andmevorming, -kodeering või andmete sünkroniseerimisviis erineb protsessoris kasutatavast. 4) Sisend-väljundseadme ja protsessori andmevahetuse füüsiliseks kooskõlastamiseks, kui on vajalik informatsiooni kandva signaali kuju või elektriliste parameetrite muutmine. Sõltuvalt info ülekande viisist on kahte liiki porte: 1. paralleelpordid (parallel port) ehk rööpport - kus infot edastatakse korraga mitut juhet mööda. Kannavad tavaliselt tähist LPT (Line Printer Terminal) 3 2. jadapordid ehk järjestikpordid (serial port), kus infot edastatakse järjestikku. Kannavad tavaliselt tähist COM (Communication). Kui räägitakse RS-232C tüüpi liidesest (interface), siis peetakse silmas jadadaporti. Tavaliselt on arvutil üks või kaks paralleel- kui ka jadaporti. Portide tutvustus ja nende kasutamine. Jadaport (Serial port).
kaks (keerdpaar) on diferentsiaallülituses andmete vastuvõtmiseks ja saatmiseks, kaks ülejäänut lisaseadme toiteks. Tänu sellele, et USB-s on toitekaabel, saab välisseadmeid ühendada ilma oma vooluallikata. Maksimaalne voolutugevus USB siini kaudu on 500 mA. Ühele USB siini kontrollerile saab ühendada kuni 127 seadet. Hetkel kasutatakse kõige rohkem seadmeid, mis on tehtud spetsifikatsiooniga USB 2.0. Viimasel ajal on kättesaadavad ka seadmed, mis töötavad siinil USB 3.0. HDMI- High-Definition Multimedia Interface. Kõrglahutusega multimeedia, mis võimaldab teil kanda digitaalset video ja multi-channel kõrglahutusega digitaalset heli ja mis on kopeerimis kaitsega (HDCP- High Bandwidth Digital Copy Protection.) HDMI liides annab digitaalset DVI-ühendust mitme seadme vastava kaablile. Peamine erinevus HDMI ja DVI on see, et HDMI pesa on väiksem ning toetab multi-channel digital audio
128 MB suurune põhimälu. Kui teil on vanem arvuti ja mälu tundub olevat vähevõitu, on enamasti võimalik seda juurde lisada. Joonis 10 - Mälupesad Kettaseadmete ühenduspesad Igas personaalarvutis on olemas vähemalt üks masssalvestusseade, tavaliselt kõvaketas (HDD hard disk drive). Masssalvestusseadmete alla kuuluvad veel disketiseade (FDD floppy disk drive), CD-ROM seade, lindiseadmed (tape drive), magnet-optilised seadmed ja zip-draiv. Masssalvestusseadmete ülesanne on säilitada suuri andmehulki ka siis kui arvuti ei tööta (kõvaketas) ja võimaldada andmete mugavat transporti ühest arvutist teise (CD-ROM, floppy). Joonis 11 Kõvaketas koos kontrolleriga Joonis 12 Kõvaketta kontroller Tavaliselt ühendatakse salvestusseadmed emaplaadile IDE (Integrated Drive Electronics) ühenduspesade abil. IDE ei ole tehniliselt õige nimetus. Algne nimetus
