Windows XP-l on kellaserveri järgi süsteemikella õigekspanemine sisseehitatud funktsioon, vanematel Windowsidel peab selle jaoks eraldi programmi kasutama. 2. IDE (Primary/Secondary; Master/Slave):Kuvab informatsiooni kahe IDE-kanali taha ühendatud kettaseadmete kohta (kõvakettad, CD-kirjutid, DVD-lugejad jne). Väikesätteks on Auto see tähendab, et BIOS otsib ise ja automaatselt üles kõik 1. ja 2. ehk primaarse ja sekundaarse IDE-kanali külge ühendatud kettaseadmed. Seda muidugi vaid juhul, kui kettaseadmed on õigeati ühendatud (master/slave-sildadega määratud või cabel select´i hooleks jäetud). Teistest valikutest None tähendab seda, et arvuti teab, et sellel kanalil kõvaketast ei ole (ning otsimiseks aega ei kuluta). User lubab kõik kõvakettaseaded ise täpsemalt paika panna. Kuid seda viimast läheb haruharva vaja, ning see eeldab ka mõningaid teadmisi
KÕVAKETAS - on arvuti andmete säilitamise seade, mis kasutab andmete talletamiseks pöörlevaid jäiku alumiiniumplaate, mis on kaetud ferrooksiidlakiga. Andmeid loetakse ja kirjutatakse digitaalselt kodeerituna. Videokaart (ka graafikakaart, graafikakiirendi, kuvaadapter, videoadapter, graafikaadapter) on seade, mis muundab arvuti mälus oleva kujutise kuvarile arusaadavaks signaaliks. EGA standardi videokaart saatis digitaalsignaali otse monitorile, kus see muundati katoodkiiretorule vajalikuks analoogsignaaliks. VGA videokaart väljastas juba analoogsignaali. Tänapäeval, tänu vedelkristallkuvarite laialdasele kasutamisele, väljastab videokaart nii analoog- kui digitaalsignaali. Lauaarvuti videokaart ühendatakse emaplaadi ISA, VLB, PCI, AGP, PCI-Express siinile. Sülearvuti videokaart on tavaliselt monteeritud emaplaadile. Ka lauaarvuti lihtsam videokaart võib asuda otse emaplaadil ning kasutada arvuti muutmälu. Videokaardil on oma mikrop...
MICROSOFT WINDOWS'I OPERATSIOONISÜSTEEMID JA NENDE AJALUGU Referaat Ajalugu Microsoft Windows on Microsofti poolt toodetud operatsioonisüsteemide seeria personaalarvutitele, severitele ja manussüsteemidele. Operatsioonisüsteem on kogumik süsteemset tarkvara, mis on vajalik arvuti käivitamiseks, riistvara (videokaart, klaviatuur, kettaseadmed) juhtimiseks ning rakendusprogrammide (olenevalt operatsiooni süsteemist) töötamiseks. Operatsioonisüsteemid on näiteks ka DOS, Unix, MacOS, BeOS. Microsoft on maailma suurim tarkvaratootja peakorteriga Seattle eeslinnas, Redmondis (Washingtoni osariigis). Ettevõtte loojateks olid Bill Gates ja Paul Allen aastal 1975. Nimi ,,Microsoft" tähendab Microcomputer-Software ja kasutati esmakordselt 29 novembril 1975. aastal Bill Gatesi poolt kirjas Paul Allenile. 26. novembril 1976 sai ,,Microsoftist" kaubamärk. Kasutamine Microsoft Windows on installeeritud enamikule arvu...
