docstxt/123711631942682.txt
Prantsusmaa Referaat Tallinn 2007 Sisukord Sisukord 2 Sissejuhatus 3 Töö sisu 4-13 Kokkuvõtte 14 Kasutatud kirjandus 15 2 3 Sissejuhatus Ma valisin selle teema, sest ma ise olen Prantsusmaal käinud. Eriti meeldis mulle Prantsusmaa pealinn Pariis. Sellest tahtsin rohkem teada. Seal on Eefeli torn, Luuvri muuseum ,Versai muuseum, Disneyland, Loomaaed ja palju muud huvitavat. Pariisi linna ajalooline südamik on Cité saar. Seine`i jõgi jaotab linna põhjapoolseks paremkaldaks ja lõunapoolseks vasakkaldaks. Töö sisu 4 Prantsusmaa Pariis (ladina keeles Lutetia) on Prantsusmaa pea...
Prantsusmaa Sisukord 1. Prantsusmaa üldandmed 2. Geograafiline asend 3. Prantsusmaa loodus 4. Majandus 5. Suuremad linnad 6. Turism 7. Huvitavaid fakte 8. Pilte Prantsusmaa ehitistest 9. Kasutatud kirjandus Prantsusmaa üldandmed Pealinn: Pariis ( 2,2 miljonit elanikku) Pindala: 550 000 km² Riigikeel: prantsuse keel Rahvaarv: 63,9 miljonit Riigikord: vabariik Riigipea: president Nicolas Sarkozy (alates 6. mai 2007.a.) Peaminister: François Fillon Rahvuspüha: 14. juuli, Bastille vallutamise aastapäev (1789) Lipp: trikoloor- vertikaalvöödid, sinine- valge- punane Hümn : "Marseljees" Allons enfants de la Patrie... Rahaühik : euro (); 1 = 15,6 EEK; 1 EEK = 0,06 Alates 17. veebruarist 2002 on käibel ainult euro. Rahvuslik koosseis : 92% prantslasi, 3% põhja-aafriklasi, 2% sakslasi, 1% br...
Kõik Prantsusmaa kohta, Väga täpne. Joonised ja diagrammid.
Tallinna Tööstushariduskeskus Prantsusmaa Referaat Autor: Marilin Maarjakõiv 101 RS Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus ...................................................................................3 Üldandmed ...................................................................................4 Geograafiline asend .........................................................................4 Riigi arengutase..............................................................................5 Rahvastik......................................................................................5 Soolis-vanuseline koosseis..................................................................6 Linnastumine..................................................................................6 Turism..................................................
b Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level 547 030 km2 59, 0 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level - Fifth level Click to edit Master text styles Second level ...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD Katre Amann PRANTSUSMAA Referaat Juhendaja: Ene Külaots Pärnu 2011 Sissejuhatus · Prantsuse Vabariik on Lääne-Euroopa riik, mille naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Sveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania. · Prantsusmaa on Euroopa Liidu asutajaliige, kuulub NATO-sse ja on ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige · Riigihümn - Marseljees · Prantsusmaa pealinn - Pariis · Pindala - 547 030 km2, meretaguste piirkondadega 674 843 km2 · President Nicolas Sarkozy · Rahaühik euro · Riigikeel on prantsuse keel · Juhtlause - Liberté, Égalité, Fraternité ( Vabadus, võrdus, vendlus ) · Riigikord Vabariik · Rahvastiku tihedus - 110 in/km² · Inimeste arv : 64 102 000 · Riigilipp : Vertikaalselt : sinine- valge-punane Prantsusmaa lipp on prantsusmaa...
Prantsusmaa 1) Üldised andmed. Prantsuse Vabariik on Lääne-Euroopa riik, mille naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Sveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania. Pealinnaks on Pariis. Pindala 547 030 km2 . Rahvaarv 62 814 233 (ilma meretaguste piirkondadeta). Rahaühik euro, SKT elaniku kohta 33 678 USD. 2) Ajaloolised linnad. Pariis ehk Prantsusmaa pealinn on üks vanemaid linnu Euroopas. Algselt oli seal keldi hõimu parisiide asula, 1. sajandil eKr vallutasid selle roomlased. 987 sai linn Prantsusmaa pealinnaks, keskajal oli see Euroopa suurim linn. Marseille on linn Lõuna-Prantsusmaal, Provence-Alpes-Côte d'Azuri piirkonna ja Bouches-du-Rhône departemangu keskus. Marseille on elanike arvult Prantsusmaa teine linn ja suuruselt kolmas linnastu. Linna asutasid umbes 7. sajandil eKr kreeklased, kes nimetasid linna (Massalia). 49 eKr vallutasid linna roomlased. 121...
Vinni-Pajusti Gümnaasium Prantsusmaa 17 ja 18 sajand Filosoofide kodumaal Prantsusmaal oli võimul absoluutne monarhia, aga 18. Sajandi keskpaiku hakkas see ilmutama nõrkuse märke.Riiki, mille Louis XIV oli muutnud Euroopa võimsaimaks jõuks, vaevas mitmepalgeline poliitiline, rahanduslik ja ühiskondlik kriis, mille jaoks uudsetel valgustusideedel oli pakkuda küll ohtralt kriitikat, aga vähe konstruktiivseid lahendusi, kuidas Prantsusmaad ja selle riigiaparaati ümber kujundada. Võimu Jaotus Louis XIV ajal oli poliitiline võim koondunud põhiliselt Versailles`s asuvasse kuninga õukonda.Prantsusmaal ei olnud mingit tõhusamalt tegutsevat esindusorganit, sest generaalstaadid olid viimati koos käinud aastal 1614.Oma sõna seaduses oli öelda parlamentidel, aga need kujutasid enesest eeskätt juristidest koosnevaid privilegeeritud kogusid, millel ei olnud rahv...
ookeanis Newfoundlandist veidi lõunas. Kogu Prantsusmaa pinnast on metsade all vaid 25%. Metsa on rohkem säilinud mäestikes - nõlvade alumises osas leht- ja segametsad, kõrgemal okasmetsad. Prantsusmaa on tüüpiline lehtmetsade loodusvööndis paiknev ülesharitud piirkond, kus looduslikku taimkatet on vähe säilinud. Sarnase loodusega on teisedki Euroopa lääne- ja keskosa riigid, kus metsad on asendatud põldude, aedade ja tööstuspiirkondadega. Enamik Prantsusmaast on madal ja tasane, tema edela- ja kagupiiril aga kõrguvad noored mäestikud - Püreneed ja Alpid. Prantsusmaal leidub ka vanu, kulunud mäestikke ja mäemassiive: idapiiril laskuvad järsult Reini orgu Vogeesid ja kirdes on Belgia piiril Ardennid. Keskmiselt 700 - 800 m kõrgune Prantsuse Keskmassiiv riigi lõunaosas on tekkinud keskaegkonna kurrutustel ja ümber kujunenud uusaegkonna alpi kurrutusel. Viimasel kurrutusel esines seal murranguid, mida saatis vulkanism.
