taasiseseisvunud, toimusid Riigikogu valimised, mille aluseks oli 1992. aasta suvel vastuvõetud põhiseadus. Praegune Riigikogu koosseis valiti 1999. aasta 7. märtsil. Põhiseadus sätestab, et Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu Riigikogu valimisega. Eesti on parlamentaarne vabariik. See tähendab, et valitsusel peab olema parlamendi usaldus. Presidentaalsetes süsteemides, nagu näiteks Ameerika Ühendriikides, määrab president valitsuse koosseisu. Parlamentaarses riigis on valitsuse moodustamisel määrav jõuvahekord parlamendis. Valitsus on ametis seni, kuni parlament ei avalda talle umbusaldust. Riigikogu tegevus ja töökorraldus on reguleeritud Eesti Vabariigi Põhiseaduses, Riigikogu kodukorra seaduses ja Riigikogu töökorra seaduses. Kasutatud kirjandus: 1. www.neti.ee/ President ja Riigikogu/........ 2
rahvamassid hakkavad vägivallatsema ning seaduslikkus ja kord kaovad (Venemaa pärast 1917. aasta veebruarirevolutsiooni). Tänapäeva demokraatlikele riikidele on omane võimude lahusus ehk riigivõimu kolmikjaotus. Rahva valitud esinduskogu (parlament, riigikogu) tegeleb seadusandlusega, täidesaatev võim kuulub valitsusele (või riigipeale), õigusemõistmisega tegeleb seadusandlikule ja täitevvõimule mittealluv kohtuvõim. Kõige täpsemini peetakse võimude lahususest kinni presidentaalsetes vabariikides. Presidentaalses vabariigis valib rahvas nii seadusandliku võimuorgani kui ka täitevvõimu juhiks oleva presidendi, kel on ministrite ametissevõtmisel vabad käed. Valitsus viib 8 ellu presidendi poliitilist kurssi. Presidendi ja tema valitsuse ülesandeks on seaduste täitmine. Et mõlemat võimu tasakaalustada, on presidendile antud vetoõigus (õigus lükata vastuvõetud seadusi tagasi)
Suurem osa ülemkodadest valitakse kaudsel teel (kas omavalitsuste poolt nagu Hollandis või omavalitsusi esindavate valijameeste poolt nagu Prantsusmaal). Kui ka ülemkoda valitakse otsesel valimisel, siis on alamkoja valimisviis teistsugune (võib olla isikuvalimine, aga ka valimine nimekirjade alusel proportsionaalsuse põhimõttel). Parlamentaarsetes riikides sõltuvad valitsuse koosseis ja eelarveasjad ainult alamkojast, ülemkoda on passiivne ja osaleb vaid seadusandluse alal. Presidentaalsetes riikides ei ole kodadevahelisi erinevusi, ülemkoja nimetuseks on senat. PRESIDENDI VALIMINE Ligi pooltes parlamentaarsetes riilddes valitakse president kaudselt (näit Eesti, Läti, Ungari, Kreeka jt). Kõige levinum on riigipea valimine parlamendi poolt. Otsevalimist eelistavad enamasti need maad, kus riigipeale on antud suur võim ja võimalus mõjutada valitsuse tööd. Peaaegu kõigis presidentaalsetes riikides valitakse riigipea üldistel otsestel valimistel ( USAs valib
Riigi kohus on kohustatud menetlema kõiki kaebusi. President(Riigipea) Riigipea on kas faktiliselt või nominaalselt kõrgeima riigivõimu kandjaks ja riigi kõrgeim esindaja suhtluses välisriikidega . Ainuisikuliseks riigipeaks võib olla ka päritavate võimuvolitustega monarh. Monarh on riigipea kellele kuulub kõrgema riigivõimu täius (absoluutne monarhia) või on monarhi võimutäius piiratud (parlamentaarne monarhia). Presidentaalsetes vabariikides kuulub riigipeale kogu täidev saatev võim. Eesti riigipea on Eesti vabariigi president kelle olulisemad ülesanded on: 1. Esindab Eesti riiki rahvusvahelises suhtlemises. 2. Kuulutab välja riigikogu korralised ja erakorralised valimised. 3. Nimetab vabariigi valitsuse ettepanekul Eesti vabariigi diplomaatilisi esindajaid ja võtab vastu välis diplomaatide volikirju. 4. Algatab põhiseaduse muutmise.
