Maapäev- nüüdsest oli ainult aadli omavalitsusorgan Eestimaa hertsogkond- moodustasid alad, mis pärast Liivi sõda läksid rootsi kätte. Foogtid- Haldusüksused Eestimaa hertsogkonnas, mida juhtis foogt Rootsi ala halduskorraldus: Kubermangud- maakonnad Saaremaal oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus(konsistoorium) ning Eesti ja Liivimaast erinev maksusüsteem. Presidentkond: Lõuna-Eesti ja Läti alad olid jaotatud kolmeks haldusüksuseks e. presidentkondadeks, mis hiljem kannavad nime vojevoodkonnad. Staaroskonnad- riigimaadele moodustatud halduspiirkonnad Riigimõisad e. folvarkid : jaotusid staaroskonnad (Presidentkond(hiljem vojevoodkond) Staaroskond riigimõisad e. folvarkid) Kubjas e. vardjaskond: Poola-Leedu alal jagunesid riigimõisad kubjas- ehk vardjaskonnaks, eesotsas eestlastest kubjaste või vardjatega, kes korraldasid kohalikku elu. Altmargi rahu 1629- läks LIIVIMAA ROOTSILE
1562. Aasta lõpuks oli Eesti ala jagunenud Rootsi, Poola, Taani ja Vene võimu vahel. Põhja-Eesti kuulus täielikult Rootsi võimu alla. Ida-Eesti Vene võimu alla, ning Lääne-Eesti Taani võimu alla. 1563. Aastal hakkas kolme kuninga aeg. See tähendas seda, et kolm riiki said endale tükikese Eesti alast, nimelt: Põhja- ja Lääne-Eesti kuulus Rootsi riigile, Lõuna-Eesti Poolale ja Saaremaa Taanile. Poola võimu ajal jagunes maa presidentkondadeks, hiljem aga vojevoodkondadeks. Rootsi võimu teostajaks oli Eestimaa rüütelkond. Sellega kehtestati luterlik kirikukorraldus. Taani võimu ajal rüütelkonna positsioon Saaremaal kindlustus. Rootsil oli ka võimalus vallutada Saarema enda riigile, kuna Taani kuningas ei jälginud ja ei hoidnud oma ala. Võime öelda, et Eesti ala jaotati kolme riigi vahel ära, ning igal riigil oli oma alal omamoodi korraldus ja seadustik. 17
võim (Eestimaa vaherahu 1629, kogu Mandri-Eesti 16. saj lõpp- kubermang, jagunes neljaks Rootsile (Lõuna-Eestist moodustati 17. saj maakonnaks, 7 linnuselääni) Liivimaa kubermang, jagunes keskpaik b) Poola võim Lõuna-Eestis maakondadeks); Rootsi-Taani sõjad (jagunes presidentkondadeks, 1598. 1643-1645, Brömsebro rahuga 1645 aastast vojevoodkondadeks) Saaremaa Rootsile c) Taani võim Saaremaal (jagunes ametkondadeks) Rootsi aeg 16. Eestimaa ja Liivimaa kubermangud, Põhjasõda 1700-1721, Uusikaupunki saj lõpp-18. saj jagunesid maakondadeks: Eestimaa rahuga 1721 Eesti ala Vene keisririigi algus kubermangus Lääne-, Harju-, koosseisu
Valitseja Frederik II hertsog Magnus Stefan Batory, Sigismund Erik XIV, Karl IX, II August Gustav II Adolf Haldusjaotus Saaremaaametkondvakus Konstitutsioonid Eestimaa hertsogkond, (valitseja + abiline st talupoeg asehaldur. Maa jag Tallinna kuberner nim kupjad/kiltrid) presidentkondadeks (hilj (väepealik, maksude nim vojevoodkondadeks) laekumise valve), jag staarostkondadeks linnuselääni, 4 maakonda e kreisi Valitsemine Riigimaid haldas kuninglik Maapäev Riigimõisasid valitsesid
