transpordiks ettenähtud poolhaagis. 32 Sõiduautohaagised 1. Üheteljeline kerghaagis Kuumtsingitud terasraamil pisihaagis Koffer, kerge ja mugav manööverdada ja hoiustada. Veekindlast vineerist põhi, poordid valtsitud profiilist. Esi- ja tagaluuk eemaldatavad. Sild, rummud, haakeseade - Knott (Saksa); tuled, kaablid-Jokon (Saksa). Kasti sisemõõdud 1.50x1.20 m Täismass 750 kg Poordi kõrgus 0,33 m Tühimass 138 kg Silla tüüp torsioon Kandevõime 612 kg 2. Üheteljeline piduritega poolhaagis Tugev kuumtsingitud terasraam. Amortisaatoritega lehtvedrusild. Veekindlast vineerist põhi. Tugevad hinged, elastsed kummialusel tuled. Esi- ja tagaluuk eemaldatavad. Sild, rummud,veopea - Knott või BPW (Saksa), tuled ja kaablid - 33 Jokon (Saksa). Kasti sisemõõdud 3.00x1
Kohtunikud vastutavad meeskondade õigeaegse väljakule kutsumise eest vaheaja lõppedes. Kui kohtunike arvates on üks väljakupool teisest parem, vahetavad meeskonnad viimase kolmandiku keskel pooli, kuid sellest tuleb kokkuleppida enne mängu algust. Sel juhul jätkatakse mängu keskpunktist. Mänguaega ei peatata loomulike mängukatkestuste ajal. Aeg peatatakse ainult värava, karistuse, karistuslöögi või time out`i korral, samuti ootamatu edasimängutakistuse (palli deformeerumine, poordi lagunemine, mängija vigastumine, lubatud isikute või esemete sattumine väljakule jne.) puhul kohtuniku otsusel. Poordi lagunemisel peatatakse mäng, kui pall satub sellesse piirkonda. Vigastuse puhul peatatakse mäng, kui vigastus on tõsine või vigastatud mängija häirib mängu. Korralise mänguaja 3 viimast minutit on puhas mänguaeg s.t kell käib ainult, siis kui pall on mängus.4 Mängijad Kumbki meeskond võib protokolli märkida max. 20 mängijat. Mängijad võivad olla
■Likvideerida tankides vabad pinnad ■Tormitross tekile ■Tuule suund beidevind või bakstaak ■Varjusadam, kinnine reid, varjav neem ■Ohutu kurss ja kiirus ■Päramootori kinnitus trossiga Avarii, tormiohu jm juhtudel otsustab väikelaevajuht, lähtudes konkreetsest olukorrast, kas jätkata sõitu, suunduda varjusadamasse, ankrukohale või paluda kõrvalist abi. Ohud tormiga, ohutud võtted ■Suur laine (eriti pärilaine) peatab laeva, keerab ümber poordi või isegi üle täävi. ■Laineharjale jõudes ja laskudes hoida laev 90° nurga all laine frondiga. ■Murdunud laine ületamine on ohutum . ■Vastulaine korral väike diferent ahtrisse, kui vöör pole liiga kerge (muidu lainele tõusul kuuletub halvasti). ■Tagasipööre sooritada laineharjade vahel. ■Hoiduda madalast veest. Küljega vastu lainet Suur kreen, esemete vallandumine, ümber paiskumine. Risti laineharjaga
D= 0,16 m Hüdrosilindri plunseri kolvikäik Sp=2*a*tan tan= 0,7002075 Sp= 0,62 m Roolimasina tootlikkus sekundis Qsek=((*D²/4)*Sp*2)/*10^6 = 28 sek rooli pöörde aeg poordist poordi Qsek= 941,42 cm³/sek Töömaht Vo=Qsek* Vo= 26359,80 cm³ Pumba (KRRP) plunseri läbimõõt d=4.25*(Vo/(z**n*v*))^(1/3) n= 17 p/sek pumba pöörete arv z= 7 pumba plunserite arv d= 2,58 cm = 1 plunseri kolvikäik
Akreditiivi antakse ainult sel juhul, kui kõik nõuded dokumendist on täidetud. 5. Kes on kohustatud tarnetingimuse FOB puhul prahtima laeva ? a. Müüja b. Ostja c. seda korraldavad mõlemad Kõik ekspordi-tolliformaalsused ja sellega kaasnevad kulud ning riski kannab müüja, ülejäänud tolliformaalsused aga ostja. 6. Kuhu on tarnetingimuse FAS puhul müüja kohustatud toimetama kauba? a. Laevale b. vahetult laeva poordi c. vedaja lattu sadamas d. laeva perimeetris laeva tõsteseadmete või kaldakraanade haardeulatusse Müüja on oma tarnekohustuse täitnud, kui ta on paigutanud kauba nimetatud lastimissadamas kaile (või lihtrile) piki laeva parrast. 7. Kus toimub kauba tarne INCOTERMS 2000 ja INCOTERMS 2010 merevedude tarnetingimuste alusel: a. FAS:Incoterms 2000. Tarne on toimunud kail asuvasse hoidlasse. Incoterms 2010. Tarne on toimunud kail asuvasse hoidlasse.
