Õpperühm: Töö teostaja: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Õppejõud: Protokoll arvestatud: Töö käik: Mõõda 100 ml Cola-jooki Erlenmeieri kolbi, kata kolb uuriklaasiga, keeda tasasel tulel 20 min selleks, et eemaldada proovist CO2. Jahuta toatemperatuuril ja lahjenda proov 100 ml mõõtkolvis dest. H2O-ga märgini, s.o. 100 ml-ni. Määra kindlaks NaOH täpne kontsentratsioon. Täida bürett NaOH lahusega, fikseeri algnäit. Pese 20 ml pipetti 3x väikeste koguste dekarboniseeritud Cola joogiga. Mõõda 20 ml Cola-jooki 100 ml-sse keeduklaasi. Kalibreeri pH-meeter puhverlahustega. Seejärel mõõda Cola- joogi pH ning tiitri 0,5 ml kaupa NaOH lahusega. Igakordsel NaOH lisamisel märgi büreti näit V ml-s ja pH
Sellega EMJ mõõtes saame sisemise võrdluselektroodi potentsiaali välise suhtes. Lugedes võrdluselektroodidega seotud potentsiaalid konstantseteks, võime klaaselektroodi potentsiaali mõjutavaks teguriks lugeda ainult uuritavas lahuses esinevate H+ ja Me+ -ioonide aktiivsusi. Töö käik: · Mõõta 100 ml Cola-jooki Erlenmeieri kolbi ja keeta tasasel tulel 20 min selleks, et eemaldada proovist CO2. Jahutada ja lahjendada proov 100 ml mõõtkolvis dest. H 2O-ga märgini, s.o. 100 ml-ni. · Määrata NaOH täpne kontsentratsioon. · Mõõta Cola-joogi pH ning tiitrida 0,5 ml kaupa NaOH lahusega. Igakordsel NaOH lisamisel märgita büreti näit V ml-s ja pH. Arvutada E (mV), korrutada pH 100-ga, arvutada V (ml), E ja E/V. Tiitrida tuleb teise ekvivalentpunktini. Töövahendid: · Ph-meeter · klaaselektrood · kalomelelektrood · magnetsegaja · bürett Reaktiivid: · 0,01 M NaOH lahus
klaasmuna sisemise ja väliskahuste vahel. Kuna võrdluselektroodiga seotud potentsiaalid on konstantsed võib klaaselektroodi potentsiaali mõjutava tegurina arvestada uuritavas lahuses esinevate H+ ja Me+- ioonide aktiivsusi. See meetod on kasutatav tumedate ja mitteläbipaistvate lahusete uurimiseks, kus indikaatormeetod ei ole rakendatav. Samuti kui on rakendatav hapete või aluste segate puhul. Töö ülesanne: Fosforhappe määramine Cola- joogis tiitrides seda NaOH lahusega. Töövahendid: Ph- meeter Klaaselektrood Kalomelektrood Magnetsegaja Bürett Töö käik: Erlenmeieri kolbi mõõtsin 100 ml Cola-jooki, katsin katega ja keetsin tasasel tulel unbes 20 min, et eemaldada proovist CO2. Siis jahutasin toatemperatuurini, valasin 100 ml-sse mõõtkolbi ja lahjendasin kriipsuni dest.veega. Tegin kindlaks NaOH töölahuse kontsentratsiooni, millega hakkatakse fosforhappe kontsentratsiooni Cola-joogis määrama. Selleks bürett täitsin NaOH-ga
Hg2Cl2, Hg Töö eesmärk Fosforhappe määramine Cola-joogis potentsiomeetrilisel tiitrimisel (0,0196M NaOH-ga). Töövahendid Ioonmeeter, klaaselektrood, kalomelelektrood, pH-meeter (kombineeritud elektroodiga), magnetsegaja, bürett, pipetid ja keeduklaasid, elektripliit. Töö käik Kõigepealt tuli mõõta standardlahuste pH instrumendipeal, et teada saada mõõtetäpsus/mõõtmisviga. Seejärel pipeteerisin 25 mL ultrahelivannis degaseeritud Coca- Cola jooki pipetiga keeduklaasi ning mõõtsin tema pH pH-meetriga. Büretist hakkasin lisama NaOH lahust 5 mL kaupa ja iga kord fikseerisin pH näidu, fikseerides andmenäidud Exceli tabelis, kuni pH=10. Ioonmeetriga toimiti sarnaselt, fikseerides sellega nii pH kui ka elektroodipotentsiaali kuni pH 10-ni. Tulemused: pH=f(V) 11.00 10.00 9.00 8.00 7.00 6.00 pH-meeter ioonmeeter pH 5.00 4
