abivahend, mille abil võib jõuda tulemuseni, mida saab enamasti ka sõnadega edasi anda. Positivistlik analüüs kirjeldab, kuidas majandus toimib, kuidas majandussubjektid ühes või teises olukorras käituvad või millised on nähtuste vahelised seosed. Positivistlik analüüs põhineb faktilisel materjalil. Normatiivne analüüs annab juhendeid ja soovitusi kuidas majandus peaks toimima. Normatiivsed väited sõltuvad hinnangutest. Majandusprotsesside uurimine on oluline kasutada nii positivistlikku kui ka normatiivset analüüsi Empiiriline analüüs majandusteaduses põhineb tavapäraselt suurte andmehulkade statistilisel analüüsil ja seaduspärasuste otsimisel (kvantitatiivne analüüs). Palju kasutatakse ka kvalitatiivset analüüsi, mille puhul väga väheseid uuringuobjekte analüüsitakse sügavuti, näiteks intervjuude vormis. Viimastel aastakümnetel on populaarseks saanudeksperimentaalne majandusteadus, kus uuritavad inimesed peavad laborikeskkonnas
ja mõõdetavad saavutamise viisid. Bihevioristlikus käitumises on inimene mõjutatud keskkonnast tulevate stiimulite poolt. Õpilasena olin teadmiste passiivne vastuvõtja, kes oma töö eest ise ei tahtnud vastutada. Kuigi kasvatuses kasutatavad reeglid olid selged ja täpsed, tundus, et õppisin kellelegi teisele, mitte endale. Samas reeglid ja piirid tekitasid minus turvatunde, aitasid mind tunda kindlana ja kaitstuna. Teiseks positivistlikku paradigma tunnused. P. Kreitzberg ja S. Priimägi väidavad (1992), et positivistlikku õppimist-õpetamist iseloomustab atomism: tähendust mitteomavate infoosakeste õppimine ja nende omandatuse lineaarne standardiseeritud kontroll; õppimistulemust vaadeldakse primitiivselt õpitud teksti vms reprodutseerimisena, mitte 4 aga õppija olemasolevate ja uute, õpitavate teadmiste integratsioonina
viisil. Sellist toodangut käsitletakse kui turule mitteorienteeritud toodangut ja seda osa ettevõtete majanduslikust aktiivusest iseloomustataksegi terminiga ,,turuväline sektor". 1.4 Majandusteadus Teaduslik meetod nõuab probleemide uurimist lähtuvalt reaalse maailma tegelikkusest, mitte aga isiklikust kogemusest või arvamusest. Majandusteaduse uurimisobjektiks on inimeste majanduskäitumise aspektid ning nimetatud aspektide uurimiseks kasutatakse positivistlikku ja normatiivset analüüsi. Positivistliku analüüsi põhiküsimusteks on, kuidas majandus toimib. See analüüs ei sialda hinnangulisi arutelusid, vaid pöörab tähelepanu protsessidele, mille eesmärgiks on analüüsida majandusnähtuste omavahelisi seoseid. Positivistlik analüüs põhineb faktilisel materjalil. Normatiivne analüüs on hinnanguline arutlus selle üle, mis majanduses toimib hästi või mis toimib halvasti. Selle analüüsi põhiküsimuseks on, kuidas majandus peaks toimima
2. Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus? Oskust näha igapäevaste sündmuste taga olevaid ja neid mõjutavaid makroprotsesse: 1) isiklik kogemus; 2) ühiskondlik kogemus. 3. mis on sotsiaalne fakt? Kindlamustrilised inimkooslust iseloomustavad faktid. Faktid, mis ühiskonnas aset leiavad. Sotsiaalse elu aspektid, mis kujundavad iga inimese individuaalseid käitumisviise ja tegevusi. 4. Mida tähendab sotsioloogias positivism, mis iseloomustab positivistlikku lähenemist? Positivism-väärtustevaba ja objektiivne teadus, sotsioloogias ühiskonna ja grupielu teaduslik uurimine. Positivistlik lähenemine- lähtutakse tegelikkusest, mis on konkreetselt olemas. Ülesandeks on avastada seaduspärasusi ja nende põhjusi ette näha. 5. Mehaaniline ja orgaaniline solidaarsus? ( mida tähendab, kes võttis need mõisted kasutusele? Mõisted võttis kasutusele E. Durkheim. Mehaaniline solidaarsus on samastumistungil
rahvusliku narratiivi loomine ja teises otsas rahvusromantikasse pigem kriitiliselt suhtuv lähenemine. Põhiosa selle suuna töödest võiks kanda nime kirjanikuportreed. Sellesse suunda lõikub esimene hüpe modernismi poole. 1920. aastate teisel poolel. See on kirjanduses nõrgavõitu, kuid uurimises tugev põlvkond. Selle seltskonna tuumik jaguneb eluläheduslasteks ja veljestolasteks, kes korraks saavad kokku põlvkonda manifesteerivas Kirjanduslikus Orbiidis. Osa uurijatest jätkab positivistlikku suunda, teine osa proovib tuua eesti kirjandusuurimisse 1920. aastate lõpust alates tekstikesksust. Tekstikeskne lähenemine jääb tollal vaid üksikuteks kildudeks ega saa mingit kindlamat positsiooni akadeemilises uurimises. Aga mingit laiemat traditsiooni neist sel ajal ei kujune. Tegelik tekstikeskne kirjandusuurimine jääb eeskätt uusromantilisse ja poolpositivistlikku suunda, hüpe kirjandusteaduslikku modernismi ehk uuskriitikasse jääb tulemata. Ja seda ei tule kunagi.