France Koostaja: Gristi Adrat Juhendaja: Elle Mäe Rühm : TTP-10 Geography Area: 551,670 sq.km Capital: Paris Largest cities : Marseille, Lyon, Toulouse, Strasbourg, Nice, Rennes, Lille, Bordeaux. Climate: Generally cool winters and mild summers, but mild winters and hot summers along the Mediterranean; occasional strong, cold, dry, north-to- northwesterly wind known as mistral People Nationality: France Population: 65.0 million Language: French Religion: Roman Catholic , Muslim, Protestant Flag and the coat of arms Transportation Airports ( plane) Heliports ( helicopter) Railways ( train) Roadways (cars) Watervays ( ship) Music France boasts a wide variety of indigenous folk music, as well as styles played by immigrants from Africa, Latin America and Asia. ...
5) Kuidas kujunes Prantsusmaast tööstusriik ? Varasema põllumajandusmaa , kus põhialaks oli põllundus hakkas kiiresti arenema tööstusriik. Eriti arenes siidi-,sameti-,parfümeeria-,kunstkäsitöö- ja igasuguste moekaupade tööstus. Kiiresti arenesid ka : masinate , autode ja keemiakaupade tootmine. Tänu kalarikastele ranikumeredele oli Prantsusmaal palju kalureid. Hästi tunti Prantsuse sardiine oliiviõlis, rohkelt müüdi ka turski ja heeringaid. 6) Kirjelda Suurbritannia sisepoliitiline elu. Kas see oli stabiilne ? Toimis põhiseaduslik monarhia. Riigipeaks oli kuningas või kuninganna , kes vaid esindas riiki üritustel.Seadusi võttis vastu parlament, eesotsas peaminister. Peamiseks erakonnaks sai Tööerakond. Tööerakondlased muutusid konservatiivide põhilisteks vastasteks. Enamus ajast valitses riiki konservatiivid. Poliitiline elu ei olnud väga rahulik. Võitlus oli üsna terav ning valitsused vahetusid tihti. ...
Geograafiline asend Prantsusmaa asub Lääne-Euroopas. Tema naaberriikideks on Belgia, Saksamaa, Sveits, Itaalia, Hispaania, Luksemburg, Monako ja Andorra. Prantsusmaalt on Andorrasse 56.6 km, Belgiasse 620 km, Saksamaale 451 km, Itaaliasse 488 km, Luksemburgi 73 km, Monakosse 4.4 km, Hispaaniasse 623 km ja Sveitsi 573 km. Tartust on Prantsusmaa pealinn Pariisis linnulennult 1913 km. Pindala Prantsusmaa pindala on 643,427 km2. Eesti on Prantsusmaast umbes 14 korda suurem. Prantsusmaaga enam-vähem sama suured on Afganistaan ja Somaalia. Prantsusmaa on suuruselt 49. kohal ja Euroopas suuruselt 3. riik. Rahvastik Prantsusmaal elab 64,057,792 inimest (2009), mis on 49 korda suurem eestlaste rahvaarvust. Prantsusmaast umbes 3 miljonit elanikku vähem elab Inglismaal ja 2 miljonit elanikku rohkem elab Tai kuningriigis. Prantsusmaa on rahvaarvu poolest maailmas 22. riik. Riigi korraldus.
2008 Prantsusmaa Koostaja:Daire Viljaste Lauka Põhikool Prantsusmaa Prantsuse Vabariik on Lääne-Euroopa riik, mille naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Sveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania. Prantsusmaa on Euroopa Liidu asutajaliige, kuulub NATO-sse ja on ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige Üldandmed Keel Prantsuse keel Pealinn Pariis Pindala 547 030 km² Rahvaarv 64 102 000 inimest Raha euro ( enne 1999.aastat oli Prantsuse frank ) Lipp Prantsusmaa lipp on Prantsusmaa ametlik lipp. Lipp on kasutusel 14.juulist 1790 ning see koosneb kuninga värvist(valge) Pariisi värvidest (sinine ja punane) Marianne Marianne (mar´jann) on Prantsusmaa rahvuslik sümbol. Esimest korda hakati naist, kes kannab Früügia mütsi, kujutama Vabariig...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Kristel Tilk 031K Prantsusmaa Referaat Juhendaja: Ülle Toots Prantsusmaa Kristel Tilk Tallinn 2011 Asukoht .................................................................................................................................3 Faktid Prantsusmaa kohta.......................................................................................................3 Loodus....................................................................................................................................5 Pinnamood..........................................................................................................................5 Kliima....
