Windows XP-l on kellaserveri järgi süsteemikella õigekspanemine sisseehitatud funktsioon, vanematel Windowsidel peab selle jaoks eraldi programmi kasutama. 2. IDE (Primary/Secondary; Master/Slave):Kuvab informatsiooni kahe IDE-kanali taha ühendatud kettaseadmete kohta (kõvakettad, CD-kirjutid, DVD-lugejad jne). Väikesätteks on Auto see tähendab, et BIOS otsib ise ja automaatselt üles kõik 1. ja 2. ehk primaarse ja sekundaarse IDE-kanali külge ühendatud kettaseadmed. Seda muidugi vaid juhul, kui kettaseadmed on õigeati ühendatud (master/slave-sildadega määratud või cabel select´i hooleks jäetud). Teistest valikutest None tähendab seda, et arvuti teab, et sellel kanalil kõvaketast ei ole (ning otsimiseks aega ei kuluta). User lubab kõik kõvakettaseaded ise täpsemalt paika panna. Kuid seda viimast läheb haruharva vaja, ning see eeldab ka mõningaid teadmisi
VIDEOKAART kuvadapter, mis edastab monitorile pilti. Videokal on oma prose ja mälu Parameetrid : graafikastandard, GPU kiirus , lahutusvõime, Värvisügavus, värskendussagedus. Ühendusviis, videomälu suurus. Videostandard SVGA (super) , DVI värisügavus ( 8 bit, 16, 24, 32 ) PCI aeglane AGP Kiire advanced graphics port 2x, 4x, 8x PCI-E x2 või 2.0 - kiireim. 16x Videomälu (mb) 1mb 1GB , 2GB ATI- Radeon nVidia VIA Võrgukaart- iseloomustad kiirusstandard 10/100/1000mbps KETTASEADMED ül on salvestada, säilitada andmeid, näiteks asub ketastel arvutis olev tarkvata, neile saab salv oma töid ja muid faile. Ketastel asuv säilib ka siis, kui arvuti on väljalülitatud. IDE- odavamad, töökindlamatud SCSI SATA enimkasutatud. Mida kiiremini pöörleb seda kiiremini on võimeline lugema andmeid. CD seadmed on mõeldud cd plaatide lugemiseks CD, DVD; BLUERAY ; HDDVD Sisendseadmed : Scänner, Mikrofon, puutetundlik monitor, klaviatuur, hiir.
MICROSOFT WINDOWS'I OPERATSIOONISÜSTEEMID JA NENDE AJALUGU Referaat Ajalugu Microsoft Windows on Microsofti poolt toodetud operatsioonisüsteemide seeria personaalarvutitele, severitele ja manussüsteemidele. Operatsioonisüsteem on kogumik süsteemset tarkvara, mis on vajalik arvuti käivitamiseks, riistvara (videokaart, klaviatuur, kettaseadmed) juhtimiseks ning rakendusprogrammide (olenevalt operatsiooni süsteemist) töötamiseks. Operatsioonisüsteemid on näiteks ka DOS, Unix, MacOS, BeOS. Microsoft on maailma suurim tarkvaratootja peakorteriga Seattle eeslinnas, Redmondis (Washingtoni osariigis). Ettevõtte loojateks olid Bill Gates ja Paul Allen aastal 1975. Nimi ,,Microsoft" tähendab Microcomputer-Software ja kasutati esmakordselt 29 novembril 1975. aastal Bill Gatesi poolt kirjas Paul Allenile. 26. novembril 1976 sai
Mälu (Memory) all mõeldakse tavaliselt tavakasutajale kõige olulisemat – operatiivmälu RAM (Random Access Memory). Operatiivmälus säilitatakse parajasti tööks vajalikke andmeid ning arvuti väljalülitamisel kustuvad kõik seal säilitatud andmed. Mälu mahtu mõõdetakse kilobaitides (kB), megabaitides (MB) ja gigabaitides (GB) ning kaasaegsel arvutil peaks mälumaht olema vähemalt 1 GB. (Mälu, 2010) Kettaseadmed: 1) Kõvaketas (HDD – Hard Disk Drive) on seade, kuhu on salvestatud arvutis kasutatavad programmid ning kasutajate poolt loodud failid (tekstid, tabelid, pildid jm). Kõvakettal on kindel füüsiline maht ning see võib ühel hetkel täis saada. 2) CD- ja DVD-seadmed. Arvutid on üldjuhul varustatud CD- või DVD-seadmetega, mille abil saate laserplaatidele salvestatud sisu vaadata ja faile talletada
.................................................................................................. 9 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................10 Haapsalu Kutsehariduskeskus Maarja Nuuter, Andres Nurk A1 Sissejuhatus Lühikese aja jooksul on CD-ROM ja DVD ROM kettaseade muutunud luksusest kuni odava vajaduseni sinu arvutil. Kettaseadmed on avanud uued võimalused arvutimaailmas oma suure mahutavuseja rakendavuse poolest. 3 Haapsalu Kutsehariduskeskus Maarja Nuuter, Andres Nurk A1 1.CD ROM Drive Nagu nimi ütleb, CD ROM kettaseade loeb CD-ROM kettaid. Üldiselt saab sama seadme abil kuulata ka tavalisi muusika-CD'sid.
