Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Prantsusmaa 17 ja18 sajandil". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kirik, parlament, reformid, generaalstaadid, aadlikud, rahandussüsteem, antoinette, necker, brienne, versailles, ehkki, 1774, järeltulija, turgot, vinni, monarhia, ilmutama, märke, kujutasid, koosnevaid, rahvaesinduse, võimust, aadelkond, õukonnas, pärisorjus, kaotatud, väljasaatmine, nantes, edikti, 1685, ametliku, käsitlemisel, valgustusajaPärast mõningaid keerdkäike karjääris tõusis ta kardinaliks ja 1624. aastal esimeseks ministriks Louis XIII leidis temas iseloomuomadusi mis temas endas puudusid Richelieu sai ka rahanduse peakontrolöriks Kuni surmani oli ta Prantsusmaa tegelik valitseja Talle meeldisid tiitlid ja varandused 1626. aastal andis Richelieu välja edikti milles käskis maha lõhkuda kõik aadlike kindlused Samal aastal ilmus edikt mis keelustas duellid Aadlikud, kes keelust hoolimata duelli pidasid lasi ta tappa Oluline samm kuningavõimu tugevdamisel oli hugenottid vastupanu mahasurumine Kohalikuks valitsemiseks seati ametisse piiramatu võimuga intendandid , kes allusid vahetult kuningale Mazarin ja fronde Pärast Louis XIII surma sai troonile alles 4-aastane Louis XIV Regendiks sai tema ema Austria Anna, riigi tegelikuks valitsejaks aga Anna armuke, Itaalia päritolu kardinal Jules Mazarin
programmi, kavatses kaotada feodaalsed privileegid; lähtus lihtrahva kõige hädalisematest vajadustest 20. Riik ja ühiskond Prantsusmaal Suure Revolutsiooni ajal Reformikatsed absolutistliku monrahia raames Louis XVI ilmutas valmidust mõningateks reformideks ; ta määras rahanduse peakontrl. Jacques Turgot; uus ametimees kavatses kaotada tsunftid ja feodaalsed privileegid;Tsunftisundsuse kaotamine; hiljem tema reformid tühistati kui ta erru saadeti; uueks peakontrl sai Necker; kuningas kutsus kokku seisuste esindused-generaalstaadid Revolutsiooni algus. Asutav Kogu Generaalstaadide istungid algasid Versailles lossis 5.mail 1789. 17.juunil kuulutas kolmanda seisuse esindus end abt Sieyesi ettepanekul Rahvuskoguks; ühinesid kas teie seisuste esindajad; Asutav kogu, millega rõhutati soovi luua uus kord; kui 12 juuli saadi teade et
Kuid tema muudatustele seisid vastu suuraadlikud, kes nägid selles oma võimupositsioonide hävitamist ning "jumalast antud" eesõiguste kitsendamist. Kuninga soosingul suutis Turgot siiski osa oma reformidest läbi suruda, kuid et 1775. aastal oli viljaikaldus ning leiva hind tõusis, siis oli selles mugav süüdistada Turgot'd ning enamik tema reformidest tühistati. Peagi saadeti ta ka erru ning riigi uueks tegelikuks majandusjuhiks sai Sveitsi päritolu pankur Jacques Necker. Temagi püüdis läbi viia reforme, kuid tunduvalt tagasihoidlikumas ulatuses ning pidas ennekõike oluliseks kokkuhoidu. Kui seda ei õnnestunud saavutada, hoidis ta riigi majandust vee peal pikaajaliste laenudega, mida ta tänu oma laialdasele tutvusringkonnale hõlpsalt ka sai. Ent sellega lükkas ta vaid kriisi edasi, kuna riigieelarve jäi endiselt miinustesse. 1781. aastal avaldas ta riigieelarve trükis, lootes, et see
Sissejuhatus 17. sajandil, Louis XVI valitsemise ajal, muutus Prantsusmaa Euroopa poliitilise ja kultuurielu keskuseks. Kogu kultuur allutati ülirangetele reeglitele. Kuid sellest sajandist sai Prantsusmaa kultuuri õitsenguaeg. Ajastu nimeks sai klassitsismiajastu. 18. sajandi lõpul oli Prantsusmaal absolutistlik monarhia. Prantsusmaad valitses Louis XVI stiilis "Pärast meid tulgu või veeuputus". Ühiskond jagunes kolmeks seisuseks. Eelistatud seisusteks olid vaimulikud ja aadlikud. Nende käes olid kõik tähtsamad riigiametid, ligi 1/3 maavaldustest ning nad ei pidanud makse maksma. Kogu maksukoorem lasus kolmandal seisusel. Louis XVI Louis XVI sünd. 23. augustil 1754. aastal, oli viimane kuningas Prantsusmaal enne revolutsiooni. Ta päris riigi Louis XV´ lt, oma vanaisalt, kuna tema isa oli juba surnud. Ta krooniti Reimsis 11. juunil 1775. 16. mail 1770 abiellus ta Austria hertshertsoginna Marie Antoinette' iga, kellega tal oli kaks tütart ja poega.