Valik- hüviseid on alati liiga vähe, mis sunnib meid valima: optimeerides: püüame saavutada maksimaalse vajaduste rahuldamise aste piiratud vahenditega, otsime võimaluse mingi vajaduste rahuldamise astme saavutamiseks minimaalsete vahenditega. Alternatiivkulu teiste hüviste hulk, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega (parimast alternatiivist loobumise hind). Majanduse 3 põhiküsimust: mida toota? kuidas toota? kellele toota? Majanudsusteaduse uurimine: sisaldab nii positivistlikku kui ka normatiivset analüüsi. Positivistlik: mis majandus on, ega tohi olla. Normatiivne: milline majandus peaks olema. Klassikaline majandusteadus: majandustliku liberalismi väljakujunemine, Adam Smith, kes kirjeldas turumehhanismi kui nähtamatut kätt, mis juhib kõiki indiviide oma isikliku kasu tagaajamisel nii, et tulemusena maksimeeritakse ühiskonna kasulikkus. Neoklassikaline majandusteadus: William Stanley Jevons, Carl Menger ja Leon Walras- kauba hind
Comte "kolme astme" seadus, mille kohaselt peab iga kujunev teadvus läbima kolm astet: 1. Teoloogiline mõtted on kujundatud religioossete ideede poolt; ühiskond on jumala tahte väljendus 2. Metafüüsiline ühiskonda nähti looduslikul, loomulikul moel, kadunud oli üleloomulikkus, müstika 3. Positiivne ühiskonda uuritakse ja määratletakse läbi teaduslike uurimismeetodite 7. Mida tähendab sotsioloogias positivism, mis iseloomustab positivistlikku lähenemist? Positivism kui väärtustevaba ja objektiivne teadus. Positivistlikku lähenemist iseloomustab inimtunnetuse uurimine. 8. Mida tähendab Comte ,,kolme astme seadus"? Comte "kolme astme" seadus, mille kohaselt peab iga kujunev teadvus läbima kolm astet: · Teoloogiline mõtted on kujundatud religioossete ideede poolt; ühiskond on jumala tahte väljendus · Metafüüsiline ühiskonda nähti looduslikul, loomulikul moel, kadunud oli
Põhiküsimused: - Kuidas ühiskonda kogetakse? - Kuidas inimesed omavahel suhtlevad, loomaks, alal hoidmaks ja muutmaks ühiskonnavorme? - Kuidas püüavad indiviidid teiste poolt tajutud reaalsust kujundada? - Kuidas muutub individuaalne käitumine erinevates olukordades? Teoreetikud: Weber, Mead, Goffman, Cooley Kriitika: Selle lähenemise puuduseks on oht eirata kultuuri, ühiskondliku klassi, soo ja rassi/rahvuse mõju 5. Võrdle ja vastanda positivistlikku, tõlgendavat ja kriitilist uurimistööd: kuidas nähakse ühiskonda, tegelikkust; kuidas uurimistööd tehakse, milline on sotsiaalteadlase roll? Milline teoreetiline lähenemine on seotud positivistliku, milline tõlgendava ja milline kriitilise uurimistöö suunitlusega? (vt ka tabel lk 21) POSITIVISM on loogikasüsteem, mille kohaselt teadmine põhineb otsesel süstemaatilisel vaatlusel empiirilised tõendid, kvantitatiivne lähenemine loodusteaduste uurimismeetodid