: Karolingide lõpp-Kapetingide algus, Philippe II Auguste, Louis IX Püha, Philippe IV Ilus, Templirüütlite häving; 2) Kuningavõim ja parlament Inglismaal, alap.: Inglismaa elanike jagunemine, Henry II Seaduseandja, Suur vabaduskiri, Inglise parlamendi sünd, Suhted Walesi, Šotimaa ja Iirimaaga; 3) Saja-aastane sõda, alap.: Mik just Saja-aastane sõda?, Sõja algus ja Crécy lahing, Raskete katsumuste aeg, Sõda jätkub; 4) Inglismaast ja Prantsusmaast saavad tugeva keskvõimuga riigid, alap.: Rooside sõda Inglismaal 1455-1485, Henry VII, Prantsusmaa pärast Saja-aastast sõda, Inglismaast ja Prantsusmaast saavad tsentraliseeritud riigid. Lõpus on ka väike kokkuvõte
· Albaania - 28. november 1912, vabanes Türgi võimu alt. · Ameerika Ühendriigid - 4. juuli 1776, Iseseisvusdeklaratsiooni vastuvõtmine · Angola - 11. detsember 1975, Portugal tagas oma endisele kolooniale iseseisvuse. · Argentina - 9. juuli 1816, iseseisvus Hispaaniast. · Austraalia - 1. jaanuar 1901 · Botswana - 30. detsember 1966 · Brasiilia - 7. september 1822, iseseisvus Portugalist. · Burkina Faso - 5. august 1960, iseseisvus Prantsusmaast. · Burundi - 1. juuli 1962, iseseisvus Belgiast. · Colombia - 20. juuli 1810 · Costa Rica - 15. september 1821 · Eesti - 24. veebruar 1918 · El Salvador - 15. september 1821 · Filipiinid - 12. juuni 1898 · Grenada 7. veebruar 1974 · Guatemala - 15. september 1821 · Gruusia - 26. mai 1918 · Haiti 1. jaanuar 1804, vabanes Prantsusmaa võimu alt. · Honduras - 15. september 1821 · Horvaatia - 8. oktoober 1991
Reini Liit kohustas liidus olnud riike osalema Prantsusmaa impeeriumi vallutussõdades; liidus olnud riigid lahkusid kõik Püha Rooma riigist, mis lakkas üldse olemast. Euroopa valitsejad aga ei tunnustanud Napoleoni võimu ning need riigid jätkasid sõjategevust Prantsusmaa vastu, et taastada vana kord. Tänu sellele saigi Prantsusmaa peamiseks vastaseks sel ajal Euroopa enim arenenud riik Inglismaa, kellega liitusid kõik teised riigid. Sõjaliselt Inglismaa koos liitlastega aga Prantsusmaast ning Napoleoni vägedest jagu ei saanud, ainult meresõjas saatis Napoleoni ebaõnn. Peale kontinentaalblokaadi kuulutamist Inglismaale, suurendas too aga kaubavahetust ülemerekolooniatega ning hakkas Prantsusmaa ja nende liitlaste kaubalaevu kaaperdama. Prantsusmaa liitlasteks olid Preisimaa, Austria, Venemaa, Taani ja Norra. Prantsusmaa vasallriigid olid aga Hispaania, Sveits, Itaalia ja Poola. Niimoodi oli Napoleon loonud
Euroopa Napoleoni sõdade ajal Nö Napoleoni sõjad toimusid 19. sajandil ning sellesse oli kaasatud kogu Euroopa. Sõjad said alguse peale 1799. aasta riigipööret, mil jäi püsima vabariik, kuid võim läks Napoleoni kätte. Napoleon püüdles ainuvalitsemise poole ning tegi palju ümberkorraldusi. Ta parandas riigi majanduslikku olukorda ja ta tõusis rahva seas suureks autoriteediks. Napoleoni sõdadega väljus osa Prantsusmaast kontrolli alt. Kontrolli alt väljunud riigid liideti teiste Prantsusmaa riikidega ja need moodustasid Reini Liidu, mille eesotsas oli Napoleon. Euroopa riikide valitsejad jätkasid Prantsusmaa vastast sõda ning Prantsusmaa peamiseks vaenlaseks sai Inglismaa. Inglismaa oli enim arenenud riik, mistõttu liitusid sellega ja võtsid Inglismaast eeskuju ka teised riigid, kuid Napoleonist ei saadud sõdaliselt jagu.
1. Millal sai Napoleonist Prantsuse keiser? Kuidas oli keisririik korraldatud? (lk 90) 1804. aastal. Prantsusmaast sai taas monarhistlik riik, tugevnes isevalitsuslik võim, kõik olulisemad otsused kehtestati keisri korraldustega või Senati otsustega. Võeti vastu ,,Tsiviilkoodeks", mis sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees, eraomanduse puutumatuse ning kiriku lahutamise riigist. 2. Miks jätkusid Napoleoni ajal Prantsusmaa sõjad teiste Euroopa riikidega? (lk 91) Nimeta Napoleoni suurimad sõjalised saavutused! (lk 90-92)
Napoleoni ümberkorraldused ja ning vastuvõetud seadused Prantsusmaal said eeskujuks paljudele teistele riikidele. Nende mõjul toimusid reformid Preisimaal, Austrias, Itaalias, Venemaal ja teistes riikides. Prantsusmaa ülemvõim Euroopas Pärast Preisimaa ja Austria sõjalist purustamist ning liitlassuhete sisseseadmist Venemaaga saavutas Prantsusmaa impeerium oma võimsuse tipu. 1810. aastaks sõltus enamik Euroopa riike kas otseselt või kaudselt Prantsusmaast. Oma ülemvõimu kehtestamiseks kasutas Prantsusmaa mitmesuguseid meetoteid. Need varieerusid otsesest sõjalisest vallutusest liitlassuhete sõlmimiseni. Vallutustega oli Prantsuse keisririigiga liidetud Belgia, Holland, osa Itaaliast, Illüüria ja Loode-Saksamaa. Prantsusmaaga liideti ka paavsti valdused. Mitmed Euroopa riigid olid Prantsusmaa vasallriigid, mida valitsesid enamasti Napoleoni lähisugulased.