Klaviatuur ja hiir käivad PS/2 pessa. On ka emaplaadi mudeleid, millel need puuduvad, sel juhul tuleb osta klaviatuur ja hiir, mis käivad USB pessa. Klaviatuuri otsik (nii emaplaadi kui seadme poolel) on lillat värvi, hiire oma aga roheline. Reeglina on klaviatuuri pesa emaplaadile lähemal kui hiire oma. Vanematel emaplaatidel on värvide asemel märgistatud pesad vastava seadme tähisega. S/PDIF - Digitaalse heli sisend/väljund. USB e. Universal Serial Bus - Universaalne liides seadmete ühendamiseks arvutiga. Näiteks: hiired, klaviatuurid, digikaamerad, skännerid, printerid, mälukaardilugejad, mälupulgad, välised kõvakettad jne. Arendustöö algas 1994. aastal ning küpseks sai 1996. aastal. Siiani on loodud kolm standardit: 1.0, 1.1 ja 2.0. Versioon 2.0 lubab 40x suuremat info edastamiskiirust kui eelkäijad. USB seadmed töötavad 5V peal. Helikaart - Heli väljund. Kõik tänapäeval müüdavad helikaardid on võimelised väljastama 2.1 heli (stereo + bass)
süsteemitarkvaraks ja rakendustarkvaraks. Süsteemitarkvara koosneb juhtprogrammidest nagu operatsioonisüsteem ja andmebaasihaldurid (DBMS), rakendustarkvara hulka kuuluvad kõik programmid, mis töötlevad kasutaja poolt ette nähtud andmeid (tekstitöötlus, tabelarvutus, raamatupidamine jne) 2. Riistvara - Arvuti füüsilised komponendid - kuvar, protsessor, mälu, kettadraivid, modem, printer, klaviatuur, hiir jms. 3. Emaplaat - Mikroarvuti keskne trükkplaat, millele on monteeritud pistikupesad lisaplaatide jaoks. Emaplaadil asuvad harilikult keskprotsessor (CPU) , BIOS, mälu, massmäluliidesed, jada- ja paralleelpordid, laienduspesad ja kõik kontrollerid standardsete välisseadmete (kuvar, klaviatuur, hiir ja kettaseadmed) juhtimiseks. Kõik vahetult emaplaadile monteeritud kiibid kokku moodustavad emaplaadi kiibikomplekti. 4
ja laserprinter. Printerite liigid Printereid võid jagada kategooriate vahel mitme eri teguri järgi: - tava- ja võrguprinterid; - personaalne-, töögrupi-, suure töögrupi- (ka terve kontori), tööstuslik jne. printer; - väljaprindi formaadi järgi (foto 10x15cm, A4, A3, A2, A1, A0); - printtehnoloogia - termo-, sublimatsioon-, tindi-, vaha-, laser- ja nõelprinter; - mustvalget või värvilist trükki võimaldav printer. Sagedane küsimus on printeri ostul - kas soetada laser- või tindiprinter? Siinkohal tuleks selgeks teha endale, mille jaoks on Teil printerit vaja (laias laastus): - fotode printimiseks; - dokumentide printimiseks, kuid vahel oleks vaja ka fotot printida; - ainult mustvalgete dokumentide printimiseks; jne. Printerid Laser- ja LED printerid Laserprinterite tehnoloogia rajaneb elektrograafilisel protsessil, mis teatavasti algselt töötati välja paljundusmasinate jaoks.
IDE 1 pesad Mikroprotsessor ühendatakse vastavasse pessa AMD mikroprotsessor, põhimälumoodulid vastavalt DIMM mälupesadesse ning võrgutoite saab emaplaat toitekaabli abil, mis ühendatakse pessa ATX toitepesa. Kõvaketas ja CD-ROM seadmed ühendatakse kaabliga pesade IDE abil, kuvari adapteri saab siin ühendada AGP pessa ning ülejäänud lisakaardid PCI pesadesse. Ühendused pesade vahel on realiseeritud kiibistiku baasil, mis koosneb kahest kiibist: põhjasillast ja lõunasillast. Emaplaadi välisühenduste pesi kasutatakse klaviatuuri, hiire ja teiste välisseadmete ühendamiseks. Emaplaadil on ka VGA pesa, mille külge võib otse ühendada kuvari.