23. pH S = S S.-= [4* S(HCl) + 1*S(O2)] [2*S(Cl2) + 2*S(H2O)] - 0.0025M CH3COOH(a = 5%) [H+]=a*Cm=0.05*0.0025=1.25*10-4mol/l G = H TS => G = 0 => T = H/S pH= -log[H+]=-log(1.25*10-4) = 3.9 <7 12. . (S>0) 0.00055M NaOH . , , , [OH-]=Cm=0.00055mol/l ( ), . , [H+]=KH2O/[OH-]=1*10-14 /0.00055 = 1.8*10-11 mol/l ( ) . (S<0) pH= -log[H+]=-log(1.8*10-11) = 10.7 >7 , , , 24. (2) = 1,86 (2) = 0,516
) Leelis LiOH Liitiumhüdroksiid Li+ Tõrjuvad hapetest vesiniku välja, andes soola Reageerivad lahuses oleva veega. Leelis NaOH Naatriumhüdroksii Na+ d Leelis KOH Kaaliumhüdroksiid K+ Leelis RbOH Rubiidiumhüdroksi Rb+ id Leelis CsOH Tseesiumhüdroksii Cs+ d Leelis FrOH Frantsiumhüdroksii Fr+
Pigistasin kummist otsa kokku ning panin klaasist otsa vedelikku ning seejärel lasin kummist otsa lahti ja vedelik imendus klaastorusse. Kasutasin seda mahu mõõtmiseks. Büretti ja pipetti loputatakse töölahusega. 31. Kuidas arvutati uuritava lahuse kontsentratsioon tiitrimistulemuste põhjal? Kirjutada reaktsioonivõrrand, arvutusvalemid ja selgitada, kuidas on saadud vastavad andmed arvutamiseks. HCl + NaOH NaCl + H 2 O V HCl C M HCl = V NaOH C M NaOH V NaOH C M NaOH mol C M HCl = Andmed: C M = 0,1008 ; V HCl = 10ml pipeti maht; VHCl NaOH l V NaOH lugesin büretilt. 7 32. Selgitada stöhhiomeetrilise punkti mõistet. Kuidas seda laida happe ja aluse tiitrimisel? Mis on indikaatorid
Pigistasin kummist otsa kokku ning panin klaasist otsa vedelikku ning seejärel lasin kummist otsa lahti ja vedelik imendus klaastorusse. Kasutasin seda mahu mõõtmiseks. Büretti ja pipetti loputatakse töölahusega. 31. Kuidas arvutati uuritava lahuse kontsentratsioon tiitrimistulemuste põhjal? Kirjutada reaktsioonivõrrand, arvutusvalemid ja selgitada, kuidas on saadud vastavad andmed arvutamiseks. HCl + NaOH NaCl + H 2 O V HCl C M HCl = V NaOH C M NaOH V NaOH C M NaOH mol C M HCl = Andmed: C M = 0,1008 ; V HCl = 10ml pipeti maht; VHCl NaOH l V NaOH lugesin büretilt. 7 32. Selgitada stöhhiomeetrilise punkti mõistet. Kuidas seda laida happe ja aluse tiitrimisel? Mis on indikaatorid
(9,031018) 27. Milline on 18,061027 hapniku aatomist koosneva trihapniku (osooni O) ruumala? (224 m3) 28. Gaasisegu koostises on 400 g SO ja 88 g CO. Leia selle gaasisegu ruumala. (156,8 dm3) 29. Millise ruumala võtab enda alla 9,031026 molekulist koosnevas gaaside segus lämmastiku kui tema sisaldus mahu järgi on 10%? 30. Gaaside segu koosneb mahuliselt 30% SO ja 70% lämmastikust. Leia koostis massiprotsentides. (49,5%, 50,5%) 31. Mitmes g KCrO on samapalju aatomeid kui 100 g NaOH? (200,4g) 32. 320 kg püriidist, mis sisaldas 50% väävlit, saadi 350 kg väävelhapet. Leia saagis. 33. Mitu dm³ CO eraldub 730 g 5%-lise HCl lahuse reageerimisel CaCO-ga, kui kaod on 20%? 34. Mitme %-line KNO lahus saadakse 200 grammi 1,7%-lise AgNO lahuse ja 100 g 8,45%-lise KCl lahuse kokku valamisel? 35. Mitu grammi tehnilist KClO on vaja 1,12 liitri hapniku saamiseks, kui saagis on 80% ja tehniline kaaliumkloraat sisaldab 10% niiskust ja 5% kaaliumkloriidi? 36