Liivimaal läksid Poolale. 1583 Rootsi ja Venemaa vahel sõlmiti Pljussa vaherahu, millega Venemaa tunnistas Rootsi võimu Põhja-Eestis. Saaremaa jäi Taanile. Liivi sõda lõppes Eesti jagamisega kolme riigi vahel. Nimetatakse 3-e kuninga ajaks. POOLA AEG LÕUNA-EESTIS: * säilitati aadlike privileegid. Maavaldused jäid aadlikele, kinnitati pärisorjus, säilis luterlus, olulised ametikohad jäid sakslastele. * kõrgeimaks ametiisikuks sai Poola asehaldur. Maa jagati presidentkondadeks ehk vojevookondadeks. Kohalke aadli esindusorganiks jäi maapäev. * katoliku kirik alustas vastureformatsiooni, võitlus luterluse vastu. Tartus hakkas tegutsema jesuiitide ordu. Rajasid erinevaid haridusasutusi, ka gümnaasiume. * 1584 andis Poola kuningas Valgale linnaõiguse. ROOTSI AEG PÕHJA-EESTIS: * kohaliku aadli suur mõju säilis, kuningat esindas Tallinnas Kuberner. Territoorium jagati 4- ks maakonnaks ehk kreisiks Harju, Viru, Järva ja Läänemaa
7. Nimeta Liivi sõja tulemusi. Liivi ordu hävitati. Põhja-Eesti Rootsile, Lõuna-Eesti Poolale, Saaremaa Taanile. Liivi sõda lõppes Pljussa vaherahuga 1583.aastal. Liivi sõjaga lõppeb keskaeg Eestis. Eesti kolme kuninga valduses- TABEL!!! 1. Nimeta, mis kuningate vahel oli jaotatud Liivimaa pärast Liivi sõda. Poola kuningas Sigismund II, Rootsi kuningas Karl IX, Taani kuningas Frederik II 2. Kirjelda Poola võimu ala. Maa oli jaotatud presidentkondadeks. Konstitutsioonid asehaldur. Maapäev! kohaliku aadli esindus. Mõisnik mõistab kohut talupoja üle, riigimaadel staarostid. Poolale kuulusid Tartu, Viljandi ja Pärnu linnad. Usuks oli Katoliiklus. Gümnaasium oli, tõlkide seminar. 3. Kirjelda Rootsi võimu ala. 4 maakonda. Eestimaa hertsogkond, Tallinna kuberner.Eestimaa rüütelkond. Foogt mõistab kohut. Maksud, teotöö-maksude ühtlustamine. Endiselt sunnitöölised
olukorra parandamiseks. Aprillis kinnitas ta positiivsed määrused ehk kaitseseadused talupoegade olukorra kergendamiseks. Talurahvas sai õiguse vallasvarale, mõisakohustused täitnud talupoeg võis põllusaaduste ülejäägi vabalt turustada. Mõisakoormistele seati piirid ja nad said uusi õigusi. Haldusjaotus Poola aeg: Poola aeg algas Liivimaale halduse korrastamisega. Maa jagati kolme ossa Tartu, Pärnu ja Võnnu (Cesise) presidentkondadeks. 1598 nimetati need ümber vojevoodkondadeks ja presidendid vojevoodideks, nagu see oli Poolas. Riigi kätte läks 3/4 kogu maavaldustest, mis jagati suurteks staaroskondadeks. Eesti alale jäi neid 10. Rootsi aeg: Rootsi võimu kehtestamisega kogu Eesti mandrialale kujunes uus halduskorraldus. Eesti jäi jagatuks kahe kubermangu vahel. Põhja-Eesti neli maakonda (Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa) moodustasid Eestimaa kubermangu. Poolalt
Osalejad olid Taani ja Venemaa. 6.Kes oli Ivo Schenkenberg? Ta oli vene mõndimeistri sell- Silmapaistva julguse tõttu kutsusid vaenlased teda ,,Liivimaa Hannibaliks". 7.Eesti kolme kuningriigi valduses õ 100-104 1) Mis on Sigismund Augusti privileeg? Sigismund Augusti privileeg tagasi aadlile tema endised maavaldused ja kinnitas talupoegade pärisorjuse. 2) Kuidas jagunesid Poola alad Lõuna-Eestis? (3 vojevoodkonda, 9 staarostkonda). Maa jagati kolme ossa- Tartu, Pärnu, Võnnu presidentkondadeks. Presidentkonnad(hiljem vojevoodkonnad) jagunesid oma korda 9-ks staarostkonnaks. 3) Iseloomustage talurahva olukorda Poola võimu all. Talupojad loeti endistviisi sunnimaiseks. Nende üle mõistsid kohut mõisnikud, riigimaadel staarostid. Aadlimõisnikud pidid arvestama, et talupoegi ei tohi võrreldes riigimõisatega liialt koormata. Talupojad said hakata ka oma talusid pidama. 4) Iseloomustage linnade arengut Poola võimu all.(ühtne Pärnu, 1584.a. Valga, allakäik).