Kernel võtab endale kohustuseks otsustamaks igal ajal, milla jooksvad programmid paigutatakse protsessorile või protsessoritele. 2. Arvuti mälu. Mälu kasutatakse, et säilitada nii juhiseid kui andmeid. Tüüpiliselt mõlemad vajavad mälu olemasolu, et programmi käivitada. Tihti mitmed programmid juurdepääsu mälule. 3. Igasugused Sisend/Väljund (inglise k. Input/Output, I/O) seadmed eksisteerivad arvutis nagu klaviatuur, hiir, kettaseadmed, USB seadmed, printerid, võrguadaptrid jne. Kernel eraldab taotlusi rakendustelt, et teha I/O korrektsesse seadmesse ja pakub mugavad meetodid seadmete kasutamisel 2.1. Protsessihaldus Kerneli peamine ülesanne on rakenduste käivitamine ja toetada neid funktsioonidega nagu riistvara abstraktsioonid. Protsess määrab ära, missugustele mälukogustele rakendus pääseb ligi. Iga ülesanne, mis arvutis käivitatakse, koosneb ühest või mitmest protsessist. Igale protsessile
pinnale. Uuematel seadmetel on magnetiline kilekiht paigaldatud plaadile galvaniseerimise teel. Kui kõvakettale tehakse eelvormindus (low-level format), siis jagatakse ketas radadeks ja sektoriteks. Rajad on kontsentrilised magnetilised jooned ümber kettaplaadi keskel asuva võlli, mõlemal kettaplaadi poolel. Rajad on grupeeritud silindriteks, kusjuures rajad omakorda jaotatakse sektoriteks, millest igaüks on standardselt 512 baiti suur. Sektor on ketta väikseim ligipääsetav ühik. Kettaseadmed kasutavad zoned-bit salvestustehnoloogiat, mille abil ketta välised rajad sisaldavad rohkem sektoreid kui sisemised. Üksikute sektorite otsimine ja kalkeerimine (tracking) nõuaks palju ressursse, põhjustades failitöötluse kiiruse langemist. Jõudluse tõstmiseks jaotatakse sektorid gruppideks, mida nimetatakse klastriteks (cluster). Sektorite arv klastris sõltub klastri suurusest, mis omakorda sõltub kõvaketta sektsiooni suurusest ja kasutataVõllmootor plaatide pöörlema panemiseks
See uuendus alandab emaplaadi hinda, säästab paigaldamise aega ja muudab plaadi standardsemaks. · Integreeritud PS/2 hiire kontakt: Enamusel baby-AT tüüpi emaplaatidel on PS/2 hiire port emaplaadile ühendatud samamoodi nagu serial ja paralleel pordid. ATX'i puhul on PS/2 hiire port emaplaadi külge ehitatud. · Vähendatud kettaseadmete takistust: Kuna ATX tüübi puhul on emaplaati keeratud 90° võrreldes baby-AT tüüpi emaplaatidega, siis on kettaseadmed ja emaplaat omavahel tunduvalt vähem ,,kattes" see tähendab aga kergemat ligipääsu emaplaadile ja vähem jahutusprobleeme. · Vähendatud laienduskaartide takistust: Protsessori pesa ja mälu pesad on liigutatud plaadi eest servast taha paremasse serva, toiteploki lähedusse. See võimaldab lisada ka pikki laienduskaarte (baby-AT puhul ei pruukinud pikemad kaardid lihtsalt mahtuda). · Parem toiteploki pistik: ATX emaplaat kasutab ühte 20 kontaktiga pistikut
