. Ühiskondlik praktika on näidanud, et kõigist sotsiaalsetest normidest on kõlblusnormid kõige vähem sõltuvad jõu ning võimu alustest. Samas on demokraatlikus riigis üldhumanistliku kõlbluse normid õigusloome aluseks ja kriteeriumiks. Õigusloome praktikas toetatakse neid igati
See tähendab, et Eestis kehtivad sellised õiguse üldpõhimõtted, mida tunnustatakse Euroopa õigusruumis […]. Ka haldusõiguse valdkonnas aktsepteeritakse Euroopa õigusruumis üldisi õiguspõhimõtteid. Haldusõiguse printsiibid on haldusõiguse eri valdkondades kehtivate reeglite üldistus, mis on riigiti väljendatud erinevates õigusallikates (nt kodifitseeritud haldusmenetluse seadustikes, eriseadustes, kohtupraktikas). Euroopa õigusruumis on haldusõiguse printsiipidena üldiselt tunnustatud näiteks järgmised põhimõtted: õiguskindlus, õiguspärane ootus, proportsionaalsus, mittediskrimineerimine, õigus olla haldusmenetluses ära kuulatud, õigus menetlusele mõistliku aja jooksul, tulemuslikkus ja tõhusus. Üha enam on mitmed haldusõiguse printsiibid - hea halduse kesksed põhimõtted - leidnud tunnustust ka põhiseaduslike printsiipidena. Hea halduse põhimõtted on otsesõnu kirja pandud ka mitmetesse põhiseadustesse
TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA Tsiviilõiguse üldpõhimõtted: 1) TsÜS sisaldab üldiseid tsiviilõiguse aluspõhimõtteid nii normide kui printsiipidena; 2) nimetatud põhimõtted ja normid on üldkehtivad kogu tsiviilõiguse suhtes. TsÜS normid võib jaotada 4-ks: isikud (füüsilised, juriidilised); esemed; tehingud; tsiviilõiguste teostamine. TsÜS ülesandeks on sätestada üldised põhimõtted ja normid, mis kehtivad kogu tsiviilõiguse suhtes, sh ka objektiivne ja subjektiivne tsiviilõigus. Objektiivne tsiviilõigus-tsiviilõigusnormid, mis on sätestatud seadustes-TsÜS seaduses,
“mina mõtlen”, mida ei ole võimalik tunnetada, vaid üksnes mõtelda (puhas mõtlemine saab aga anda vaid teadmise vormi). Loodusteaduse puhtad üldprintsiibid. Peale seda, kui ta on andnud transtsendentaalse õigustuse meelelisuse printsiipidele (ruum ja aeg) ning puhastele arumõistetele (kategooriad), on Kanti ülesandeks nüüd demonstreerida neid sünteetilis-aprioorseid otsustusi, mis puhta aru printsiipidena on aluseks kogu meie kogemustunnetusele. Kuna kategooriad on puhtad üld- mõisted ja meelemuljed on mitte-mõistelised, siis nõuab kategooriate rakendamine meelelisele antusele mingit vahendavat elementi mõistelisuse ja meelelisuse vahel – ühte elementi, mis oleks samalaadiline niihästi puhaste mõistete kui ka nähtumustega ja seega looks silla üle lõhe, mis lahutab mõistet ja meelelist antust. See vahendav kogemuselüli on mitte empiiriline, vaid transtsendentaalne produkt