Absolutismi väljakujunemisel Prantsusmaal oli kardinalide roll niisiis vägagi suur. Tugevdamaks veelgi keskvõimuaparaati andis Richelieu 1626. aastal kuninga nimel välja edikti, mis nägi ette kõigi aadlike kindluste maha lõhkumist, välja arvatud piirikindluste. Sellega kaotas kõrgaadel oma sõltumatuse tagatise, mis tekitas rahutusi. Surudes mässukatsed maha, keelustas Richelieu ka duellid, kuulutades need kapitaalroimadeks. Edaspidi laskis ta kõik kahe- võitlust pidanud aadlikud hukata. Saavutamaks täieliku kontrolli kõrgaadlike tegemiste üle, pidi nende elulaad muutuma. Selleks koondas Richelieu kõrgaadli nüüdsest õukonda, et viimased hoopis selle toredust nautida saaksid. Eelnimetatud ranged kuid kavalad võtted olid Prantsusmaal kuningavõimu olulisteks tugevdajateks. Arvukate kuningavahetuste kõrval iseloomustas Prantsuse absolutismi ka pillav eluviis. Juba Louis XIV ajal karakteriseeris kuninga võimukust hiilgav õukonnaelu. Pealinnast 18 km kau-
Kõige kauem Prantsusmaal ja Euroopas valitsenud monarh (72.a.) XVI rahvas vihkas teda, sest ta ei suutnud riigi ees seisvate probleemidega toime tulla. Ta oli leebe, heatahtlik ja pisut häbelik inimene, paraku ka ebakindel ja otsustusvõimetu. 5. Miks nimetati aadlikke ja vaimulikke privilegeeritud seisusteks? Sellepärast, et: 1 Et nad ei pidanud makse maksma. 2.Neid oli väga vähe. 3.Ei pidanud tööd tegema 4.Nad elasid luksuslikult 6. Miks ja millal kuningas generaalstaadid kokku kutsus? 1789.a. kutsus kuningas kokku generaalstaadid, sest kuna kuningas tahtis muuta maksusüsteemi, aga notaablid ütlesid, et neil pole selle vastuvõtmiseks õigust ja et uusi makse saab kehtestada vaid kõigi seisuste esinduskogu – generaalstaadid. 7. Miks generaalstaadid lõhenesid? Tekkisid vastasseisud priviligeeritud seisuste ja kolmanda seisuse vahel. Kolmas seisus oli veenunud, et generaalstaadid esindavad rahvast tervikuna, mistõttu hääletamine peab toimuma
VALITSEJAD Oliver Cromwell (1599-1658) : väejuht ja riigitegelane, Inglismaa lordprotektor 1653-1658 Friedrich Wilhelm I (1620-1688) : Preisi absolutistliku kuningavõimu looja. Hüüdnimi Suur kuurvürst; SÕDURKUNINGAS(hüüdnimi viitab tema jõupingutustele tohutu sõjaväe loomisel). Rajas alalise sõjaväe Friedrich II Suur (1712-1786) : Preisi kuningas 1740-1786 ( Kuulus Hohenzollernite dünastiasse ) Gustav II Adolf (1594-1632) : Rootsi kuningas alates 1611, tuntud kui Põhjamaa Lõvi. Karl XII (1682-1718) : Rootsi kuningas 1697-1718. Legendaarne väejuht, kes astus troonile 15-aasatsena ja saavutas algul tema vastu moodustatud koalitsiooni vägede üle suuri võite. Katariina II (Suur) (1729-1796) : saksa päritolu vene kesrinna 1762-1796. Abiellus 1745 Vene troonipärija Peeter III-ga. Louis XIV (1638-1715) : Prantsuse kuningas 1643-1715. Hüüdnimega Päikesekuningas(Roi Soleil). Tema troonilolekust kujunes absolutismi kõrgaeg, mida iseloomustas kuninga ainuvõim ja ülimal
Kuid tema muudatustele seisid vastu suuraadlikud, kes nägid selles oma võimupositsioonide hävitamist ning "jumalast antud" eesõiguste kitsendamist. Kuninga soosingul suutis Turgot siiski osa oma reformidest läbi suruda, kuid et 1775. aastal oli viljaikaldus ning leiva hind tõusis, siis oli selles mugav süüdistada Turgot'd ning enamik tema reformidest tühistati. Peagi saadeti ta ka erru ning riigi uueks tegeklikuks majandusjuhiks sai Sveitsi päritolu pankur Jacques Necker. Temagi püüdis läbi viia refomre, kuid tunduvalt tagasihoidlikumas ulatuses ning pidas ennekõike oluliseks kokkuhoidu. Kui seda ei õnnestunud saavutada, hoidis ta riigi majadnust vee peal pikaajaliste laenudega, mida ta tänu oma laialdasele tutvusringkonnale hõlpsalt ka sai. Ent sellega lükkas ta vaid kriisi edasi, kuna riigieelarve jäi endiselt miinustesse. 1781. aastal avaldas ta riigieelarve trükis, lootes, et see paneb valitsevaid ringkondi mõtlema, kuidas