Nimetatakse sageli sotsioloogia rajajaks "sotsioloogia isa". Lõi mõiste sotsioloogia, et eristada enda vaateid teiste omadest. Positivismi looja. Püüdis leida sellist ühiskonnateadust, mis suudaks seletada sotsiaalse ühiskonna seadusi samahästi kui loodusteadused selgitasid füüsilise keskkonna toimimist. Pärast Comte'd saab vaadelda sotsioloogia erinevaid arenguetappe. 9. Mida tähendab sotsioloogias positivism, mis iseloomustab positivistlikku lähenemist? Positivism kui väärtustevaba ja objektiivne teadus. Positivistlikku lähenemist iseloomustab inimtunnetuse uurimine. 10. Mida tähendab Comte ,,kolme astme seadus"? Comte "kolme astme" seadus, mille kohaselt peab iga kujunev teadvus läbima kolm astet: Teoloogiline mõtted on kujundatud religioossete ideede poolt; ühiskond on jumala tahte väljendus Metafüüsiline ühiskonda nähti looduslikul, loomulikul moel, kadunud oli üleloomulikkus, müstika
Milline neist on Teie arvates kõige sobivam? a) kõigi rahvuskirjanduste summa, b) rahvusülene kirjandus, c) parim osa rahvuskirjandustest 36. Milles avaldub uuskriitika tekstikesksus? - On tekstikeskne suund, mis vastandub positivismile. Kirjandustekst kui välistest teguritest sõltumatu, eneseküllane objekt, mida uurides tuleb kõrvale jätta autori biograafia, sotsiaalne kontekst jms. 37. Võrrelge positivistlikku kirjandusteadust ja uuskriitikat. 38. Mida tähendab lähilugemine? Kirjeldage oma sõnadega niisugust lugemiskogemust, mida võiks nimetada lähilugemiseks. - teksti hoolikas lugemine, mis haarab kõiki nüansse ja detaile; - lugemine nii, et midagi kõrvalist ei pääse lugeja ja teksti vahele. Pööratakse tähelepanu keelele ja stiilile (kirjandusel on oma keel), samuti vormivõtetele; teost mõistetakse mitmetähendusliku tervikuna. 39
Sellist majandust nimetatakse ka sotsiaalseks turumajanduseks. Ehedad näited on Rootsi ja Taani. Teaduslikud meetodid majandusteaduses Teaduslik meetod nõuab probleemide uurimist lähtuvalt reaalsest maailmas, mitte isiklikest kogemustest või arvamustest. Majandusteaduses kasutatakse samasuguseid teaduslikke meetodeid nagu keemias või füüsikas. Majandusteaduse uurimisobjektiks on inimeste majandusliku käitumise aspektid ning uurimaks nimetatud aspekte kasutatakse positivistlikku ja normatiivset analüüsi. Positivistliku analüüsi põhiküsimusteks on, kuidas majandus toimib. Positivistlik analüüs ei sisalda hinnagulisi arutlusi. Positivistlik analüüs põhineb faktilisel materjalil. Normatiivne analüüs on hinnanguline arutlus selle üle, mis majanduses toimib hästi või mis toimib halvasti. Normatiivse analüüsi põhiküsimuseks on, kuidas majandus peaks toimima. 2. Turg. Nõudlus ja pakkumine.