O.-a. on püsiv.Na+-ioonid värvivad leegi kollaseks ja K+-ioonid helelillaks (kui proovis on tühiseimgi kogus Na+-ioone,siis on nähtav vaid läbi sinise klaasi). Ammooniumioonide NH4+ tõestamine. Tõestatakse alati alglahusest,eelkatsena. 1. Gaasikambri meetodil.Pane klaasplaadile tilga dest.vee abil universaalindikaatorpaberi tükike või tilguta 1 tilk Nessleri reaktiivi K2[HgI4].Tiiglisse pane paar tilka uuritavat lahust ja lisa paar tilka 6M NaOH lahust,seejärel kata tiigel kohe klaasplaadiga nii,et indikaator jääb alumisele küljele.Võib ettevaatlikult veidi soojendada (nii et lahus ei pritsiks).Indikaator näitab NH4+-ioonide olemasolu korral pH>9,Nessleri reaktiivi tilgas aga tekib punakaspruun sade. NH4+ + OH- NH3 + H2O 2. Nessleri reaktiiviga K2[HgI4] leeliselises keskkonnas (reaktiivile on lisatud KOH) tekib punakaspruun amorfne sade.Katse vii läbi klaasplaadil.Määramist takistavad
504.064.38 (, , , , , .), . ..................................................................................................4 1. ..............5 1.1. ....................................................................................5 1.2. .........................................................................................5 1.3. .....................................................................................6 1.4. ....................................................................................7 1.5. ........................................................................................7 2. 30 /.....................................................................9 2.1. ..................................................................................9 2.2. .......
tiheduse järgi? Ainult üks. 5. Lahuse kontsentratsiooni määramine 1. Mida nimetatakse mõõtelahuseks ja milleks seda kasutatakse? Millise täpsusega antakse mõõtelahuse kontsentratsioon? – Teadaoleva kontsentratsiooniga lahus. Täpsus 5 tüvekohta. 2. Mis on tiitrimine? – Mõõtelahuse lisamine uuritavale lahusele. 3. Milline töövahend on bürett (a)? Kuidas ja milleks seda kasutati? Millise täpsusega tuleb võtta lugem büretilt? –Täita nullini NaOH lahusega. Mõõta 0.05 mL täpsusega. 4. Milline töövahend on pipett (b)? Kuidas ja milleks seda kasutati? – Kasutati täpse koguse uuritava lahuse mõõtmiseks kolbi. 5. Kuidas arvutati uuritava lahuse kontsentratsioon tiitrimistulemuste põhjal? Kirjutada reaktsioonivõrrand, arvutusvalemid ja selgitada, kuidas on saadud vastavad andmed arvutamiseks. HCl + NaOH → NaCl + H2 O
töötlemisel kontsentreeritud väävelhappega: Ca3(PO4)2 + konts. 3H2SO4 2H3PO4 + 3CaSO4 Puhta ehk termilise fosforhappe saamiseks kasutatakse lähteainena valget fosforit. ,,Terminiline" hape on hinnalt ligi 3 korda kallim ning teda on võimalik ka saada ,,märja" happe puhastamisel. Kolmeprootonilise happena dissotserub ta kolmes astmes, kuid peamiselt toimub dissotsatsioon esimeses astmes: + - H3PO4 H + H2PO4 Teises ja kolmandas astmes dissotseerub ta vaid vähesel määral. Seetõttu sisaldab fosforhappe lahus lisaks H3PO4 molekulidele ka veel põhiliselt vesinik- ja divesinikfosfaatioone. Kolmeprootonilise happena moodustab ortofosforhape kolme rida sooli, millest üldiselt lahustuvad on leelismetallide (v.a. Li) ja ammooniumsoolad. Fosforhappe reagerimisel leeliste lahustega tekib sõltuvalt lisatava leelise hulgast kas divesinikfosfaat, vesinikfosfaat või fosfaaat.