Pärast seaduse väljakuulutamist avaldatakse see 7 päeva jooksul Riigi Teatajas, pärast mida jõustub ta 10 päeva pärast II Seadlus ehk dekreet - riigipea normatiivne õigusakt või õiguse rakendamise akt, mille juriidiline jõud sõltub riigipea põhiseaduses kindlaks määratud õiguslikust seisundist. President võib anda seaduse jõuga seadlusi, kui Riigikogu ei saa kokku tulla ja seadluse andmiseks on tekkinud edasilükkamatud riiklikud vajadused. Presidentaalsetes vabariikides on presidential aga dekreediõigus igal ajal, kuid seal on seadlusel väiksem jõud kui seadusel. Presidendi seadlusele annavad kaasallkirjad(kontrasignatuurid) Riigikogu esimees ja peaminister, sest riigipea ei kanna poliitilist vastutust oma otsuste eest. Riigikogu tuleb kokku, president esitab seadlused, ja Riigikogu võtab vastu neid kinnitava või tühistava seaduse(Riigikogu kontrollõigus). Seadlusega ei saa
peaministrikandidaadi ülesseadmise õiguse üleminekust Riigikogule. Vabariigi President Eesti riigipea. Põhiseaduse kohaselt on Eestis parlamentaarne riigikorraldus ja seetõttu peab täidesaatev võim alati parlamendi usaldust omama. Vabariigi presidendi valib Riigikogu (2/3 häälteenamus) või Riigikogu liikmetest ja kohaliku omavalitsuse esindajatest moodustatud valimiskogu. Rahvas osaleb kaudselt Vabariigi Presidendi valimistel. Presidentaalsetes riikides valib presidendi üldistel otsestel valimistel rahvas. Riigikogu on korduvalt menetlenud põhiseaduse muutmise eelnõud, mis sätestaksid Vabariigi Presidendi otsevalimise. Praegusel valimiste süsteemil on mõned puudused: KOV esindajate kaasamisega valimiskogusse võivad maudselt osaleda ka välismaalased. Riigikogu häälteenamuse nõue 2/3 koosseisust on liiga range ja tõenäosus väike, et president valituks osutub
rahvamassid hakkavad vägivallatsema ning seaduslikkus ja kord kaovad (Venemaa pärast 1917. aasta veebruarirevolutsiooni). Kaasaja demokraatlikele riikidele on omane võimude lahusus ehk riigivõimu kolmikjaotus. Rahva valitud esinduskogu (parlament, riigikogu) tegeleb seadusandlusega, täidesaatev võim kuulub valitsusele (või riigipeale), seadusandlikule ja täitevvõimule mittealluv kohtuvõim tegeleb õigusemõistmisega. Kõige täpsemalt peetakse võimude lahususest kinni presidentaalsetes vabariikides. Presidentaalses vabariigis valib rahvas nii seadusandliku võimuorgani kui ka täitevvõimu juhiks oleva presidendi, kel on ministrite ametissevõtmisel vabad käed. Valitsus viib ellu presidendi poliitilist kurssi. Presidendi ja tema valitsuse ülesandeks on seaduste täitmine. Et mõlemat võimu tasakaalustada, on presidendile antud vetoõigus (õigus lükata tagasi seadusandlikus kogus vastuvõetud seadusi). Veto võib olla
päritavate võimuvolitustega monarh või teatud tähtajaks valitud president. Monarh on riigipea, kellele kuulub kõrgema riigivõimu täius (absoluutne monarhia) või on monarhi võimutäius piiratud (parlamentaarne ja konstitutsiooniline monarhia). President on kõrgeim ametiisik riigis, kes esindab riiki ja võtab seaduses sätestatud ulatuses osa seadusandliku võimu teostamisest. Riigipea pädevuses võib olla ka seadusandliku kogu laiali saatmine. Presidentaalsetes vabariikides kuulub riigipeale kogu täitevvõim. Eesti riigipea on Eesti Vabariigi President, kelle ülesannetest on olulisemad järgmised: •esindab Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises; •nimetab ja kutsub Vabariigi Valitsuse ettepanekul tagasi Eesti Vabariigi diplomaatilisi esindajaidja võtab vastu Eestisse akrediteeritud esindajate volikirjad; •kuulutab välja Riigikogu korralised ja erakorralised valimised;