dokumendid ka üldisel tasemel laste õigused. Kuid need õigused ei taganud laste piisavat üleskasvamist ja arengut. Peeti silmas küll last kui võrdõiguslikku ühiskondlikku õigussubjekti ent ei peetud silmas last kui erivajadustega sotsiaalset indiviidi. 1954 aastal võeti vastu ÜRO peaassambleel laste õiguste deklaratsioon. See dokument on tähtis sellepärast, et võtab täpselt kokku ja kirjeldab laste peamistel vajadustel põhinevaid õigusi. Selles deklaratsioonis on printsiipidena määratud 10 peamist lapse õigust. Deklaratsioonide üldine negatiivne pool seisneb aga selles, et liikmesmaadele ei ole nad kohustuslikud ratifitseerimiseks vaid on pigem soovitusliku iseloomuga. 1989 aastaks olid ÜRO töögrupid väljatöötanud laste õiguste konventsiooni, mis oli juba juriidiliselt siduva tähtsusega ka liikmesriikidele (ja kogu maailmale). Lapse õiguste konventsioon sisaldab rahvusvaheliselt tunnustatud õigusi, mis kuuluvad igale lapsele kogu maailmas
Võimestamine Osaluse suurendamine (võimalikult palju inimesi kaasa haaratud ning ise oma tervise nimel ka vaeva näeks, suudaksid oma plaane ellu viia) Holistilsus -Täiskasvanu puhul: Kõike hõlmav, et vaimne tervis, füüsiline tervis, emotsionaalne tervis- tundeid reguleerida, suhteid sõlmida, sotsiaalne tervis- sotsiaalse toetuse mõõdikud, sotsiaalsesse tegevusse kaasatuse indikaatorid, kuivõrd isik suudab ise moraalsete printsiipidena tõhusana näidata.) Ei saa rääkida sama täiskasvanu ja lapse puhul sama. Shonkoff, Phillips Laste puhul : oluline on füüsiline tervis, sotsiaalne kompetensus, emotsionaalne küpsus, kognitiivsed ja keeleoskus, komunikatsiooni oskus ja üldised teadmised. Intersektoraalsus- erinevate sektorite vahelised vastasmõjud on arvesse võetud. Võrdsust arvestav Säästlikkus ja jätkusuutlikkus Multistrateegilisus
käsitletud norme, mis reguleerivad riigiorganite pädevust ja protseduure. Näiteks on leitud, et Valitsus tohib PS §87 p 6 järgi anda ainult nn intra legem määrusi, so määrusi, mis seadust ei laienda ja ei ole sellega vastuolus. Väga ehedaks reegliks on PS muutmise korda sätestavad normid. Kui PS on muudetud neid norme rikkudes, on tehtud muudatused igal juhul PS-vastased. Põhiõigusi sätestavaid norme on Riigikohus praktikas järjekindlalt käsitlenud printsiipidena (kõik kohtunikud sellega nõus ei ole ja arvavad, et mõnest normist tuleb kinni pidada kui reeglist). Printsiip on selline norm, mida on võimalik täita mitmel seaduslikul viisil. Kui põhiõigusi käsitleda printsiipidena, siis peab seaduseandja vastavat printsiipi kehtestades kaaluma, kas kehtestatud regulatsioon on proportsionaalne ja kooskõlas õiguse muude üldtunnustatud põhimõtetega. Pärast seda, kui põhiseadusliku probleemi täpsustav norm madalama seadusega (nt
· Kas väärtused on objektiivsed või subjektiivsed? · Millised asjad või tegevused on väärtuslikud või head? · Mis on hea elu? (L.P. Pojman, lk 112) Väärtuste liigid valdkonniti, näited: · Majanduslikud · Esteetilised · Poliitilised · Perekondlikud · Moraalsed Väärtuste ja moraali seos Käesoleva probleemi puhul: õige ja väär kui moraalsed väärtused , määratletud absoluutsete printsiipidena, reeglikogumina. Moraaliväline (ehk mittemoraalne) väärtus on lahtine, kas sellise väärtuse püüdlemine on õige või väär. Näiteks: majanduslikke väärtusi taga ajades ei tohiks unustada küsida, kas need ka moraalsete väärtustega sobivad. Filosoofiline probleem: · Kas moraaliprintsiipe saab üldse määratleda sõltumata moraalivälistest väärtustest nagu nt õnn, nauding, heaolu? · Nt "Ausus üle kõige!" eesmärgiks tagada hea elu?