SO2 H2SO3 d) happeline oksiid + happelisne oksiid hape sool metall 3. Amfoteersed oksiidid AMFOTEERSUS keemilise elemendi või ühendi [n hüdroksiidi Zn(OH)2] võime reageerida tingimustest olenevalt kas aluse või happena. (Amfoteerne oksiid reageerib nii hapete kui ka alustega). Al2O3 ZnO Cr2O3 Cr2O3 + 2KOH + 3H2O = 2K[Cr(OH)4] Al2O3 + 6 NaOH + 3H2O = 2Na3 [Al (OH)6] 4. Neutraalsed oksiidid Ei reageeri ei hapete, aluste ega veega. Tähtsamad neutraalsed oksiidid on NO N2O CO 4 3. HAPPED HAPE aine, mille vesilahuses on ülekaalus vesinikioonid. Definitsioon: hape loovutab prootoneid. Koostis: Koosneb ühest või mitmest vesinikioonist ja happe jääkioonist.
23. Happe-aluseliste indikaatorite tüübid (ftaleiin-, sulfoonftaleiin ja asoindikaatorid) · Ftaleiin indikaatorid: fenoolftaleiin, tümoolftaleiin · Sulfoonftaleiin indikaatorid: fenoolsulfoonftaleiin ehk fenool punane · Azoindikaatorid: metüüloranz, metüülpunane 24. Tugeva happe tiitrimine tugeva alusega, tiitrimiskõver. + - H3O + OH = 2H2O kui 50 ml 0,0500M HCl tiitritakse 0,1000M NaOH-ga 1. algpunkt 2. pH peale 10,00 ml NaOH lisamist 3. pH peale 25,00 ml NaOH lisamist 4. pH peale 25,10 ml NaOH lisamist reageerivate ainete kontsentratsiooni mõju tiitrimiskõvera kujule indikaatori valik 25. Indikaatori valiku põhimõtted neutralisatsioonitiitrimisel. Vastav pöördeala, selge värv Indikaatorite värvimuutust mõjutavad tegurid: Temperatuur Ioontugevus Orgaanilised solvendid Kolloidosakesed 26. Puhverlahused + - Seob H või OH ilma, et pH oluliselt muutuks. Säilitab kindla pH väärtuse
cm = = 1,49 . 0,06714 kg H 2 O kg d) KCl moolimurru X(KCl) arvutame seosest n ( KCl) X(KCl) = . n(KCl) + n(H 2 O) 67,14 g n(H 2 O) = = 3,73 mol 18,0 g/mol 0,100 X(KCl) = = 0,0261 ehk 2,61%. 0,100 + 3,73 Näide 2.Arvutage 20% NaOH lahuse ( = 1,219 g/cm 3 ) molaarsus ja molaalsus. M(NaOH) = 40,0 g/mol. a) Molaarsuse arvutamine 1. lahendusviis: Et teame NaOH massiprotsenti, on otstarbekas võtta arvutuste aluseks lahuse kogus 100 g. 20 g 100 g lahuses on 20 g NaOH. Seega n(NaOH) = 40,0 g/mol = 0,50 mol . Järgnevalt on võimalik valida, kas teha arvutus lahuste ruumala või massi järgi
' Nõrgad elektrolüüdid-need on osaliselt dissotseerunud, dissotsatsiooni määr on väiksem kui 5%, eelkõige alused ja happed. 69. Ostwaldi lahjendusseadus. Kui antud happe dissotsiatsiooniaste on a ja molaarne kontsentratsioon Ch (mol/dm3), siis happe dissotsiatsioonikonstant Kh: 71. Happed ja alused. pH. · Happed on ained, mis ioniseeruvad vees, andes vesinikioone: HCl ® H+ + Cl · Alused on ained, mis ioniseeruvad vees, andes hüdroksiidioone: NaOH ® Na+ + OH · Piiratud - käsitlevad vaid vesilahuseid. · Vastavalt hapete ja aluste protolüütilisele teooriale (alusepanija Bronsted, 1879... 1947) on happed ühendid, mis loovutavad prootoneid e. vesinikioone, alused aga ühendid, mis seovad prootoneid. Ph lahuste happelisis ja aluselisi omadusi väljendav vesinik eksponent. pH = -log [H+] 72. pH skaala. Oksooniumiioonid. Vesilahuses ei eksisteeri vabu H-, vaid on oksooniumimioonid H3O+. 73. Hüdrolüüs