seadusandlik võim • Mõistab kohut tähtsamatel juhtudel ( kohtuvõim) • Juhib sõjaväge ( palgasõdurid) • Kuningas määrab ametisse piirkondade Absolutismi ja parlamentarismi väljakujunemine • 17.-18.sajandil kujunes Euroopas välja kaks täiesti erinevat riigijuhtimise mudelit. • Keskajal tekkisid mitmetes riikides kuninga kõrvale seisuste esinduskogud. • Absolutismi klassikaliseks näiteks kujunes Prantsusmaa, kus monarhid suutsid generaalstaadid alla suruda, nii et neid alates 1614 enam kokku ei kutsutud. • Parlamentaarse riigi näiteks on Inglismaa, kus kuningad valitsesid koos parlamendiga. Absolutism Prantsusmaal • Prantsuse absolutismi alustalad rajas kardinal Richelieu, peaminister 1624-1642 Louis XIII valitsemisajal. • „Minu esimene eesmärk oli tagada kuninga suurus ja teine- riigi vägevus.“ • Piiras kõrgaadli võimu: hävitati kuninga vastaste kindlused, nende maavaldused konfiskeeriti, keelati duellid
Reformikatsed Louis XIV määras rahanduse peakontrolöriks Jacques Turgoti, kes kavatses kaotada tsunftid ja feodaalsed privileegid ning maksustada aadli ja kiriku. Tema pealekäimisel andis kuningas vabaks vilja- ja leivakaubanduse. Tuli kehv viljasaak, viljahinnad kasvasid ja kogu asi lõppes jahusõjaga. Tsunftiusunduse kaotamise vastu olid käsitöömeistrid ja sellid, sest nad kartsid vaba konkurentsi puhul kaotada oma privilegeeritud seisundit. Järgmine peakontolör oli Jacques Necker. Riigikassa säästmiseks seadis ta sihiks kokkuhoidmise õukonna luksusliku eluviisi arvelt. See ei meeldinud Marie Antoinette'le ja ebaõnnestus. Siis võttis ta suurte protsentidega laenu, Prantsusmaa oli nüüd võlgades. Otsides teid finantskriisi lahendamiseks ja rahva rahulolematuse vaigistuseks, kutsus kuningas üle pika aja (viimati oli 1614) jälle kokku seisuste esinduse generaalstaadid. Seal olid aadlikud, vaimulikud ja kolmas seisus
...................................................... 11 Sissejuhatus Suur Prantsuse revolutsioon ehk Prantsuse kodanlik revolutsioon toimus 17891799 Prantsusmaal. Selle käigus kukutati Prantsusmaal kuningavõim ning feodaalkord. Tegemist on maailma tuntuima revolutsiooniga, millest võtsid eeskuju nii 19. sajandi revolutsionäärid kui ka 20. sajandi totalitaarsed reziimid. Ühiskond jagunes kolmeks seisuseks. Eelistatud seisusteks olid vaimulikud ja aadlikud, kes ei pidanud makse maksma. Kõik maksud pidi maksma III seisus ehk talupojad, käsitöölised ja kaupmehed. Inimeste sissetulekust läks üle 60% erinevatele maksudele ning seetõttu halvenes rahva majanduslik olukord. Selle kõrval levis kolmanda seisuse rikkamate seas kodanlus ning nad tahtsid esimese seisuse vaimulike ja teise seisuse aadlikega võrdseid poliitilisi õigusi. Lisaks ei olnud talupojad vaatamata oma isiklikule vabadusele rahul oma suurte koormistega.
Pidas ühiskonna aluseks eraomandit ja pidas vajalikuks abinõusid ebaõrdsuse vastu. 4. Kuningavõim Prantsusmaal 17 -18. saj. Kuulsamad kuningad ja kardinalid: a) Louis XIII Vähene huvi riigivalitsemise vastu. Tema eest valitses regendina tema ema Maria de Medici. b) Louis XIV Valitses Prantsusmaad absolutismi kõrghetkel. c) Louis V Ei tundnud huvi riigijuhtimise vastu. Nautis elu. Regendiks oli orleansi hertsog Philippe. d) Louis XVI Tema ajal viidi läbi reformid Prantsusmaa majamduselu turgutamiseks. JAHUSÕDA. e) Richelieu Prantsusmaa kardinal kes oli Louis XIII usaldusisik ja paljude aastate jooksul Prantsusmaa tegelik valitseja. Tugevdas kuningavõimu. f) Mazarin Louis XIV ema Austria Anna armuke ja kardinal kes kes valitses riiki kuninga alaealisuse ajal. Tema ajal elas riik üle kriisi. g) Turgot Louis XIV poolt määratud rahanduse peakotrolör. Viis läbi suure reformide programmi.
