mõningast infot teiste protsessori tootjate kohta. Protsessor ehk CPU (Central Processing Unit) on arvuti aju. Protsessor töötleb talle antud ülesanded läbi ja väljastab tulemused. Protsessor on põhi töötlusüksus, millega on ühendatud kõik sisend-väljundseadmed ja välismälud ning mis tõlgendab kõiki arvutiprogrammi poolt saadetud korraldusi ja täidab need. Tuntumad protssoritootjad on AMD (Advanced Micro Device) ja Intel. Vähem tuntumad on ARM, VIA, IDT, NexGen, Cyrix jne. Protsessori tootjad · AMD (Advanced Micro Device) asutati 1969. aastal W. Jerry Sanders III poolt. o Toodete nimekirja kuuluvad näiteks mikroprotsessorid, emaplaadi komponendid, graafikaprotsessorid. · Intel asutati 1968. aastal Gordon Moore ja Robert Noyce poolt. o Toodete nimekirja kuuluvad näiteks mikroprotsessorid, emaplaadid, kiibistikud, võrguliigese kaardid, välkmälud. · ARM (Advanced Risk Machines) loodi 1979. aastal
parameetritelt suuresti. Pentium II taktsagedus uletub kuni 450 Mhz. 1998. aastal tuli Intelil välja Celeron, mis sai väga populaarseks, sest ta oli võreldes Pentium II hulga odavam. 1999 aastal tuli välja Pentium II järeltulija Pentium III. Pentium III taktsagedu ulatus 1999.aasta lõpuks kuni 733 Mhz. Praegusel ajamomendil on väljas ka Pentium IV. Tema täpsemaid omadusi makahjuks praegu öelda ei oska. Cyrix/IBM protsessorid (praegusel ajajärgul vist juba kadunud. Igaljuhul on Cyrix protsessorid vähe levinud olnud koguaeg): Cyrix'i protsessorite ajajärk (millest mina teadlik olen) algas 1993 ja lõppes 1998. Nende protsessorid ei saavutanud edu. Esimene Cyrix'i protsessor oli 486DX4 (1993), teine seeria Cyrix'il oli 5x86 mille taktsagedus küünis 233 Mhz'ni. 1996-1998 aastatel tegi Cyrix 6x86 protsessorid, millede taktsagedu uletus kuni 250 Mhz. AMD protsessorid: AMD alustas oma protsessorite tootmisga 1995 ja praegusel momendil Intelile suur konkurent
neid palju hõlpsam arvutisse monteerida kui üksikuid mälukiipe. SIMM-mooduli siin on 32-bitine ja ühes moodulis on harilikult mingi arv 4-megabaidiseid DRAM kiipe. Pentium-tüüpi mikroprotsessorid kasutavad 64-bitist siini, seepärast tuleb nendega koos kasutada kas SIMM- mooduleid paarikaupa või 64-bitise siiniga DIMM-mooduleid. DIMM-moodulites kasutatakse mitte DRAM, vaid SDRAM mälukiipe 48. Socket ja Slot tüüpi emaplaadid ja protsessorid. Socket 1 486, Cyrix Socket 2 486, Cyrix Socket 3 486, Cyrix Socket 4 Pentium 1 (60-66 mhz) Socket 5 Pentium (75-200 mhz) Socket 6 (Advanced socket 3 ) Dx 75, 100 Mhz Socket 7 Pentium 75,90,100,120,133,150,166,200 Pentium OverDrive 125,150,166 Pentium MMX OverDrive 166,180,200 Pentium MMX 150,166,200,233 AMD K5 PR75,90,100,120,133,166 AMD K6 166,200,233,266 AMD K6-2 266,300,333 Cyrix 6x86 PR166,200 Cyrix 6x86MX 166,200,233,266 Cyrix M II PR 300* IDT WinChip 180,200,220,240 Socket 8 - Pentium Pro 150,166,180,200
Peitmälutehnikat kasutatakse andmevahetuse kiirendamiseks ka paljude välismälude (magnetketaste juures). Samasugust põhimõtet võib rakendada ka programsete vahenditega- seda on tehtud peamiselt ketasmälu efektiivsemaks ärakasutamiseks. Siia kuulub nn. virtuaalmälu mõiste, mille all mõistetakse peitmälu näivat laiendamist suuremahulise ketasmälu abil. Juba aastaid on protsessorite turul liidriks Intel. Tuntud on ka AMD (Advanced Micro Device), Cyrix ja NexGen jt. Tootjad. Juriidilistel põhjustel nimetas Intel oma 586-e ümber “Pentium”-iks (AMD “K86”, Cyrix- il “5x86” e. M1). Pentiumi järetulijate varjunimeks sai “P6”. Ühe generatsiooni piires on otsustavaks protsessori takstsagedus. Nii näiteks on Pentium 100MHz kiirem kui Pentium 75MHz. Kuna aga arvuti kiirus sõltub mitmetest erinevatest näitajatest, siis Pentium 150 MHz ei ole täpselt 2x kiirem kui Pentium 75MHz.