Printerite liigid Printereid võid jagada kategooriate vahel mitme eri teguri järgi: - tava- ja võrguprinterid; - personaalne-, töögrupi-, suure töögrupi- (ka terve kontori), tööstuslik jne. printer; - väljaprindi formaadi järgi (foto 10x15cm, A4, A3, A2, A1, A0); - printtehnoloogia - termo-, sublimatsioon-, tindi-, vaha-, laser- ja nõelprinter; - mustvalget või värvilist trükki võimaldav printer. Sagedane küsimus on printeri ostul - kas soetada laser- või tindiprinter? Siinkohal tuleks selgeks teha endale, mille jaoks on Teil printerit vaja (laias laastus): - fotode printimiseks; - dokumentide printimiseks, kuid vahel oleks vaja ka fotot printida; - ainult mustvalgete dokumentide printimiseks; jne. Printerid Laser- ja LED printerid LED-printer Suht sama mis laserprinter LED-printeri puhul kasutatakse trumli aktiveerimiseks
· sobivad hästi info edastamiseks digitaalsel kujul. Seitsmekihiline avatud süsteemi mudel OSI-7 Kiht Nimetus Otstarve 7 Rakenduskiht Madalamate kihtide ohjamise ja rakendusprogrammide (application layer) võrgutöö kasutajaliides 6 Esituskiht, Koodide muundamine, andmevorming, andmeesitus, (presentation layer) andmetihendus 5 Seansikiht Sünkroniseerimine ja andmeside juhtimine (session layer) 4 Transpordikiht Andmevoo juhtimine: teatekomponentide tuvastamine, (transport layer) järjestuse jaühenduse juhtimine, segmenteerimine 3 Võrguohjekiht Side teiste võrkudega: adresseerimine/võrguühendused, (network layer) teatepakettide (kaadrite) jaotamine 2 Kanalikiht Andmevahetuse korraldamine seadme ja võrgu vahel biti
Directive). Iga arvuti peab vastama nii EMC kui LVD direktiivile ja selle kinnituseks on arvutikorpusel vastav märgistus - CE. Kolmas põhjus, miks arvuti põhikomponendid on korpuses on vajadus arvutikomponente jahutada ja selleks tekitatakse arvutikorpuses suunatud õhuvool, millega tagatakse põhikomponentide nõuetele vastav temperatuur. 1.1.3 Peamised perifeeriaseadmed ja nende funktsionaalsus Arvuti perifeeriaseadmed on seadmed, mida saab täiendavalt lisada arvuti peamistele riistvarakomponentidele aga mille olemasolu ei ole hädavajalik arvuti toimimiseks. Perifeeriaseadmed ühendatakse arvutiga kasutades arvuti tugikiibistikku sisseehitatud sisend-väljundmoodulit ja selles sisalduvaid erinevaid kontrollereid, mis pakuvad valiku siinidest ja portidest perifeeriaseadmete ühendamiseks. Kõige olulisemad perifeeriaseadmed, mis teevad võimalikuks inimese suhtlemise arvutiga on klaviatuur
laiendusvõimalusi. Desktop tüüpi korpusel on kõvaketas vertikaalses asendis. Toiteploki võimsus 150-230 W. Keskmisel tower tüüpi korpusel on 2 3,5" ja 3 5,25" kettaseadme kohta. Toiteploki võimsus on 200-350 W. 18. Erinevad SATA ja SAS liidesed ning nende erinevused * SATA - Serial ATA - serial version of parallel ATA - peamiselt kõvaketaste puhul kasutusel. 1999 (100MB/s) * SATAPI - Serial ATAPI - ATAPI using SATA - kasutavad CD, DVD ja lingi seadmed. SATAI-150MB/s SATAII-300MB/s, 600MB/s * SAS Serial attached SCSI, Max edastuskiirus 3,0Gb's 19. Erinevad SCSI liidesed ja nende erinevused SCSI-1: Kasutab 8-bit siini, toetab endme edastus kiirust 4 MBps. SCSI-2: Sama nagu SCSI-1, aga kasutab 50-pin ühendus pead 25-pin ühenduspea asemel, ja toetab mitut seda, et ühele kaablile. See on see mida inimesed tavaliselt pakuvad SCSI. Wide SCSI: kasutab laia kaablit (168 juhtme kiudu 68 pinni) toetab 16-bit siini.