Mälu (Memory) all mõeldakse tavaliselt tavakasutajale kõige olulisemat – operatiivmälu RAM (Random Access Memory). Operatiivmälus säilitatakse parajasti tööks vajalikke andmeid ning arvuti väljalülitamisel kustuvad kõik seal säilitatud andmed. Mälu mahtu mõõdetakse kilobaitides (kB), megabaitides (MB) ja gigabaitides (GB) ning kaasaegsel arvutil peaks mälumaht olema vähemalt 1 GB. (Mälu, 2010) Kettaseadmed: 1) Kõvaketas (HDD – Hard Disk Drive) on seade, kuhu on salvestatud arvutis kasutatavad programmid ning kasutajate poolt loodud failid (tekstid, tabelid, pildid jm). Kõvakettal on kindel füüsiline maht ning see võib ühel hetkel täis saada. 2) CD- ja DVD-seadmed. Arvutid on üldjuhul varustatud CD- või DVD-seadmetega, mille abil saate laserplaatidele salvestatud sisu vaadata ja faile talletada
................................................................................................... 9 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................10 Haapsalu Kutsehariduskeskus Maarja Nuuter, Andres Nurk A1 Sissejuhatus Lühikese aja jooksul on CD-ROM ja DVD ROM kettaseade muutunud luksusest kuni odava vajaduseni sinu arvutil. Kettaseadmed on avanud uued võimalused arvutimaailmas oma suure mahutavuseja rakendavuse poolest. 3 Haapsalu Kutsehariduskeskus Maarja Nuuter, Andres Nurk A1 1.CD ROM Drive Nagu nimi ütleb, CD ROM kettaseade loeb CD-ROM kettaid. Üldiselt saab sama seadme abil kuulata ka tavalisi muusika-CD'sid.
Kernel võtab endale kohustuseks otsustamaks igal ajal, milla jooksvad programmid paigutatakse protsessorile või protsessoritele. 2. Arvuti mälu. Mälu kasutatakse, et säilitada nii juhiseid kui andmeid. Tüüpiliselt mõlemad vajavad mälu olemasolu, et programmi käivitada. Tihti mitmed programmid juurdepääsu mälule. 3. Igasugused Sisend/Väljund (inglise k. Input/Output, I/O) seadmed eksisteerivad arvutis nagu klaviatuur, hiir, kettaseadmed, USB seadmed, printerid, võrguadaptrid jne. Kernel eraldab taotlusi rakendustelt, et teha I/O korrektsesse seadmesse ja pakub mugavad meetodid seadmete kasutamisel 2.1. Protsessihaldus Kerneli peamine ülesanne on rakenduste käivitamine ja toetada neid funktsioonidega nagu riistvara abstraktsioonid. Protsess määrab ära, missugustele mälukogustele rakendus pääseb ligi. Iga ülesanne, mis arvutis käivitatakse, koosneb ühest või mitmest protsessist. Igale protsessile
pinnale. Uuematel seadmetel on magnetiline kilekiht paigaldatud plaadile galvaniseerimise teel. Kui kõvakettale tehakse eelvormindus (low-level format), siis jagatakse ketas radadeks ja sektoriteks. Rajad on kontsentrilised magnetilised jooned ümber kettaplaadi keskel asuva võlli, mõlemal kettaplaadi poolel. Rajad on grupeeritud silindriteks, kusjuures rajad omakorda jaotatakse sektoriteks, millest igaüks on standardselt 512 baiti suur. Sektor on ketta väikseim ligipääsetav ühik. Kettaseadmed kasutavad zoned-bit salvestustehnoloogiat, mille abil ketta välised rajad sisaldavad rohkem sektoreid kui sisemised. Üksikute sektorite otsimine ja kalkeerimine (tracking) nõuaks palju ressursse, põhjustades failitöötluse kiiruse langemist. Jõudluse tõstmiseks jaotatakse sektorid gruppideks, mida nimetatakse klastriteks (cluster). Sektorite arv klastris sõltub klastri suurusest, mis omakorda sõltub kõvaketta sektsiooni suurusest ja kasutataVõllmootor plaatide pöörlema panemiseks