Inglismaa jäi kontinentaalblokaadi. Blokaad oli tõesti tugevaks hoobiks Inglismaa majandusele. Preisimaa purustamise järel algas sõjategevus Venemaa ja Prantsusmaa vahel, mis lõppes 1807. aastal Napoleoni hiilgava võiduga. Prantsuse Vene suhted Venemaaga: tilistide ala peeti alandavaks, kontinentaal plokaad oli majanduslikult halb, Aleksander I ei suutnud andestada Austerlitzi lahingu kaotust. Napoleoni langus 1810. aastaks sõltusid enamik Euroopa riike kas otseselt või kaudselt Prantsusmaast. Oma ülemvõimu kehtestamiseks kasutas Prantsusmaa mitmesuguseid meetoteid. Vallutustega oli Prantsusmaa keisririigiga liidetud Belgia, Holland, osa Itaaliast, Ilüüria ja Loode-Saksamaa. Prantsusmaast sõltusid ka tema liitlased Austria, Preisimaa, Venemaa ja Taani. Nii oli Napoleoni loonud Prantsusmaast sõltuva poliitilise süsteemi Euroopas, millest väljapoole jäid üksnes täieliku sõltumatuse säilitanud riigid- Inglismaa, Rootsi, Portugal ja Türgi. Nendest
Prantslastel tuli taas kaitsele asuda. 1793.aastal kandus sõjategevus uuesti Prantsusmaale. 1793.a septembris algas Prantsuse armee 17 kuud kestnud vastupealetung, mis lõppes sissetungiga Hollandisse. Revolutsioonisõjad muutusid vallutussõdadeks, mille eesmärgiks oli juba uute alade vallutamine. 1795.aastal sõlmisisd Hispaania ja Preisimaa Prantsusmaaga rahu. 1797.a tegid seda sama Austria. Veneetsia jagati Prantsusmaa ja Austria vahel, Itaalias ja Sveitsis moodustati mitu Prantsusmaast sõltuvat riiki. 1798.a alustasid Napoleoni väed Egiptuse alistamist, et seeläbi ohustada Inglismaa valdusi Indias. Prantsusmaa sõjaliste vallutuste jätkumine sundis Euroopa riike moodustama 2. Prantsusmaa- vastase koalitsiooni, kuhu kuulusid Inglismaa, Venemaa, Austria ja Türgi. Vana korra kokkuvarisemisega püüdis revolutsioon luua ka uut olustikku. Suured muutused leidsid revolutsiooni ajal aset ka moes, kõnetlusvormis, moraalis ja vähendati kiriku mõju.
Sõjakunsti pöördepunkt Rüütliväge on võimalik lüüa. Algas tulirelvade kasutamine välilahinguis. Inglased võtsid kasutusele "tuletoru"- kahuri eelkäija. "tuletoru" Uued lahingud 1356.aastal toimub Poitiers`lahing, kus prantslased saavad taas inglastelt lüüa. Vangi langeb ka tollane Prantsuse kuningas Charles V (13641380), kes vabastati alles pärast tohutu lunaraha maksmist. 1360.aastal sõlmitud rahu tulemusel läks suur osa Edela- Prantsusmaast inglastele. Ja siis ilmus "must surm" Must surm tappis ainuüksi Euroopas 25 miljonit inimest ning ka Aasias kindlasti miljoneid. Tegu oli muhkkatku ühe vormiga, millele anti nimi nahale tekkivate mustade paisete järgi. Paised (katkumuhud) tekkisid ka kubeme piirkonda ja kaenlaalustesse. Ohvrid surid tavaliselt mõni tund pärast sümptomite ilmnemist. Katku kandsid edasi rottidel elavad kirbud, kes elasid ka inimestel. Hiljem muutus must surm kopsukatkuks ja levis inimeselt
· Võrdsus · Aadlike eesõiguse kaotamine · Vabadused · Absolutismi lõpp · Rahvuste suveräänsuse väljakuulutamine · Riigivõim ja kohtuasutused tuginevad Prantsusmaa mudelile Prantsusmaa ülemvõim Euroopas Pärast Preisimaa ja Austria purustamist ning liitlassuhete seadmist saavutas Prantsusmaa impeerium oma võimsuse tipu. 1810. Aastaks sõltus enamik riike Euroopas kas otseselt või kaudselt Prantsusmaast. Sõdadega vallutati Belgia, Itaalia, Illüüria ja Loode Saksamaa. Prantsusmaaga liideti ka paavsti valdused. Mitmed Euroopa suurriigid olid Prantsusmaa vasallriigid mida valitsesid mõned Napoleoni lähisugulased. Ainsad riigid kes ei sõltunud Prantsusmaast olid Türgi, Inglismaa, Portugal ja Rootsi. Prantsusmaa koondas Venemaa vastu 650 000 pealise armee. Nendest pooled olid liitlaste sõdurid. Venemaal oli see vastu ainult 300 000 meest. 1812 detsembri lõpuks
-1849. aasta revolutsioonid. Revolutsioonide põhjused: 1. Võim oli aadlike käes, aga rikastunud kodandus tahti samutiosaleda riigijuhtimises. 2. Aadlikud ei arvestanud tihti riiki juhtides ettevõtjate huvideg.a 3. Tekkisid majanduslikud raskused 4. Osades maades olid suured rahvuslikud vastuolud Jaanuar 1848- Revolutsioonid said alguse Lõuna-Itaaliast Veebruar 1848-Revolutsioon Prantsusmaal kukutati kuningas ja mõneks aastaks sai Prantsusmaast vabariik Detsember 1848- Prantsusmaa presidendiks valiti Louis Bonaparte, kes oli Napoleoni sugulane 1851-President tegi riigipöörde ja kuulutas ennast keiser Napoleon III-ks. (kolmandaks) Enamikus maades revolutsioonide käigus vanad valitsejad jäid püsima, algul nad ehmatasid ja tegid järeleandmisi ja uuendusi, hiljem nad kogusid jõudu ja surusid (kergeid reegleid maha..)
