, 1996, osa: Loogilise mõtlemise põhireeglid, lk.8-11; W. Freymann. Loogika. Tartu, 1936, osa: Loogilise mõtlemise põhilaused, lk. 44-46.). Sedamööda kuidas loogika vabaneb maailmavaate ja ideoloogia mõju alt (moderne loogika seda juba ongi), sätestuvad loogika struktuuri põhielemendid ja korrigeerub terminoloogiline apparaat. Käesolev sissejuhatus teemasse teenib samuti nimetatud taotlust. Mõtlemine peab toimuma kooskõlas selle põhireeglitega ehk põhilausetega (ld. principium), et olla loogiline, s.t. õige. Üldjoontes inimene on harjunud neid põhireegleid kasutama ebateadlikult tänu sellele, et tema areng toimub pidevalt logosfääri tingimustes. Seega, inimene omandab need üldised põhimõtted stiihiliselt ja kasutab mõtlemises ilma, et peaks selleks teadlikult ja tahtlikult erilisi pingutusi tegema. Nimetatud osundus on kehtiv argimõtlemises. Täpsust ja korrektsust nõudvas mõtlemises on tavapärane, et aeg-ajalt osutub möödapääsmatult vajalikuks
4) läbi raskuste tähtede poole Per aspera ad astra 5) armastus võidab kõik Omnia vincit amor 6) puhas leht Tabula rasa 7) tundmatu maa Terra incognita 8) tulin nägin võitsin Veni, Vidi, Vici 9) terves kehas terve vaim Mens sana in corpore sano 10) nimesid nimetamata Nomine sunt adiosa 11) joome, sest peame surema Bibamus, moriendum est 12) kunst on pikk, elu lühike Ars longa vita brevis 13) olgu muld sulle kerge Sit tibi terra bris 14) surm on algus Mors principium est 15) mis on lubatud Jupiterile, pole lubatud härjale Quod libet jovi, non licet bovi 16) veinis on tõde In vino veritas 17) nagu hüüdja hääl kõrbes Vox clamantis in deserto 18) raha ei haise Pecunia non olet 19) käsi peseb kätt Manus manam lavat 20) hunt hunti ei murra Lupus non mordet lupum 21) toitev ema Alma mater 22) häda võidetuile Vae victis 23) keelevääratus Lapsus linguae 24) niisis rõõmustage Gaudeamus igitur
1) bibamus, moriendum est joome, sest me peame surema 2) Si vis pacem, para bellum kui tahad rahu, valmistu sõjaks 3) ars longa vita brevis kunst on pikk, elu on lühike 4) aut viam inveniam aut faciam ma kas leian tee või teen selle 5) per aspera ad astra läbi raskuste tähtede poole 6) Mors principium est surm on algus 7) Veni, vidi, vici tulin, nägin, võitsin 8) Sit tibi terra bris olgu muld sulle kerge 9) Per se iseeneses 10) Quod libet jovi, non licet bovi mis on lubatud Jupiterile, pole lubatud härjale 11) In vino veritas veinis on tõde 12) Vox clamantis in deserto nagu hüüdja hääl kõrbes 13) Pecunia non olet raha ei haise 14) Manus manam lavat käsi peseb kätt 15) Lupus in fabula hunt jutus (kus hundist räägid..)