Sindi Gümnaasium Madli Lillo 10a Printerid Referaat Sindi2009 SISUKORD 1.PRINTERI EELLUGU .....................................................................................................................2 2. PRINTERI EELKÄIJA - KIRJUTUSMASIN ................................................................................3 3. PRINTERITE LIIGITUS ................................................................................................................4 4. TÖÖKIIRUS ....................................................................................................................................6 5.VÕIMSUSED....................................................................................................................................6 6.TERMOPRINTER....................................................................
Arvutite kasutamisega seotud tervise-, ohutus- ja keskkonnaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised turvaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised juriidilised küsimused, mis puudutavad autoriõigust ja andmekaitset. 1.1 Riistvara 1.1.1 Mõisted 1.1.1.1 Termini ,,riistvara" tähendus. Riistvara (hardware). Arvuti füüsilised komponendid kuvar, protsessor, mälu, kettadraivid, modem, printer, klaviatuur, hiir, juhtmed, pistikud jms. Arvuti, raal, kompuuter programmeeritav masin. Arvuti kaks peamist omadust on: arvuti reageerib kindlaksmääratud käskudele alati kindlal viisil arvuti suudab tegutseda etteantud käskude jada ehk programmi alusel Arvuti füüsilisi komponente nimetatakse riistvaraks ning käske ja andmeid nimetatakse tarkvaraks. Igal arvutil peab olema vähemalt järgmine riistvara: keskprotsessor mälu (kiiretoimeline pooljuhtmälu) massmälu (kõvaketas)
õppimisel. Niisiis ei paku see õppevahend lihtsaid vastuseid küsimusele ,,millist arvutit mul vaja on?" ega ka ,,mu arvuti on katki, mida ma peaksin tegema?", ent siin leiduva materja- li omandanud ja praktiliselt läbi proovinud õppija oskab arvatavasti neile küsimustele juba iseenesest vastata. Esimene peatükk sisaldab ,,füüsilise" riistvara materjali arvutite talitluspõhimõtted, arvu- tikorpuse sees olevad ning korpusega ühenduvad seadmed ja sülearvutite eripärad. Teises peatükis on tähelepanu arvuti komplekteerimisel garantiitingimused, arvutimontaazi reeg- lid, emaplaadi seadistamine, alglaadimine, kõvaketta jaotus, draiverid ning arvutisüsteemi diagnostika. Kolmas peatükk käsitleb lühidalt tehnilise dokumentatsiooni liike, dokumen- tatsiooni otsimise ja loomise võtteid. Esimese kolme peatüki alguses ning ka mujal leidub mitmeid küsimusi ja harjutusi, mis on tähistatud halli ribaga vasakul serval
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTI JA ARVUTIVÕRGUD Gerli Paap Arvutivõrkude ehitamiseks kasutatud meediumid ja seadmed Referaat Juhendaja: Mihkel Pärna Pärnu 2011 1 SISUKORD sISUKORD.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus ............................................................................................................................... 3 Tarkvara eriliigid..............................