Kõik institutsioonid on ka sotsiaalsed faktid. -perekond kui institutsioon (reeglid, abiellumine, lastesaamine) -haridus kui institutsioon ( kes saavad haridust, milliseid teadmisi) 8. Auguste Comte miks peetakse teda sotsioloogias oluliseks? Peamised mõisted, panus sotsioloogiasse. Võttis kasutusele mõiste ,,sotsioloogia". Teda nimetatakse ka ,,sotsioloogia isaks". Positivismi looja. 9. Mida tähendab sotsioloogias positivism, mis iseloomustab positivistlikku lähenemist? Positivism-väärtustevaba ja objektiivne teadus, sotsioloogias ühiskonna ja grupielu teaduslik uurimine. Positivistlik lähenemine- lähtutakse tegelikkusest, mis on konkreetselt olemas. Ülesandeks on avastada seaduspärasusi ja nende põhjusi ette näha. 10. Mida tähendab Comte ,,kolme astme seadus"? iga kujunev teadvus peab läbima kolm astet:
peegeldavad sotsiaalseid asju nende naturaalsuses. 6. Auguste Comte miks peetakse teda sotsioloogias oluliseks? Teda nimetatakse sotsioloogia rajajaks, kuna ta moodustas sõna ,,sotsioloogia" ladinakeelsest sõnast socius (kaaslane, kellegagi koos) ja kreeka sõnast logos (mõistus, millegi uurimine) kirjeldamaks uut sotsiaalse elu uurimisega tegelevat teadust. 7. Mida tähendab sotsioloogias positivism, mis iseloomustab positivistlikku lähenemist? Positivism põhineb arusaamal, et teadus võib olla väärtustevaba ja objektiivne. Inimtegevuse mõistmisel tuleb lähtuda loodusteaduslikest meetoditest ehk ühtegi teooriat ei tohiks pidada tõeseks ega vääraks. Positivistlik lähenemisviis teooriale eeldab suurt tähelepanu teoreetilistele katsetustele ning teooria tuletamise ja tõlgitsemise kontrollitud loogikale. 8. Mida tähendab Comte ,,kolme astme seadus"?
Lõi mõiste sotsioloogia, et eristada enda vaateid teiste omadest. Positivismi looja. Püüdis leida sellist ühiskonnateadust, mis suudaks seletada sotsiaalse ühiskonna seadusi samahästi kui loodusteadused selgitasid füüsilise keskkonna toimimist. Comte teooria positivistlik teadus ehk sotsioloogias ühiskonna ja grupielu teaduslik uurimine. 7. Mida tähendab sotsioloogias positivism, mis iseloomustab positivistlikku lähenemist? Teadus võib olla väärtustevaba ja objektiivne, sellist seisukohta nim. positivismiks. Positivismi põhiargument - teadus peab keskenduma sellistele jälgitavatele asjadele, mida on võimalik konkreetselt jälgida ja kogeda. Ainult täpsete jälgimiste põhjal on võimalik sündmusi ette ennustada. Mõistes sündmuste põhjuseid on võimalik ette ennustada tulevikku. Positivistlik
positivistlikud ja teist liiki küsimused on normatiivsed. Positivistlik analüüs kirjeldab, kuidas majandus toimib. Kuidas majandussubjektid ühes või teises olukorras käituvad, või millised on nähtuste vahelised seosed. Positivistlik analüüs põhineb faktilisel materjalil. Normatiivne analüüs annab juhendeid ja soovitusi, kuidas majandus peaks toimima. Normatiivsed väited sõltuvad hinnangutest ja neid ei saa testida. Majandusprotsesside uurimine peame me kasutama nii positivistlikku kui ka normatiivset analüüsi. 1.4 Mikroökonoomilised ja makroökonoomilised mudelid Mikroökonoomikas lähtutakse üksikust majandussubjektist. See teeb eeldatavasti hulgaliselt majandusotsustusi (majapidamine tarbimise ja säästmise, ettevõte tootmise ja investeerimise vallas). Mikroökonoomika kirjeldab nii neid otsustusi kui ka nende tulemusena kujunenud sündmuste ja protsesside kogumit. Makroökonoomikas seevastu on majandussubjektid agregeeritud sektoriteks, üksikhüvised
Sotsioloogia isa, võttis mõiste ,,sotsioloogia" kasutusele. 3 astme seadus: teoloogiline, metafüüsiline, positiivne. Positivismi looja. Püüdis leida sellist ühiskonnateadust, mis suudaks seletada sotsiaalse ühiskonna seadusi samahästi kui loodusteadused selgitasid füüsilise keskkonna toimimist. Comte teooria positivistlik teadus ehk sotsioloogias ühiskonna ja grupielu teaduslik uurimine. 9. Mida tähendab sotsioloogias positivism, mis iseloomustab positivistlikku lähenemist? Teadus võib olla väärtustevaba ja objektiivne, sellist seisukohta nim. positivismiks. Positivismi põhiargument - teadus peab keskenduma sellistele jälgitavatele asjadele, mida on võimalik konkreetselt jälgida ja kogeda. Ainult täpsete jälgimiste põhjal on võimalik sündmusi ette ennustada. Mõistes sündmuste põhjuseid on võimalik ette ennustada tulevikku. Positivistlik lähenemine eeldab teadmiste loomisele läbi empiirilise jälgimise,