54 ja 72. 3) Haldusjaotus Eestis 16.sajandi teisel poolel ja 17.sajandil: - Liivi sõja tulemusena jaotati Eesti ala kolme riigi: Poola, Taani ja Rootsi kuningriigi vahel. A) Poola valdused Lõuna-Eestis: - Poola valdusesse kuuluval Liivimaal muudeti halduskorraldust 1580.aastate algul (1582.a.). - Kõrgeim ametiisik Poolale kuuluval Liivimaal ehk Üleväina hertsogkonnas oli suurte volitustega asehaldur. - Liivimaa oli jagatud algselt presidentkondadeks ( neist Eesti alale jäid Pärnu ja Tartu ning Läti alale Võnnu presidentkonnad), mille eesotsas olid eluaegse ametiga presidendid. 2 - 16.sajandi lõpul nimetati presidentkonnad ümber vojevoodkondadeks ( ees vojevood). - Presidentkonnad ( ja hiljem ka vojevoodkonnad ) jagunesid omakorda eramaadeks ja riigimaadeks. Riigimaad jagunesid staaroskondadeks ( millede eesotsas seisid kuninga poolt nimetatud staarostid )
tallinn. Kui poola kuningaks sai stefan batroy algas suur vastutegevus venemaa vastu. 1582 Jam zapolski rahuga lõppeb sõda. Poola ja vene. Vene saaboma linnused poola:liivi linnused Lõuna eesti rzeczpospolita riigi võimu alla. 1583 pljussa vaherahu rootsija vene vahel. Lõuna eesti poolal, põhja eesti- rootsil, sigismund augusti privilleeg- aadlikud nõudsid et Nende eesõigused jäeksid puutumatta. Kõrgem ametiisik: asehaldur, maa jagati 3 ossa: Tartu,pärnud,võnnu.presidentkondadeks hiljem vojevoodkondadeks. Kohaliku aadli Esindusorganiks- maapäev alasid taheti katoliku usuga levitada, ka venemaad, jesuiitide Ordu- tegutses reformatsiooni vastu kogu euroopas(tartu) 7 linnuselääni: tallinn, paide Rakvere,narva,haapsalu,koluvere,lihula. Foogtid- kogusid makse ja mõistsid kohut. Kui 1611 sai rootsi kuningaks gustav2 adolf, sõlmitit poolaga kohe vaherahu, ka venega Rootsi alustas võitlust eesti ja lätiga.1629 preisimaal altmargi vaherahu-poole loovutas
Rootsi edukas Lääneja Virumaal. Varsti oli kogu PõhjaEesti jälle Rootsi võimu all. Vene tsaaririiki hakati ründama kahelt poolt. 1582. sõlmitud Jam Zapolski vaherahuga sai Venemaa poolakate käest küll enda alad tagasi, kuid pidi loovutama enda käes olevad Liivimaa linnused. 1583 sõlmitud Pljussa vaherahuga säilitasid rootslased kogu Lääneja PõhjaEesti. Kolm kuningat Poola · Poliitika kõrgemaks ametiisikuks asehaldur. Maa oli jagatud presidentkondadeks, mis nimetati ümber vojevoodkondadeks. Kohaliku aadli esindusorgan oli maapäev. Püüti taastada majandust. Tühjaks jäänud taludesse suunati uusasunikke. Tõusule järgnes aga kiiresti langus. Linnaõigused anti Valgale. · Usuelu maad üritati viia katoliiklikuks. Algas vastureformatsioon ja seda alustati kasvatamisega. Tähtis oli jesuiitide ordu, kelle keskuseks kujunes Tartu. Nende eestvedamisel edenes usuelu ja ka kultuur.