Selle 3-kihilisele mudelile oleks EDGE 3G TDDuplex igal operaatoril on 5 MHz. Kanali samm 200 KHz, 3.84 Mbit/s vaja 2 tasemelist aadressi: *jaama aadress (network address) ja rakenduste poole pöördumise aadress (SAP address). Sõnum liiga pikk , siis transpordikiht andmeülekanne analoogtelefonikanalis (a/b) liides - 3100 Hz jaotab selle väiksemateks tükkideks ning paneb igale tükile päise (header) juurde. Saadakse andmeüksus PDU (Protocol Data Unit). OSI raammudel(1984)
moodideski üle üks sõna, ja mitmesõnalised (Multiword). Ühesõnalised DMA moodid on küllalt mõttetud ja uuematest standarditest on nad välja jäetud. Personaalarvuti puhul ei anna ka mitmesõnaline DMA (PIO-ga sama ülekandekiiruse puhul) erilist võitu, sest protsessoril pole niikuinii ülekande ajal muud teha kui selle lõppu oodata. Nagu mainitud, on alternatiiviks DMA-le on Programmed Input/Output (PIO) liides, kus andmevool suunatakse läbi protsessori. Uuem protokoll ATA/IDE liidesele on Ultra DMA, mis toetab burst andmeedastust kuni 33MB/s. DMA ülekande käigus liigutab ketta kontroller andmeid ketta puhvri ja arvuti mälu vahel otse, ilma protsessori abita. Protsessori ülesandeks on vaid enne ülekande algust vajalikud käsud anda ja parameetrid paika panna. Ülekandekiirus tähendab siinkohal kiirust andmete liigutamisel kettaseadmel oleva mälupuhvri ja arvuti vahel
Arvuti riistvara on arvuti füüsiline osa. Tänapäeva arvutiteriistvara töötab elektriga ja suur osa riistvarast on teostatud integraalskeemide abil. Arvutikomplekti riistvara koosneb kõige lihtsamalt protsessorikastist, monitorist, klaviatuurist ja hiirest. Siinjuures tekib esimene jagunemine: kõik seadmed, mis on protessorikasti sees on siseseadmed ja kõik, mis sealt väljas on välisseadmed. Monitor, klaviatuur ja hiir on välisseadmed, kusjuures välisseadmed jagunevad sisendseadmeteks ja välisseadmeteks. Sisendseadmed on välisseadmed, mille abil on võimalik andmeid arvutisse sisestada: klaviatuur, hiir, skänner jne. Väljundseadmed on välisseadmed, mille abil on võimalik andmeid arvutist väljastada: monitor, printer jne.
..................................................................................................45 5.5. Energiasääste, ohutus, kiirguskaitse ja demagneetimine...............................................46 5.6. Graafikastandardid........................................................................................................47 5.7.Vedelkristallkuvar...........................................................................................................49 6. PRINTER.............................................................................................................................52 6.1. Printerite kvaliteedi näitajad ja tehniline iseloomustus.................................................53 6.2. Arvutikirjad ja kooditabelid...........................................................................................59 6.3. Tarkvaratoetus (emuleeringud)......................................................................................61
teiseks olid vahepeal tekkinud ja jõudsalt arenenud Internet oma TCP/IP protokollistikuga ning Ethernet ja Token Ring kohtvõrgud, siis 1996.a. lõpetati jõupingutused OSI protokollistiku juurutamiseks ja kogu projekt loeti äpardunuks. Praegu on OSI mudel kasutusel peamiselt metoodilise õppevahendina andmesidevõrkude tööpõhimõtte tundmaõppimisel. On väga keeruline panna omavahel suhtlema erinevat riist- ja tarkvara kasutavaid arvuteid. OSI idee seisneb selles, et andmeside protsess on jagatud kihtideks, nii et iga kiht tegeleb ainult teatava kitsama ülesannete ringiga ning muudatuste tegemine ühes kihis ei nõua tingimata teiste kihtide muutmist. Iga kiht kasutab vahetult enda all olevat kihti ja teenindab vahetult endast ülalpool olevat kihti. Juhtimine antakse edasi järgemööda ühelt kihilt teisele, alustades kõige ülemisest ehk rakenduskihist ühes tööjaamas, seejärel minnakse