Ekvivalentmass sõltub nii ainest kui konkreetsest reaktsioonist ja sisaldab sisuliselt moolvahekorrale vastavat informatsiooni. Kontsentratsiooni määramine tiitrimisega Tiitrimine on protseduur, kus reaktsiooniks kulunud ühe aine täpse kontsentratsiooniga lahuse koguse järgi leitakse teise aine lahuse kontsentratsioon. Büretti kasutades mõõdetakse täpselt ühe lahuse maht, teist lahust doseeritakse täpse mahuga pipeti abil. Näiteks soolhappe tiitrimisel täpse kontsentratsiooniga NaOH lahusega toimub reaktsioon HCl + NaOH → NaCl + H2O Vastavalt HCl ja NaOH moolsuhtele 1 : 1 saab soolhappe otsitava kontsentratsiooni leida järgmiselt: nHCl nNaOH ehk VHCl C M HCl VNaOH C M NaOH millest VNaOH C M NaOH C M HCl mol / l VHCl kus 1.12
1 Loeng 1-2 Keemia ja teaduslik meetod 1.Teadus ja keemia. Teadus uurib ja püüab mõista loodust. Sõltuvalt uuritavst objektist või tema eri tahkudest eristame sotsiaalteadusi (inimsuhted), bioloogiateadusi (elavad organismid) ja füüsikalisi teadusi (põhilised loodusprotsessid). Keemia, kuuludes viimaste hulka, uurib aine struktuuri, omadusi ja muundumisi.Teadlased, vaadeldes loodust ja korraldades katseid (see on mõõtmisi) koguvad andmeid mõistmaks, mis looduses toimub. Saadud andmete alusel teadlased sõnastavad mõisteid ja väiteid, püsitavad hüpoteese, loovas teooriaid ja avastavad loodusseadusi. Hüpotees (kr. hypothesis-alus, eeldus) on teadaolevaile faktidele toetuv, kui tõestamata oletus mingi nähtuse, seaduspärasuse vms. kohta. Hüpoteeside tõenäosus on erinev, tähtis on, et nad võimaldavad fakte loogiliselt organiseerida.. Erinevalt meelevaldseist oletusist peab ta
Ei ole olemas ,,universaalset" kriteeriumit meetodi valimiseks! 2 Proovid vid ja proovide võtmine Proovivõtu eesmärgid: · Kirjeldamine · Kindlaksmääratud piiride järelvalve · Kontroll · Eriotstarbelised proovid 8 Siiri Velling (Tartu Ülikool), 2011 Proovi võtmine on osa analüütilisest protsessist. protsessist Proov peab olema analüüsitava objekti representatiivne osa. osa Proov tuleb võtta nii, et see täidaks uurimise eesmärke ja vastaks planeeritavate analüüsimeetoditega esitatavatele nõudmistele. Proovivõtmise probleemid: · objekti omaduste muutumine ajas ja ruumis · heterogeensed, keerukad süsteemid · uuritavaidd parameetreid parameet sageli palju, madalad kontsentratsioonid
korgiga. Termomeetrit asetame nii, et uuritavast ainest ta oleks 3 cm kõrgusel, et tulemused oleksit täpsemad. Keemis temperatuuri mõõdame siis kui termomeetri otsal tekkivad kondensaadi tilgad. Katset kordame 3 korda Saadud tulemused: 1) 45oC, 2)40oC, 3) 40oC. Keskmine: (45+40+40) / 3 =41,66oC Järeldus: Saadud tulemustest võib järeldada et tetroklorometaani keskmine sulamistemperatuur on umbes 42oC. Töö nr 6: HCl ja NaOH vahelise neutraliseerimisreaktsiooni soojusefekti määramine Töö vahendid: Katseklaas, termomeeter Töö reaktivid: HCl ja NaOH Töö kirjeljus: 1) valasime keeduklaasi 100 cm3 1M HCl lahust. 2) Valasin kalorimeetrisse 100 cm3 1M NaOH lahust ning panime kirja selle algtemperatuuri T1=21oC 3) Segasime kaks ainet kalorimeetris ning termomeetriga vaikselt segades, määrasime kõrgeim temperatuuri 4) T2=27oC t=6oC