Lõi mõiste sotsioloogia, et eristada enda vaateid teiste omadest. Positivismi looja. Püüdis leida sellist ühiskonnateadust, mis suudaks seletada sotsiaalse ühiskonna seadusi samahästi kui loodusteadused selgitasid füüsilise keskkonna toimimist. Comte teooria positivistlik teadus ehk sotsioloogias ühiskonna ja grupielu teaduslik uurimine. 9. Mida tähendab sotsioloogias positivism, mis iseloomustab positivistlikku lähenemist? Teadus võib olla väärtustevaba ja objektiivne, sellist seisukohta nimetatakse positivismiks. Positivismi põhiargument - teadus peab keskenduma sellistele jälgitavatele asjadele, mida on võimalik konkreetselt jälgida ja kogeda. Ainult täpsete jälgimiste põhjal on võimalik sündmusi ette ennustada. Mõistes sündmuste põhjuseid on võimalik ette ennustada tulevikku. Positivistlik lähenemine eeldab teadmiste loomisele läbi empiirilise jälgimise, võrdluse ja
ning sellega seonduvalt õigusteaduse kui teadusliku eridistsipliini, samuti selle metoodika arenemine; b) seadusõiguse ülimuslikkuse põhistamine õigusriigis; c) õiguskeele autonoomsus loomulikust keelest [Sootak]. [50]Õiguspositivismi probleemid: 1)Väärtus- ja hinnanguvaba õigusmudel näib olevat vastuolus vaadeldava, reaalse õiguse moraalsete komponentidega väärtusjurisprudents. Lisaks, positivistlikku mudelit on kasutatud individualismi toetamiseks ning on võimalik, et see on ka olemuselt individualistlik. Ent nüüdisajal on laiema toetuse saanud ka kommunitaristlikud õpetused, [konnotatsioon kommunikatsiooniga], milles ei arvestata üksnes üksiksubjekti tegude ja motiividega, vaid ka paljusubjektsete tegijate ja teguritega. [Üks võimalik inimgrupi määratlus: grupp eksisteerib parajasti siis, kui a) hulk inimesi omab ja
majandusteadus ... Sotsioloogia ajaloo perioodid · Eelajalugu (antiik, keskaeg, uusaeg kuni 19. Saj) · Klassikaline sotsioloogia (19. Saj. keskelt - 20 saj. algus) · Tänapäeva sotsioloogia (alates u. 1920) Kõige mujukamad sotsioloogiad · Karl Marx · Emile Durkheim · Max Weber Auguste Comte (1798 1857) · Sotsioloogia mõiste autor · Positivistlikku filosoofia rajaja · Sotsiaalne staatika ja sotsiaalne dünaamika sotsiaalse dünaamika uurimise tõttu tuntud Ühiskonna arengustaadiumid · Teoloogiline ( - 1300. A) religioon on kõige tähtsam · Metafüüsiline (1300 1800) abstraktne filosofeerimine · Positiivne (1800 - ) teaduslik mõtlemine Herbert Spencer (1820 1903) · Sotsioloogia termin ei olnud tema ajal veel tuntud · Evolutsionism
Veelgi enam, mõlemad nõuavad, et uurija oleks kursis teooriate ja ideedega ning teaduslike meetoditega. 1.8 Metodoloogia koolkonnad: stsientism (positivism) ja hermeneutika Sotsiaalteadustes on rakendatud peamiselt kahte suunda -- stsentismi ja hermeneutikat, mis omavahel ,,võistlevad". Klassikaline teaduskäsitlus ehk stientism (käsitlus, mille kohaselt teadus on inimtunnetuse kõrgeim vorm) esindab positivistlikku metodoloogiat. 16 Hermeneutika tähendab humanistlikus kultuuris tekkinud tõlgendamise kunsti või teadust. Tõlgendamise (interpreteerimise) protsess hõlmab mingi mõttelise terviku osadeks jaotamise ja seejärel selle terviklikkuse taastamise (hermeneutiline ring). Tänapäeva postmodernistlik sotsioloogia (k a sotsiaalteadused tervikuna) rõhutab tõlgendamise rolli. Seega: (a) hermeneutiline metodoloogia ei ole teaduses uus;
positivistlikud ja teist liiki küsimused on normatiivsed. Positivistlik analüüs kirjeldab, kuidas majandus toimib, kuidas majandussubjektid ühes või teises olukorras käituvad või millised on nähtustevahelised seosed. Positivistlik analüüs põhineb faktilisel materjalil. Normatiivne analüüs annab juhendeid ja soovitusi, kuidas majandus peaks toimima. Normatiivsed väited sõltuvad hinnangutest ja neid ei saa testida. Majandusprotsesside uurimisel peame me kasutama nii positivistlikku kui ka normatiivset analüüsi. Majandusteadust jagatakse rahvamajandusõpetuseks ja ettevõttemajandusõpetuseks. Rahvamajandusõpetust omakorda nimetatakse ka majandusteooriaks, mida saab jagada mikroökonoomikaks ja makroökonoomikaks. Mikroökonoomikas lähtutakse üksikust majandussubjektist, kes teeb eeldatavasti hulgaliselt majandusotsustusi (majapidamine tarbimise ja säästmise, ettevõte tootmise ja investeerimise vallas).