See uuendus alandab emaplaadi hinda, säästab paigaldamise aega ja muudab plaadi standardsemaks. · Integreeritud PS/2 hiire kontakt: Enamusel baby-AT tüüpi emaplaatidel on PS/2 hiire port emaplaadile ühendatud samamoodi nagu serial ja paralleel pordid. ATX'i puhul on PS/2 hiire port emaplaadi külge ehitatud. · Vähendatud kettaseadmete takistust: Kuna ATX tüübi puhul on emaplaati keeratud 90° võrreldes baby-AT tüüpi emaplaatidega, siis on kettaseadmed ja emaplaat omavahel tunduvalt vähem ,,kattes" see tähendab aga kergemat ligipääsu emaplaadile ja vähem jahutusprobleeme. · Vähendatud laienduskaartide takistust: Protsessori pesa ja mälu pesad on liigutatud plaadi eest servast taha paremasse serva, toiteploki lähedusse. See võimaldab lisada ka pikki laienduskaarte (baby-AT puhul ei pruukinud pikemad kaardid lihtsalt mahtuda). · Parem toiteploki pistik: ATX emaplaat kasutab ühte 20 kontaktiga pistikut
Kui arvutil on operatiivmälu liiga vähe, võetakse kasutusele virtuaalmälu - operatiivmälu laiendus välismällu (enamasti kõvakettale). Kuna aga andmevahetus välismäluga on oluliselt aeglasem kui sisemäluga, siis kannatab tugevalt arvuti töökiirus. · Programmide ja andmete pikemaajaliseks säilitamiseks kasutatakse arvuti välismälu. Välis- ehk püsimälu asub erinevatel andmekandjatel. Iga andmekandja jaoks on oma seade selle lugemiseks - kettaseade. Kettaseadmed asuvad enamasti arvuti põhiplokis ja on emaplaadiga kaablite kaudu ühendatud. Välismälu hoiab in fot (tarkvara ja andmed) ka sel ajal, kui arvuti on välja lülitatud. Lisaks saab enamiku andmekandjate abil infot ühest arvutist teise viia. Info jäädvustamist arvuti välismällu nimetatakse salvestamiseks (save). Kui unustad andmed salvestada või juhtub arvutiga midagi töötamise ajal (näiteks voolukatkestus), siis kaob
Uurimustöö Varstu Keskkool 10. klass Infotehnoloogia Informaatika Koostaja:Veiko Vent Sisukord Arvuti riistvara......................................................lk 1-4 Operatsioonisüsteemid..........................................lk 5 Operatsioonisüsteemide käsud..............................lk 6-7 Arvutivõrgud ja kaablid........................................lk 8-10 Minu arvamus õpitu kohta....................................lk 11 Allikmaterjalid......................................................lk 12 Arvuti riistvara Arvuti riistvara kõik need arvuti seadmed, mida sa saad käega katsuda. Näiteks korpus, monitor, klaviatuur, hiir, printer ja teised lisaseadmed. Korpus Sisaldab protsessorit, siine, emaplaati, mäluseadmeid ja kettaseadmeid. Protsessor Arvuti põhiosa ehk arvuti "süda" on protsessor. Protsess...
Selgita.. 1. Tarkvara - Arvutile antavad käsud. Mingi tegumi sooritamiseks vajalikku käsujada nimetatakse programmiks. Tarkvara jaguneb kahte suurde kategaooriasse - süsteemitarkvaraks ja rakendustarkvaraks. Süsteemitarkvara koosneb juhtprogrammidest nagu operatsioonisüsteem ja andmebaasihaldurid (DBMS), rakendustarkvara hulka kuuluvad kõik programmid, mis töötlevad kasutaja poolt ette nähtud andmeid (tekstitöötlus, tabelarvutus, raamatupidamine jne) 2. Riistvara - Arvuti füüsilised komponendid - kuvar, protsessor, mälu, kettadraivid, modem, printer, klaviatuur, hiir jms. 3. Emaplaat - Mikroarvuti keskne trükkplaat, millele on monteeritud pistikupesad lisaplaatide jaoks. Emaplaadil asuvad harilikult keskprotsessor (CPU) , BIOS, mälu, massmäluliidesed, jada- ja paralleelpordid, laienduspesad ja kõik kontrollerid standardsete välissead...