KÕVAKETAS - on arvuti andmete säilitamise seade, mis kasutab andmete talletamiseks pöörlevaid jäiku alumiiniumplaate, mis on kaetud ferrooksiidlakiga. Andmeid loetakse ja kirjutatakse digitaalselt kodeerituna. Videokaart (ka graafikakaart, graafikakiirendi, kuvaadapter, videoadapter, graafikaadapter) on seade, mis muundab arvuti mälus oleva kujutise kuvarile arusaadavaks signaaliks. EGA standardi videokaart saatis digitaalsignaali otse monitorile, kus see muundati katoodkiiretorule vajalikuks analoogsignaaliks. VGA videokaart väljastas juba analoogsignaali. Tänapäeval, tänu vedelkristallkuvarite laialdasele kasutamisele, väljastab videokaart nii analoog- kui digitaalsignaali. Lauaarvuti videokaart ühendatakse emaplaadi ISA, VLB, PCI, AGP, PCI-Express siinile. Sülearvuti videokaart on tavaliselt monteeritud emaplaadile. Ka lauaarvuti lihtsam videokaart võib asuda otse emaplaadil ning kasutada arvuti muutmälu. Videokaardil on oma mikrop...
Arvuti riistvara ja printerid Riistvara: Iga arvuti riistvara koosneb järgmistest osadest: *sisendseadmed (klaviatuur, hiir, skänner, mikrofon) *töötlusseadmed (keskseade, välismälud) *väljundseadmed (monitor ehk kuvar, printer, valjuhääldid) Korpused, nende tüübid ja toiteplokkide standardid : Korpused jagunevad: Korpuste tüübid: FULLTOWER AT (vanem standard) MINITOWER ATX (uuem standard) MIDITOWER *Nende kahe korpuse vahe on toiteplokis, ATX tüüpi DESKTOP toiteplokk suunab emaplaadile AT-st erineva pingega MEGA PC voolu, ATX võimaldab ka arvutit tarkvaraliselt sisse- välja lülitada. Emaplaadid, mis millised ja miks : Emaplaat asub põhiplokis koos sellel asuvate seadmetega (...
