Praktikum 6 Elektriliinide planeerimine Töö koostaja: Töö koostamise kuupäev: 09.11.2011 Töö eesmärk: Käesoleva praktilise töö eesmärgiks on planeerida elektriliinid nii, et liinid jõuaksid igasse majapidamisse ning samas oleks elektriliinide viimine majapidamisest majapidamisse võimalikult odav ning maksumus ühe majapidamise kohta tuleks võimalikult väike. Kasutatud töövahendid: Kasutatud on tintelpen'i, etteantud joonist kuhu liinid tuli joonistada, harilikku pliiatsit, kustukummi, kalkulaatorit, joonlauda ja arvutit selles leiduva tarkvaraga (MS Word). Töö tulemused: Tööle on lisatud joonis, kus kajastuvad liinilõikude pikkused. Allpool on
A C B Olemasoleval teedevõrgul on teed ACB ja CD, mille andmed on järgnevates tabelites. Kavas on ehitada ümbersõit ADB. Kontrollida tasuvusarvutusega selle kava otstarbekust. Selleks: 1. Määrata tee-ehituse, -remondi ja hooldekulud, vajalikud, kuid ülesandes puuduvad suurused võib ise valida; 2. Arvutada liikluskulud; 3. Prognoosida D liiklusõnnetuste kulud; 4. Esitada järeldused ja põhjendada. Töö esitamine: üliõpilased, esitades töö hiljemalt 7. detsembril 2010 võivad piirduda teedega AC, CD ja AD (vt joonis). Selle tähtaja möödumise järel
Ülesanne 3 Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö Tabelid Üliõpilane õppemärkmik Õppejõud Ahti Lohk õpperühm aülikool stituut Tabelid õppemärkmik õpperühm Sisukord Rakendus "Puidu müük". Ülesande püstitus Puidu müük. Variandid Töötajad. Uldine nimekiri Rakendus "Puidu müük". Puidu hinnad Rakendus "Funktsiooni uurimine".Ülesande püstitus Funktsioonide variandid Karakteristikute variandid Rakendus "Detail III". Ülesande püstitus Variandid Hinnad Tööötajad Rakendus "Puidu müük". Ülesande püstitus Koostada rakendus, mis võimaldab teha puidu müümise arvestust. Rakenduse andmemudel on toodud skeemil. Rakenduses kasutada nimesid!!! Müüjate andmed eraldada eraldi töölehele tabelisse M_töötajad vastavalt variandile (kolm valda) tabelist Töötajad, kasutades arendatud filtrit. Eral
En. Valk Rasv. C18:3 KOLESTER. mg Lakt. Kiuda Ret.ekv Vit.D Vit.E Vit.B1 Vit.B2 NIATS.EKV Vit.B6 Vit.B PANT.HAPE Vit.C TUHK Na K Ca Mg P RÄNI Fe kcal g g G mg g g g g g mg mg mg Mg mg 12 g Mg mg G mg mg mg mg mg Mg mg Teraviljatooted. Nisujahu 328 9,9 1,7 0,07 0 67,1 0 3,5 0 0 0,32 0,43 0,05 5 0,08 0 0,5 0 0,44 0,4 150 13 21 100 2 5,2 Rukkijahu 328 10 2,3 0,14 0 65,6 0 13,6 1,1 0 1,63 0,3 0,13 2,7 0,35 0 1,34 0 1,7 1 500 30 110 360 8 4,9 Odrajahu
51- Omanik/FI 10- E või ev Pm.maa, 12-Pm.maa, juht 1 - omandis, 11-Pm.maa, ühiskasutuse Maakasutus v_toojou_a jrk Aasta 5_Maakond ha renditud, ha s, ha kokku astauhik X1 X3 X4 X5 X6 X7 X8 1 2000 Jõgeva 0,00 2 177,00 0,00 2 177,00 0,00 2 2000 Jõgeva 0,00 872,00 0,00 872,00 0,00 3 2000 Jõgeva 46,70 38,00 0,00 84,70