1) Si vis pacem, para bellum kui tahad rahu, valmistu sõjaks 2) Ars longa vita brevis kunst on pikk, elu on lühike 3) Per aspera ad astra läbi raskuste tähtede poole 4) Mors principium est surm on algus 5) Veni, vidi, vici tulin, nägin, võitsin 6) Sit tibi terra bris olgu muld sulle kerge 7) Per se iseeneses 8) Quod libet jovi, non licet bovi mis on lubatud Jupiterile, pole lubatud härjale 9) In vino veritas veinis on tõde 10) Vox clamantis in deserto nagu hüüdja hääl kõrbes 11) Pecunia non olet raha ei haise 12) Manus manam lavat käsi peseb kätt 13) Lupus in fabula kus hundist räägid
Descartes Prantsuse filosoof 16-17 saj. SEADUSED: 1. seadus Enne dialoogi või vaidluse alustamist on soovitav mõistete tähenduses omavahel kokku leppida. 2. seadus Vasturääkivusi välistav seadus. Kehtib ühe ja sama ajaühiku kohta ühes ja samas suhtes.. Otsustus A ei saa samas suhtes olla üheaegselt tõene ja väär. Kaks vasturääkivat otsust saavad olla tõesed, kui nad on antud erinevatel ajaühikutel. A....Ä 3. seadus PRINCIPIUM EXCLUSI TERFII. Kahest otsusest, millest üks eitab, teine jaatab, on üks tingimata tõene. V= või (visjunktsioon) AVÄ MINA+mitteMINA= UNIVERSUM Selleks, et see seadus toimiks, tuleb sõnastada nii, et kehtiks universumi reegel. Nii, et kolmandat võimalust ei saaks tekkida. Kolmas võimalus - määramatus ja seadus pole rakendatav. Universumi seadus pole rakendatav seal, kus universum pole üles ehitatud. Pole
, lk 2373-2374). Mõiste "abi suremisel" kätkeb õigusteaduslike ja meditsiiniliste seisukohtade lähenemist ja niisugust õigusõpetuse arengut tuleb Stellamori arvates tervitada. Valuleevendus alkaloididega, millel võib teatud olukorras olla deprimeeriv toime elutähtsaile kesknärvisüsteemi keskustele (eeskätt hingamiskeskusele), mida rakendatakse ka siis, kui arvestada tuleb võimaliku, kuid mitte alati tekkiva elulühendamisega peab olema lubatud. See principium duplicis effectus ei ole samastatav kaudse eutanaasiaga - tolle puhul on tegemist suretamisabiga, millega kaasneb elu lühenemine, olgu see siis rohkem või vähem soovitud - , mis vastab tapmismõistes dolus eventualisele. See pole aga principium duplicis effectus ja seetõttu on nn. aktiivne kaudne suretamisabi (abi suremisel) sobimatu termin, hoolimata juristi heatahtlikkusest arsti suhtes, millest samuti ei tohi mööda vaadata (4., lk 2375).
Või Gai. Või Gai. Inst. o 4 osa, mida nim vommentarius (raamat) mis on hiljem jaotatud §;raamatuid ja § tähistatakse numbritega o G. 1.3. : lex est... o (esimene tähistab raamatut, teine fragmenti) Corpus iuris civilis'e I osa institutiones sive elementa o Ehk justinaiuse inst. o Koostati 533 o I.;Inst. Just. Inst. Või Iust. Inst. o Koonseb 4 raamatust,raamatud jagatud peatükkideks ja hiljem §; peatüki numereerimata algust nim principium Corpus iuris civilise II osa digesta seu pandectae o Digestid, tähistatakse D. Või Dig. o 530-533 o 50 raamatut, raamatud on jagatud pealkirjastatud peatükkideks(titulus), peatükid jagunevad fragmentideks ja fragmendid §-ks Corpus iuris civilis III codex iustiniaus o Koodeks C. Cod. CI. CJ o Esimene versioon koostati a 529, uus 534 o 12 raamatut, jagatus peatükkideks, nendes nummerdatult imperaatorite
