väljatõrjutud vedelikule mõjuva raskusjõuga. Fü= gVa, kus on vedeliku tihedus (1g/cm3), g- raskuskiirendus( 10m/s²) ja Va allpool vedeliku pinda paikneva kehaosa ruumala. Seda seost nim. Archimedese seaduseks. 6) Kui üleslükkejõud on suurem kehale mõjuvast raskusjõust, siis keha ujub (VaV, kus V on keha ruumala). Kui need jõud on võrdsed, siis keha heljub (Va=V), kui raskusjõud on suurem üleslükkejõust, siis keha upub. Energia. Töö. Võimsus. Jäävusseadus. Mehaanika on füüsika osa, mis käsitleb kehade liikumist ja paigalseisu ruumis ning liikumise muutust mitmesuguste mõjude tagajärjel. Mehaanika jaotatakse 3 haruks: 7) Kinemaatika- uurib kehade liikumist ruumis 8) Dünaamika- uurib liikumise tekkepõhjusi 9) Staatika- uurib, kuidas erinevad jõud üksteist tasakaalustavad Mehaanika põhiülesanne on tuntud massiga keha asukoha määramine, mis tahes
s v= kiirus raskusjõud Fr = mg hõõrdejõud Fh = kN = kmg t A N= impulss p = mv töö A = Fs võimsus t m v2 E = mhg E k = pot. energia p kin. energia 2 impulss- keha massi ja kiiruse korrutis. paigalseisval kehal impulss puudub p = mv (kgm/s) p muutub kiirus või mass | F1 = F2 | - vastassuund + samasuund mehaaniline töö- kehale peab mõjuma jõud, mille tagajärjel peab keha liikuma kui = 0° > A = Fs | kui = 90° > A = 0 | kui = 180° > A = Fs | A = Fs cos (1J = 1N·1m) tööühikuks on töö, mida teeb 1N suurune jõud, nihutades keha 1m võrra.
1. Muutuvad ja jäävad suurused (õp 74-) Jäävuse suurused: mass, impulss, energia ja elektrilaeng Muutuvad suurused: koordinaat, kiirus, jõud ja temperatuur 2. Impulss (õp 74 4.1) p=mass(m)*kiirus(v) 1kg*m/s Impulss- keha massi ja kiiruse korrutis P=mv (1kg*m/s) Impulsi jäävus kehtib kõikides suletud süsteemides delta(mv+mv)=0 3. Süsteemiimpulss (õp 2.10) (ül 5.18) Süsteemiimpulss- väliste mõjude puudumisel jääb süsteemiimpulss muutumatuks 4. (õp 75) Põrked mis? Põrgete liigid: elastsed ja plastsed
(p=mV, 3 joonist). Põrkel mõjub F esimesele ja teisele kehale. N II seaduse põhjal F1=m1*a1 ja F2=m2a2. kiirenduse def põhjal a1=(v1-v1)/t ja a2=(v2-v2)/t (vektorid) F1=m1*((v1-v2)/t) F2=m2*((v2-v2)/t) Vastavalt N III F1=-F2 (vektorid) (m1v1-m1v1)/t=(m2v2-m2v2)/t I :t -> m1v1-m1v1= -m2v2+m2v2 -> m1v1+m2v2=m1v1+m2v2 p1+p2=p1+p2 (vektorid) Suletud süsteemi kuuluvate kehade impulsside geomeetriline summa on nende kehade igasugusel vastasmõjul jääv. Mehaaniline töö Konstanstse(muutumatu) jõu poolt tehtud A = F ja nihke arvväärtuste ning F ja nihke vektori vahelise nurga cos korrutisega. A=F*S*cosa (joonis1 + cosa=F1/F). Mehaanilist A tehakse siis, kui kehale mõjub F ja keha selle F mõjul ka liigub. A ühikuks on 1J, mida teeb F 1N, kui sellele mõjul keha nihkub F suunas 1m. Kui liikuvale kehale on rakendatud mitu F siis iga F sooritab mingi A. Nende F kogu A on võrdne üksikute A algebralise summaga