KTUD.RH. küllastatud rasvhapped Toitainete sisaldus tabelis tähendab... C16 palmitiinhape 0 C18 steariinhape MKTA.RH. monoküllastamata rasvhapped PKTA.RH. polüküllastamata rasvhapped C18:2 linoolhape C18:3 linoleenhape VL.KIUDAINED vees lahustuvad kiudained RET.EKV. retinooli ekvivalent NIATS.EKV. niatsiini ekvivalent PANT.HAPE pantoteenhape R% sisaldab x% rasva KLASS E tailiha sisaldus üle 55% KLASS O tailiha sisaldus 40-45% (0.9) söödav osa 90% Sul. sulatatud Rasvas. rasvasusega Toitainete sisaldus tabelis tähendab... vastava toitaine sisaldus antud toiduaines on 0 või minimaalne andmed toitaine sisalduse kohta antud toiduaines puuduvad ENERGIA (kcal) ENERGIA (kJ)
Time Channel 1 Seconds °C 0 12,62 1 12,6 24 2 12,57 22 3 12,53 4 12,5 20 5 12,47 18 16 6 12,43 14 7 12,4 12 8 12,36 10 9 12,33 t,C 8 10 12,29 11 12,26 6 12 12,24 4 13 12,2 14 12,16 2 15 12,13 0 16 12,1 0 200 400 600 800 1000 1200 14 17 12,07 -2 18 12,03 19 12 -4 20 11,
Kontrolling ja juhtimisarvestus Kulude liigitamine Harjutused Teema 1.Kulude liigitamine Ülesanne 1.1 Iga järgmise kuu kohta märkida, kas tegemist tootekuluga (t) või perioodikuluga(p): a) veinitehase poolt ostetud viinamarjade maksumus; b) pizzaahjude soetamismaksumuse mahaarvestus (kulum) pizzarestoranis; c) lennukompaniis töötavate lennukimehaanikute palgad; d) turvameeste palgad linna kaubamajas; e) kulud kommunaalteenustele tootmistsehhis; f) tootmisseadmete kulum; g) müügijuhi ametiauto kulum; h) tootmishoone kindlustus; i) tootmisjuhi palk; j) turustusjuhi põhipalk; Ülesanne 1.2 Viguri valmistamise kulu tooteühikule on järgmine: 1 Põhimaterjal 6.0 2 Põhitöötasu 1.2 3 TÜK muutuv osa 0.6 4 TÜK püsiv osa
Nisujahu Rukkijahu Odrajahu Grahamjahu Nisukliid Karna ENERGIA, kcal 328,3 328,1 334,8 335,4 328,7 357,6 ENERGIA, KJ 1373,6 1372,6 1400,9 1403,4 1375,3 1496,1 VESI, g 14 14 14 14 14 14 VALGUD, g 9,9 10 9,2 11 16,6 13,8 RASVAD, g 1,7 2,3 3 3,2 5,1 3 KTUD,RH., g 0,19 0,3 0,54 0,38 0,82 0,4 C16,g 0,17 0,29 0,52 0,34 0,77 0,37 C18,g 0,02 0 0,02 0,03 0,05 0,02 MKTA,RH, g 0,24 0,23 0,26 0,48 0,81 0,85 PKTA,RH, g 0,71 1,15 1,39 1,44 2,62 0,94 C18:2, g 0,65 1,01 1,26 1,31 2,43 0,89 C18:3, g 0,
Harjutus 1 Koosta valemid vastuste veergudesse Vastus Vastus 45 + 45 = 90 45 * 5 = 225 45 - 15 = 95 + 82 = 177 95 * 9 = 855 82 - 43 = 16 + 57 = 73 16 * 7 = 112 57 - 51 = 54 + 93 = 147 54 * 4 = 216 93 - 12 = 75 + 45 = 120 75 * 5 = 375 45 - 23 = 21 + 58 = 79 21 * 3 = 63 58 - 16 = 96 + 874 = 970 96 * 6 = 576 874 - 565 = 87 + 95 = 182 87 * 9 = 783 95 - 24 = 28 + 24 = 52 28 * 1 = 28 24 - 2 = 91 + 32 = 123 91 * 4 = 364 32 - 2 = 73 + 65 = 138 73 * 8 = 584 65 - 65 = 82 +
504.064.38 (, , , , , .), . ..................................................................................................4 1. ..............5 1.1. ....................................................................................5 1.2. .........................................................................................5 1.3. .....................................................................................6 1.4. ....................................................................................7 1.5. ........................................................................................7 2. 30 /.....................................................................9 2.1. ..................................................................................9 2.2. .......