10 3 pärimise, õigustehingute ja protsessi alalt. Kogu aine "Institutiones" on jaotatud kolme suurde rühma: personae, res, actiones. Tekst on jaotatud nelja suurde raamatusse, need omakorda tiitlitesse, mis kannavad vastavaid pealkirju, hiljem on tiitlid jaotatud paragrahvideks, tiitli numereerimata algus kannab nimetust principium. 2. Tähtsaim osa Justinianuse seadustekogust on "Digesta seu Pandectae", mis on koostatud 530-533.a. Siia on koondatud väljavõtted vanemate juristide (arvult 39) töödest.Digestad on klassikalise ajastu juriidilise kirjanduse kokkuvõtteks, väljavõtteid on kõige enam Ulpianuse ja Pauluse teostest. Digestad on jaotatud viiekümneks raamatuks, need omakorda tiitliteks, milledel on pealkirjad. Raamatutel peakirju pole. XXC, XXXI, XXXII raamat pole jaotatud tiitliteks, vaid neil on ühine
paragrahvideks. Raamatuid ja paragrahve tähistatakse numbritega, nt: G. 1.3.: Lex est quod populus kubet atque constituit. Corpus iuris civilis Justianuse Institutsioonid Koostati aastal 533 Tähistatakse ka I. Või Inst. Koosneb 4 raamatust, raamatud jagunevad peatükkidesse ja hiljem peatükid jaotatud paragrahvidesse. Peatüki numereerimata algust nimetatakse principium. Nt: Inst.2.1.pr.: Superiore libero… Digestid, tähistatakse ka D. Või Dig. Koosatati 530 – 533 50 raamatut, raamatud on jaotatud pealkirjastatud peatükkideks (titulus). Peatükid jagunevad fragmentideks ja fragmendid paragrahvideks Koodeks, tähistatakse ka C. Või Cod. Või CI. Või CJ. Esimene versioon koostati aastal 529, uus 534 12 raamatut, jagatud peatükkideks. Nendes nummerdatult imperaatorite korraldused
arusaam tsüklilisusest. Imetleb selle tõttu, et tragöödiates seisavad inimesed vastakuti surmaga ja ei ole kristlusele omast „pääsemist“. Kristlikus lääneühiskonnas ei ole levinud see, et elu jaotamine käib elu surmaga koos. Tõelise tragöödia aluseks on kahe printsiibi jagelus. (Wagner oli Nietzsche sõber, hiljem läksid tülli, taandusid üksteisest.) Apolloonilise pr. kohalolek on Nietzsche teoorias koondatud mõistesse „principium individnationis“ – me oleme uhked oma individuaalsuse üle, me oleme indiviidide kooslus. ^Nietzsche varasema loomingu kokkuvõte. 1880ndad Hilisema perioodi oluline väide Nietzsche jaoks oli idee jumala surmast. Raamatus „Rõõmus teadus“.. Jumal on surnud sellepärast, et inimesed on ta tapnud. Küsimus, mida ta endale ja teistele esitab on see, et kes Jumala asemele tuleb; mis saab edasi. Valgustusest tuttav: Jumal on asendatud teadusega – maailm on mõõdetav, hinnatav.
mida on peetud tõesteks, tuleks kogemuse, katse ja eksituse meetodit kasutades üle vaadata. Kui need töötavad ja osutuvad kasutuskõlblikeks, on need tõesed ja väärtuslikud. Printsiip (moraalne) moraaliväide või üldine moraalinõue, mis on moraalse arutluskäigu lähtekohaks. Samas võib see olla ka uskumus, mis on tegudele moraalseks suuniseks ning moraalsete prioriteetide üle arutlemise aluseks. (Vrd: ladina keeles principium = alguspunkt, millest edasi minna). Privaateetika kalduvus käsitleda eetikat kui isiklikku ja privaatset. Selline seisukoht on vastuolus traditsiooniga, mille järgi eetika käsitleb võimu ja inimestevahelisi suhteid ning vastutustunnet moraalse kogukonna ees. Probleem keeruline lahendustvajav asi; mida on raske mõista või millega on raske tegelda; ülesanne. Probleemidel on põhimõtteliselt lahendus olemas. Probleemid võivad olla rasked, aga eeldame, et nad on lahendatavad. (vrd:
G. 1.3.: Lex est quod populus iubet atque constituit. (Seadus on see, mida rahvas käsib ja määrab). CORPUS IURIS CIVILIS'E I OSA: INSTITUTIONES SIVE ELEMENTA Ehk Justianuse Institutsioonid Koostati aastal 533 Tähistatakse ka I. või Inst. või Just. Inst. või Iust. Inst. Koosneb 4 raamatust, raamatud jagatud peatükkidesse ja hiljem on peatükid jaotatud paragrahvidesse. Peatüki numereerimata algust nimetatakse principium. CORPUS IURIS CIVILIS'E II OSA: "DIGESTA SEU PANDECTAE" Digestid tähistatakse ka D. või Dig. Koostati 530-533 50 raamatut, raamatud jaotatud pealkirjastatud peatükkideks (titulus). Peatükid jagunevad fragmentideks ja fragmendid paragrahvideks. CORPUS IURIS CIVILIS'E III OSA: "CODEX IUSTINIANUS" Koodeks, tähistatakse ka C. või Cod. või CI. või CJ. esimene versioon koostati aastal 529, uus 534 12 raamatut, jagatud peatükiks
me peame joonistel alati näitama vastava vektori suunda. Jõud nende kehade vahel, mille mõõtmeid võib mitte arvestada, on kas tõuke- või tõmbejõud. Kui me võime kehi vaadelda punktidena, siis jõud mõjub piki neid punkte ühendavat sirget. Jõud mõjub alati mingile kehale. Enamasti me saame ka näidata seda keha, mille poolt jõud teisele kehale mõjub.. 34. Mis on printsiibid? Kas printsiibid kirjeldavad või juhivad maailma? Füüsikaline printsiip (lad.k. principium algus, alus) on looduse vaatlemisel tehtud kõige laiema kehtivusalaga üldistus. Printsiipide paikapidavust tõestab see, et loodust vaadeldes me veendume ikka ja jälle printsiipide kehtivuses ning ei näe mitte kusagil erandeid printsiipidest. Kui tahame seletada mingit nähtust, peame ridamisi vastama paljudele üksteisega seotud miks-küsimustele. Iga vastus kutsub reeglina esile uue küsimuse. Siiski me saame neile miks- küsimustele vastata vaid teatud piirini
01.053. väljendada sõnaga alus. Mõlemad aspektid koos on ehk kuuldavad eesti keelses sõnas alge. Kreeka keelne sõna arche tähendab lisaks ka veel käsku. See sõna on pärit verbist, mis tähendab valitsemist. Niisiis alge on selline algus, mis alusena valitseb temast alguse saanu üle. Ning kreeka filosoofia algusküsimus omandab vormi – mis on oleva terviku alge (arche)? Kreekakeelse sõna arche ladinakeelseks tõlkevasteks saab principium. Kasutades seda ladina keelest pärit sõnakuju, mis on muutunud Euroopa kultuurkeeltes üldlevinuks, võib nüüd viimaks anda siis ka üldmääratluse filosoofiale. Filosoofia on teoreetiline maailmamõistmine, mis käsitab maailma tervikuna (või mõnd selle üksikvaldkonda tervikuna) ühtsetest printsiipidest lähtudes. Siin on vastastikune sõltuvus – tervik on esile toodud ja tervikuna piiritletud tema printsiibi esiletoomise kaudu, printsiip on aga printsiip selle
12. Lex prospicit, non respicit – Seadus vaatab ette, mitte taha. 13. Qui non improbat, approbat- Kes ei lükka tagasi, kiidab asja heaks. 14. Iniuria non excusat iniuriam – Ülekohus ei õigusta ülekohut. 15. Lex est ratio summa, quae iubet quae sunt utilia et necessaria, et contraria prohibet – Seadus on ülim arukus , mis käsib mis on kasulik ja vajalik, ja vastupidise keelab. 16. Quod nonhabet principium, non habet finem. - Mis ei oma algust, ei oma lõppu. 17. Cogito, ergo sum – Mõtlen, järelikult olen olemas. 18. Si vales, bene est, ego quidem valeo – Kui sa oled terve, on hästi, mina küll olen terve. SVBEEQV 19. Culpa lata est nimia neglentia, id est non intellegere quod omnes intellegunt. - Raske hooletus on suurim hoolimatus, mis on mitte mõistev asi,mida kõik mõistavad. 20