Kuid tema muudatustele seisid vastu suuraadlikud, kes nägid selles oma võimupositsioonide hävitamist ning "jumalast antud" eesõiguste kitsendamist. Kuninga soosingul suutis Turgot siiski osa oma reformidest läbi suruda, kuid et 1775. aastal oli viljaikaldus ning leiva hind tõusis, siis oli selles mugav süüdistada Turgot'd ning enamik tema reformidest tühistati. Peagi saadeti ta ka erru ning riigi uueks tegelikuks majandusjuhiks sai Sveitsi päritolu pankur Jacques Necker. Temagi püüdis läbi viia refomre, kuid tunduvalt tagasihoidlikumas ulatuses ning pidas ennekõike oluliseks kokkuhoidu. 1781. aastal avaldas ta riigieelarve trükis, lootes, et see paneb valitsevaid ringkondi mõtlema, kuidas olukorda parandada, kuid selle asemel tekitas see skandaali, mille järel Necker sunniti lahkuma. Varsti sai uueks majandusjuhiks Charles Alexandre de Calonne, kes püüdis majandust
Kuna troonipärija Louis XIII oli alles 9. aastane, valitses riiki tema ema Maria de Medici. LOUIS XIII (1610-1643) 1610. a. Henry IV tapetakse ja troonile asub tema poeg Bourbon Louis XIII. Kuna ta oli alaealine, valitses asevalitsejana ehk regendina tema ema Maria de` Medici. Ta oli monarh, kes andis seadusi välja ainuisikuliselt. Nõu pidi pidama ta vaid ühes valdkonnas uute maksude kehtestamine. Neli aastat peale võimuletulekut (1614) saatis Louis XIII generaalstaadid laiali ja nad kutsuti uuesti kokku alles 1789. a. Louis XIII olulisemad asjad ajas korda kardinal Richelieu, kes oli välja paistnud esinemistega generaalstaatides enne selle laialisaatmist. Sisuliselt valitses Prantsusmaad 1624-1642 Richelieu. Ta tegi Prantsusmaast Euroopa võimsaima riigi. Ta asendas ametnikud, kes olid saamatud. Tugeva kuningavõimuga oli vastuolus Henry IV ajal L-Prantsusmaal hugenottidele tagatud usuvabadus. Tema eesmärgiks oli luua tsentraliseeritud riik
tootmises ja tervishoius. Teaduse arenguga olid seotud edusammud koolihariduses. Tekkis arusaam et haridus on mõeldud kõigile. valitsemises: *absolutistlik monarhia- valitsemisviis, mille puhul kuninga v keisri võim oli piiramatu, absolutistliku võimuga valitsejale kuulus ka piiramatu kohtuvõim.*Vastandina abso.monarhiale hakkas esile kerkima parlamentlik monarhia koos poliitiliste erakondadeg.* Parlamentismi rajajaks oli Inglismaa, kus parlament oli kujunenud juba keskajal kuid võitlus parlamentarismi ümber nõudis veel mitu sajandit.* Mõnedes maades kulges võitlus konstitutsioonilise riigikorra saavutamiseks.-revolutsioonid. Mille poolest erineb keskajast: Usk jäi ideoloogias tagaplaanile, maailmapildi avardumine, teaduse kiire areng. Absolutismi tunnused: *ainuisikuline võim *tugev keskvõim:pürgimine ühtsuse poole * alaline sõjavägi *tugev ametnikkond Eeldused: *Rahvusriik oluline *kindlad riigipiirid
Reformide vastu astus välja kuninganna Marie Antoinette´i juhitud õukonnapartei. Kuivõrd põhjustas lapskuningate troonilesaamine probleeme riigis? Kogenematu, liiga noor ja ei kuulanud teisi. Legendid valitsesid kuni lapskuningas sai täiskasvanuks. Mida tõi kaasa põhimõte ,,kuningasvõim on piiramatu", samal ajal kui kuningas ise ei tegelenud riigiasjadega? Parlamentaarne Inglismaa Parlamendi 1215-suurvabadusekiri, hakkab kujunema parlament tekkimine 1265- parlament esimest kord koos Parlament 1605- püssirohuvandenõu James I ajal kuningavõimu tugevdamise püüded ajasid tülli parlamendiga peamine probleem maksude kehtestamine Parlament Saatis parlamendi laiali, kuid Sotimaal mässu mahasurumiseks vajas ikkagi Charles I ajal 1640- kokku tulnud parlament esitas kaebuste nimekirja, kuningas saatis uuesti laiali
1788- 1789. generaalstaatide valimiste kuulutati kuningas ja tema perekond põhimõtted>aadlike ja vaimulike ametlikult vangideks.. 21. septembril seisuste esindajaid tuleb kumbagi 300 1792 kuulutati välja Prantsusmaa ning kolmanda seisuse esindajaid - vabariik. Marie-Antoinette Louis 600..Mai alguseks olid generaalstaadid XVI naine. ta giljotineeriti Prantsuse -1150 saadikut. Enamik kolmanda revolutsiooni ajal 1793. aastal seisuse esindajaist, kelle hulgas oli ka riigireetmise eest. Louis XVI Louis vaimulikke ja aadlikke, liberaalseid XVII oli Bourboni dünastia juht pärast aadlikke oli aga vähem kui kolmandik.