Ülesanne 3 Tabelid Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö Üliõpilane Õppemärkmik Õppejõud Õpperühm kaülikool instituut Õppemärkmik xxxx92 Õpperühm Sisukord Rakendus "Puidu müük". Ülesande püstitus Puidu müük. Variandid Töötajad. Uldine nimekiri Rakendus "Puidu müük". Puidu hinnad Rakendus "Funktsiooni uurimine".Ülesande püstitus Funktsioonide variandid Karakteristikute variandid Rakendus "Detail III". Ülesande püstitus Variandid Hinnad Tööötajad Rakendus "Puidu müük". Ülesande püstitus Koostada rakendus, mis võimaldab teha puidu müümise arvestust. Rakenduse andmemudel on toodud skeemil. Rakenduses kasutada nimesid!!! Müüjate andmed eraldada eraldi töölehele tabelisse M_töötajad vastavalt variandile (kolm valda) tabelist Töötajad, kasutades arendatud filtrit. Era
2018 Abimaterjal aines „Ehitusfüüsika“ Veeauru küllastusrõhk, psat, Pa 25 3300 Veeaurusisaldus õhus, g/m3 17 ,269t psat 610,5 e 237,3 t , Pa, kui t 0 o C , 20 2640 Veeaururõhk, Pa 21,875t 15
Teravilja Kartuli Min. Piima lehma saak saak väetisi/ha Lehmade kohta aastas Sigade Maakond Majand Aasta (ts/ha) (ts/ha) (kg) arv (kg) arv Harju Aasmae 83 25 141 318 809 3404 1170 Harju Alavere 83 31 187 279 924 3600 3595 Harju Arukyla 83 22 155 196 1707 3637 3692 Harju Habaja 83 21 133 177 1267 2877 4087 Harju Haiba 83 25 141 245 919 3354 2920 Harju Kehra 83 21 126 296 1555 3211 1380 Harju Koidula 83 23 173 204 638 3435 1661 Harju Kungla 83 20 91 231 837 3245 1244 Harju
Tehnikagümnaasium TALLINNA TEHNIKAGÜMNAASIUM AINEKONSPEKT MAJANDUSÕPETUS II OSA FINANTSJUHTIMINE 1 Tehnikagümnaasium Õppeaine eesmärk Anda õpilastele majandusalaseid üldteadmisi ettevõtte majandustegevuse olulisematest külgedest, finantsarvestuse alustest, kontseptsioonidest seostatuna Eesti seadusandluse ja ärikeskkonna ning nendest tulenevate probleemidega. Aine käsitlemisel keskendutakse põhimõistete, struktuuride, reeglite ja protsesside ning metoodiliste võtete selgitamisele ettevõtluse esmatasandil. Loengukonspekt sisaldab teoreetilisi aluseid ja vajalikke praktilised näited probleemsed ülesanded (nn. miniprojektid), milledele on vaja anda majanduslik hinnang ja teha õiged otsused probleemide käsitlusel. Ülesannete kogumiku koostamisel on lähtutud vastavalt erinevate eriala omap�
Tehnikagümnaasium TALLINNA TEHNIKAGÜMNAASIUM AINEKONSPEKT MAJANDUSÕPETUS II OSA FINANTSJUHTIMINE 1 Tehnikagümnaasium Õppeaine eesmärk Anda õpilastele majandusalaseid üldteadmisi ettevõtte majandustegevuse olulisematest külgedest, finantsarvestuse alustest, kontseptsioonidest seostatuna Eesti seadusandluse ja ärikeskkonna ning nendest tulenevate probleemidega. Aine käsitlemisel keskendutakse põhimõistete, struktuuride, reeglite ja protsesside ning metoodiliste võtete selgitamisele ettevõtluse esmatasandil. Loengukonspekt sisaldab teoreetilisi aluseid ja vajalikke praktilised näited probleemsed ülesanded (nn. miniprojektid), milledele on vaja anda majanduslik hinnang ja teha õiged otsused probleemide käsitlusel. Ülesannete kogumiku koostamisel on lähtutud vastavalt erinevate eriala omap�
Tehnikagümnaasium TALLINNA TEHNIKAGÜMNAASIUM AINEKONSPEKT MAJANDUSÕPETUS II OSA FINANTSJUHTIMINE 1 Tehnikagümnaasium Õppeaine eesmärk Anda õpilastele majandusalaseid üldteadmisi ettevõtte majandustegevuse olulisematest külgedest, finantsarvestuse alustest, kontseptsioonidest seostatuna Eesti seadusandluse ja ärikeskkonna ning nendest tulenevate probleemidega. Aine käsitlemisel keskendutakse põhimõistete, struktuuride, reeglite ja protsesside ning metoodiliste võtete selgitamisele ettevõtluse esmatasandil. Loengukonspekt sisaldab teoreetilisi aluseid ja vajalikke praktilised näited probleemsed ülesanded (nn. miniprojektid), milledele on vaja anda majanduslik hinnang ja teha õiged otsused probleemide käsitlusel. Ülesannete kogumiku koostamisel on lähtutud vastavalt erinevate eriala omap�
nevad seadmed, muutuvad töökindluse-, kvaliteedi- ja keskkonnaalased nõuded, ilmuvad uued tehnoloogilised lahendused, lisandub uusi elektri- jaamu jne. Võrguettevõtetes on veel suur osa alajaamu ja elektriliine nii tehniliselt kui moraalselt vananenud. Lisaks seadmete vananemisele on majanduses toimunud muutuste taga- järjel toimunud oluline koormuskeskuste ümberpaiknemine, mistõttu enamus 1970-80. aastatel ehitatud alajaamad ja elektriliinid on tippkoor- muse ajal koormatud ainult 30-40% ulatuses. Sageli asuvad alakoormatud alajaamad praeguseks kujunenud koormuskeskustest kaugel ning nende käit muutub aasta aastalt üha kulukamaks. Samas tekib üha rohkem uusi intensiivse koormuskasvuga piirkondi, kus alajaamad ja elektriliinid on tugevasti ülekoormatud või töötavad edastusvõime piiri lähedal. Tüüpilised koormuste ümberpaiknemise põhjused: 1. Omaaegsete kolhoosi- ja sovhoosikeskuste koormused on langenud
. 84 4 Lisa 5. Kutseline kalapüük Läänemere rannikumerest aastatel 2007 2012 .............. 85 Lisa 6. Kutseline kalapüük Läänemerest traallaevadega aastatel 2007 2012 ........... 87 Lisa 7. EKF toetused (31.12.2012. aasta seisuga) ....................................................... 88 Lisa 8. Teadus arendusprojektid ja uuringud aastatel 2007 2013 .......................... 89 Lisa 9. Kaluri kalapüügiloale kantud kutseliste kalurite jagunemine vanuseliselt 2012. aastal ............................................................................................................................ 91 Lisa 10. Kalalaevade segmentidesse rühmitamise kriteeriumid ja kalalaevade segmenti juurdelisamise võimalus ............................................................................... 92 5 1. Sissejuhatus
Reijo Sild HÜDROSILINDRI TEHNOLOOGILISE PROTSESSI VÄLJATÖÖTAMINE JA TOOTMISJAOSKONNA PROJEKTEERIMINE LÕPUTÖÖ Mehaanikateaduskond Masinaehituse eriala Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................3 1. TÖÖ ANALÜÜS..............................................................................................................................5 2. SILINDRI KONSTRUKTSIOON ...................................................................................................7 2.1 Tugevusarvutused.......................................................................................................................8 3. VALMISTAMISE TEHNOLOOGIA ............................................................................................12 3.1 Tootmismaht.......................................