Põhja-Prantsusmaal asuvad veel Püreneed, mis on jaotatud Prantsusmaa ja Hispaania vahel ära, seetähendab riigipiir läheb Püreneedest läbi, kuid siiski suurem osa mäestikust jääb Hispaaniale. Prantsuse Püreneede kõrgeim tipp on Pic de Vignemale (3298 m). Selline mägine maastik raskendab aga kommunikatsioone ja pärsib majandustegevust, samuti ei saa tegeleda mägistel aladel põllumajandusega. Prantsusmaal on mitu suurt ja veerikast jõge: Seine, Loire, Garonne ja Rhône. Enamikku Prantsusmaast katab põllumaa. Suur osa maast on ka karjamaa ja mets. Suurim metsaala paikneb Põhja-Prantsusmaal, Püreneedest lõunas, Biskaia lahe ääres. Looduslikke karjamaid ja istandusi on vähe. Taimkattest moodustab suurima osa laialehine mets ja niit, seejärel mets ja põõsastik ning okasmets. Peamised metsatüübid on okasmets, lehtmets ja segamets. Väga vähesel määral on mäginiite ja tundralasid. Viimased asuvad peamiselt mägistes piirkondades, näiteks Alpidel ja Püreneedel
vana võim, seisused kaotati, toimus munitsipaalne revolutsioon, vaimulikust said ametnikud, kirikumaad võeti ära, kaotati aadlikuseisus. 6. Inimeste ja kodanikuõiguste deklaratsioon-põhimõtted= Dokument, mis võesti vastu Prantsuse revolutsiooni ajal. Inimesed sünnivad ja elavad vabana. Õiguslikult võrdsena. Kõrgeima võimu allikas on rahvas. Eraomand on puutumatu. Kedagi ei tohi tülitada tema veendumuste pärast. 7. I põhiseadus= Prantsusmaast sai piiratud monarhia. 8. 1792 september=kuulutati Prantsusmaast Vabariik. 9. Jakobiinid= Pariisi kodanlus. Pooldasid revolutsiooni süvendamist. 10. Õigus riik= kõik inimesed on võrdsed. 11. Soo= kõikuv saadikute osa. (kord valisid ühe erakonna, siis teise poolt) 12. Jakobiinide diktatuur? Millisele lihtrahvale reforme teostati= põhiseadus jäi rakendamata, kaotati feodaalkord. Müüdi ära ka osa aadlimaid. Saavutasid edu, võitsid sõja. Päriselus oli diktatuur ehk tugev võim. 13
30-ne aastast sõda võib nimetada Ususõjaks. *vastased : Vastamisi olid katoliiklased ja protestandid.Katoliiklasi esindasid Saksa-Rooma keisririik.Protestantide poolt Tsehhi,Taani,Rootsi ja Prantsusmaa. Prantsusmaal valitses katoliiklus,kuid sõtta astuti seetõttu ,et nõrgestada Habsburgide võimu. Tagajärg : 1648.aastal sõlmiti Vestfali rahu. 1)Saksa-Rooma riik kaotas ülevõimu Saksa vürstiriikide üle ,st:Saksamaa killustati 300-ks väikeriigiks. 2)Prantsusmaast sai Euroopas juhtiv riik. 3)Usulised piirid jäid samaks.Isandad võisid oma alluvate usku määrata. Põhjasõda (1700-1721) Vastamisi olid Rootsi versus Venemaa (viimane oma liitlastega).Venemaa tahtis väljapääsu merele st:(raiduda akent Euroopasse) Esimese lahingu võitsid Rootslased 1700.aastal Narvas.Rootsi kuningas Karl XII jättis Eestisse vähe vägesid ja juba 1704.aastal vallutas vene vägi eesotsas Peter I sega.
Teismelisena armus Louis Marie Mancini'sse. Nad kihlusid salaja, aga Louis ema sai neile jälile ja tühistas kihluse. Lõpuks, pärast ema pikka pealekäimist, oli Louis nõus abielluma Hispaania kuninga tütre, Maria Theresaga. Paar sai 7 last, aga ainult üks- Louis – nimeline jäi ellu. Kui Louis kardinal, Mazarin, 1661.aastal suri oli Louis 23-aastane. Sellest ajast saadik sai Louis XIV-st ainus Prantsusmaa valitseja. Tema juhtimisel sai Prantsusmaast 72-ks aastaks maailma võimsaim riik. Louis XIV oli absolutistlik monarh kellele kuulub ütlus: «L'État, c'est moi» ehk « Riik, see olen mina! ». Louis XIV võrdles end Kreeka päikesejumala Apolloga, sellest tuleneb ka Louis hüüdnimi «Päikesekuningas». Louis XIV-d mäletatakse kõige rohkem Versailles' lossi ehitamise poolest. Ta ehitas ka Fontainebleu lossi.
Täiskurna 2...4 munaga leiab aprilli lõpul. Munad on valged, kaetud roostepruunide, kollaste ja hallikate laikudega. Ohustatus ja kaitse: Hiireviu on looduskaitse all, kuuludes kaitstavate liikide III kategooriasse. Laanepüü Levik: Levinud on laanepüü Euraasia metsa- ja metsastepivööndis, mägimetsades alates Ida- Prantsusmaast ja Norrast kuni Kolõma ülemjooksu, Ohhoota mere ranniku, Hokkaido ja Kesk-Koreani. Eestis mandril kõikjal levinud, saartel mõnes üksikus kohas Hiiu- ja Saaremaal. Toitumine: Sööb nii taimset kui ka loomset toitu. Viimaseks oleksid mardikad, sipelgad ja teised selgrootud. Talvel toitub
suguluses Prantsusmaa tollase kuningadünastiaga ja kui viimane Prantsusmaa kuningas suri ja asemele pandi uus dünastia, arvas Inglise kuningas, et see on ebaõiglane ja nõudis trooni hoopis endale. Sõjategevus · Sõjategevus algas 1347. aastal, kui inglased ründasid Prantsusmaad. Inglastel õnnestus prantslasi võita tänu moodsatele relvadele Crecy lahingus. Vaherahu ja sõja lõpp · 1360. aastal sõlmitud vaherahu tulemusel said inglased endale suure osa Edela-Prantsusmaast. Sõda aga jätkus. Prantslasi aitas 1429. aastal Orleansi linna piiramisel talutüdruk Jeanne d'Arc, kelle juhtimisel prantslased saavutasid võidu. Sõda lõppes 1453. aastal, kui inglased lõplikult maalt väljakihutati. Sõda segavad asjaolud · Sõda segasid: 1) Must surm ehk suur katkuepideemia. 2) Zakerii ehk talupoegade ülestõus Prantsusmaal. 3) Talupoegade ülestõus Wat Taylori juhtimisel Inglismaal. Inglismaa kuningas ja Prantsusmaa kuningas