Kui arvutil on operatiivmälu liiga vähe, võetakse kasutusele virtuaalmälu - operatiivmälu laiendus välismällu (enamasti kõvakettale). Kuna aga andmevahetus välismäluga on oluliselt aeglasem kui sisemäluga, siis kannatab tugevalt arvuti töökiirus. · Programmide ja andmete pikemaajaliseks säilitamiseks kasutatakse arvuti välismälu. Välis- ehk püsimälu asub erinevatel andmekandjatel. Iga andmekandja jaoks on oma seade selle lugemiseks - kettaseade. Kettaseadmed asuvad enamasti arvuti põhiplokis ja on emaplaadiga kaablite kaudu ühendatud. Välismälu hoiab in fot (tarkvara ja andmed) ka sel ajal, kui arvuti on välja lülitatud. Lisaks saab enamiku andmekandjate abil infot ühest arvutist teise viia. Info jäädvustamist arvuti välismällu nimetatakse salvestamiseks (save). Kui unustad andmed salvestada või juhtub arvutiga midagi töötamise ajal (näiteks voolukatkestus), siis kaob
Püsimälu ehk ROM (Read Only Memory) on osa arvuti mälust, kust saab vaid infot lugeda. Seal paiknevad arvuti käivitamiseks vajalikud programmid, testid jm. Arvuti väljalülitamisel püsimälus olev info säilib.Välismäluseadmeid kasutatakse programmide ja andmete pikaajaliseks säilitamiseks. Välismäluseadmeteks on: · kõvaketas (Hard disc), · flopiketas (Floppy disc), · CD-ketas (Compact disc), · lintsalvestid. Kettaseadmed Kõvaketas asub füüsiliselt arvutikorpuse sees. Tema mahutavus on 400 MB kuni 3.2 GB. Kõvakettale salvestamine on kiire. Arvuti väljalülitamisel salvestatud andmed säilivad. Ühes arvutis võib olla ka mitu kõvaketast või üks füüsiline kõvaketas võib olla jaotatud mitmeks loogiliseks kettaks. Flopiketas ehk diskett ehk pehmeketas on mõeldud andmete säilitamiseks ja transporti-miseks. Flopiketta kasutamiseks on arvutikorpuses flopikettaseade.
2. Riistvara - Arvuti füüsilised komponendid - kuvar, protsessor, mälu, kettadraivid, modem, printer, klaviatuur, hiir jms. 3. Emaplaat - Mikroarvuti keskne trükkplaat, millele on monteeritud pistikupesad lisaplaatide jaoks. Emaplaadil asuvad harilikult keskprotsessor (CPU) , BIOS, mälu, massmäluliidesed, jada- ja paralleelpordid, laienduspesad ja kõik kontrollerid standardsete välisseadmete (kuvar, klaviatuur, hiir ja kettaseadmed) juhtimiseks. Kõik vahetult emaplaadile monteeritud kiibid kokku moodustavad emaplaadi kiibikomplekti. 4. Buudihaldur - Buudilaadur, mis võimaldab vastavalt kasutaja valikule käivitada arvutis erinevaid opsüsteeme (näit. Windows’i või Linux’it) 5. Buutsektor - Opsüsteemi alglaadurit sisaldav kõvaketta sektor 6. Buudilaadur - kõvakettal paiknev programm, mis käivitab operatsioonisüsteemi.