65. Millise molekuli oksüdatsioonist saab organism kõige rohkem energiat (mooli aine kohta)? (erinevad ained). 66. Reastage ühendid nende sulamistemperatuuri kasvamise järjekorras. (erinevad ühendid). Mida pikem CH ahel, seda kõrgem sulamistemp. Mida rohkem on lipiidis küllastumata rasvhappeid, seda madalamal temperatuuril see sulab. 67. Mida nimetatakse rasvade seebistamiseks? V: Kui rasvu hüdrolüüsida aluselises keskkonnas (näiteks NaOH või KOH juuresolekul), siis moodustub seep. 68. Millised toodud ühenditest on lipiidid? 69. Nimetage kaks rasvade bioloogilist funktsiooni? V: Lipiidid membraani struktuuris. Energia tootmine. 70. Joonistage rasvamolekuli üldine struktuur. 71. Miks ühinevad vette segatud taimeõli tilgad suuremateks tilkadeks? 72. Taimsete õlide hüdrogeenimisel saadakse margariin. Kas protsessi käigus: a) suureneb kaksiksidemete hulk rasvades b) väheneb kaksiksidemete hulk rasvades
Average - saagikus Aasta Ettevõte 1999 2000 2001 2002 102 6,25 35,333333333 30 103 7,3129251701 105 16 106 15,223880597 107 12,5 3,1027027027 10,557142857 108 12,3968253968 21,506666667 22,916666667 110 20 20 111 5,7894736842 113 25 114 2,5 116 12,1581920904 25,812080537 20,702290076 25,425120773 118 18 127 26,3125 128 20,45 16,721311475 130 21,176470588 24,064516129 17,497206704 132
kontsentratsioonist, temperatuurist, samanimeliste ioonide olemasolust lahuses. Dissotsiatsioonimäära väärtuse alusel jaotatakse elektrolüüdid nõrkadeks ja tugevateks. Nõrgad elektrolüüdid on nõrgad happed (näiteks: H2S, HNO2, HCN, HCOOH, CH3COOH) ja nõrgad alused (näiteks NH3H2O, Cu(OH)2, CH3NH2). Tugevad elektrolüüdid on enamik sooli, tugevad happed (näiteks HCl, H2SO4, HNO3) ja tugevad alused (näiteks KOH, NaOH, Ba(OH)2, Ca(OH)2 ). Nõrgad elektrolüüdid on lahustes osaliselt ioonide, osaliselt molekulidena. Nõrkade elektrolüütide dissotsiatsioon on pöörduv protsess: HA H+ + A- . TÜ Füüsikalise keemia instituut 6 Keemia alused III. TASAKAALUD ELEKTROLÜÜTIDE LAHUSTES
Sellised küvetid võimaldavad kasutada proovide mineraliseerimiseks hapete segusid. Analüüsides selliste grafiitküvettideta võis osa proovist lenduda ühel temperatuuril vastavalt nitraatidele, kuna teine osa proovist lendus teisel temperatuuril vastavalt kloriididele. Paljud kloriidid on küllaltki lenduvad ja võivad lenduda tuhastamise protsessis ning seega kaduma minna. /24/26/ Seoses grafiitküvetitüüpide arenguga, näiteks L'vov platvormküveti puhul, proov aurustatakse pigem kiirgusega, kui konvektsiooniga viies aeglasemale ja rohkem kontrollitavale aatomite vabanemisele. Aatomid aurustatakse mitte küveti seintelt, vaid platvormilt. Aeglase vabanemise tulemusena atomiseeritakse proov protsessi mõõtmisfaasis ja erinevate soolade (nitraadid, kloriidid) mõju väheneb. Lisaks on ka keemiline segamine (nt. aatomite taasühinemine) väiksem tänu temperatuurile, mis on platvormiga küveti puhul proovi aurustamise ajal kõrgem. /1/5/4.