Sissejuhatus Marie Antoinette oli Prantsuse ja Navarra kuningriigi kuninganna. Ta oli Maria Theresia ja Francis I viieteistkümnes ja eelviimane laps. Kui Marie Antoinette oli neljateistkümne aastane, peeti ta pulmad Louis-Augustega, kes oli Prantsusmaa troonipärija. 1774. aasta mais suri Louis-Auguste isa ning Louis-Auguste päris Prantsusmaa trooni. Ta hakkas valitsema kuningas Louis XVI nime all ja Marie Antoinette sai endale Prantsusmaa ja Navarra kuninganna tiitli. Pärast seitsme aastast abielu Louis XVI-ga, tuli ilmale nende esimene neljast lapsest, Marie Therese Charlotte. Prantsuse revolutsiooni ajal, selle kõrgpunktis, tõugati Louis XVI, Marie Antoinette'I abikaasa, troonilt ja kuninglik perekond vangistati. Marie Antoinette mõisteti süüdi riigireetmise eest ja 1793 viidi kohtuotsus giljotiiniga täide. Nooruspõlv
fronde- võimude vastu liikumine aastatel 1648-1653 Colbert- 1619-1683 finantside peakontrolör Louis XIV ajal Turgot- Louis XVI ajal rahanduse peakontrolör Notaablite kogu- 1787. tahtsid kehtestada maamaksu, kuid ei tehtud seda Henri IV(1589-1610,Maria de'Medici), Louis XIII(1610-1643, Austria Anna), Louis XIV(1643- 1715,Hispaania Maria Therese), Louis XV(1715-1774,Poola Maria Leszczynska), Louis XVI(1774- 1792, Austira Marie-Antoinette) Suurbritannia: 1265-esimene Parlament Inglismaal Parlamendi kojad- alamkoda(valimisõiguslikud mehed), Lordid(ülemkoda) 1628- Parlament võttis vastu Õiguste Petitsiooni, mis kaitses isikuvabadusi ja omandiõigusi 1629- Charles I ajas parlamendi laiali 1640 3. nov- Parlament tuli uuesti kokku, Inglise revolutsiooni algus Parlamentlik opositsioon- eesotsas John Pymiga algatas võitlust kuninga ja kiriku vastu William Laud- peapiiskop, kes üritas anglikaani kirikut lähendada katoliiklusele
rõivastele,soengutele,juveelide ostmisele ja lõbustustele.Tema ning kogu perekond mõisteti surma 1973 riigireetmises. Bastille-Kindlusehitiste kompleks.Bastille vallutamist 1789 aastal nimetatakse Suure Prantsuse revolutsiooni alguseks.Mässajateks olid lihtrahvas. Robespierre-Prantsusmaa revolutsiooni kuulsaimaid juhte.Jakobiinide rühmituse juht,korraldas zirorndiinide kukutamise ja tõusis 93a Prantsusmaa valitsejaks.Tema nõudmisel hukati üle 40000inimese,kaasaarvatud Marie Antoinette.9.termidoori riigpöörde tagajärjel hukati Robespierre. Danton-Pr.revolutsiooni üks juhte.Ta oli advokaat ja poliitik.Ta hukati selle tõttu,et ta oli Robespierre ja terroripoolehoidjatega vastuolud. Marat-Arst ja ajakirjanik.Pr revolutsiooni aegne poliitik.Nõudis monarhia kukutamist.Kui 92'rahavas tungis Tuiliersi lossi ning kukutati monarhia ning Marat valiti erokonna nimekirja.Juhtis 93aastal toimunud rahva ülestõusu.Sama aasta ta tapeti. 9.termidoor-1794toimunud riigipööre
Absolutism- riigivorm , kus võim kuulub ühele isikule kuningas teostab kogu võimu, kehtestab seadusi, viib seadusi täide ja mõistab kohut iseenda nimel. Senini olid valitsejate võimu piiranud seisuste esinduskogud, tänapäevaste parlamentide eelkäijad. Kuningad pidid järgima kristlikke norme ja tavasid. Absolutistliku riigivõimu peamisteks tugedeks olid ametnikkond ja sõjavägi. Seisus määras endistviisi inimese elu. Vaimulikud moodustasid esimese seisuse , aadlikud teise seisuse, talupojad ja linlased kolmanda ja allpool seisusi kerjused, kodutud. Riigikassa täitmiseks hakati ajama uut majanduspoliitikat. Selleks tuli aina rohkem kaupa välja vedada ja vähem sisse osta. Välismaa kaupade sissevedu takistasid kõrged kaitsetollid, mis tõstsid sissevedavate kaupade hinna väga kõrgeks. Niisugust majanduspoliitikat nim merkantilismiks. 2. Päikeskuningas Louis XIV Prantsusmaal 1614