Euroopa Napoleoni sõdade ajal 19. sajandil peetud Napoleoni sõjad tõid endaga kaasa väga olulisi muutusi kogu Euroopas. Nendesse sõdadesse kaasati peaaegu kõik Euroopa riigid. 1799. aasta riigipöörde ajal jäi Prantsusmaa endiselt vabariigiks, kuid Napoleoni autoriteet rahva hulgas aina kasvas. 1802. aastal valiti ta eluaegseks konsuliks ja kaks aastat hiljem kuulutas Senat ta imperaatoriks ning Prantsusmaast sai monarhistlik riik. Prantsusmaal korraldati ümber nii kohtupidamine, kui ka sedusandlus. 1804. aastal võeti vastu "Tsiviilkoodeks". Napoleoni sõdadega Prantsusmaa kontrolli alla läinud Lääne- Saksamaa aladel likvideeriti 1803. aastal üle 100 väikeriigi ning need liideti suuremate Saksa riikidega. 1806. aasatl moodustati 16 saksa riigist Reini Liit, mille eestkostjaks sai Napoleon. Reini Liit pidi olema vastukaaluks Preisimaale ja Austriale
Soome on riik, mis asub Põhja Euroopas, Euraasia mandril. Helsingi geograafilised koordinaadid on 60°10'24" N ja 24°56'55" E. Neljandik Soome alast jääb põhjapolaarjoone taha. Soomel on maismaapiir põhjast Norra, läänest Rootsi ja idast Venemaaga. Teisel pool Soome lahte on naaberriigiks Eesti. Riigil on pikk rannajoon Läänemerega, mis jaotub Botnia ja Soome laheks. Londoni geograafilised koordinaadid on 51°30 N 0°08 W. Lõunarannikul eraldab Suurbritanniat Prantsusmaast Inglise kanal (La Manche, the Engilsh Channel).London asub Suurbritannia saarel, Euroopa mandri looderanniku lähedal. 2. Kliimadiagrammid SOOME, HELSINKI INGLISMAA, LONDON 3. Tabel, kahe linna kliima võrdlemiseks Võrdlusandmed London Helsingi 1.Aasta keskmine temperatuur 10°C 5°C 2
Soome on riik, mis asub Põhja Euroopas, Euraasia mandril. Helsingi geograafilised koordinaadid on 60°10'24" N ja 24°56'55" E. Neljandik Soome alast jääb põhjapolaarjoone taha. Soomel on maismaapiir põhjast Norra, läänest Rootsi ja idast Venemaaga. Teisel pool Soome lahte on naaberriigiks Eesti. Riigil on pikk rannajoon Läänemerega, mis jaotub Botnia ja Soome laheks. Londoni geograafilised koordinaadid on 51°30 N 0°08 W. Lõunarannikul eraldab Suurbritanniat Prantsusmaast Inglise kanal (La Manche, the Engilsh Channel).London asub Suurbritannia saarel, Euroopa mandri looderanniku lähedal. 2. Kliimadiagrammid SOOME, HELSINKI INGLISMAA, LONDON 3. Tabel, kahe linna kliima võrdlemiseks Võrdlusandmed London Helsingi 1.Aasta keskmine temperatuur 10°C 5°C 2
RIIGI AJALUGU Prantsuse Vabariik on Lääne-Euroopa riik, mille naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Sveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania. Prantsusmaa on Euroopa Liidu asutajaliige, kuulub NATO-sse ja on ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige. Aastal 486 vallutas saali frankide juht Chlodovech I Rooma ala Loire'i ja Somme'i jõe vahel. Seejärel ühendas ta suurema osa Põhja- ja Kesk-Prantsusmaast oma võimu alla ning võttis 496 vastu kristluse katoliiklikul kujul, eelistades seda teiste germaanlaste juhtide poolt omaks võetudarianismile. Pärast Chlodovechi surma (511) jagati tema riik mitu korda mitme valiseja vahel, nii et tema Merovingide dünastia pidi lõpuks loovutama tegeliku võimu majordoomustele, kelle amet oli päritav. Viimastest sai lõpuks Karolingide dünastia. Aastal 751 kuulutas Karl Martelli poeg Pippin III (Pippin Lühike) end ka vormiliselt kuningaks.
aastal, kui 15 000 inglise sõdurit maabusid Normandias •Lahingukohaks valiti väli Crecy lähistel •Vaatamata prantslaste suurele arvulisele ülekaalule said nad lahingus hävitavalt lüüa Sõja käik •Välilahinguis hakati kasutama tulirelvasid. •Inglased võtsid kasutusele “tuletoru” (kahuri eelkäija) Poitiers’ lahing •1356. aastal •Inglased said jälle hävitavalt lüüa •1360. aastal sõlmitud rahu tulemusel sai Inglismaa endale suure osa Edela- Prantsusmaast. •Tollane Prantsuse kuningas Charles V (1364–1380) vangistati ja vabastati alles pärast tohutu lunaraha maksmist. Rasked ajad Euroopas •XIV sajandi keskel tabas Euroopat enneolematu katkulaine: must surm •1358. puhkes Pariisis ülestõus, mis haaras kaasa ka talupoegi Ülestõus Inglismaal •1381. aastal ülestõus Londonis •Läbirääkimistel tapeti ülestõusu eestvedaja Wat Tyler reeturlikult ülestõus vaibus Sõda jätkub •Prantslased katkestasid 1360. aastal