klienti. Kasutades Connection Manager Administration Kit (vabatahtlik võrgustiku osa Windows 2000 Server), võrguadministraatorid on võimalik eelnevalt seadistada ja kasutada dial-up networking ühendused abil Connection Manager teenuse profiili, et Windows Me-põhise kliendi masinaid. o Network Driver Interface spetsifikatsioon (NDIS) NDIS versioon 5.0 for Windows Me oli tõusnud anda programmitöö liides pariteedi NDIS versioon 5.0 Windows 2000. See tähendab, et programmeerimise liidesed et autor võrguseade sõidukijuht kasutab on samad mõlema Windows platvormidel. · Universal Plug and Play : Windows Me tutvustas toetust Universal Plug and Play (UPnP). Universal Plug and Play ja NAT traversal API saab paigaldada ka Windows 98 paigaldades Windows XP Network Setup Wizard. 1.7.3.Süsteem
CATx - (UTP) category ja kvaliteedi nr, nt CAT3 on kõige lahjem - telefon; ka internetiühendus, mida suurem nr, seda parem ühendus fiiberoptiline kaabel - valgus liigub murdudes läbi kaabli, väga väga kiire ühendus, kuid kallis kaabel. Annabki infot edasi on-off valgusega (1-0). Suures kaablis võib tulla ette moonutusi, sest kiirel on mitu teed. Mitu erineva värviga kiirt saab ka korraga läbi minna - kiirus ja mahutavus on suured. raadiokanal - nt bluetooth, raadio, wifi, ei pea kasutama juhet, vaid läbi õhu lähevad lained, painduvad Maa kumeruse järgi ja peegelduvad ioniseeritud õhukihilt või satelliidilt. Pealtkuulamise oht! Asünkroonne andmeedastus. RS-232 liides ja selle põhiparameetrid. Nullmodem, paarsuskontroll. RS232 on ühenduse strandard, mis määrab põhiparameetrid: Kiirus, Andmebitte, Paarsuskontroll, Stopp-bitte, Voo juhtimine. Null modem ühendab kaks seadet ilma vahepealse modemita kasutades RS-232 liidest.
akna paremas pooles. Seejärel võid otsingu lõpetada või seda teiste võtmesõnadega korrata. Printeri lisamine Printeri lisamiseks ühenda see arvuti külge vastavasse porti. Paralleelporti ühendatava printeri korral lülita arvuti välja, ühenda printeri kaabel ja lülita arvuti uuesti sisse. USB- või IEEE 1394-porti võid printeri (või mõne muu välisseadme, nt videokaamera või MP3-pleieri) ühendada ilma arvutit välja lülitamata. Windows XP teeb uuemate printerite puhul selle tüübi ise kindlaks ja käivitab vajaduse korral printeritarga (Add Printer Wizard). Vasta selle küsimustele. Kui automaatne tüübi tuvastamine ei toimi, vali stardimenüüst korraldus Printer and Faxes. Klõpsa tööpaani ikoonil Add a Printer, mis käivitab printeritarga. Vasta selle küsimustele. Kui printeri draiver pole Windows XP koosseisus, siis tuleb see sisestada disketilt või hankida Internetist Microsofti tugisaidist.
o Siini kontroller (Bus controller) .............................................................................................. 52 o Mälu otsepöördus reziimi kontroller (DMA controller) .......................................................... 52 o Programmeeritav katkestuste kontroller (Programmable interrupt controller) ..................... 52 o Programmeeritav taimer (Programmable interval timer controller)........................................ 52 Sisend-väljund seadmed .......................................................................................................................... 52 Klaviatuur (Keyboard) ................................................................................................................ 52 Hiir ja juhtkang (Mouse and joystick) ........................................................................................ 55 Kuvar (Display) .....................................................................
.................52 Siini kontroller (Bus controller).............................................................................................52 Mälu otsepöördus reziimi kontroller (DMA controller)........................................................52 Programmeeritav katkestuste kontroller (Programmable interrupt controller).....................52 Programmeeritav taimer (Programmable interval timer controller)......................................52 Sisend-väljund seadmed ................................................................................................................ 52 Klaviatuur (Keyboard)...............................................................................................................52 Hiir ja juhtkang (Mouse and joystick)......................................................................................55 Hiir............................................................................................................