Standard CMOS Features 1. Date/Time: Kasuta seda süsteemi õige kellaaja ja kuupäeva sisestamiseks. 2. IDE (Primary/Secondary; Master/Slave):Kuvab informatsiooni kahe IDE-kanali taha ühendatud kettaseadmete kohta (kõvakettad, CD-kirjutid, DVD-lugejad jne). Vaikesätteks on Auto see tähendab, et BIOS otsib ise ja automaatselt üles kõik 1. ja 2. ehk primaarse ja sekundaarse IDE-kanali külge ühendatud kettaseadmed. 3. Drive A:/B: See säte võimaldab valida paigaldatud disketiseadme(te) tüübi. Tüüpilised valikud on: None (disketiseade puudub), 360K, 5.25", 1.2M, 5.25", 720K, 3.5", 1.44M, 3.5" ja 2.88M, 3.5". Enimkasutatuks (vaikesätteks) on 1.44M, 3,5" disketiseade. Kui arvutis disketiseade puudub (nagu paljudel uuematel arvutitel), tuleks kindlasti valida NONE. Vastasel juhul võib arvuti alglaadimisel ja hiljemgi palju aega selle otsimisele kulutada.
Puudub tagasiside. Omadused: 1) Andurivaba asendijuhtimine sammu täpsusega 2) Digitaalne kiiruse ja asendi impulssjuhtimine. 3) Kiirus võrdeline juhtimpulsside sagedusega. 4) Suur moment ka väikestel kiirustel. 5) Lihtne ja soodsa hinnaga juhtelektroonika. 6) Mootor arendab ise hoidemomenti – puudub mehaanilise piduri vajadus. Eelised 1) Hea dünaamika. 2) Blokeerumine ei kahjusta mähiseid. 3) Pikk eluiga. Kasutusalad 1) Printerid. 2) Plotterid. 3) Kettaseadmed. 4) Väikesed robotid (kuni 10 kg). 5) Kvartskellad. 6) CD mängijad. 7) Sularahaautomaadid. Režiimid 1) Täissamm. 2) Poolsamm. 3) Mikrosamm. 4) Wave drive. Alalisvoolu mootori juhtimine Alalisvoolumootori pöörlemissagedus sõltub pingest. Kasutatakse impulsi laiuse modulatsiooni (Pulse width modulation - PWM). 79. Mis on H-sild, tööpõhimõte? H-sillas tüürivad mootori pöörlemiseks vajalikku voolu neli transistori (või nende gruppi). H-silla
VLB Vesa local bus, 1992, 16 bitise ISA siini laiendus, ISA kaardid töötavad ka seal, 32/64 bitised, 58 pinni Kasutatakse: videokaartide lisamiseks + toetavad ISA siini kaarte - Madal kiirus, suured, ei toeta plug and Play'd Siini taktkiirus 33 MHz, siini laius -32 või 64 biti, max edastus kiirus 133 MB/s 33. Mälud: EEPROM, EPROM, ROM, PROM ROM read only memory, välis ehk püsimälu asub erinevatel andmekandjatel, iga andmekandja jaoks on oma seade selle lugemiseks kettaseade, kettaseadmed asuvad enamasti arvuti põhiplokis ja on emaplaadiga kaablite kaudu ühendatud, hoiab infot ka sel ajal kui arvuti on välja lülitatud, Lisaks saab enamiku andmekandjate abil infot ühest arvutist teise viia. Info jäädvustamist arvuti välismällu nimetatakse salvestamiseks (save). Kui unustad andmed salvestada või juhtub arvutiga midagi töötamise ajal (näiteksvoolukatkestus), siis kaob programmi võiarvuti sulgemisel kogu töö,mis on tehtud pärast viimast salvestamist.