iseseisvusest, ekspressiivne väline vorm (füüsilisus, agressiivsus ja mängulisus) kasvas välja tegijate seesmisest ängist, protestist ja raevust, mille ajendiks olid nõukogude suletud 33 ühiskonna süvenev õhupuudus ja lootuste kuhtumise paine – eeskätt nn. Praha kevade sündmuste mahasurumise järel 1968. aasta augustis. Esteetilisi mõjutusi saadi Artaud’lt, Grotowskilt ja Brookilt, uue teatriparadigma kesksete mõistetena, sh. uuete printsiipidena näitlejatöös aktualiseerusid mäng ja müüt – tähistades tagasipöördumist teatri algallikate juurde. Hermaküla ja Toominga kõrval oli uuenduse kolmandaks oluliseks nimeks Kaarin Raid – tema lavastused tõid suurtele sümbolitele lisaks mängulist kujundlikkust (Neimar 1996: 9). Teatriuuenduse kui nähtuse ja protsessi kohta – selle tipp-aastateks peetakse ajavahemikku 1969–1972, mida kroonisid „Tuhkatriinumäng” ja „Laseb käele suud
Kõneleja võib oma pöördumisega silmas pidada hoopis kindlal viisil modifitseeritud sisu, nimetagem seda sisu pragmaatiliseks mõtteks. Seejuures arvab kõneleja, et väljendi vastuvõtja saab pragmaatilisest mõttest aru ning reageerib just nimelt sellele, mitte väljendi otsesele semantilisele sisule. Pragmaatikas kirjeldatakse vaadeldavat tüüpi suhtlusregulaarsusi nn kommunikatiivsete printsiipidena. 30. Kõneaktide teooria - John Langshaw Austin visandas 1950ndatel kõneaktide teooria, mida hiljem täpsustasid ja arendasid edasi John Searle ("Speech acts"; 1969), Paul Grice, Peter Strawson, William Alston jt. Austini kõnelemisteooria rõhutab varem mitte tõsiselt võetud asjaolu, et kõnelemine on alati ka tegevus ning on alati sõltuv konkreetsest olukorrast. See
LISAKS: Eristusena võib tuua välja filosoofilise ja teadusliku teooria eripära. Filosoofiline teooria kätkeb endas pigem ideid, kirjeldusi, arusaamu, kuid neid pole võimalik otseselt tõestada. Ei hõlma empiirilist infot nagu teaduslik teooria. Samuti erinevad need ka induktiivse- deduktiivse lähenemise skaalal. Teooria definitsioone: · Sidus, ühtne rühm kontrollitud väiteid, mida üldiselt peetakse tõesteks ning mida saab kasutada printsiipidena, mille abil seletada ja ennustada fenomene. Näiteks: Einsteini relatiivsusteooria. · Teaduse või kunsti haru, mis tegeleb selle põhimõtete või meetoditega eristatuna selle praktikast. Näiteks muusikateooria. Metodoloogia · Metodoloogia on teadustegevuses kasutatavate meetodite ja menetlusviiside kirjeldamine ja uurimine · Teadus meetoditest · Teatud teaduses kasutusel olevate põhiliste uurimisprintsiipide, strateegiate süsteem
inimeste käitumise pidevalt toimivaks süvamotivatsiooniks. Moraalinormid on samas kõigi teiste sotsiaalsete normide hindamiskriteeriumiks selles, kas nad vastavad sootsiumis omaksvõetud kõlbluspõhimõtetele. Moraalinormide autoriteet tugineb rangelt austuse alusele, mis võetakse omaks kui sotsiaalne väärtus, millele tugineb sotsiaalne kohustus. Ei ole autonoomne kohustus. Tuntuim on rahvusvaheliselt üldtunnustatud üldhumanistlike printsiipidena, väärtustena. 3) Korporatiivsed normid - erilises korras kehtestatud käitumiseeskirjad, mis on kehtestatud ja täitmise osas garanteeritud korporatiivsete suletud ühikute poolt ning reguleerivad nende ühikute ja liikmete tegusid. Sellised normid kehtivad üksnes selle organisatsiooni liikmetele, nt erakonnad. Korporatiivsete normide autoriteeti tagab teadvusväliselt nii austus, jõud kui ka võim. 4) Õigusnormid - kuuluvad sotsiaalsete normide hulka. Õiguse tunnused ja mõiste