oma ametikohustusi täita üle 3 kuu järjest (siis korraldatakse VP erakorralised valimised). Vabariigi presidenti ei ole võimalik nö tagasi kutsuda ega ka ei ole võimalik avaldada talle umbusaldust. 7. Presidendi ennetähtaegse tagandamise vajalikkusest ja võimalikkusest. Kas Eestis peaks võimalik olema? Mis alustel ja millises korras? V: Presidendi ennetähtaegne tagandamine on vajalik eelkõige presidentaalsetes riikidest. Parlamentaarsetes riikides ei ole selle vajalikkus kuigi suur, sest presidendil on ainult esinduslik roll. Küll aga, kui president ei suuda esindada riiki korrektselt, ehk ta rikub riigi mainet kuidagi, siis minu arvates peaks olema võimalik presidenti ennetähtaegselt tagandada. Nii ka Eestis. Tagandamise kord peaks olema järgmine: Vabariigi valitsus avaldab umbusaldust ja kui siis Riigikogu otsustab Riigikogu koosseisu 2/3 häälteenamusega. 8
Ainuisikuliseks riigipeaks võib olla kas päritavate võimuvolitustega monarh või teatud tähtajaks valitud president. Monarh on riigipea, kellele kuulub kõrgeima riigivõimu täius (absoluutne monarhia) või kelle võimutäius on piiratud (parlamentaarne ja konstitutsiooniline monarhia). President on kõrgeim ametiisik riigis, kes esindab riiki ja võtab seaduses sätestatud ulatuses osa seadusandliku võimu teostamisest. Riigipea pädevuses võib olla ka seadusandliku kogu laialisaatmine. Presidentaalsetes vabariikides kuulub riigipeale kogu täitevvõim. Eesti riigipea on Vabariigi president, kes 1. esindab Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtluses; 2. nimetab ja kutsub Vabariigi Valitsuse ettepanekul tagasi Eesti Vabariigi diplomaatilisi esindajaid ning võtab vastu Eestisse akrediteeritud esindajate volikirjad; 3. kuulutab välja Riigikogu korralised ja erakorralised valimised; 4. kuulutab välja seadusi (võib jätta ka välja kuulutamata) ning kirjutab alla
c) muuta 51 poolthäält nõudvaid seadusi. Demokraatliku ühiskonna valitsemine Ühiskonnaõpetus I kursus Koostaja: P.Reimer 11 5. Täidesaatev võim: 5.1. Valitsuse moodustamine: Täidesaatvat riigivõimu teostab demokraatlikus riigis valitsus, kes viib ellu riigi sise-, välispoliitikat. Valitsust juhib peaminister (parlamentaarsetes riikides) või riigipea (presidentaalsetes riikides). Valitsuse koosseisu kuuluvad veel täitevvõimu erinevaid valdkondi juhtivad ministrid, kellel on tavaliselt erakondlik ja ideoloogiline taust. a) Presidentaalses riigis nimetab kodanike poolt otse valitud president ametisse uue valitsuskabineti, mis kinnitatakse parlamendi ülemkoja poolt. Valitsuse liikmed (ministrid) vastutavad täidesaatva võimu pea - presidendi ees. President võib valitsuse
c) muuta 51 poolthäält nõudvaid seadusi. Demokraatliku ühiskonna valitsemine Ühiskonnaõpetus I kursus Koostaja: P.Reimer 5. Täidesaatev võim: 5.1. Valitsuse moodustamine: Täidesaatvat riigivõimu teostab demokraatlikus riigis valitsus, kes viib ellu riigi sise-, välispoliitikat. Valitsust juhib peaminister (parlamentaarsetes riikides) või riigipea (presidentaalsetes riikides). Valitsuse koosseisu kuuluvad veel täitevvõimu erinevaid valdkondi juhtivad ministrid, kellel on tavaliselt erakondlik ja ideoloogiline taust. a) Presidentaalses riigis nimetab kodanike poolt otse valitud president ametisse uue valitsuskabineti, mis kinnitatakse parlamendi ülemkoja poolt. Valitsuse liikmed (ministrid) vastutavad täidesaatva võimu pea - presidendi ees.