4) muudab kohustuslikuks tööandja poolt makstavate ja kinnipeetavate kindlustusmaksete kajastamise töölepingus; 5) ei toeta käibemaksuerisusi ja ei muuda käibemaksumäära; 6) säilitab Eestile edu toonud tulumaksusüsteemi, mille kohaselt ettevõtlusse investeeritud ettevõtja kasumit ei maksustata, vastavad seadusemuudatused võetakse vastu 2007. aasta esimesel poolel; 7) muudab säästmise soodustamiseks tulumaksuseadust selliselt, et väärtpaberiinvesteeringutelt ää b ii i l teenitud i dk kasumii maksustamisel k i lk koheldakse h ld k jjuriidilisi iidili i ning füüsilisi isikuid võrdselt; 8) loob seadusandlikud tingimused väikese omakapitaliga (minimaalselt 1 miljon
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond Maria Kashirova FINANTSANALÜÜSI MEETODITE VÕRDLUS: ETTEVÕTTE PANKROTIOHU PROGNOOSIMINE Lõputöö Juhendaja: Rene Pihlak Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................................... 4 1 ETTEVÕTETE FINANTSSTABIILSUSE KUJUNEMISE TEOREETILISED ALUSED .............. 6 1.1 Finantsstabiilsus ja pankrotioht..................................................................................................... 6 1.2 Meetodid pankrotistumiste prognoseerimiseks .......................................................................... 8 1.3 Finantsstabiilsuse reitingu skoori meetod .................................................................................10
ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE 2.3.2 Avariikoormused /security loads/ Et anda miinimumnõuded mastide väände- ja liinisuunalisele tugevusele, on sätestatud avariikoormused, mille arvestamine piirab töövõime kaotust. Arvesse võetavateks koormusteks on vastavalt juhtme katkemisel tekkiv juht- me ühepoolne staatiline tõmme ja leppelised mittetasakaalustatud koormused. Arvestatavad avariijuhtumid on sätestatud standardiga. Väändekoormused /Torsional loads/. Igasse piksetrossi või faasijuhtme kinni- tuspunkti rakendatakse staatiline jääkkoormus, mis tuleneb juhtme, osajuhtme või piksetrossi katkemisest külgnevas visangus. Samal koormusjuhtumil võib vaadelda mitme või kõigi osajuhtmete või juhtmete katkemist. Liinisuunalised koormused /longitudinal loads/. Liinisuunalised koormused rakendatakse samaaegselt kõigis kinnituspunktides. Koormused mastidele võib võtta võrdseks juhtmete katkemisest tingitud ühe- poolse tõmbega.