Kuidas te määrasite stöhhiomeetriapunkti aluse ja happe tiitrimisel? Ehk ekvivalentpunkt on lahuse seisund, kus lahuses ei ole enam analüüsitavat ainet ja ei ole veel mõõtelahuses olevat reageerivat ainet. Stöhhiomeetriapunkti määrasime indikaatorainetega, mis reageerivad ekvivalentseisundile kas lahuse värvuse muutumisega või sademe moodustumise või kadumisega. 18. Kirjutage reaktsioonivõrrand, mis toimub naatriumhüdroksiidi tiitrimisel soolhappega. HCl + NaOH = NaCl + H20 19. Milline töövahend on bürett? Kuidas ja milleks te seda kasutasite? Millise täpsusega tuleb võtta lugem büretilt? Bürett on peenike mõõteskaalaga klaastoru, mille ühes otsas on klaaspalliga kummitoru, mille abil saab büretist vedelikku tilkhaaval välja lasta. Kasutatakse tiitrimiseks. Kasutasime seda ekvivalentseisundi määramiseks (ehk määrasime võimalikult täpselt hetke, mil indikaatorid muudavad lahuses värvi) 20. Milline töövahend on pipett
lahustuvad hästi vees, väga tugevad alused (leelised) leheline, alkali, щелочь Tööstuses saadakse kloriidide vesilahuste elektrolüüsil: 2Cl- → Cl2 + 2e ANOODIL 2H2O → 2H + 2HO + - 2H+ + 2e → H2 KATOODIL Elektrolüüser peab sisaldama diafragmat (poorset vaheseina), mis takistab kloori kokkupuudet tekkiva NaOH-ga. Vastasel korral kulutatakse tekkiv NaOH ära reaktsioonis 2NaOH + Cl2 → NaCl + NaClO + H2O Javelle’i vesi pleegitusvahend (žavelli vesi) võib saada ka Cl2 juhtimisel läbi NaOH lahuse Diafragma asemel võib kasutada ka Hg-katoodi sel juhul katoodil ( - ) tekkiv Na Na+ + e- → Na (lihtaine) lahustub kohe Hg-s → Na-amalgaam, selle reageerimisel veega → NaOH (Hg vabaneb, suunatakse elektrolüüserisse tagasi)
I don't want to know the answers, I don't need to understand 2011. sügis KEEMILISE ANALÜÜSI ÜLDKÜSIMUSED 1. Analüüsiobjekt, proov, analüüt, maatriks. Tooge näiteid. Analüüsiobjekt on objekt, mille keemilist koostist me määrata soovime. Enamasti ei määrata mitte proovi täielikku koostist, vaid ainult mõnede konkreetsete ainete analüütide sisaldust, nt pestitsiidide sisaldust puuviljades või askorbiinhappe määramine mahlas. Analüüsiobjektid on enamasti liiga suured, et neid tervenisti analüüsida (nt kui soovime analüüsida vee kvaliteeti Emajões või suurt partiid apelsine), seetõttu võetakse
vedeliku, harvem gaasi viimiseks uuritavasse proovilahusesse. Pigistada kummist otsa kokku ning panna klaasist ots vedelikku ning seejärel lasta kummist otsa lahti ja vedelik imendus klaastorusse. Kasutatakse seda mahu mõõtmiseks. Büretti ja pipetti loputatakse töölahusega. 18. Kuidas arvutati uuritava lahuse kontsentratsioon tiitrimistulemuste põhjal? Kirjutada reaktsioonivõrrand, arvutusvalemid ja selgitada, kuidas on saadud vastavad andmed arvutamiseks. HCl NaOH NaCl H 2 O VHCl C M HCl V NaOH C M Na OH V NaOH C M NaOH C M HCl V HCl mol C M NaOH 0,1008 l V HCl 10ml V NaOH Andmed: ; pipeti maht; lugeda büretilt. 19. Selgitada stöhhiomeetrilise punkti mõistet