märkamatuks jäänud sündmusest (nt astroloogia). • Füüsikalise maailmapildi kujundamisel on otstarbekas lähtuda mõningatest üldkehtivatest põhimõtetest ehk printsiipidest • Printsiibid on kõige üldisemad tõdemused, mille kehtivust tõestab neist tulenevate järelduste absoluutne vastavus eksperimendiga • Printsiip - Millegi tegemist suunav normatiivne juhtmõte, mis ei kuulu tõestamisele. Sõna algallikas on ladina sõna principium ('algus; algpõhjus'). • Miks küsimuste ahelad füüsikas • Ahel lõppeb printsiibiga(nendime, et loodus lihtsalt on selline, viimane miks küsimus jääb vastuseta). • Füüsika suudab küll kirjeldada ja seletada loodusnähtusi mingi tasemeni, kuid mingi piirini jõudes lõpeb seletus printsiibiga. • Atomistlik printsiip väidab, et nii aine kui väli ei ole lõputult osadeks jagatavad. Mõlemal on olemas vähimad portsjonid (füüsikalised aatomid), mida aine korral
märkamatuks jäänud sündmusest (nt astroloogia). · Füüsikalise maailmapildi kujundamisel on otstarbekas lähtuda mõningatest üldkehtivatest põhimõtetest ehk printsiipidest · Printsiibid on kõige üldisemad tõdemused, mille kehtivust tõestab neist tulenevate järelduste absoluutne vastavus eksperimendiga · Printsiip - Millegi tegemist suunav normatiivne juhtmõte, mis ei kuulu tõestamisele. Sõna algallikas on ladina sõna principium ('algus; algpõhjus'). · Miks küsimuste ahelad füüsikas · Ahel lõppeb printsiibiga(nendime, et loodus lihtsalt on selline, viimane miks küsimus jääb vastuseta). · Füüsika suudab küll kirjeldada ja seletada loodusnähtusi mingi tasemeni, kuid mingi piirini jõudes lõpeb seletus printsiibiga. · Atomistlik printsiip väidab, et nii aine kui väli ei ole lõputult osadeks jagatavad. Mõlemal on olemas vähimad portsjonid (füüsikalised aatomid), mida aine korral
1. Esimene tasand on seotud OLEMISE probleemiga. On olemas olemise õpetus ehk ontoloogia. Aristoteles- kõige tähtsam on see, mis on. Aristoteles on olemise probleemide kohta kirjutanud käsikirjad- füüsikale järgnev osa on metafüüsiline tasand, mis on seotud olemise probleemiga. ,,Meta"- millegi järel. Olemisprobleemidega seotud esimene küsimus on alge probleem- mis on alge? Millest kõik saab alguse, mis on ühine (arche kr k alge; principium lad k alge). Üldine alge termin on SUBSTANTS- mis on kõikidel ühine? Ühise alge otsimine. Siin mõtlejad jagunesid: 1. Monism (mono) monistid. Sellisel juhul räägitakse ühest algest. Thales leidis, et algeks on VESI. Vesi on kosmiline aine, maailma element, ja teda leidub palju. Anaximenes pakkus algeks ÕHKU. 2. Dualism (duo) dualistlik lähenemine. See on kahe alge käsitlus. Enimlevinud- keha
Neid jagatakse kolmeks (kolm põhiprobleemide tasandit): I) Metafüüsiline tasand (meta e. millegi järel) Füüsikale järgnev. Tulnud mõiste on Aristootelese käsikirjade uurimisest. Füüsikale järgnev osa oli pühendatud olemise probleemidele. Aristoteles ütles, et kõige tähtsam on see, mis on. On olemas olemise õpetus ehk ontoloogia. Need probleemid on ontoloogilised probleemid ehk olemise probleemid. Huvitas see, mis on arche (kreeka k) ehk alge. Ladina k on see principium üldnimetus aga Substants. Keskenduti sellele, mis on kõigile ühine ühisosa leidmine. Alge pidi olema kõigile nähtustele ühine. Metafüüsikud jagunesid kolme gruppi: 1) monism ühe alge käsitlus. Nt. euroopa vanimaks mõtlejaks peetav Thales pakkus välja et selleks algeks (algelement) on vesi. Aristoteles kiitis teda, sest kõiges on vesi. Anaximenes pakkus aga, et selleks algeks on õhk. Seostas elu õhuga, kui õhku ei ole. Siis ei saa hakkama.