Eraldi lahendused nt. vundamenti kohta. Eeskirja alusel koostatava eelarve korral arvutused kogemuste ja oletuste järgi. Joonised: 1)arhitektuursed (generaalplaan 1:500, plaanid-lõiked) 2)konstruktiivsed(vundamendijoonised kaevetöödele, lõikamistöödele, lõiked vahelagedest) 3)eritööde joonised Tutvumine alusdok määrab ära projekti valmidusastme, millest tulenevalt määratakse eelarvestamise organisatoor. ja ajaline planeerimine. Algdok tutvumise järjekord: 1)Pakkumiskutse ja dokumentatsioon- määrab ära pakkumise tähtaja 2)Töövõtuprogramm- kirjut. välja olulised punktid, mis määravad ära ajutised või maksumuslikud tingimused 3)Joonised- võrreldakse jooniste loetelu joonistega . Esmalt arhitekti joonised. Seletuskiri (üldine kvaliteeditase erandlikud, rasked kallid tööd) Lk. 6 esimene pool Eelarvestamise etapid Otsus arvutuste läbiviimiseks Tegutsemisviiside määratlemise plokk
tsellulooskiudpapp, kaasajal pigem klaas- või polüesterkiudmaterjalid, mis on tunduvalt tugevamad ja painduvamad. Immutusaineks on nafta- , kummi- või polümeerbituumen. Tugikiht immutatakse ja kaetakse mõlemalt poolt bituumeniga ning lõpuks kaetakse puistekihiga. Ruberoid jagatakse aluskihiruberoidiks (mõlemalt poolt peenpuistega kaetud) ja pealiskihiruberoidiks (peal jämepuiste all peenpuiste). Turustatakse rullides. Keevisruberoid Kleepekiht tehases peale kantud. Et ruberoid rullis kokku ei kleepuks, on klepkiht kaetud õhukese polüetüleenkilega. Kleepkiht sulatatakse üles rulli lahtikeeramisel (katusel) kuumapuhuriga. Polüetüleenkilet ei eemaldata, see sulab koos kleepkihiga. Võivad olla: · Lauskleepega (liimikiht on kogu papi pinnal) · Ribakleepega (liim on ribade kaupa) · Punktkleepega (liim on üksikute laikudena) Osalise kleepega ruberoidil all saab veeaur vabalt liikuda ja pindruberoidi alla ei teki katuse soojenemisel aurukotte.
sõltumatult valmistatud detailide montaaz koostuks,koostude montaaz kompleksiks (masinaks, aparaadiks) ilma detailide täiendava mehaanilise töötlemise või sobitamiseta, pidades silmas kõigi parameetrite (geomeetriliste, mehaaniliste, elektriliste jt) täpsuse nõudeid, millega tagatakse masina/aparaadi optimaalsed töönäitajad (võimsus, tootlikus, töökindlus, kasutegur jne). Täpsuse kindlustamiseks on vaja valmistada detailid ja koostud selliselt, et geomeetriliste ja teised hälbed ei ületaks lubatavat piiri. Vahetatavus lihtsustab masinate ekspluatatsiooni ja remonti. Vajalikud kompetentsed kontrollmõõtmised kui ka valmistusprotsessi pidev kontroll. Vahetatavus: - täielik (ilma täiendava sobitamiseta); - osaline (valikkoostamine, kompensaatorid, reguleerimine, justeerimine). Osaline vahetatavus vajalik suure täpsuse korral, individuaaltootmine);
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Tehnoökoloogia õppetool Villu Vares ENERGIA ja KESKKOND Konspekt 1 Villu Vares Energia ja keskkond Tallinn 2012 2(113) Villu Vares Energia ja keskkond SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................................................5 1 ENERGIAKASUTUS JA MAAILMAS JA EESTIS........................................................................................6 1.1 ENERGIAKASUTUS MAAILMAS JA EESTIS.
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
MAJANDUSMATEMAATIKA I Ako Sauga Tallinn 2003 SISUKORD 1. MUDELID MAJANDUSES . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 Mudeli mõiste. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 Matemaatiliste mudelite liigitus ja elemendid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 2. FUNKTSIOONID JA NENDE ALGEBRA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Arvud ja nende hulgad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Funktsionaalne sõltuvus . . . . . . . . . .