teaostamises. Sageli on riigipea pädevuses teatud ametnike ametissenimetamine ning vabastamine, sealhulgas tihti ka valitsuseliikmete, kuigi see pädevus on suhteliselt formaalne parlamentaarses riigis. Riigipea pädevuses võib olla ka seadusandliku kogu laialisaatmine, kas siis üleüldse või teatud juhtudel (vastavalt põhiseadusele, kehtiv ka eestis). Teistsugune on olukord presidentaalsetes riikides kus riigipeale kuulub kogu täitevvõim. Riigipea võib siis olla ka valitsusjuht ja presidentaalsetes riikides on riigipeal märkimisväärne seadusandlik õigus. President võib anna seaduseid ning dekreete üsna ulatuslikes valdkondades. Eesti põhiseaduses on presidendi pädevus loetletud paragrahvis 78 ja võib öelda et tegemist on peamiselt esindusfunktsioonidega. · Kohtuvõim võrreldes seadusandliku ja täitevvõimuga on väga piiratud ja
d'Hondti jagajate modifitseeritud meetodil. Valituks osutuvad nimekirjas enim hääli saanud kandidaadid. Üksikkandidaati käsitletakse ühest kandidaadist koosneva nimekirjana. Liitriikides on kahekojalised parlamendid, ülemkoja liikmed esindavad osariike ja neid valitakse enamasti kõigist osariikidest võrdne arv. Unitaarriikides parandab ülemkoda seadusandluse ja üldse parlamendi tegevuse kvaliteeti. Parlamentaarsetes riikides on ülemkojad tagaplaanil. Presidentaalsetes riikides on ülemkoda parlamendi tähtsam osa (nimetatakse senat). Poliitilised voolud e ideoloogiad Sõna ideoloogia tuleneb kreeka keelest (ideo - mõiste, logos - käsitlus). Lihtsustatult võiksime mingit ideoloogiat mõista kui teatud maailmavaadet, millel on seos mingi suurema filosoofilise süsteemiga. Alalhoidlikkus ja vabameelsus 18. sajandil ja 19. sajandi alguses Poliitiliste voolude kõige sagedamini kasutatavad mõisted parempoolsus ja vasakpoolsus on pärit 18. saj
Ainuisikuliseks riigipeaks võib olla kas pärinevate võimuvolitustega monarh või teatud tähtajaks valitud president. Ta on riigipea, kellele kuulub kõrgema riigivõimu täius (absoluutne monarhia) või on monarhi võimutäius piiratud (parlamentaarne ja konstitutsiooniline monarhia). Ta on kõrgeim ametiisik riigis, kes esindab riiki ja võtab seaduses sätestatud ulatuses osa seadusandliku võimu teostamisest. Tema pädevuses võib ka olla seadusandliku kogu laialisaatmine. Presidentaalsetes vabariikides kuulub riigipeale kogu täitevvõim. Eesti riigipea on Eesti Vabariigi president Kohtuvõim Kohtuvõim - õigustmõistev võim. See teeb otsused olenevalt seadustest ja lahendab kaasusi kohtumenetluse käigus. Kohtunikud nimetatakse ametisse eluks ajaks. Kohtusse võib pöörduda iga EV kodanik, kui tema õigusi või vabadusi on piiratud. Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline. Eesti kohtusüsteem 1) Esimese astme kohus o Maakohus
President juhib riigi valitsust (administratsiooni), täites ise ka peaministri ülesandeid. Departemangude juhid (meie mõistes ministrid) nimetab ta ametisse ilma Kongressiga (st parlamendiga) läbi rääkimata või Kongressi erakondlikku koosseisu arvestamata. President otsustab ka ministrite tagandamise. Seega on presidendil USA-s palju rohkem vabadust täidesaatva võimu komplekteerimisel kui Eesti-taolises parlamentaarses riigis. Erinev on seegi, et USA-s (ja ka teistes presidentaalsetes riikides) vahetub valitsuse koosseis peale presidendi-, mitte peale parlamendivalimisi. Seadusandliku võimu institutsiooniks on USA-s kahekojaline parlament ehk Kongress. Seaduste algatamise õigus on vaid parlamendisaadikutel, kuid president avaldab seadusloomele tugevat mõju oma seisukohtadega, mis lisatakse Kongressi saabuvatele eelnõudele. Lisaks kuulub presidendile vetoõigus – õigus lükata parlamendis vastu võetud seadus tagasi