Ülesanded • Universumi vanus on praeguste hinnangute kohaselt 13,7 miljardit aastat. Kui mitu sekundit see on? • Nimetage veel mõni füüsika tähtis rakendus lisaks neile, mis on ära toodud tekstis. • Nimetage veel mõni füüsikaga seotud oht lisaks tuumatehnoloogiast lähtuvatele. Printsiibid füüsikas ja atomistikas • Kõigi vaatleja kujutluste hulgas looduse kohta on erilisel kohal printsiibid. Füüsikaline printsiip (ld principium 'algus, alus') on looduse vaatlemisel tehtud kõige laiema kehtivusalaga üldistus. • On väga oluline mõista, et see, mida pidada printsiibiks ja mida mitte, on iga vaatleja vaba otsus. Aksioomid matemaatikas ja printsiibid füüsikas • Kuna matemaatika ei kirjelda otseselt loodust, siis võib selle teooriate aluseks võtta väiteid, mis ei nõua katselist tõestust, kuid on täielikus vastavuses meie igapäevase kogemusega. Matemaatiliste teooriate
judeokristlik loogika, kus inimesed võtavad surma vastu lunastuse ootuses, ootavad elu pärast surma. antiikne maailm naudib elu ennast ja naudib ka elu lõppemist. inimesed vajavad siiski mõlemat printsiipi, nii dionysoslikku kui ka apolloonlikku. selles osas nägi nietzsche sobiva karakterina richard wagnerit, kellega ta hiljem küll siiski tõsiselt tülli läks. 18s maailm oli nietzsche käsitluses apolloonliku mõtte võidu maailma ja see oli tema meelest kurb võit. principium individuacionis : selles mõistes on olemas apolloonliku printsiibi põhijooned ja see ongi otsene viide apolloonlikule printsiibile. idividuaalse positsiooni loomine. nietzsche näeb selles isegi probleemi, et individuaalne on üle rõhutatud, ja selle tõtttu kaob ära kollektiivse ekstaasi aspekt. me näeme seda ka tänapäevases suhtluses. meie poole pöördutakse alati nagu individuaalse üksuse poole. nietzsche arvates see ei ole alati hea, sest selle tõttu jääb jälle
2 Põhilised loogikaseadused (printsiibid, aksioomid või reeglid) Loogika peaks kasutajale andma printsiibid, mille abil saab eristada õiget ja ebaõiget arutlust. Neid printsiipe nimetatakse erinevates allikates erinevalt, kõige levinumad nimevariandid on loogika aksioomid, põhireeglid või seadused. Traditsioonilises loogikas tuuakse esile neli loogika põhiseadust. Samasusseadus (principle (law) of identity, ld principium (lex) identitatis): ühes ja samas arutluses peab kõiki väljendeid (märke, sõnu, fraase ja lauseid) Kasutama ühes ja samas tähenduses. Lihtsamalt: ühe arutluse vältel ei tohi märkide, sõnade ja fraaside tähendused muutuda. Muutuva tähendusega väljend või väitlause libiseb arutluse haardest välja ja võib arutluse muuta ebajärjekindlaks, sest arutlejad ei pruugi tähenduse muutust tähele panna. Võib tunduda, et
Põhilised loogikaseadused (printsiibid, aksioomid või reeglid) Loogika peaks kasutajale andma printsiibid, mille abil saab eristada õiget ja ebaõiget arutlust. Neid printsiipe nimetatakse erinevates allikates erinevalt, kõige levinumad nimevariandid on loogika aksioomid, põhireeglid või seadused. Traditsioonilises loogikas tuuakse esile neli loogika põhiseadust. Samasusseadus (principle (law) of identity, ld principium (lex) identitatis): ühes ja samas arutluses peab kõiki väljendeid (märke, sõnu, fraase ja lauseid) Kasutama ühes ja samas tähenduses. Lihtsamalt: ühe arutluse vältel ei tohi märkide, sõnade ja fraaside tähendused muutuda. Muutuva tähendusega väljend või väitlause libiseb arutluse haardest välja ja võib arutluse muuta ebajärjekindlaks, sest arutlejad ei pruugi tähenduse muutust tähele panna. Võib tunduda, et