Käsk "Räägi tõtt!" on sõltumatu soovist seda teha. (Ent määrav pole muidugi konditsionaalne vorm "kui..., siis...".) Teoses alusepanek kommete metafüüsikale esitab Kant viis kategoorilise imperatiivi vormi: (1) üleüldine seadus ("toimi vastavalt niisugusele maksiimile, mille kohta võiks järjekindlalt tahta, et sellest saaks üldkehtiv seadus" / "Käitu nii, et sinu tahte maksiimid võiksid alati ühtlasi kehtida üldise seadusandluse printsiipidena"); (2) loodusseadus ("talita nõnda, et su teo maksiim võiks sinu tahtel saada üleüldiseks loodusseaduseks"); (3) eesmärk iseeneses ("inimlikkus kui eesmärk, mitte kui vahend"); (4) tahte autonoomia; (5) eesmärkide riik, mis on eeskujuks erinevate mõistusolendite süstemaatilisele liidule ühiste seaduste all. Üks põhiküsimusi K-i eetika uurimisel on, kuidas tõlgendada möödapääsmatu ja siduva
4. muud printsiibid: a. vabariikluse printsiip eesti on vabariik, tegemist ei ole monarhiaga. b. Unitaarriikluse printsiib tegemist on ühtse riigi, mitte federatsiooniga c. Rahvusriikluse printsiip väljendub sätetes kus räägitakse riigikeelest kui põhikeelest ning põhiseaduse preambuls, kus räägitakse sellest, et eesti riik on loodud eesti rahvuse ja kultuuri säilitamiseks Põhiseaduse printsiipidena käsitletakse ka vahel olulisi põhiõigusi: · Inimväärikus · Vabadus · Võrdsus kõik on seaduse ees võrdsed, kedagi ei tohi diskrimineerida. Põhiõigused. Kõrvale jääb õnneks ajalugu ja teooria, piirdume põhiõigustega eesti põhiseaduse tasemel ning ei käsitle rahvusvahelist põhiõiguste ja inimõiguste kaitset. Sisuliselt viitavad põhiõigused ja inimõigused ühele ja samale väärtusele
mitte, kuid lõppastmes püüdleb ka inimkond täiuslikkuse kui eesmärgi poole, mida iseloomustatakse mõistega teleoloogia. Kreeka õpetlased rõhutasid: õiged teadmised eesmärgist juhivad inimtegevust kõigis valdkondades. Teadmised ideaalsest riigist on oskus seda ehitada; teadmised õigusest on oskus õiglast õigust luua ning selle alusel ühiskonnas vooruslikult elada. Seejuures loomuõigus ei avaldu konkreetse normistikuna, vaid tunnetavate printsiipidena. Need üldkäsitlused on antiikse loomuõiguse alused. Aristoteles piiritles: Ühelt poolt üleüldist jumalikult täiuslikku loomuõigust, mis on õiglane, arukas ja vooruslik; teiselt poolt aegruumis kehtivat, inimlikust allikast pärit inimeste loodud õigust, mille õigluse, arukuse ja vooruslikkuse aste sõltus sellest, kuivõrd täiuslikult suudeti tajuda neid nähtusi kui loomuõiguse elemente. Kui valitsejad ei suutnud tajuda õiget eesmärki, ei saadud ka