3) Kes oli G. Kettler ja millist rolli täitis? 4) Millal toimus Oomuli lahing ja millest seisneb selle ajalooline tähtsus? 5) Mis plaan oli Liivimaa kuningriigi loomisega, kes selles osalesid? 6) Kes oli Ivo Schenkenberg? Poola võim 1. Mis on Sigismund Augusti privileeg? Aadlile jäid tema endised maavaldused ja kinnitati talupoja pärisorjus 2. Kuidas jagunesid Poola alad Lõuna-Eestis? Jagati kolme ossa Tartu, Pärnu ja Võnnu presidentkondadeks. 1598. aastal muutus vojevoodkondadeks. 3. Iseloomusta talurahva olukorda Poola võimu all Nende üle mõistsid kohut mõisnikud. 4. Iseloomustage linnade arengut Poola võimu all Rootsi võim 1. Kuidas nimetati Põhja-Eestit? Eestimaa hertsogkonnaks 2. Iseloomustage Põhja-Eesti alade valitsemist Rootsi võimu all. Kogu ala jaotati seitsmeks linnuselääniks: Tallinn, Paide, Rakvere, Narva, Haapsalu, Koluvere, Lihula
Kuningas anids enda nime järgi välja Sigismund Augusti privileegi, millega tagastati aadlile tema endised maavaldused ja kinnitati talupooegade pärisorjus. Luteri usk pidi säilima, kõik ametikohad täidetama sakslastega. Kuningas Stefan Batory tahtis Liivmaad rohkem Poola külge liita, niisiis 1582. kehtestati Liivimaa konstitutsioonid. Kõrgeimaks ametnikuks jäi ikka asehaldur; maa jagati kolme ossa Tartu, Pärnu ja Võnnu presidentkondadeks (üks osa kolmest, milleks Liivimaa jagatud oli), iga etteotsa määras kuningas eluaegse presidendi( tal oli vähe võimu, põhiliselt juhtis aadli ratsaväge). 1598.nimetati presidentkonnad vojevoodkondadeks, presidendid vojevoodideks, nii nagu see oli Poolas. Presidentkonnad jagunesid staarostkondadeks (üks osa mitmest, milleks presidentkond jaotatud oli). Kohaliku aadli esindusorganiks
[Liivi ordu ja Riia peapiiskopi alistumisel Poola kuningale nõudsid Liivimaa aadlikud, et nende eesõigused jäetaks puutumata >>Sigismund Augusti privileeg. Stefan Batory hakkas seadma juhtivatele kohtadele poola ja leedu aadlikke, et riiki tihedamalt liita ja poolastada (senised siinsed aadlikud näitasid end väheusaldatavataena). Poola aeg algas Liivimaale halduse korrastamisega. Kõrgeima ametiisikuna jätkas asehaldur. Maa jagati kolma ossa- Tartu, Pärnu ja Võnnu presidentkondadeks(igaühe eesotsas eluaegne president). 1598. aastal nimetati presidentkonnad ümber vojevoodkondadeks (presidendid vojevoodideks, nagu Poolas). Riigi kätte läks Poola alal 3/4 kogu maavaldusest, mis jagati suurteks staarostkondadeks (Eestis 10). Staarostideks määras kuningas vaid poolakaid ja leedulasi, alles 1598. aastast ka sakslasi. Ümberkorraldused suurendasid tunduvalt Poola ja Leedu mõisnikkonna osa. Kohaliku aadli
Terr- teks rüütlikorporatsioonideks koond vasallid lahend küsimusi meespäevadel. Ka linnad hakkasid kooskõlastama oma huvisid eraldi esindajate koosolekul – linnapäevadel. Al 1421. Valgas ja Volmaris maapäevad. Küla oli keskajal maksuringkong, mille raames nõuti andameid ja kohustusi. EE III kuningriigi koosseisus (1561-1645) Poola aeg Lõuna-Eestis: toimus Liivi halduse korrastamine. Maa jagati presidentkondadeks. Väiksemad haldusüksused olid ökonoomiad ja staarostkonnad. Staarostid allusid otse keskvõimule. 1598. ordinatsiooniga muudet presidentkond vojevoodkonnaks. Liivimaal ja Lõuna-Eestis vallataolised ühikud – vardjaskond. Vardjas või kubjas oli vahemikeks riigi ja talupoegade vahel. Kohaliku aadli esindusorganiks maapäev. Rootsi võim P-E: Eestimaa hertsog- e vürstkond, eesotsas asehalduri e kuberneriga. Provints jagunes 7 linnuselääniks, mis omakorda jagunes mõisaläänideks
õppida eesti keelt, et inimestega suhelda ja neid katoliku usku pöörata. Nii gümnaasiumis kui ka seminaris toimus õppetöö ladina keeles. Suhted kohalike aadlikega: algul jäeti neile kõik õigused, aga nad polnud usaldusväärsed, sisse toodi Poola-Leedu aadlikke. Talupoegade olukord: talupoegi asutati ümber tühjaks jäänud aladele, koormisi ühtlustati, osaliselt saadi ise talusid rajada, hakati talusid kaardistama, maa jaotati staarorst- ja (Tartu, Pärnu, Võnnu) presidentkondadeks, Eestis oli 9 staarorstkonda. Rootsi Usuelu: algas luteriusk. Suhted kohalike aadlikega: Rootsi võim tunnistas rüütelkondi (Eesti-, Liivi- ja Saaremaa rüütelkonnad). Talupoegade olukord: ühtlustati makse, kümnis asendati viljamaksuga ja koormiste liike vähendati, kaardistati talusid. Taani Usuelu: luteriusk. Suhted kohalike aadlikega: kinnitati aadli seniseid eesõigusi. Aadel moodustas Saaremaa rüütelkonna. Aadlikelt nõutav ratsateenistus oli suurem kui Eestimaal