Standard CMOS Features 1. Date/Time: Kasuta seda süsteemi õige kellaaja ja kuupäeva sisestamiseks. 2. IDE (Primary/Secondary; Master/Slave):Kuvab informatsiooni kahe IDE-kanali taha ühendatud kettaseadmete kohta (kõvakettad, CD-kirjutid, DVD-lugejad jne). Vaikesätteks on Auto see tähendab, et BIOS otsib ise ja automaatselt üles kõik 1. ja 2. ehk primaarse ja sekundaarse IDE-kanali külge ühendatud kettaseadmed. 3. Drive A:/B: See säte võimaldab valida paigaldatud disketiseadme(te) tüübi. Tüüpilised valikud on: None (disketiseade puudub), 360K, 5.25", 1.2M, 5.25", 720K, 3.5", 1.44M, 3.5" ja 2.88M, 3.5". Enimkasutatuks (vaikesätteks) on 1.44M, 3,5" disketiseade. Kui arvutis disketiseade puudub (nagu paljudel uuematel arvutitel), tuleks kindlasti valida NONE. Vastasel juhul võib arvuti alglaadimisel ja hiljemgi palju aega selle otsimisele kulutada.
Puudub tagasiside. Omadused: 1) Andurivaba asendijuhtimine sammu täpsusega 2) Digitaalne kiiruse ja asendi impulssjuhtimine. 3) Kiirus võrdeline juhtimpulsside sagedusega. 4) Suur moment ka väikestel kiirustel. 5) Lihtne ja soodsa hinnaga juhtelektroonika. 6) Mootor arendab ise hoidemomenti – puudub mehaanilise piduri vajadus. Eelised 1) Hea dünaamika. 2) Blokeerumine ei kahjusta mähiseid. 3) Pikk eluiga. Kasutusalad 1) Printerid. 2) Plotterid. 3) Kettaseadmed. 4) Väikesed robotid (kuni 10 kg). 5) Kvartskellad. 6) CD mängijad. 7) Sularahaautomaadid. Režiimid 1) Täissamm. 2) Poolsamm. 3) Mikrosamm. 4) Wave drive. Alalisvoolu mootori juhtimine Alalisvoolumootori pöörlemissagedus sõltub pingest. Kasutatakse impulsi laiuse modulatsiooni (Pulse width modulation - PWM). 79. Mis on H-sild, tööpõhimõte? H-sillas tüürivad mootori pöörlemiseks vajalikku voolu neli transistori (või nende gruppi). H-silla
VLB Vesa local bus, 1992, 16 bitise ISA siini laiendus, ISA kaardid töötavad ka seal, 32/64 bitised, 58 pinni Kasutatakse: videokaartide lisamiseks + toetavad ISA siini kaarte - Madal kiirus, suured, ei toeta plug and Play'd Siini taktkiirus 33 MHz, siini laius -32 või 64 biti, max edastus kiirus 133 MB/s 33. Mälud: EEPROM, EPROM, ROM, PROM ROM read only memory, välis ehk püsimälu asub erinevatel andmekandjatel, iga andmekandja jaoks on oma seade selle lugemiseks kettaseade, kettaseadmed asuvad enamasti arvuti põhiplokis ja on emaplaadiga kaablite kaudu ühendatud, hoiab infot ka sel ajal kui arvuti on välja lülitatud, Lisaks saab enamiku andmekandjate abil infot ühest arvutist teise viia. Info jäädvustamist arvuti välismällu nimetatakse salvestamiseks (save). Kui unustad andmed salvestada või juhtub arvutiga midagi töötamise ajal (näiteksvoolukatkestus), siis kaob programmi võiarvuti sulgemisel kogu töö,mis on tehtud pärast viimast salvestamist.