Fra Kunnid: Henry IV (1589 1610) läks üle katoliku usule, mõrvati protsetantide poolt. Louis XIII (1610 1643) + Austria Anna, absolutismi kujunemisaeg, kardinal De Richilien(valitses tegelt) Louis XIV (1643 1715) päikesekuningas, abs. Kõrgaeg, riik see olen mina, Versailles, Hugenotid lõplikult maas. Louis XV (1715 1744) XIV lapselaps, pärast mind tulge või veeuputus. Louis XVI (1774 1792) paks ja lühinägelik, Marie Antoinette, 1791 üritas põgeneda, tapeti 21 jaan 1793 Louis XVIII (1814 1824) XVI vend, Charles X (1824 1830) ultrarojalist, 1830 revo. Kukutati, Louis Philippe (1830 1848) sama dünastia kõrvaline vend. Kodanlaste toetaja.
nõrgenes. Loius XIII oli Prantsusmaal kuningas aastatel 1610-1643.Tal oli õigus ainuisikuliselt anda välja seadusi, otsustada sõja alustamise ja rahu sõlmimise üle, nimetada ametisse ministreid ja teisi kõrgemaid riigiametnikke. Oli vaid üks valdkond, kus kuninga võim oli piiratud. Ta ei tohtinud ilma seisuste esinduskogu generaalstaatide nõusolekuta kehtestada uusi makse. 1614.aastal saatis Louis XIII generaalstaadid laiali ning neid ei kutsutud kokku järgneva 175 aasta jooksul. Kuningas ise valitsemisasjadest ei huvitunud ja jättis need oma esimese ministri kardinal Armand Jean de Richelieu hooleks. Richelieu asendas senised kõrgaadli hulgast pärit ametnikud uute, enamasti väikeaadlike ja linnakodanike hulgast väljavalitutega. Nemad täitsid palju meeldamini kuninga ja kardinali korraldusi. Pärast Louis XIII surma päris Prantsuse trooni tema viieaastane poeg XIV (1643- 1715).
elegantsi. Sisepoliitika Sisepoliitikas oli Louis XVI valitsuse peamiseks probleemiks järjest süvenev rahapuudus ja riigivõlg, milles süüdistati kuninganna luksuslikku eluviisi. Marie Antoinette´i vastases propagandas kasutati ära ka tema Austria päritolu, väidetavat truudusetust ja kaelakeeafääri. Louis XVI kaotas piinamise ja sinekuurid, samuti vähendas ta õukonna kulutusi. Ulatuslikumad reformid nurjusid aadli ja kohalike parlamentide vastuseisu tõttu. 1789 oli Louis XVI sunnitud uute riigitulude kehtestamiseks kokku kutsuma generaalstaadid. Bastille´i vallutamine 14. juulil, mida loetakse tänapäeva revolutsiooni alguseks, jäi tema nagu ka enamuse kaasaegsete silmis suurema tähelepanuta. Järgnenud revolutsioonisündmustele osutas ta ebakindlat vastupanu, kuid andis järjest järele, lootes vältida hukatud Inglismaa kuninga Charles I saatust. 6. oktoobril 1789 sunniti ta koos
Feodaalkord oli laostunud, vastuolud ühelt poolt vaimulike ning aadlike ja teiselt poolt jõuka kodanluse vahel olid teravad. Kolmas seisus - kodanlus, talupojad ja töölised - moodustas rahvastikust 97%. Ebaõnnestunud sõjad ja ebapopulaarne kuningavõim ning valgustusajastu ideed põhjustasid riigis üha suuremat rahuolematust. Revolutsiooni tekke põhjused Üks põhjustest oli kindlasti majanduskriis, mis oli tingitud sellest, et eelistatud seisused vaimulikud ja aadlikud ei pidanud maksma makse ning terve maksukoorem oli kolmanda seisuse õlgadel. Riigikassa täitmiseks tõsteti makse pidevalt, kuna toimus palju sõdasid ning kuningas elas priiskavat elu, aga see ei aidanud ning 1787. ja 1788. aastal tabas Prantsusmaad ikaldus. Teine suur ajend revolutsiooni puhkemisele olid kahtlemata Louis XVI ajal läbi viidud ebaõnnestunud majandusreformid. Neid püüdsid läbi viia Anne Robert Jacques Turgot, Jacques Necker, Charles Alexandre
nõudsid need hoopis suuremas koguses elanikelt sisse. Taoline kord suurendas niigi kõrget maksukoormat veelgi. Louis XVI määras rahanduse peakontrolöriks Jacques Turgot. Turgot leidis, et tuleb kaotata feodaalsed privileegid, aadlite ja vaimulike maksuvabadus, sisse seada kohalikud omavalitsused jpm. Ta lähenes kaubandusele kondanluse seisukohast, uskus vabakaubandusse keskendudes peamiselt lihtrahva vajadustele. Kahjuks ta reformid ei õnnestunud ja kuningas tühistas need. Louis XV ja Louis XVI ajal tõi kuningavõimu autoriteedi vähenemine välispoliitilise ebaõnnestumiste ja sisepoliitilise võimetuse tagajärjel kaasa absolutismi kriisi. Katsed läbi viia reforme Louis XVI ajal ebaõnnestusid. Absolutismi kriisis Prantsusmaa otsustas taas kokku kutsuda generaalstaadid.