* Tallinn Kõik kokku seda ala nimetati Eestimaa hertsokond *Kuningad esindas kohapeal asehaldur ehk kuberner *Kuberner jagas oma võimu rüütelkonna peameestega. *Maapäevast sai aadli omavalitsus organ *Talupoegade koormused kasvasid *Eestistit sooviti Rootsistada Poole võim lõuna eestis *Poole kuningas Stefan Batory ei täitnud oma eelkäija Sigismund II Augusti lubadusi, privileegide osas aadlikele ja linnadele. 1582 hakkas liivimaal kehtima konstutsioon *Liivimaa jagati *presidentkondadeks. *vojowoodkonnad *Staarostkonnad *Staarostid allusid otse kuningale *Rahva elujärk paranes *Valga alev sai linna õigused Taani võim Saaremaal *Saaremaa elas liivi sõja üle teistest kehvemini *Taani jagas oma võimu aadlikega. *Taani võimud viisid Saaremaal läbi mõisate riigistamine ehk reduktsioon *Kursesaare alev sai linna õigused Rootsi võim kogu Eestis *1604 krooniti Rootsi kuningaks Karl IX *1600 1629 toimus Poola/Rootsi sõda *1601 - 1603 tabas Eestit näljahäda
Linnad ja kaubandus käisid alla ja ei saavutanud enam kunagi endist tähtsust Eestimaa kolme kuningriigi võimu all („kolme lõvi võimu all“) (1583-1629/1645) Põhja-Eestis oli Rootsi võim – loodakse Eestimaa hertsogkond, maa jaotati linnuseläänideks. Kohalikule baltisaksa aadlile jäid suured vabadused, kuna Põhja Eesti jäi vabatahtlikult Rootsiga liitunud hertsogkonnaks. Säilis reformistlik(Lutheri) kirik Lõuna-Eestis Poola võim – luuakse Üleväina hertsogkond, maa jaotati Presidentkondadeks (Pärnu, Tartu,Võnnu). Poola huvi on katoliikluse taastamine – teostatakse vastu- reformatsioon, mida juhivad jesuiidid. Selle tarvis rajati Tartusse oma kolleegium ja gümnaasium. Palju tähelepanu pööratakse maarahva (eestlaste) harimisele. Erinevalt Eestimaaga ei arvestatud kohalike baltisaksa aadli huvidega ja ametikohtadele määrati leedulasi ja poolakaid. Saaremaa kuulus Taani kuninga võimu alla ja jäi Liivi sõjas suurest sõjategevusest ja purustustest puutumata
(Jan Vazinski vaherahu ^.^). 1583 Pljussa - Pljussa jõe suudmes sõlmiti Rootsi ja Venemaa vaherahu, rootslased säilitasid endale kogu Lääne- ja Põhja-Eesti ning senised vallutused Ingerimaal. Sigismund Augusti privileeg - Poola kuninga järgi nimetatud Sigismund Augusti privileeg tagas aadlile tema endised maavaldused ja kinnitas talupoegade pärisorjuse. Asehaldur - kõrgeim ametiisik. Presidentkond - Maa jagati kolme ossa: Tartu, Pärnu ja Võnnu presidentkondadeks. Igaühe etteotsa määras kuningas eluaegse presidendi, kuigi nende võimupiirid olid kitsad, põhiliselt juhtis ta aadli ratsaväge. Vojevoodkond 1598 - 1598 nim. presidentkonnad ümber vojevoodkondadeks, presidendid vojevoodideks, nagu Poolas. Staarostkond - vojevoodkonnad jagunesid omakorda staarostkondadeks eesotsas kuninga poolt nimetatud staarostitega, kusjuures need ei allunud presidendile. Eestis oli 9 staarostkonda. Vastureformatsioon - reformatsiooni vastu suunatud liikumine
1582.a. sõlmitud vaherahuga Poola ja Venemaa (Jam Zapolski rahu) vahel läks Lõuna-Eesti Rzeczpospolita (Poola-Leedu ühisriik) võimu alla. 1583. a. sõlmitud Vene-Rootsi vaherahu (Pljussa vaherahu) andis Lääne- ja Põhja-Eesti Rootsile. Poola võim Lõuna-Eestis algas halduse korrastamisega. 1582. a. kehtestati Liivimaa konstitutsioonid. Kõrgeimaks ametiisikuks sai laialdaste volitustega asehaldur, maa jagati kolme ossa: Tartu, Pärnu ja Võnnu presidentkondadeks (eesotsas eluaegsed presidendid, kelle võimuvolitused olid aga väikesed). 1598. aastal nimetati presidentkonnad ümber vojevoodkondadeks. Presidentkonnad (hiljem vojevoodkonnad) jagunesid omakorda staarostkondadeks. Eestis oli 9 staarostkonda. Rootsile kuulunud Põhja-Eesti piirkonda nimetati Eestimaa hertsogkonnaks. Riigimaade haldajaks oli Tallinnas asuv kuberner. Kogu provints jagati 7 linnuselääniks: Tallinn, Paide, Rakvere, Narva, Haapsalu, Koluvere, Lihula.