(Seadus on see, mida rahvas käsib ja määrab.) Justinianuse Corpus iuris civilis on traditsiooniliselt jagatud 4 ossa: 1) Institutiones sive Elementa (Institutsioonid koostati aastal 533, viitamisel kasutatakse lühendeid I. või Inst. või Just. Inst. või Iust. Inst.) tekst on sarnaselt Gaiuse Institutsioonidele jagatud 4 raamatusse, raamatud jagatud peatükkidesse ja hiljem on peatükid jaotatud paragrahvidesse. Peatüki numereerimata algust nimetatakse principium. Tsiteerimisel viidatakse samas järjekorras, nt: Inst.2.1.pr.: Superiore libro de iure personarum exposuimus : modo videamus de rebus. (Eelmises raamatus käsitlesime isikute õigust, nüüd vaatleme asjade (õigust).) 2) Digesta seu Pandectae (Digestid koostati aastatel 530-533, viitamisel kasutatakse lühendeid D. või Dig.) on jaotatud 50ks raamatuks, raamatud on jaotatud 7 Ladinakeelne tekst: M. Ristikivi. Ladina keel juristidele. Tallinn 2003, lk 36. Eestikeelne tõlge K. Kolk
ametlik tsiviilõiguse õpik, millel oli seaduse jõud. Peaaallikaks ja eeskujuks on Gaiuse "Institutiones", ta sisuks on peamiselt õigussätted isikute, asjade, pärimise, õigustehingute ja protsessi alalt. Kogu aine "Institutiones" on jaotatud kolme suurde rühma: personae, res, actiones. Tekst on jaotatud nelja suurde raamatusse, need omakorda tiitlitesse, mis kannavad vastavaid pealkirju, hiljem on tiitlid jaotatud paragrahvideks, tiitli numereerimata algus kannab nimetust principium. 2. Tähtsaim osa Justinianuse seadustekogust on "Digesta seu Pandectae", mis on koostatud 530-533.a. Siia on koondatud väljavõtted vanemate juristide (arvult 39) töödest.Digestad on klassikalise ajastu juriidilise kirjanduse kokkuvõtteks, väljavõtteid on kõige enam Ulpianuse ja Pauluse teostest. Digestad on jaotatud viiekümneks raamatuks, need omakorda tiitliteks, milledel on pealkirjad. Raamatutel peakirju pole. XXC, XXXI, XXXII raamat pole jaotatud tiitliteks, vaid neil on
Teie küsite: mis kahju see teeb, kui ei eristuta? Kui me ei eristu, siis me satume enda olemuse suhtes väljapoole, Loome suhtes väljapoole, ja me langeme mitteerinevusse, mis on Pleroma teine omadus. Me langeme Pleromasse endasse ja lakkame olemast Loome. Me lahustume Eimiskis. See on Loome surm. Niisiis, me sureme sellisel määral, mil me ei eristu. Seepärast on Loome loomulikuks püüdluseks eristumine vastupidiselt ürgalgsele, hädaohtlikule võrdsustumisele. Selle nimeks on PRINCIPIUM INDIVIDUATIONIS. See printsiip on Loome olemus. Selles te näete, mispärast mitteerinevus ja mitteeraldumine on Loomele suureks hädaohuks. See ongi põhjus, miks me peame Pleroma omadused eristama. Need omadused kujutavad endast vastandite paare, nagu: olemuslik & mitteolemuslik, täius & tühjus, elav & surnu, erinev & sarnane, heledus & tumedus, kuum & külm,
raadios ja teles, kus oli üks riiklik raadio ja tele paljude kanalite ja jaamadega, aga kõik oli üks ja seesama. Enne kui natuke lähemalt seda süsteemi vaatame, tuleb kõnelda süsteemi metodoloogilisest alusest (kui see jutt seni oli organisatsioonilistest aludest, siis metodoloogiast ei pääse mööda). Ajakirjandussüsteemi arendades peeti silmas, et see vastaks nõukogude ajakirjanduse leninlikele põhiprintsiipidele. Principium põhialus, juhtmõte, algus. Niisiis käib jutt ajakirjanduse põhimõtetest. Kõige levinum on siin kõnelda ,,pühast viisainsusest", on 5 põhiprintsiipi. Parteilisus, kõrge ideelisus, rahvalikkus, tõepärasus (pravdivost) ja hiljem lisandunud kriitika ja enesekriitika. Kui te satute mingitel puhkudel kokku nende asjadega, võib näha ka palju pikemat põhiprintsiipide rida, sest Nõukogude vaimulaadile kohaselt juhtus
annaabi.ee 