seisus ja kuningakoda kulutasid priiskavalt ning kunina mõtteviisi iseloomustas kõige paremini lause ,,Pärast mind tulgu või veeuputus". Prantsusmaa vajus järjest sügavamale rahalisse kriisi ning seda ei suutnud takistada ei Jaques Turgot' poolt läbi surutud uuendused ega ka Jaques Neckeri poolt võetud tohutud laenud. Kuningas tõstis korduvalt talupoegade makse, kuid seegi ei suutnud kriisi leevendada. Lõpuks otsustas Louis XVI maksustada ka aadlikud ning vaimulikud. Selle tegemiseks tuli tal aga kokku kutsuda generaalstaatide kogu, kes aga ei jõudnud seisustevaheliste erimeelsuste tõttu kokkuleppele, mistõttu kolmanda seisuse esindajad lahkusid ning moodustasid Rahvuskogu - kogu rahva esindusorgani, mille otsuseid kuningal ei ole õigus tühistada. Nendega liitus ka osa vaimulike ning aadlike esindajaid ning Rahvuskogu kuulutas end Asutavaks Koguks, mis pidi koostama
..............................lk 13 Prantsuse Revolutsiooni põhjused 18 sajandi lõpul oli elu Prantsusmaal jõudnud kriisi. Revolutsiooni kutsusid esile pinged, mis olid ühiskonnas kuhjunud. Peapõhjusteks oli vilets majanduslik olukord riigis, vastuolud valitsemiskorras ja ühiskondlikes suhetes. Innustuti valgustajate ideedest ja USA Iseseisvussõja eeskujust. Ühiskond oli valitseva feodaalkorra tõttu endiselt jagunenud kolmeks seisuseks, kellest kaks olid priviligeeritud. Vaimulikud ja aadlikud ei pidanud maksma makse ja ainult nemad olid kõrgemates ametites. Samas oli neid Prantsusmaa 25-miljonilisest elanikkonnast kokku vaid umbes 2%. Kolmandal seisusel aga, kuhu kuulus ülejäänud 98% Prantsusmaa elanikest, oli mitmesuguseid kohustusi ja peaaegu mitte mingeid õigusi. Nende hulka kuulusid nii vaesed talupojad, keda oli 85% kuningriigi elanikkonnast, kui ka edukad kaupmehed, jõukad käsitöölised, advokaadid, arstid jne. Seetõttu
Reformikatsed Absolutistliku monarhia raames · 1774-Louis XVI-sobimatu valitsemiseks. (Marie Antoniette), viljaikaldus · Turgot- rahanduse peakontrolör-kaotada tsunftid ja feodaalsed privileegid, maksustada aadlikud ja kirik. · 1776-Necker, peakontrolör. Kokkuhoid õukonna pillamises. Võlad suurte protsentidega. · 1788- Pr. Suurtes võlgades, raha puudus.Kutsuti kokku generaalstaadid. Revolutsiooni algus. Asutav Kogu · Kolm seisust- aadlikud, vaimuliked, lihtrahvas · 5. Mai 1789- esimene istung · 17. Juuni- Rahvuskogu -> 9.juuli Asutav kogu. · 11.juuli 1789- Kuningas vallandab Neckeri, Pr Suure Revolutsiooni algus · Rahvuskaart- kodanike relvastatud organisatsioon. La Fayette ja Mirabeau · Munitsipaliteet- kohalik haldusorgan. Pariisi omavalitsus- Pariisi Kommuun Konstitutsiooniline monarhia · 11.aug 1789- kaotati feodaalide isiklikud eesõigused, talup kohustused, kirikukümnis.