Tänapäeval on levinud DDS40 -4 (20 GB) ja DAT41 72 (36 GB) lin- dikassetid. Lindiseadet tuleb puhastuskassetiga regulaarselt puhastada. Lintide plussiks on nende vähemalt 10-aastane eluiga. Kettaseadmeid tähistatakse Windowsis tähtedega A:, B: jne, kusjuures esimesed kaks tähte (A:, B:) on reserveeritud disketiseadmete jaoks, C: tähistab kõvaketta esimest partitsiooni ning ülejäänud tähed ka kõvaketta partitsioone või muid seadmeid. UNIX-tüüpi süsteemides asuvad kettaseadmed ,,failidena" kataloogis /dev, kusjuures dis- ketiseadmete tähis on tavaliselt fd, kõvakettaseadme tähis hd, laserkettaseadme tähis cdrom ning USB-välismälu tähis sd. Mitme seadme (partitsiooni) korral on nummerdus operatsioo- nisüsteemist sõltuv, näiteks /dev/hda1 või /dev/cdrom0. 1.7. Sisend-väljundseadmed 1.7.1 Sisendseadmed Klaviatuur ehk sõrmistik42 (keyboard) on ette nähtud andmete ja tekstide sisestamiseks ar- vutisse ning korralduste andmiseks
Igal failil peab süsteem meeles omaniku, rühma ja ülejäänute juurdepääsuõigused. · Nimed on suhteliselt vabalt valitavad, suur- ja väiketähed olulised, punktiga algavad nimed on "peidetud". · Lisaks failidele võivad kataloogis olla veel viidad (link) teistele failidele (muudes kataloogides asuvaile). Kataloogide eraldajaks faili täisnimes on kaldkriips "/". · Sellist mõistet nagu faili laiend UNIX-is pole ja seega on punktid samuti nime osa. Samuti puuduvad kettaseadmed - kõik failid asuvad ühises puus. Linux on laiemas tähenduses vaba UNIXilaadne operatsioonisüsteem koos komplekti valdavalt GNU rakendusprogrammidega. Kitsamas tähenduses on Linux tuum (ingl. kernel), mille patent kuulub Linus Torvaldsile ja mida levitatakse GPLi all. Linuxi olulisemad omadused: · töötab ka odavatel PC masinatel (so 486, Pentium, AMD jms. protsessorid) · toetab suurt hulka erinevat riistvara (heli-, video-, võrgukaardid jms)
loendamise seaduspärasus (kahendloendur nt) moodul võib olla 2^n, kus n järkude arv, aga mitte alati kahendloendurite korral kas loendatakse kasvavas või kahanevas suunas sünkroonne või asünkronne Järjestikülekanne või paralleelülekanne Lk 108 näide joonis 2. Virtuaalmälu (lehekülgedeks jagamine, segmenteerimine). Programmid nõuavad tihti rohkem mälu kui riistvara võimaldab kasutada. Osa mälust kuulub OS-ile. Kettaseadmed võimaldavad mälu mahtu laiendada, kuid täitmisel peab programm olema põhimälus. Virtuaalmälu mehhanism kasutab nii riistvara kui ka tarkvara ja selle eesmärgiks on laiendada mäluaadressite hulka, mida programmid saavad kasutada. Virtuaalmälu kasutab vastavalt vajadusele välismälu automaatselt riistvaras. Kui virtuaalmälu ei kasutataks, ei pruugiks programm, mis kasutab rohkem mälu, kui arvutil füüsiliselt olemas on, üldse töötada
Kui klahv on alla vajutatud, on väärtus 0, muul juhul 1. Siis saadetakse horisontaalile analoogne kood. Kontrollitakse kõiki horisontaale. Kui ükski horisontaali väärtus pole 0, hakkab protsess otsast peale. Horisontaali ja vertikaali koodidest saab välja lugeda, milline klahv on alla vajutatud. VIII 1.Loendurid. VT III piletit 2. Virtuaalmälu (lehekülgedeks jagamine, segmenteerimine). Tihti tekib olukord, kus programmid nõuavad rohkem mälu kui arvuti riistvara võimaldab kasutada. Kettaseadmed võimaldavad mälu laiendada, kuid kasutavad põhimälu. Virtuaalmälu korral seotakse omavahel oluliselt suurem virtuaalse mälu ruum väiksema füüsilise põhimälu ruumiga. Organiseerimise mehhanismid: - Lehekülgedeks jagamine - Segmenteerimine - Segmenteerimine lehekülgedeks jagamisega Lehekülgedeks jagamine – mälu jagatakse fikseeritud suurusega lehekülgedeks.