Napoleoni sõdadeks. Sõdade ajastu tõi endaga kaasa olulisi muutusi kogu Euroopas. Aasta 1799, riigi pöörde järel jäi Prantsusmaa veel vabariigiks, selle järel võim läks Napolèon Bonaparte kätte, ta alustas suuri ümberkorraldusi, mis ka parandas riigi majanduslikku olukorda.1802. Aastal valiti ta eluaegseks konsuliks ning 2 aastat hiljem, kuulutati ta Pranslaste keisriks senati poolt ja tänu sellele sai prantsusmaast jälle monarhrik riik. Isevalitsuslik võim tugevnes. Olulised otsused kehtestati Senati või siis keisri enda poolt. Vahetati ümber kohtupidamised ja seadus andlus. 1804.Aastal oli ka vastu võetud Napoleoni ,,Tsiviilkoodeks'', mis oli ka esikujuks paljutele riikidele. Napoleon oli ka olnud abielus kuid lahutas, aastal 1810 ta jälle abiellus
Napoleoni sõdadeks. Sõdade ajastu tõi endaga kaasa olulisi muutusi kogu Euroopas. Aasta 1799, riigi pöörde järel jäi Prantsusmaa veel vabariigiks, selle järel võim läks Napolèon Bonaparte kätte, ta alustas suuri ümberkorraldusi, mis ka parandas riigi majanduslikku olukorda.1802. Aastal valiti ta eluaegseks konsuliks ning 2 aastat hiljem, kuulutati ta Pranslaste keisriks senati poolt ja tänu sellele sai prantsusmaast jälle monarhrik riik. Isevalitsuslik võim tugevnes. Olulised otsused kehtestati Senati või siis keisri enda poolt. Vahetati ümber kohtupidamised ja seadus andlus. 1804.Aastal oli ka vastu võetud Napoleoni ,,Tsiviilkoodeks'', mis oli ka esikujuks paljutele riikidele. Napoleon oli ka olnud abielus kuid lahutas, aastal 1810 ta jälle abiellus
see on ebaõiglane ja nõudis trooni hoopis endale. Sõja põhjuseks oligi Prantsusmaa kuningatroon ja peamised lahingud toimusid Prantsusmaal. Samuti ei tahtnud kumbki loobuda ka tulu toovast villast. Sõjategevus algas 1347. aastal, kui inglased ründasid Prantsusmaad. Inglastel õnnestus prantslasi võita tänu moodsatele relvadele Crecy lahingus. 1360. aastal sõlmitud vaherahu tulemusel said inglased endale suure osa Edela-Prantsusmaast. Sõda oli raske, sest seda segasid Must Surm ehk suur katkuepideemia mis tappis palju sõdalasi. Sõda aga jätkus. Prantslasi aitas 1429. aastal Orleansi linna piiramisel talutüdruk Jeanne d`Arc. Jeanne d'Arc sündis Jacques d'Arci [Zakk Dark] ja tema naise tütrena Domrémy külas, tema vanemad olid talupojad, kellel oli 20 hektarit maad, sellest viiendik põldu, viiendik metsa ja ülejäänu karjamaa. Enda sõnul nägi Jeanne d'Arc esimest korda ilmutust 1424
1938: Ansluss 28.09.1939: Baasideleping(sõja välistamiseks), toodi Vene baasid Eestisse 1939: Talvesõda(Venemaa-Soome) 1940: Saksamaa hõivad Norra, Taani, Luksemburgi, Belgia, Hollandi, osa Prantsusmaast 1940 juuni: Saksamaale alistus Prantsusmaa 06.08.1940: NSVL okupeeris Balti riigid, Rumeenialt võttis Bessaraabia 14.06.1941: NSVL korraldatud massiküüditamine Eestis 22.06.1941: Saksamaa ründas NSVL, Suur Isamaasõda 1941: Saksa okupatsioon Eestis 1941: Barbossa plaan: Saksa, Jaapan, Itaalia plaanisid vallutada Moskva, Leningradi 1941 suve lõpp: Suvesõda(Vene-Eesti) 1941 suvi: Hitleri-vastane koalitsioon(Venemaa, USA, Suurbritannia) 7.12.1941: Jaapan ründas USA
1. Tiitelleht 2. Sisukord 3. Napoleon väejuht ja riigimees 4. Pilte Napoleonist 5. Kasutatud kirjandus 2 Napoleon väejuht ja riigimees 1804. aastal kuulutati Napoleon Prantsuse keisriks ning parlament saadeti laiali. Sellest ajast peale hakkas ta tegema palju ümberkorraldusi. Ta kaotas revolutsioonikalendri ning pöördus tagasi kristliku ajaarvamise juurde, lisaks sellele tegi ta Prantsusmaast monarhistliku riigi ning võttis vastu ,,Tsiviilkoodeksi", mis sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees, eraomanduse puutumatuse ning kiriku lahutamise riigist. Tänu sellele kuulutati enamus prantslaste usuks katolik usk. Aastal 1806 lõi Napoleon Reini liidu, mis moodustati 16st Prantsusmaa kontrolli all olevast Saksa riikidest, mille eestkostjaks sai Napoleon. Hiljem liitusid ka teised Saksa liiduga, v.a Austria ja Preisi.
8. Mida tähendab USA isolatsionistlik poliitika? Seda, et USA ei soovinud sekkuda Euroopa konfliktidesse. 9. Mille poolest sarnanes ja mille poolest erines Suurbritannia ja Prantsusmaa A) riiklik ülesehitus? > Suurbritannias oli monarhia ja Prantsusmaal oli vabariik. erakondlik ülesehitus? > Suurbritannias oli pealmine erakond Tööerakond, Prantsusmaal tegutses palju parteisid. C) 1MS mõju > Suurbritannia polnud enam maailma tähtsaim rahandus- ja tööstusriik, Prantsusmaast sai võimas tööstusriik. (Loe juurde lk 42 ja 42 "majandus") 10. Milles seisnes kuningas Edward VIII ja Wallis Simpsoni skandaal? Edward abiellus naisega kes ei kuulunud aadli seisusesse ning see on skandaali põhjus. 11. Miks tekkis Prantsusmaal Rahvarinne? Et võidelda diktatuuriohuga, kuhu koondusid sotsialistid, kommunistid ja teised vasakpoolsed erakonnad.