Demokraatliku ühiskonna põhitunnuseks on kolme võimu lahusus: seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim tegutsevad üksteisest sõltumatult. Selle nõude pani 18. saj esimest korda kirja prantsuse filosoof Montesquieu [mo(n) tösk´jöö]. Nii tema kui ka Rousseau olid Suure revolutsiooni puhkedes juba surnud, kuid nende edumeelsed ideed elasid uue põlvkonna haritud inimeste mõtetes edasi. *** Seadusandlikku võimu teostab demokraatlikus ühiskonnas PARLAMENT, mille valivad kõik riigi täiskasvanud kodanikud. Sõna parlament on tulnud meie keelde prantsuse keelest. Sõna parler on prantsuse keeles kõnelema, kõne; seega oleks parlament meie keeles kõnekoda. Igas riigis on parlamendil oma nimi: Eestis Riigikogu, Lätis Seim, Prantsusmaal Rahvusassamblee, Venemaal Duuma, Soomes Eduskunta, Rootsis Riksdag jt. Eestis valib rahvas Riigikogu koosseisu iga 4 aasta tagant uuesti
suuremas koguses elanikelt sisse. Taoline kord suurendas niigi kõrget maksukoormat veelgi. Louis XVI määras rahanduse peakontrolöriks Jacques Turgot. Turgot leidis, et tuleb kaotata feodaalsed privileegid, aadlite ja vaimulike maksuvabadus, sisse seada kohalikud omavalitsused jpm. Ta lähenes kaubandusele kondanluse seisukohast, uskus vabakaubandusse keskendudes peamiselt lihtrahva vajadustele. Kahjuks ta reformid ei õnnestunud ja kuningas tühistas need. Louis XV ja Louis XVI ajal tõi kuningavõimu autoriteedi vähenemine välispoliitilise ebaõnnestumiste ja sisepoliitilise võimetuse tagajärjel kaasa absolutismi kriisi. Katsed läbi viia reforme Louis XVI ajal ebaõnnestusid. Absolutismi kriisis Prantsusmaa otsustas taas kokku kutsuda generaalstaadid. VENEMAAL *Venemaa enne Katariina II aega Venemaal oli võim valitseja ümber koondunud juba ammustest aegadest, kuid et riigiaparaat polnud
suuremas koguses elanikelt sisse. Taoline kord suurendas niigi kõrget maksukoormat veelgi. Louis XVI määras rahanduse peakontrolöriks Jacques Turgot. Turgot leidis, et tuleb kaotata feodaalsed privileegid, aadlite ja vaimulike maksuvabadus, sisse seada kohalikud omavalitsused jpm. Ta lähenes kaubandusele kondanluse seisukohast, uskus vabakaubandusse keskendudes peamiselt lihtrahva vajadustele. Kahjuks ta reformid ei õnnestunud ja kuningas tühistas need. Louis XV ja Louis XVI ajal tõi kuningavõimu autoriteedi vähenemine välispoliitilise ebaõnnestumiste ja sisepoliitilise võimetuse tagajärjel kaasa absolutismi kriisi. Katsed läbi viia reforme Louis XVI ajal ebaõnnestusid. Absolutismi kriisis Prantsusmaa otsustas taas kokku kutsuda generaalstaadid. VENEMAAL *Venemaa enne Katariina II aega Venemaal oli võim valitseja ümber koondunud juba ammustest aegadest, kuid et riigiaparaat polnud
Välisvaenlaste (Austria, Preisi jt) vägede sissetung Prantsusmaale. Kaos Prantsuse armees. Ülemjuhataja põgenemine preislaste poole üle 1.Rahvapäästekomitee, erakorraliste volitustega valitsus. 12 liiget. Kuulsaimad juhid Danton, Robespierre 2. Üldise Julgeoleku Komitee (salapolitsei) 3. Revolutsiooniline tribunal erakorraline kohtuorgan Võitlus revolutsiooni vastastega. Kahtlaste seadus. Surmanuhtlus giljotiini läbi u 40 tuh inimest. Zirondiinid, aadlikud (Marie-Antoinette), jakobiinid Danton, Robespierre 1794. Lihtrahvas 1794. aasta aprillis hukati Danton ja 1794. Aasta juulis Robespierre. 1795 võttis Rahvuskonvent vastu uue põhiseaduse. 18. brümääri riigipööre (9. nov. 1799) revolutsiooni lõpp, konsulaadi ajajärk- Napoleonile ustavad väed hõivasid Seadusandliku Korpuse hoone. Sõjaväe survel võtsid saadikud vastu otsuse saata direktoorium laiali. Täidesaatev võim läks kolmele konsulile, kellest üks oli Napoleon.
annaabi.ee 