võeti vastu 1938.a PS §1 alusel, sest sellist PS vastuvõtmise alust, kui 1992. a kasutati, 1938.a PS ette ei näinud. Peale preambulit paiknevad K-des peatükid. Küllalt sageli 1.ptk-s üldisemaid fundamentaalsemaid põhimõtteid sisaldavad normid (ka Eestis). Saksamaal algab PS- e peatükiline osa põhiõiguste ja vabadustega. Parlamentaarsetes vabariikides on harilikult järgmiseks ptk-ks parlament, riigipea, valitsus jm riigiorganeid käsitlevad ptk-id. Presidentaalsetes vabariikides ja monarhiates eelneb parlamendi ptk-le ptk riigipeast. Föderaalriikides reguleeritakse eraldi ptk föderaalvõimu ja föderatsiooni subjektide vahekordi. Harilikult lõpeb Kn ptk-ga, mis reguleerib tema enese muutmist. §2 Konstitutsiooni vastuvõtmine Uue tervikliku K-i puhul on enamasti tegemist poliitiliste jõudude kompromissiga või omalaadse poliitilise vaherahuga. ( tänu kompromissilisele iseloomule on K-id
seaduses sätestatud ulatuses osa ka seadusandliku võimu teostamises. Sageli on riigipea pädevuses teatud ametnike ametissenimetamine ning vabastamine (diplomaadid, sõjaväe juhtkond ja õiguskantsler) , sealhulgas tihti ka valitsuseliikmete, kuigi see pädevus on suhteliselt formaalne parlamentaarses riigis. Riigipea pädevuses võib olla ka seadusandliku kogu laialisaatmine, kas siis üleüldse või teatud juhtudel (vastavalt põhiseadusele, kehtiv ka Eestis). Teistsugune on olukord presidentaalsetes riikides kus riigipeale kuulub kogu täitevvõim. Riigipea võib siis olla ka valitsusjuht ja presidentaalsetes riikides on riigipeal märkimisväärne seadusandlik õigus. President võib anna seaduseid ning dekreete üsna ulatuslikes valdkondades. Eesti põhiseaduses on presidendi pädevus loetletud paragrahvis 78 ja võib öelda et tegemist on peamiselt esindusfunktsioonidega. Eesti Vabariigi president on Eesti riigipea. Tal on põhiseaduse alusel 20 ülesannet või
Tuleb aga arvestada sellega, et kõik need avaldused, deklaratsioonid ja pöördumised, mida riigikogu vastu võtab, ei sisalda mitte kunagi õigusi ega kohustusi, ja seega nendel ei ole kunagi juriidilist jõudu. Seadlus ehk dekreet riigipea normatiivne õigusakt. Selle seadluse ehk dekreedi juriidiline jõud sõltub sellest, milline on põhiseadusega kindlaks määratud presidendi õiguslik seisund riigis. Riigipea dekreedi õigus on tavaliselt ulatuslik presidentaalsetes riikides. Parlamentaarsetes riikides puudub presidendil õigus dekreete anda või see dekreetide andmine on äärmiselt piiratud. Meie põhiseaduse §109 annab presidendile õiguse anda välja normatiivakti (dekreeti), kuid seda omapäraste piirangutega kui riigikogu ei saa kokku tulla ja seaduse andmiseks on tekkinud edasilükkamatud riiklikud vajadused. Peale dekreetide annab president välja ka otsuseid ja käskkirju
nimekirjade vahel samuti d'Hondti jagajate modifitseeritud meetodil. Valituks osutuvad nimekirjas enim hääli saanud kandidaadid. Üksikkandidaati käsitletakse ühest kandidaadist koosneva nimekirjana. Liitriikides on kahekojalised parlamendid, ülemkoja liikmed esindavad osariike ja neid valitakse enamasti kõigist osariikidest võrdne arv. Unitaarriikides parandab ülemkoda seadusandluse ja üldse parlamendi tegevuse kvaliteeti. Parlamentaarsetes riikides on ülemkojad tagaplaanil. Presidentaalsetes riikides on ülemkoda parlamendi tähtsam osa (nimetatakse senat). POLIITILISED VOOLUD E IDEOLOOGIAD Sõna ideoloogia tuleneb kreeka keelest (ideo - mõiste, logos - käsitlus). Lihtsustatult võiksime mingit ideoloogiat mõista kui teatud maailmavaadet, millel on seos mingi suurema filosoofilise süsteemiga. Alalhoidlikkus ja vabameelsus 18. sajandil ja 19. sajandi alguses Poliitiliste voolude kõige sagedamini kasutatavad mõisted parempoolsus ja vasakpoolsus on pärit 18. saj