slaid) tasuks üle kuulata · Subjektideks on kasutajad. Kasutajate poolt käivitatud programmidel on täpselt samad õigused, mis kasutajal endal · Igal kasutajal on oma numbriline ID (UID) · Ühele kasutajale (juurkasutaja, root) on kõik lubatud; tema UID on 0 · Kaitstavaid objekte on mitmesuguseid: eeskätt failid ja kataloogid, aga ka soklid, välisseadmed jms · Objektide identifitseerimine: objektid on paigutatud ühte suurde virtuaalsesse puukujulisse failisüsteemi - kõik kettaseadmed, kõik heliseadmed jne oma grupina; UNIXi mantra: "Everything is a file" · Iga objektiga on seotud omanik ning loabitid, mis kirjeldavad erinevate subjektide juurdepääsuõigusi - allolev failisüsteem peab säilitama... · Kõrvalteed objektideni on blokeeritud - kaitstud op.-süsteem, ainult API kaudu saab ligi Unix: kasutajad ja grupid · Administraator saab kasutajatest gruppe moodustada - teised kasutajad gruppe teha ei saa
Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur 1. Personaalarvutites kasutatavad protsessorid. Nende tüübid ja parameetrid. Tänapäeva desktop arvutites kasutatakse peamiselt kahe konkureeriva tootja (Intel ja AMD) protsessoreid. Tootmises olevate protsessorite võrdlused on toodud allpoololevas tabelis Tabel 1. Protsessorite parameetrid (X- toetus on olemas; 0- puudub; sulgudes on märgitud protsessori taktsagedus, mille kohta antud number käib). Tabelis on loetletud sellised parameetrid nagu tootmistehnoloogia, tehnilised parameetrid (korpuse- ja pesa tüüp), elektrilised parameetrid (toitepinge ja voolutarve), soojuslikud parameetrid (temperatuur, soojusvõimsus, info temperatuurikaitselülituse kohta), sageduslikud parameetrid (siinisagedus ja sisemine taktsagedus), vahemälu suurus ja siini laius, multimeedial...
Programmeerimise algkursus 1 - 89 Mida selle kursusel õpetatakse?...................................................................................................3 SISSEJUHATAV SÕNAVÕTT EHK 'MILLEKS ON VAJA PROGRAMMEERIMIST?'......3 PROGRAMMEERIMISE KOHT MUUDE MAAILMA ASJADE SEAS.............................3 PROGRAMMEERIMISKEELTE ÜLDINE JAOTUS ..........................................................7 ESIMESE TEEMA KOKKUVÕTE........................................................................................8 ÜLESANDED......................................................................................................................... 8 PÕHIMÕISTED. OMISTAMISLAUSE. ...................................................................................9 ..................................................................................................................................
TARTU ÜLIKOOLI TEADUSKOOL PROGRAMMEERIMISE ALGKURSUS 2005-2006 Sisukord KURSUSE TUTVUSTUS: Programmeerimise algkursus.........................................6 Kellele see algkursus on mõeldud?..................................................................6 Mida sellel kursusel ei õpetata?.......................................................................6 Mida selle kursusel õpetatakse?......................................................................6 Kuidas õppida?.................................................................................................7 Mis on kompilaator?.............................................................................................8 Milliseid kompilaatoreid kasutada ja kust neid saab?......................................8 Millist keelt valida?...........................................................................................8 ESIMENE TEE...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