WIFI -Traadita Internet Inimesed väärtustavad mobiilsust. Kümne aastaga on mobiiltelefonist saanud meie lahutamatu kaaslane. Kuid mobiilside vahendusel pakutav andmeside on kulukas, aeglane ning sageli ka katkev. GPRS (General Packet Radio Service) tehnoloogiat toetava telefoni andmeside kiirus 4050 kbit/s on hea kasutamiseks suvilas, kuid ei ole mitte mingil juhul piisav surfamiseks pilte ja muid suuremaid elemente sisaldavatel veebilehtedel. Uus 3G mobiiltelefon, mis selle probleemi lahendama peaks, on veel liialt kauge tulevik. Kas siis arvutiga kohvikus või pargipingil surfamine on võimatu? Nii see siiski pole -- Põhja Ameerikas laialdaselt kasutatav WiFiInternet on jõudnud Eestisse ja siin kindlalt kanda kinnitanud.
Lugemismaterjal: TCP (Transmission Control Protocol '''Definitsioon ja ülevaade''' TCP on levinuim transpordikihi võrguprotokoll, mida kasutatakse TCP/IP võrkudes. Selle protokolli järgi saadetakse pakette, mida toimetab edasi võrgukihi protokoll, milleks on üldjuhul internetiprotokoll (IP). TCP/IP mudeli järgi on loodud enamik arvutivõrke. Ühendus toimib ainult otspunktide vahel (näiteks kliendi ja serveri vahel). Vahepealsed seadmed, nagu marsruuterid, seda osa pakettidest ei muuda. TCP ühendus on töökindel, sest toimub kolmepoolne kinnitus ehk three-way handshake. Klient saadab serverile ühenduse loomise soovi, server vastab ning saadab samuti ühenduse loomise soovi, mille klient kadudeta andmevahetuse korral vastusega kinnitab. TCP tegeleb voo- ja koormusjuhtimisega. Voojuhtimine (flow control) tähendab, et TCP jälgib pidevalt otspunktide andmevooge ning teeb andmeedastuse kiiruses ja mahus selle järgi
kihis (andmelülikihis). Kihiline arhitektuur ISO/OSI mudel OSI on ISO ja ITU-T koostöös 1977.a. valminud andmesideprotokollide kontseptuaalne mudel. OSI 7-kihilise arhitektuuriga baasmudel annab loogilise struktuuri konkreetsetele andmesidevõrkude standarditele. Tegelikus elus on andmesidevõrkudes kasutusel terve rida erinevaid protokolle. On väga keeruline panna omavahel suhtlema erinevat riist- ja tarkvara kasutavaid arvuteid. OSI idee seisneb selles, et andmeside protsess on jagatud kihtideks, nii et iga kiht tegeleb ainult teatava kitsama ülesannete ringiga ning muudatuste tegemine ühes kihis ei nõua tingimata teiste kihtide muutmist. Iga kiht kasutab vahetult enda all olevat kihti ja teenindab vahetult endast ülalpool olevat kihti. Juhtimine antakse edasi järgemööda ühelt kihilt teisele, alustades kõige ülemisest ehkrakenduskihist ühes tööjaamas, seejärel minnakse aste-astmelt allapoole kuni jõutakse
heliplaadi jaoks on ka hädavajalik. Omadused Constant Linear Velocity Constant Angular (CLV) Velocity (CAV) Seadme pöörlemis kiirus Muutuv Fikseeritud Ülekande kiirus Fikseeritud Muutuv Kasutusala Tavalised, vanemad CD- Uued ja kiired CD-ROM ROM seadmed seadmed, kõvakettad, disketi seadmed seadmed kõvaketas Pöörlemiskiirus Pöörlemiskiirus näitab kui kiiresti kõvaketta plaadid pöörlevad. Tavaliselt kiirused 3600, 4500, 5400, 7200, 10000 RPM. Ülekande kiirus. Sisemine ülekande kiirus (Internal transfer rate) - kui kiiresti suudab lugemispea saata infot kontrollerile. Burst ülekandekiirus (Burst transfer rate) näitab liidese ülekande kiirust.