System RAM - the random access memory (RAM) used by the CPU for computational purposes Chassis - the structure used to house the various "internal" components of the computer (i.e., the motherboard, adapter cards, various storage devices, power supply, etc.) Normally called case. Power Supply - the device used to convert, regulate, and transmit external power for use by the components housed inside the computer chassis. Socket 7 - The form factor for fifth-generation CPU chips from Intel, Cyrix, and AMD. All Pentium chips, except Intel's Pentium Pro (Socket 8) and Pentium II (Slot 1), conform to the Socket 7 specifications. Intel has decided to phase out Socket 7 and replace it with Slot 1. But Intel's competitors, such as AMD and Cyrix, are sticking with Socket 7, and are developing an enhanced version. Socket 8 - The form factor for Intel's Pentium Pro microprocessors. The Pentium Pro was the first microprocessor not to use the venerable Socket 7 form factor. The Pentium II
pessa sobib. Pesa küljes on väike metallist või ka plastist hoob, mis tuleb protsessori sisestamiseks üles tõsta ning mille allasurumisel protsessor fikseeritakse kindlalt paika. Hoova ülestõstmisel vabanevad protsessori jalad ja teda on kerge pesast eemaldada, siit ka seda tüüpi pesade nimetus ZIF (Zero Insertion Force, nullsisestusjõud). Hetkel on lauaarvutite jaoks kolme sorti pesadega plaate: Socket 370, mis mõeldud Pentium III, vanema seeria Celeronide ning VIA Cyrix protsessorite jaoks. Socket 478, mida kasutavad Pentium 4 ning uuemad Celeron protsessorid. Socket A, mis on kasutusel AMD Athlon protsessorite puhul. Võimsamates lauarvutites võib kohata ka muidu serverimaailma kuuluvaid kahe protsessoripesaga emaplaate (DualProcessor). Neid on nii Socket 370 (mõeldud Pentium III serverprotsessoritele) kui Socket A (kasutavad AMD Athlon MP protsessoreid). Mälupesad (memory slot)
pessa sobib. Pesa küljes on väike metallist või ka plastist hoob, mis tuleb protsessori sisestamiseks üles tõsta ning mille allasurumisel protsessor fikseeritakse kindlalt paika. Hoova ülestõstmisel vabanevad protsessori jalad ja teda on kerge pesast eemaldada, siit ka seda tüüpi pesade nimetus ZIF (Zero Insertion Force, nullsisestusjõud). Hetkel on lauaarvutite jaoks kolme sorti pesadega plaate: Socket 370, mis mõeldud Pentium III, vanema seeria Celeronide ning VIA Cyrix protsessorite jaoks. Socket 478, mida kasutavad Pentium 4 ning uuemad Celeron protsessorid. Socket A, mis on kasutusel AMD Athlon protsessorite puhul. Võimsamates lauarvutites võib kohata ka muidu serverimaailma kuuluvaid kahe protsessoripesaga emaplaate (Dual–Processor). Neid on nii Socket 370 (mõeldud Pentium III serverprotsessoritele) kui Socket A (kasutavad AMD Athlon MP protsessoreid). Mälupesad (memory slot)
22. Kui palju on kaasaegsetel arvutite protsessori töökiirus? 2GHz 4 GHz 23. Millise mahutavuseggsetel arvutitel operatiivmälu? 1 4 GB 24. Kas operatiivmälu lisamine suurendab või vähendab arvuti jõudlust? Suurendab. 25. Milleks on vajalik protsessor? Protsessori on vaja selleks, et täita operatsioone ja töödelda andmeid. 26. Millistes ühikutes mõõdetakse protsessorite töökiirust? Hertsides. 27. Loetle mõned protsessorite tootjad ! Intel, Cyrix, AMD. 28. Millest tuleneb lühend RAM? Random-access memory. Muutmälu. 29. Millest tuleneb lühend ROM? Read-only memory 30. Milleks on operatiivmälu? Operatiivmälu on vaja selleks, et saada andmeid lugeda, kustutada ja kuhu saab andmeid juurde kirjutada. 31. Milleks on püsimälu? Püsimälu on mälu liik, mis on tavaliselt ainult loetav või lugemine on oluliselt kiirem kui info talletamine. Püsimälu on kasutusel nii arvutites kui ka teistes