päritavate võimuvolitustega monarh või teatud tähtajaks valitud president. Monarh on riigipea, kellele kuulub kõrgema riigivõimu täius (absoluutne monarhia) või on monarhi võimutäius piiratud (parlamentaarne ja konstitutsiooniline monarhia). President on kõrgeim ametiisik riigis, kes esindab riiki ja võtab seaduses sätestatud ulatuses osa seadusandliku võimu teostamisest. Riigipea pädevuses võib olla ka seadusandliku kogu laiali saatmine. Presidentaalsetes vabariikides kuulub riigipeale kogu täitevvõim. Eesti riigipea on Eesti Vabariigi President, kelle ülesannetest on olulisemad järgmised: ·esindab Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises; ·nimetab ja kutsub Vabariigi Valitsuse ettepanekul tagasi Eesti Vabariigi diplomaatilisi esindajaidja võtab vastu Eestisse akrediteeritud esindajate volikirjad; ·kuulutab välja Riigikogu korralised ja erakorralised valimised;
päritavate võimuvolitustega monarh või teatud tähtajaks valitud president. Monarh on riigipea, kellele kuulub kõrgema riigivõimu täius (absoluutne monarhia) või on monarhi võimutäius piiratud (parlamentaarne ja konstitutsiooniline monarhia). President on kõrgeim ametiisik riigis, kes esindab riiki ja võtab seaduses sätestatud ulatuses osa seadusandliku võimu teostamisest. Riigipea pädevuses võib olla ka seadusandliku kogu laiali saatmine. Presidentaalsetes vabariikides kuulub riigipeale kogu täitevvõim. Eesti riigipea on Eesti Vabariigi president, kelle ülesannetest on olulisemad järgmised: ·esindab Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises; ·nimetab ja kutsub Vabariigi Valitsuse ettepanekul tagasi Eesti Vabariigi diplomaatilisi esindajaidja võtab vastu Eestisse akrediteeritud esindajate volikirjad; ·kuulutab välja Riigikogu korralised ja erakorralised valimised;
päritavate võimuvolitustega monarh või teatud tähtajaks valitud president. Monarh on riigipea, kellele kuulub kõrgema riigivõimu täius (absoluutne monarhia) või on monarhi võimutäius piiratud (parlamentaarne ja konstitutsiooniline monarhia). President on kõrgeim ametiisik riigis, kes esindab riiki ja võtab seaduses sätestatud ulatuses osa seadusandliku võimu teostamisest. Riigipea pädevuses võib olla ka seadusandliku kogu laiali saatmine. Presidentaalsetes vabariikides kuulub riigipeale kogu täitevvõim. Eesti riigipea on Eesti Vabariigi president, kelle ülesannetest on olulisemad järgmised: ·esindab Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises; ·nimetab ja kutsub Vabariigi Valitsuse ettepanekul tagasi Eesti Vabariigi diplomaatilisi esindajaidja võtab vastu Eestisse akrediteeritud esindajate volikirjad; ·kuulutab välja Riigikogu korralised ja erakorralised valimised;
põhiseaduse tekst). Harilikult on demokraatlikes riikides põhiseaduse II peatükiks põhiõigusi ja vabadusi käsitlev peatükk, et rõhutada õiguste ja vabaduste erilist tähtsust ühiskonna ja riigi jaoks. Tavapärasest erinevalt on Saksa põhiseaduses õiguste ja vabaduste peatükk esimene. See on reaktsiooniks natsistlikul Saksamaal toimunule. Parlamentaarsetes riikides on järgmiseks peatükiks harilikult parlamenti käsitlev peatükk, järgnevad presidendi ja valitsuse peatükid. Presidentaalsetes riikides järgneb õiguste-vabaduste peatükile sageli presidendi peatükk. Järgnevad teisi riigiorganeid käsitlevad peatükid. Küllalt sageli on eraldi peatükiks seadusandlik protseduur. Föderaalriikides on enamasti eraldi peatükiks peatükk, mis käsitleb föderatsiooni ja osariikide vahekorda. Eraldi peatükiks on konstitutsiooni muutmise kord. Vanalt konstitutsioonilt uuele üleminekut reguleerib tavaliselt kas konstitutsiooni viimane peatükk või
annaabi.ee 