Kirjutada reaktsioonivõrrand, arvutusvalemid ja selgitada, kuidas on saadud vastavad andmed arvutamiseks? Tähistasin uuritava lahuse mahu Vx-ga ja mõõtelahuse mahu V-ga, uuritava lahuse kontsentratsiooni Cx-ga ja mõõtelahuse kontsentratsiooni C-ga ning arvutasin lahuse kontsentratsiooni järgneva valemi järgi: Cx=V*C/Vx. Andmed sain: moolide arv n=m/M, molaarne kontsentratsioon C=n/V, lahuse ruumala V(dm3) mõõtsin. C2=C1*V1/V2 ; C1 NaOH knots; C2 otsitava HCl knots; V1V2 nende mahud.. Keemiline tasakaal- fikseeritud tingimustel saabub selliste reaktsioonide puhul mingil hetkel olukord, kus ühegi aine konsentratsioon enam ajas ei muutu. Millised reaktsioonid on pöörduvad, millised pöördumatud? Põõrdumatud protsessid kulgevad ühes suunas praktiliselt lõpuni. Pöörduvad protsessid kulgevad mõlemas suunas. Ideaalgaas gaasilises olekus aine molekulid täidavad ühtlaselt kogu ruuni,
6. ELEKTRIAJAMITE ÜLESANDED Tootmises kasutatakse töömasinate käitamiseks rõhuvas enamuses elektriajameid. Ka pneumo- ja hüdroajamid saavad oma energia ikka elektrimootoritega käitatavatelt kompressoritelt ja hüdropumpadelt. Elektriajam koosneb elektrimootorist ja juhtimissüsteemist, mõnikord on vajalik veel muundur ja ülekanne. Elektriajamite kursuse põhieesmärk on valida võimsuse poolest otstarbekas elektrimootor, arvestades ka kiiruse reguleerimise vajadust ja võimalikult head kasutegurit. Järgnevad ülesanded käsitlevad selle valikuprotsessi erinevaid külgi. 6.1. Rööpergutusmootori mehaaniliste tunnusjoonte arvutus Ülesanne 6.1 Arvutada ja joonestada rööpergutusmootorile loomulik ja reostaattunnusjoon. Mootori nimivõimsus Pn = 20 kW, nimipinge Un = 220 V, ankruvool Ia = 105 A, nimi- pöörlemissagedus nn = 1000 min-1, ankruahela takistus (ankru- ja lisapooluste mähised) Ra = 0,2 ja ankruahelasse on lülitatud lisatakisti takistu
TERASKONSTRUKTSIOONIDE ABIMATERJAL EVS-EN 1993-1-1 EUROKOODEKS 3 Teraskonstruktsioonide projekteerimine Koostas: Georg Kodi Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut SISUKORD 1. TERASRISTLÕIGETE TÄHISED ......................................................................................................................... 3 1.1 Ristlõigete tähistused ja teljed ................................................................................................................ 3 1.2 Ristlõigete koordinaadid ja sisejõud........................................................................................................ 3 2. VARUTEGURID ............................................................................................................................................... 4 2.1 Materjali varutegurid................................................................................
TERASKONSTRUKTSIOONID I Loengukonspekt TTÜ Ehitiste projekteerimise instituut Prof. Kalju Loorits Teras 1 2 SISSEJUHATUS Euroopa Liidus ja Eestis kehtiv projekteerimisstandardite süsteem EN 1990 Eurokoodeks: Kandekonstruktsioonide projekteerimise alused EN 1991 Eurokoodeks 1: Konstruktsioonide koormused EN 1992 Eurokoodeks 2: Raudbetoonkonstruktsioonide projekteerimine EN 1993 Eurokoodeks 3: Teraskonstruktsioonide projekteerimine EN 1994 Eurokoodeks 4: Terasest ja betoonist komposiitkonstruktsioonide projekteerimine EN 1995 Eurokoodeks 5 Puitkonstruktsioonide projekteerimine EN 1996 Eurokoodeks 6 Kivikonstruktsioonide projekteerimine EN 1997 Eurokoodeks 7 Geotehniline projekteerimine EN 1998 Eurokoodeks 8 Ehitiste projekteerimine maavärinat taluvaks EN 1999 Eurokoo
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