Kokku kulus neil raha 140 kr. Koostada võrrand. Mitu krooni kulutas juuksuri peale mees, mitu naine? Ülesanne 3-3 Kirjeldagu toote nõudlust turul nõudlusfunktsioon qD=-1000p+120000 ja pakkumist funktsioon qS=500p, kus p on toote hind kroonides. Leida hind, mille korral nõudmine ja pakkumine on tasakaalus. Ülesanne 3-4 Firma püsikulud kuus on 25 tuhat krooni. Muutuvkulu ühe toote kohta on 700 krooni. Kui suurt tootmismahtu võib kuus planeerida, kui summaarsed kulud kuus võivad olla 375 tuh kr? Ülesanne 3-5 Firmas A, mis tegeleb autode rentimisega, on hind 250 kr pluss 6 kr/km. Firmas B tuleb maksta 300 kr pluss 5 kr/km. Leida kriteerium, millal üürida ühest, millal teisest firmast. Ülesanne 3-6 Tootmise planeerimisel on firmal valida ühe toote kahe variandi vahel. Variandi A korral on püsikulud aastas 4 milj kr ja muutuvkulu 5 kr ühiku kohta. Variandi B püsikulud on 2 milj kr ja muutuvkulu 7 kr ühiku kohta
TÖÖLEPINGU SEADUS Selgitused töölepingu seaduse juurde TÖÖLEPINGU SEADUS Selgitused töölepingu seaduse juurde Koostajad: Egle Käärats Thea Treier Seili Suder Maria Pihl Mariliis Proos 2013 töölepingu seadus Selgitused töölepingu seaduse juurde Töölepingu seadus, vastu võetud 17. detsembril 2008. a, jõustunud 1. juulil 2009. a. Tööelu arengu osakond Sotsiaalministeerium Gonsiori 29, 15027 Tallinn e-post: [email protected] tel: 626 9301 faks: 699 2209 Kaanekujundus: Jaana Kool Küljendus: Eve Strom Trükk: Tallinna Raamatutrükikoda Kirjastus Juura www.juura.com ISBN 978-9985-75-380-4 EESSÕNA Teadmised üksteise õigustest ja kohustustest on hea ja avatud suhtlemise alus tööelus. Teadlik käitumine töösuhetes annab osapooltele võimaluse olla teineteisele võrdväärne partner ja kaasatud tö�
Bioinformaatika 5 Andmebaasid (KEGG, NCBI, RCSB), järjestuste (SMS, BioEdit) ja struktuuride (SPdbV) analüüs 1. KEGG-i kasutamine (http://www.genome.jp/ a. Leida liikide Escherichia coli K12 MG1655, Drosophila melanogaster ja Homo sapiens glükolüüsi rajad ning ensüümid aldolaas ja püruvaatkinaas. Escherichia coli glükolüüsi rada: http://www.kegg.com/dbget-bin/get_pathway?org_name=eco&mapno=00010 Drosophila glükolüüsi rada: http://www.kegg.com/dbget-bin/get_pathway?org_name=dme&mapno=00010 Homo sapiens glükolüüsi rada: http://www.kegg.com/dbget-bin/get_pathway?org_name=hsa&mapno=00010 aldodaas: http://www.kegg.com/dbget-bin/www_bget?enzyme+4.1.2.13 püruvaatkinees: http://www.kegg.com/dbget-bin/www_bget?enzyme+2.7.1.40 b. Leida vastavad geenid KEGG-i entry numbrid, geeni nimed, nukleotiidsed järjestused ning asukohad geenikaardil. Aldolaas : Escherichia coli K12 MG1655: http://www.kegg.com/dbget-
F-püsivkulud v-muutuvkulud väljundiühiku kohta Tootlikkus kasvab (muude tingimuste samaks jäädes), kui · vähenevad muutuvkulud väljundi ühiku kohta · vähenevad püsikulud väljundi ühiku kohta · vähenevad püsikulud absoluutsuuruses · väheneb muutuv- ja püsikulude summa Need variandid on seotud eri tegurite ja ajaperioodidega ning nende analüüs on võimalik, kui ettevõttes on kasutusele võetud kulude juhtimisarvestus ja controlling-süsteem. Tootlikkuse planeerimine Prognoosimisel võib kasutada lihtsustatud tehnilis-majanduslikke arvutusi, matemaatilis-statistilisi ja ökonomeetrilisi meetodeid, eksperthinnanguid. Planeerimine konkretiseerib prognoose ja nende alusel töötatakse välja tootlikkuse tõstmise programm. Tootlikkuse analüüsimisel, prgnoosimisel ja planeerimisel arvestada tootlikkuse kasvu ettevõtteväliste teguritega (ohtude ja võimalustega) ja siseteguritega.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