Arvuti riistvara kõik need arvuti seadmed, mida sa saad käega katsuda. Näiteks korpus, monitor, klaviatuur, hiir, printer ja teised lisaseadmed. Korpus Sisaldab protsessorit, siine, emaplaati, mäluseadmeid ja kettaseadmeid. Protsessor Arvuti põhiosa ehk arvuti "süda" on protsessor. Protsessor juhib kogu arvuti tööd ning protsessori töökiirusest sõltub suures osas ka kogu arvutiga tehtava töö kiirus. IBM PC arvutitel on väga levinud firma Intel protsessorid, aga ka AMD, Cyrix, jt omad. Protsessori võimsusest sõltub arvuti töökiirus. Põhinäitajaks on protsessori taktsagedus (mõõtühik megaherts, MHz). Käesoleval ajal võib toodetud protsessorid jagada üldiselt viide põlvkonda: · PC/XT-arvutid, 8088 protsessoriga, taktsagedus 4,77 10 MHz, · PC/AT-arvutid, 80286 protsessoriga, 8 16 MHz, · 386-arvutid, 80386 protsessoriga, 16 40 MHz, · 486-arvutid, 80486 protsessoriga, 25 100 MHz,
Tüüp: ZIF Kontakte: 235 Voolukasutuse ulatus: 3.3V Protsessor(id): Intel 486 Socket 7 Socket 7 on põhiliselt sama mis Socket 5, kuid ühe lisa lukustusega. Socket 7el on 321 pinni totaalselt mõõtmes 37*37 SPGA. Põhi erinevus Socket 7el pole mitte Socket 7 ise, vaid Voltide Reguleerimise Moodul (VMR). Peamine põhjus miks VMR tuli, oli et Intel ja AMD tahtsid, et protsessorid kasutaksid vähem voolu nagu näiteks 3,3V ja 5V. Socket 7 kasutasid AMD K5 ja K6, Cyrix 6x86, IDT WinChip, Intel 5P Pentium, Pentium MMX, Rise Technology mP6 protsessorid. Socket 7 laiendus Super Socket 7 oli tehtud AMD pool K6-2 ja K6-III protsessoritele, et nad saaks kõrgemal sagedusel töödata ja kasutada AGP. Socket 8 Socket 8-l on eriline kandiline socket 387 klemmiga. See toetab FSB kiiruseid 60 - 66 MHz, 3,1 kuni 3,3 V ja toetab Intel Pentium Pro ja Pentium II Overdrive protsessorit. Socket 8-l on eriline klemmide paigutus. Socket 370
puhul. Nagu ikka, on vaja ka seda käsustikku kasutavat tarkvara. KNIsse kuulub umbes 70 uut multimeediakäsku.+ Kõikide laienduste eeliseks tavaprotsessorite (ilma laienduseta) ees on jõudluse kasv. FSB (Front Side Bus) - protsessori siinisagedus. Cache - vahemälu. Protsessori puhul on see protsessori sisemisel taktsagedusel töötav, süsteemi muutmälust palju kiirem aga ka kallim mälu enamkasutatavate, tööks vajalike andmete hoidmiseks. Celeroni märgistus Cyrix 6x86 ja AMD K6 tähistused 2 Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur 2. Personaalarvutites kasutatavad mälud. Nende tüübid ja parameetrid RAM - muutmälus hoitakse töö ajal täidetavat programmi ja vajalikke andmeid. RAM miinimum on 4 MB.
Pentium II Taktsagedused (MHz) Seeriatootmise algus 233-300 V 1997 333 I 1998 350; 400 IV 1998 450 VII 1998 Celeron- Pentium II Celeron on Inteli esimene püüe vallutada ka odavamate protsessorite turuosa, mida seni oli valitsenud peamiselt AMD ja Cyrix. Celeron 266 ja 300 (Covington) põhinevad P II Deschutes arhitektuuril, kuid neil puudub kiibil L2 cache. Celeron 300 A, 333, 366, 400, 433 ja 466 (Mendocino) aga omavad juba 128 kb cache (protsessori kiipi sisse ehitatud), mis töötab protsessori sagedusega. Celeron on sobilik koduarvutitesse, kuna kiirus on igati arvestatav. Celeron Taktsagedused (MHz) Seeriatootmise algus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