Tänapäeval on levinud DDS40 -4 (20 GB) ja DAT41 72 (36 GB) lin- dikassetid. Lindiseadet tuleb puhastuskassetiga regulaarselt puhastada. Lintide plussiks on nende vähemalt 10-aastane eluiga. Kettaseadmeid tähistatakse Windowsis tähtedega A:, B: jne, kusjuures esimesed kaks tähte (A:, B:) on reserveeritud disketiseadmete jaoks, C: tähistab kõvaketta esimest partitsiooni ning ülejäänud tähed ka kõvaketta partitsioone või muid seadmeid. UNIX-tüüpi süsteemides asuvad kettaseadmed ,,failidena" kataloogis /dev, kusjuures dis- ketiseadmete tähis on tavaliselt fd, kõvakettaseadme tähis hd, laserkettaseadme tähis cdrom ning USB-välismälu tähis sd. Mitme seadme (partitsiooni) korral on nummerdus operatsioo- nisüsteemist sõltuv, näiteks /dev/hda1 või /dev/cdrom0. 1.7. Sisend-väljundseadmed 1.7.1 Sisendseadmed Klaviatuur ehk sõrmistik42 (keyboard) on ette nähtud andmete ja tekstide sisestamiseks ar- vutisse ning korralduste andmiseks
Igal failil peab süsteem meeles omaniku, rühma ja ülejäänute juurdepääsuõigused. · Nimed on suhteliselt vabalt valitavad, suur- ja väiketähed olulised, punktiga algavad nimed on "peidetud". · Lisaks failidele võivad kataloogis olla veel viidad (link) teistele failidele (muudes kataloogides asuvaile). Kataloogide eraldajaks faili täisnimes on kaldkriips "/". · Sellist mõistet nagu faili laiend UNIX-is pole ja seega on punktid samuti nime osa. Samuti puuduvad kettaseadmed - kõik failid asuvad ühises puus. Linux on laiemas tähenduses vaba UNIXilaadne operatsioonisüsteem koos komplekti valdavalt GNU rakendusprogrammidega. Kitsamas tähenduses on Linux tuum (ingl. kernel), mille patent kuulub Linus Torvaldsile ja mida levitatakse GPLi all. Linuxi olulisemad omadused: · töötab ka odavatel PC masinatel (so 486, Pentium, AMD jms. protsessorid) · toetab suurt hulka erinevat riistvara (heli-, video-, võrgukaardid jms)
loendamise seaduspärasus (kahendloendur nt) moodul võib olla 2^n, kus n järkude arv, aga mitte alati kahendloendurite korral kas loendatakse kasvavas või kahanevas suunas sünkroonne või asünkronne Järjestikülekanne või paralleelülekanne Lk 108 näide joonis 2. Virtuaalmälu (lehekülgedeks jagamine, segmenteerimine). Programmid nõuavad tihti rohkem mälu kui riistvara võimaldab kasutada. Osa mälust kuulub OS-ile. Kettaseadmed võimaldavad mälu mahtu laiendada, kuid täitmisel peab programm olema põhimälus. Virtuaalmälu mehhanism kasutab nii riistvara kui ka tarkvara ja selle eesmärgiks on laiendada mäluaadressite hulka, mida programmid saavad kasutada. Virtuaalmälu kasutab vastavalt vajadusele välismälu automaatselt riistvaras. Kui virtuaalmälu ei kasutataks, ei pruugiks programm, mis kasutab rohkem mälu, kui arvutil füüsiliselt olemas on, üldse töötada
Kui klahv on alla vajutatud, on väärtus 0, muul juhul 1. Siis saadetakse horisontaalile analoogne kood. Kontrollitakse kõiki horisontaale. Kui ükski horisontaali väärtus pole 0, hakkab protsess otsast peale. Horisontaali ja vertikaali koodidest saab välja lugeda, milline klahv on alla vajutatud. VIII 1.Loendurid. VT III piletit 2. Virtuaalmälu (lehekülgedeks jagamine, segmenteerimine). Tihti tekib olukord, kus programmid nõuavad rohkem mälu kui arvuti riistvara võimaldab kasutada. Kettaseadmed võimaldavad mälu laiendada, kuid kasutavad põhimälu. Virtuaalmälu korral seotakse omavahel oluliselt suurem virtuaalse mälu ruum väiksema füüsilise põhimälu ruumiga. Organiseerimise mehhanismid: - Lehekülgedeks jagamine - Segmenteerimine - Segmenteerimine lehekülgedeks jagamisega Lehekülgedeks jagamine – mälu jagatakse fikseeritud suurusega lehekülgedeks.