Riigi iseloomustus Iirimaa 1. Asend Iirimaa asub Euraasia mandril ning Euroopa maailmajaos.See asub Inglismaast läänes ning Prantsusmaast loodes.Põhjas ja läänes piirab saart Atlandi ookean.Koordinaadid: 53°N laiuskraadi ning 8°W pikkuskraadi.Dublini ja Tallinna vahemaa on umbes 2000km ning Iirimaa ajavahe Eestiga on 2tundi. 2. Piirid, suurus Iirimaal on põhiliseks piiriks merepiir.Tema naaberriigid on Inglismaa, Šotimaa.Riigi pindala on 70280 km2.Iirimaa on Briti saarestiku suuruselt teine saar.Minu arust on Iirima pindala poolest keskmine võrreldes teiste riikidega. 3. Loodus Suurem osa Iirimaast on mägine ja kivine
elujärge, maad ja vabadust. §12 Lk.64 1. Kuna Inglismaa oli Ameerikasse oma kolooniate kaitsmiseks toonud suure sõjaväe, mis vajas nüüd majutamist ja ülespidamist. 2. Ei oleks 3. Pooldati tugevat keskvõimu, mida Ameerikas hakati nimetama föderaalvõimuks. Nõuti suuremaid õigusi osariikide kaitseks need saadi. USA muutus liitriigiks. §13 Lk.69 1. Poolas ei kujunenud tugevat kuningavõimu erinevalt Inglismaast ja Prantsusmaast, kus kuningavõim oli tugev ja piiramatugi. Kõige demokraatlikum minu arust on Poola riigikord. 2. Kuna Venemaa sai korduvalt talle meelepärase kuninga troonile. Venemaa sekkus Poola siseasjadesse ja Poola oli sunnitud iseseisvuse kaotama. 3. Eesti lõunaala oleks jäänud endiselt Poola kätte. II. §14 Lk.74 1. Kuna majanduskriisist üritas kuningas üle saada uute maksude kehtestamisega, aga uusi makse said kehtestada ainult generaalstaabid. Aadlike seas olid suured vastuolud
Tulemusena hukati kuningas 1 häälelise vastuseisuga 21. jaanuaril 1793 giljotineerimise teel. Poliitiliste probleemide lahendamiseks loodi Rahvapäästekomitee. Selle juhiks sai Danton. Rahvapäästekomitee pidi tagama riigi kaitse. Rahulolematus aga aina kasvas ning jakobiinid ässitasid rahvast zirondiinide vastu, mille tagajärjel nad ka võimult eemaldati. Jakobiinid said aga poliitilse elu juhtideks. Keerulistes poliitilistes oludes koostati uus põhiseadus, millega Prantsusmaast pidi saama jagamatu vabariik. See jäi aga vastu võtmata, sest revolutsioon vajas päästmist. Päästmine seisnes kehtestatud diktatuuris, millega seoses hukati üks populaarsemaid revolutsiooni juhte Jean Paul Marat. Uueks juhiks sai Robespierre. Algas poliiti- liste vastaste hukkamine. Kõik, kes julgesid revolutsiooni vastu olla hukati enamasti giljontiini läbi. Enamik 40 tuhandest ohvrist kuulusid lohtrahva hulka. Isegi endine kuninganna Marie Antoinette hukati.
Kõrgkeskaeg (11-13. saj.) jõukus kasvas, lääne-eurooplased läksid vallutusretkedele itta, põhja ja lõunasse. Hiliskeskaeg (14-15. saj.) elanikkond vähenes katku tõttu, majanduslikud raskused, kujunes kapitalistlik ühiskond. SKANDINAAVIA ÜHISKOND JA VIIKINGITE RETKED Araablased alustasid oma retkeid Põhja-Aafrikast, Egiptusest üle Vahemere. Nad vallutasid Sitsiilia, Korsika, Sardiinia saared, Lõuna-Itaalia ja väikese osa Lõuna-Prantsusmaast. Ungarlased nad tungisid läbi Kesk-Euroopa, Prantsusmaale ja Itaaliasse. Itaaliat nad ei saanud, aga enamus Prantsusmaast küll. Viikingid nad suundusid Norrast igale poole: Islandile, Gröönimaale, Briti saartele, tegid ringi ümber Hispaania Itaaliani. Vallutasid nad osakese Britanniast. Taanist tulnud viikingid ründasid Briti saari ja Põhja-Prantsusmaad. Taanlased vallutasid Ida-Ingilsmaa ja väikese isa Prantsusmaast. Rootsist tulnud viikingid läksid üle Läänemere Kiievi-
Napoleon väejuhina ja valitsejana 1804. aastal kuulutati Napoleon Prantsuse keisriks ning parlament saadeti laiali. Sellest ajast peale tegi Ta palju ümberkorraldusi. Ta kaotas revolutsioonikalendri ning pöördus tagasi kristliku ajaarvamise juurde, tegi Prantsusmaast monarhistliku riigi, võttis vastu ,,Tsiviilkoodeksi",mis sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees, eraomanduse puutumatuse ning kiriku lahutamise riigist ja katoliku usk kuulutati enamiku prantslaste usuks. Ta lõi Reini Liidu, aastal 1806, mis moodustati 16st Prantsusmaa kontrolli all olevast Saksa riigist, mille eestkostjaks sai Napoleon.Hiljem liitusid ka teised Saksa liidu, v.a Austria ja Preisi.
Karl Suur Karl Suur oli Frangi riigi kuningas alates 768. aastast ja Frangi keiser alates 800.aastast. Ta pani oma keisririigiga aluse kolmele hilisemale Euroopa suurriigile: Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliale. Ta pidas end otseselt Rooma keisrite järeltulijaks ja nimetas end Lääne-Rooma keisriks. Ta oli sõjaliselt äärmiselt edukas, liidendas Frangi riigiga osa Saksamaast, Põhja-Itaaliast, Lõuna-Prantsusmaast ning Madalmaadest. Karl Suur oli Pippin Lühikese poeg ja Ludwig Vaga isa. Keiser pidas lugu kultuurist ja haridusest. Ta kutsus oma teenistusse kõige tuntumaid õpetlasi kogu Lääne-Euroopast ja muutis nii oma õukonna tõeliseks kultuurikeskuseks. Aachenisse rajati kool keisri lähikondlaste ja frangi ülikute poegadele. Ühtlasi soosis Karl kloostrite rajamist ja õpetatud munkade tööd nii kristlike kirjameeste kui ka vanaaja autorite teoste uurimisel ja ümberkirjutamisel.
1806. aasta suvelmoodustati Prantuse kontrolli all olevast 16 Saksa riigist kuulus Reini Liit, mille protektoriks sai Napoleon Bonaparte. Prantsusmaa peavastaseks oli Inglismaa, kellega liitusid teised Euroopa arenenuimad riigid. Euroopa riigid ei tunnustanud Napoleoni võimu ning jätkasid sõjategevust Prantsusmaa vastu,et taastada s eaduslik monarhia ja vana kord. Prantsusmaa vasallriikideks olid Belgia, Holland, Itaalia, Illüüria, Loode-Saksamaa ja osa Itaaliast. Prantsusmaast sõltusid ka tema liitlased Austria, Preisimaa, Venemaa ja Taani. Teistest riikidest sõltumatud olid Inglismaa, Rootsi, Portugal ja Taani. Napoleoni vallutatud aladel kehtis legitiimsuse põhimõte, mille alusel sooviti kõigi Prantsuse revolutsiooni eelsete dünastiate võimule ennistamist. Nõnda taastati Bourbonide dünastia võim Prantsusmaal, Hispaanias ja Napolis. Habsburgid said tagasi oma valdused Itaalias. Taastati ka paavsti ilmalik võim Rooma aladel.
annaabi.ee 