Nõelmaatriksprinterite tuntud puuduseks on nende suhteliselt tagasihoidlik prindikvaliteet (piiratud lahutusvõime) ja kõrge müratase. Nõelmaatriksprintereid kasutatakse tänapäeval eelkõige seal, kus on vaja saada prinditust ka kopeerpaberi koopia. Maatriksprinteriga on võimalik printida ka lihtsamatest punktidest koosnevat graafikat ülejäänud löökprinter selline võimalus puudub ja nendega saab printida vaid teksti. · Ridaprinter on printer, mis prindib terve rea korraga. Kui enamus printeritest kasutavad paberi edasiliigutamiseks kummist rullikut, siis ridaprinter veab paberit edasi mööda sakilisi rattaid ehk perfoveokeid (nagu fotoaparaat). See eeldab, et perfopaberil (lõõtspaberil) on äärtes vastavad augukesed. Ridaprinteriga ei saa printida graafikat ning printimine on vägagi mürarikas. Ridaprinteri trükikvaliteet on üsna halb. Tänapäeval
jooksevad samal ajal erinevates suundades. UTP – unshielded twisted pair STP – shielded twisted pair CAT – kategooria näitab kvaliteeti. Mida suurem on number, seda parem on kaabel – suurem riba laius, läbilaskevõime, hind. 13 Fiiberoptiline kaabel Raadiokanal 14. Asünkroonne andmeedastus. RS-232 liides ja selle põhiparameetrid. Nullmodem, paarsuskontroll. Põhiparameetrid – kiirus, andmebittide arv, paarsuskontroll, stoppbittide arv, voo juhtimine. Nullmodem on kommunikatsioonimeetod, mis on otseselt ühendatud kahe seadme vahele kasutades RS-232 kaablit. Korraga saadetakse vähe bitte – saadetakse startbitt (algab edastud), siis mõned andmebitid ning siis kontrollbitid. Paarsuskontroll – kas on paarisarv ühtesid või on andmed vigased, võimaldab tabada bitivigu.
(ping Gateway nimetatakse ka vorguvaravaks ,mis amplituud) signaal. toimib sissepaasuna teise vorku , vorguvarav voib Analoogsignaal on lopmatus ajas loputult olla mistahes seade ,mis saadab andmepakette paljude erinevate uhest vorgust teise nende teekonnal internetis. vaartustest koosnev signaal. Side loomine algab ,, handshaking 'uga " ,mis on Andmeside(+protokoll) protsess, millega kaks seadet alustavad Vastavalt andmeside protokollile multipleksitakse andmevahetust. Katlus algab sellega, et uks seade erinevatest allikatest saabuvad andmed ning saadab teisele sonumi, millega teatab soovist moodustatakse vastavalt sellele elektriline avada uhenduskanal. Seejarel vahetavad seadmed signaal ,mis on vastuvotja jaoks sonum ehk pakett. omavahel talitlusandmeid, et kooskolastada Kuna vastuvotja kasutab sama protokolli ehk kasutatav andmevahetusprotokoll
Andmed (ingl. data) mittestruktuursed faktid ja numbrid. Info ehk informatsioon (ingl. information) ka teave on struktuursed andmed, mida info valdaja saab kasutada analüüsimisel ja probleemide lahendamisel. Digitaalne (ingl. digital) omane andmetele, mis koosnevad numbritest. Informaatika on teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb arvutite abil toimuva infotöötlusega. Infotöötlus on informatsiooniga süstemaatiline operatsioonide sooritamine (võib sisaldada ka andmeside ja bürooautomaatika operatsioone). Infotöötlussüsteem on üks või mitu andmetöötlussüsteemi (arvutid, välisseadmed, tarkvara, ka büroo- ja sideseadmed), mis sooritavad infotöötlust. Infosüsteem infot andev ja jagav infotöötlussüsteem koos oma organisatsiooniliste ressurssidega (tehnoloogiad, inimesed, finantsid, protsessid). Informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogia (lüh. IKT) on arvutustehnika (arvutid ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