ainult seaduses sisalduva delegatsiooni olemasolul. Kui delegatsiooni puudub ja seadus on antud, siis on see ebaseaduslik ja reeglite rikkumine. Printsiipe on võimalik täita mitmel seaduslikul viisil. Kui printsiipide raames on käitutud erinevalt, tuleb hakata uurima seda, et see pole ebaseaduslik. Riigikohus valdavalt lähtub Dworkini sellisest lähenemisest. Põhiõigusi sätestavaid Põhiseaduse norme on riigikohus järjekindlalt käsitlenud printsiipidena. St. praktilises tegevuses seda, et kui riik on asunud mingit põhiõigust piirama, tuleb kontrollida, kas vastav piirang on põhiseadusekohane (kas see on proportsionaalne või kooskõlas võrdse kohtlemise põhimõtetega). Eesti põhiseaduses loetletud vabadusõigused on negatiivsed vabadused. Negatiivne vabadus tähendab isiku vabadust oma õigust kasutada või mitte kasutada. Seejuures võib ta enda vabadust vähemalt teatud piirideni kasutada enesele kahjulikul viisil, ilma et
püüab käituda igal juhul positiivse väärtuse vaimus. Nii nagu tavanormid on ka moraalinormid aegruumis pidevalt muutunud ja teisenenud. Pikka aega on moraalinormide arengut mõjutanud ja mõjutavad tänini religioonid, aga samavõrd ka regionaalsed kultuurid. Moraalinormide seast on samuti selekteerunud teatud üldiste positiivsete väärtuste püsikogum, mida tänapäeval tuntakse rahvusvaheliselt üldtunnustatud üldhumanistlike printsiipidena, väärtustena (nt õiglus; õilsus; egaliteet; vägivalla eitamine; inimarmastus). Üldinimlik moraal avaldub konkreetsetes vormides: nt kristlik moraal, töömoraal, ärimoraal jt. Moraali probleemid on lahutamatult seotud eetika probleemidega (juhime tähelepanu mõistele juristi kutseeetika). Samas peab märkima, et erinevates aegruumides ning erinevates sootsiumides võivad kehtida üsna erinevad käsitlused nn õigest moraalist. Näiteks inkvisitsioon ja sellega
täpsustusi. Esiteks puudub taoistlikus mõttes dualism teravdatud kujul. Sest ehkki taoistlik sümbol kujutab endast Yin ja Yang näol kahesust, on märkimisväärt, et kummagi alge sees sisaldub teine: Musta sees Valge täpp ning Valge sees Must täpp. See kujutab kõigi asjade orgaanilist, ,,voolavat" seost. Kuri ja hea on mõistetena taoistlikus käsitluses olemas, kuid on äärmiselt oluline mõista, et kosmiliste printsiipidena puuduvad nad täielikult. Nagu nimigi ütleb, on taoismi keskseks, otse ,,monoteistlikuks" mõisteks tao. Seda on tõlgitud erinevalt, kuid eesti keeles on kasutatud vastetena sõnu ,,kulg" (kui kosmiline printsiip - maailmakord ja selle dünaamika) või ,,tee" (eesti keeles, nagu üldse läänelikus mõtlemises, sellele vastav kontseptsioon puudub). ,,Kuigi kõigil hiina mõttekoolkondadel on omaenese Tao; siis taoistlikule koolkonnale tähendab
Samas on kõlblusnormid ka kõigi teiste sotsiaalsete normide hindamiskriteeriumiks selles, kas nad vastavad sootsiumis omaksvõetud kõlbluspõhimõtetele. Kõlblusprobleemid on lahutamatult seotud eetikaprobleemidega. (Sealhulgas ka ärieetikaga.) Kõlblusnormide seast on selekteerunud üldiste positiivsete väärtuste püsikogum, mida tänapäeval tuntakse rahvusvaheliselt üldtunnustatud üldhumanistlike printsiipidena, väärtustena (nt õiglus, vägivalla eitamine jne). Kõlblusnormid omandatakse õppimise teel. Kõlblusnormide autoriteet tugineb rangelt austuse alusele. Ühiskondlik praktika on näidanud, et kõigist sotsiaalsetest normidest on kõlblusnormid kõige vähem sõltuvad jõu ning võimu alustest. Samas on demokraatlikus riigis üldhumanistliku kõlbluse normid õigusloome aluseks ja kriteeriumiks. Õigusloome praktikas toetatakse neid igati
annaabi.ee 