slaid) tasuks üle kuulata · Subjektideks on kasutajad. Kasutajate poolt käivitatud programmidel on täpselt samad õigused, mis kasutajal endal · Igal kasutajal on oma numbriline ID (UID) · Ühele kasutajale (juurkasutaja, root) on kõik lubatud; tema UID on 0 · Kaitstavaid objekte on mitmesuguseid: eeskätt failid ja kataloogid, aga ka soklid, välisseadmed jms · Objektide identifitseerimine: objektid on paigutatud ühte suurde virtuaalsesse puukujulisse failisüsteemi - kõik kettaseadmed, kõik heliseadmed jne oma grupina; UNIXi mantra: "Everything is a file" · Iga objektiga on seotud omanik ning loabitid, mis kirjeldavad erinevate subjektide juurdepääsuõigusi - allolev failisüsteem peab säilitama... · Kõrvalteed objektideni on blokeeritud - kaitstud op.-süsteem, ainult API kaudu saab ligi Unix: kasutajad ja grupid · Administraator saab kasutajatest gruppe moodustada - teised kasutajad gruppe teha ei saa
Windows 2000: Control Panel/ System/ Hardware/ Device Manager/ IDE ATA/ATAPI controllers/ Primary(Secondary)IDE Channel/ Advanced Settings=>Transfer Mode 6. Arvuti alglaadimine. POST, BIOS ja Setup-i käivitamine ning parameetrite seadmine. Näidata arvutil Setup-i kasutamist. POSTi (Power-On Self-Test) puhul on tegemist diagnostika protsessiga, mis käivitatakse BIOSi poolt automaatselt arvuti käima lülitamisel. Seda selleks, et teha kindlaks, kas arvuti klaviatuur, RAM, kettaseadmed ja muu riistvara on töökorras. 1) Kui vajaminev riistvara on leitud ja töökorras, jätkab arvuti boot-imisega. 2) Kui vajaminevat riistvara ei leitud, või on rikutud, avaldab BIOS veateate, mis võib olla tekst ekraanil ja/või seeria kodeeritud helisignaale, olenevalt siis probleemi olemusest. Kuna POST käivitatakse enne video kaarti aktiveerimist, ei pruugi teatud vigade puhul veateade ekraanile jõuda
tema aadressi kaudu. Lugemine ei muuda mälupesa sisu, kirjutamise korral läheb mälupesa vana väärtus kaduma ja asendatakse uuega. See võib esialgu tunduda segasena, kuid me pöördume selle teema juurde tagasi siis, kui hakkame rääkima omistamislausest. Välisseade Selleks, et arvutiga suhelda, peavad arvutil olema VÄLISSEADMED. Välisseadmed jagunevad sisendseadmeteks (klaviatuur, hiir, skanner), väljundseadmeteks (kuvar, printer, plotter) ja sisend-väljundseadmeteks (kettaseadmed, modem). Selle kursuse jooksul tuleb meil arvestada klaviatuuri, kuvari ja kettaseadme olemasoluga. OMISTAMISLAUSE Nüüd jõuame selle teema kõige huvitavamasse punkti - omistamislause süntaksi ja semantika juurde. Nii muutuja mõiste kui ka omistamise tegevus on mõlemad ühed omapärased asjad - kas inimesele äärmiselt lihtsad või täiesti segadusttekitavad. Nõo kooli programmeerimise õpetajate
Lugemine ei muuda mälupesa sisu, kirjutamise korral läheb mälupesa vana väärtus kaduma ja asendatakse uuega. See võib esialgu tunduda segasena, kuid me pöördume selle teema juurde tagasi siis, kui hakkame rääkima omistamislausest. Välisseade Selleks, et arvutiga suhelda, peavad arvutil olema VÄLISSEADMED. Välisseadmed jagunevad sisendseadmeteks (klaviatuur, hiir, skanner), väljundseadmeteks (kuvar, printer, plotter) ja sisend-väljundseadmeteks (kettaseadmed, modem). Selle kursuse jooksul tuleb meil arvestada klaviatuuri, kuvari ja kettaseadme olemasoluga. Omistamislause Nüüd jõuame selle teema kõige huvitavamasse punkti - omistamislause 22 / 115 süntaksi ja semantika juurde. Nii muutuja mõiste kui ka omistamise tegevus on mõlemad ühed omapärased asjad - kas inimesele äärmiselt lihtsad või täiesti segadusttekitavad. Nõo kooli programmeerimise õpetajate hulgas on olnud
annaabi.ee 