TÖÖ · Töö tehakse siis, kui keha liigub jõu mõjul. · Töö tingimusteks on jõud ja liikumine · Töö keha võime liikuda jõu mõjul · Positiivne töö kui jõud soodustab liikumist. ( liikumine toimub jõuga samasuunaliselt, aitab jõud liikumisele kaasa ) nurk alla 90C Näiteks: Atra vedav hobune · Negatiivne töö kui jõud takistab liikumist ( liikumine vastassuunaliselt, nurk üle 90C ) Näiteks: · LIIKUMISSUUNAGA RISTI OLEV KEHA TÖÖD EI TEE ! VÕIMSUS · Võimsus töö tegemise kiirus ENERGIA · Energia keha võime teha tööd · Kineetiline energia liikuva keha energia ( sõltub kiirusest ja massist ) · Potentsiaalne energia vastastikumõju energia ( sõltub kehade vastastikusest asendist )
Mehhaaniline töö, energia ja võimsus Kõik kolm on füüsikalised suurused (töö, energia, võimsus). 1. Mehhaaniline töö Mehhaaniliseks tööks nimetatakse kehale mõjuve jõu ja selle jõu mõjul läbitud nihke korrutist. A – mehhaaniline töö A=F*s See valem kehtib juhul kui jõu ja nihke vaheline nurk on 0 kraadi. SI-s [A] = 1N * 1m = 1J (džaul) 2. Mehhaaniline energia Energia on füüsikaline suurus. E – mehhaaniline energia SI-s [E] = 1J Energia on töö mõõt. Kui kehal on energiat, siis keha saab teha tööd. Mehhaanilist energiat on kahte liiki: 1. Ep – Potentsiaalne energia Ep = mgh 2. Ek – Kineetiline energia Ek = mv2 / 2 Kui näiteks auto kiirus suureneb 3 korda, siis kineetiline energia suureneb 9 korda. Energia jäävuse seadus Energia ei teki millestki ega kao kuhugi, vaid muundub ühest liigist teise või kandub üle ühelt kehalt teisele. 3. Võimsus Võimsus on füüsikaline suurus.
Newtoni teine seadus väidab, et kehale mõjuv resultantjõud on võrdne keha massi ja kiirenduse korrutisega. Newtoni kolmas seadus väidab, et kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. NB! Newtoni seadused kehtivad piisava täpsusega vaid valguse kiirusest olulisemalt aeglasemalt liikuvate kehade korral. Vastasel korral tuleb kasutada Einsteini relatiivsusteooriat. Töö ehk mehaaniline töö (tähis: A ) on füüsikaline suurus, mis kirjeldab olukorra muutmisel tehtavat pingutust ning võrdub jõu ja jõu mõjul liikunud keha nihkevektori skalaarkorrutisega. Kui kehale mõjub jõud ja keha selle jõu mõjul liigub, siis teeb see jõud tööd. Töö on positiivne, kui jõud on samasuunaline liikumisega, aidates seega liikumisele kaasa. Positiivse töö puhul on nurk α jõu ja keha liikumissuuna vahel teravnurk ehk suurusega alla 90° (valem 3).
Newtoni III seadus: kahe keha vahel mõjuvad jõud on suuruselt võrdsed, kuid vastassuunalised, . Gravitatsiooniseadus: kaks keha tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende massidega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. F=G(m1m2)/r2. G=6,6710-11 Nm2/kg2. Impulsi jäävuse seadus: suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. p1+p2+.....=const. Absoluutselt elastne põrge: Absoluutselt mitte elastne põrge: Mehaaniline töö: võrdne kehale mõjuva jõu, nihke ja jõu ning nihke vahelise nurga koosinuse korrutisega. Tähis A, ühik 1J. Valem A=Fscos. Võimsus: skalaarne füüsikaline suurus, mis on määratud tehtud töö ja selleks kulunud aja jagatisega. Valem: N=A/t, ühik 1W=1J/1s=1kgm2/s3. Mehaaniline energia: iseloomustab keha võimet teha tööd. Liikuva keha energiat nimetatakse kineetiliseks: Ek=(mv2)/2. Kehade vastastikmõjust tingitud energiat nimetatakse potentsiaalseks energiaks: Ep=mgh.
Kõik kommentaarid