teist liiki küsimused on normatiivsed. Positivistlik analüüs kirjeldab, kuidas majandus toimib. Kuidas majandussubjektid ühes või teises olukorras käituvad, või millised on nähtustevahelised seosed. Positivistlik analüüs põhineb faktilisel materjalil. Normatiivne analüüs annab juhendeid ja soovitusi, kuidas majandus peaks toimima. Normatiivsed väited sõltuvad hinnangutest ja neid ei saa testida. Majandusprotsesside uurimisel peame me kasutama nii positivistlikku kui ka normatiivset analüüsi. Majandusteadust jagatakse rahvamajandusõpetuseks ja ettevõttemajandusõpetuseks. Rahvamajandusõpetust omakorda nimetatakse ka majandusteooriaks, mida saab jagada mikroökonoomikaks ja makroökonoomikaks. Mikroökonoomikas lähtutakse üksikust majandussubjektist, kes teeb eeldatavasti hulgaliselt majandusotsustusi (majapidamine tarbimise ja säästmise, ettevõte tootmise ja investeerimise vallas). Mikroökonoomika kirjeldab nii
seotud mateeriaga, asja omadus on seotud tema olemusega. · Võrreldes teoloogilisega abstraktsem, üldised seaduspärasused Positivistlik mõtlemine: · Lähtutakse tegelikkusest, mis on konkreetselt olemas · Ülesandeks on avastada seaduspärasusi ja nende põhjal sündmusi ette näha 16 Auguste Comte 4 Auguste Comte 5 · Iga teadus ei ole jõudnud positivistlikku tasemele · Tema arvates eksisteeris vaid 6 teadust: Astronoomia Matemaatika Füüsika Keemia Füsioloogia Sotsioloogia 2.2.Herbert Spencer (1820 1903) · funktsionalist · Huvi majanduse, loodusteaduste ja sotsioloogia vastu · "sünteetiline filosoofia" · Sotsiaaldarwinism kõige tugevamad ja kohanemisvõimelisemad jäävad ellu Herbert Spencer
seisundis olevate ettevõtete võimu piiramise ja konkurentsi soodustamisega. Sellist riigi kodanike sotsiaalsele heaolule rõhku panevat süsteemi on nimetatud ka sotsiaalseks turumajanduseks. Ehedaks näiteks oleks siinkohal Rootsi ja Taani. 1.8 Majandusanalüüsi meetodid ja vahendid. Majandusteaduse uurimisobjektiks on inimeste majandusliku käitumise aspektid ning uurimaks nimetatud aspekte kasutatakse positivistlikku ja normatiivset analüüsi. Positivistlik analüüsi põhiküsimuseks on, kuidas majandus toimib- ei sisalda hinnangulisi arutelusid vaid pöörab tähelepanu protsessidele, mille eesmärgiks on analüüsida majanduses eksisteerivate nähtuste omavahelisi seoseid. Põhineb faktilisel materjalil. Normatiivne analüüs on hinnanguline arutlus selle üle, mis majanduses toimib hästi või mis toimib halvasti, põhiküsimuseks on kuidas majandus peaks toimima.
annaabi.ee 