Jesuiitide peaeesmärgiks oli kohalike tagasipööramine katoliiklusesse, eestlaste seas saavutasid nad ka teatavat edu. Poolakad püüdsid ka kohalike sakslaste võimubaasi nõrgendada, allutades Liivimaa rüütelkonna täielikult kuninga võimu alla ning määrates kohalikeks halduriteks poolakaid. Ka lääne jagati rohkem poolakatele kui sakslastele, väikeläänide saajatena on teada aga ka eestlasi. Poola võimu ajal jagunes maa halduslikult esialgu presidentkondadeks, hiljem vojevoodkondadeks. Olulisimateks majandustegelasteks olid aga staarostid. Saaremaa oli 15601645 Taani võimu all. Alates 1572. aastast oli see Taani kuninga isiklik valdus, mille seosed Taani riigiga jäid ebaselgeks. Seal ei olnud eriti palju läänimaid ning vabatalupoegade hulk oli tunduvalt suurem kui mujal Eestis. Taani ajal kindlustus siiski ka Saaremaa rüütelkonna positsioon. Kuningas ei saanud alale eriti palju
Rzeczpospolita riigi võimu alla. *1583 Pljussa-Pljussa jõe suudmes sõlmiti Rootsi ja Venemaa vaherahu, kusjuures rootslased säilitasid endale kogu Lääne- ja Põhja-Eesti ning senised vallutused Ingerimaal. *Sigismund Augusti privileeg- Poola kuninga järgi nimetatud Sigismund Augusti privileeg tagaski aadlile tema endised maavaldused ja kinnitas talupoegade pärisorjuse. *asehaldur-kõrgeim ametiisik. *presidentkond- Maa jagati kolme ossa- Tartu, Pärnu ja Võnnu presidentkondadeks. Igaühe etteotsa määras kuningas eluaegse presidendi, kuigi nende võimupiirid olid kitsad, põhiliselt juhtis ta aadli ratsaväge. *vojevoodkond 1598- 1598 nimetati presidentkonnad ümber vojevoodkondadeks, presidendid vastavalt vojevoodideks, nii nagu see oli poolas. *staarostkond- Presidentkonnad(hiljem vojevoodkonnad) jagunesid omakorda staarostkondadeks eesotsas kuninga poolt nimetatud staarostitega, kusjuures need ei allunud presidendile. Eestis oli 9 staarostkonda
kubermang, jagunes moodustati Liivimaa kubermang, jagunes 16. saj, lõpp, neljaks maakonnaks) maakondadeks), 17. saj. Rootsi-Taani sõjad 1643-45, Brömsebro rahuga keskpaik b) Poola võim Lõuna- Saaremaa (+ Muhumaa) Rootsile Eestis (jagunes 1660 Oliwa rahu Rootsi ja Poola-Leedu vahel: presidentkondadeks, Ruhnu läks Rootsile. 1598.aastast vojevoodkondadeks) c) Taani võim Saaremaal (jagunes ametkondadeks) Rootsi aeg Eestimaa (Lääne, Harju, Põhjasõda 1700-1721, (1710 Eesti alade sisuline 16. saj. lõpp, Järva, Viru) ja Liivimaa liitmine) (Saare, Pärnu, Tartu) Uusikaupungi rahuga 1721 Eesti ala Vene 18. saj
annaabi.ee 