Oli parajasti nende paaritumise aeg ja nad hüppasid kõrgele õhku ja langesid samasse kohta tagasi. Siis nägi ta, et oli külas oma sängis ja et puhus põhjatuul ning et tal oli väga külm, et ta parem käsi oli ära surnud, sest patja polnud ning ta oli oma pead sellel puhanud. Edasi nägi ta veel pikka kollast randa, nägi kuidas sinna varajases hommikuhämaruses esimene lõvi ilmus ja kuidas sellele peagi järgnesid ka teised. Ta surub lõua vastu laeva poordi – laev on parajasti ankrus ja maalt puhub kerge õhtune briis, ja ta vaatab ning ootab, kas ei paista veel kuskil uusi lõvisid ilmuvat. Ta ootab ja vaatab ning on nii õnnelik... Kui ta kala lõpuks kätte sai, oli see palju pikem kui paat. Ta sidus kala küll paadi külge, kuid tee peal ründasid haid surnud kala ning randa jõudes ei olnud sellest midagi alles jäänud. Kui ta kohale jõudis olid tuled Terrassil kustunud. Ta võttis masti maha, keeras purje kokku ja sidus selle kinni
Pukseerimine toimub harilikult spetsiaalse pukserlaevaga vedurlaevaga, mis on varustatud vastava pukserseadmega, vintsi, lookade jne. Igal laeval on avariivarustuses nõuetekohane puksiirtross ja ahtris ning vööris ehitatud tugevdatud pollarid või piitengud, kuhu võib vaikse ilmaga trossi kinnitada. Puksiirtrossi üleandmine on lihtne sadamas ja vaikse ilmaga, kui pukseeriv laev võib pukseeritava laeva poordi sõita. Kõigepealt lepitakse raadioteel kokku tegevuses. Raske on trossi üleandmine kui laev on madalikul või tormise ilmaga. Kui avariilisel laeval puudub meeskond, siis peame paadi või parvega inimesed tema peale saatma. Kuhu kinnitada üleantud pukservaier sõltub ilmastikust, laevade ehitusest ning pukseerimise teekonna pikkusest. Ohud pukseerimisel: Pukseerimistööde eest vastutab kapteni vanem abi. Puksiir peab olema kinnitatud tõhusalt,
Transportimise ajal nõuavad banaanid pidevat ventilatsiooni. Tunni jooksul peab trümmis olev õhk vahetuma vähemalt 5 korda. Reisi jooksul kontrollitakse banaane regulaarselt. Iga vahi ajal toimub järelvaatus, mille käigus mõõdetakse temperatuuri banaani okste vahel. Kaks korda päevas tehakse suurem järelvaatus, mille jooksul eemaldatakse trümmist üleküpsenud ja rikneneud banaanid. Eemaldatava lasti hulk võib mõni kord olla päris suur. Mõni kord heidetakse üle poordi isegi pool lastist. Sihtkohta saabudes peaksid banaanid olema rohelised ja pringid. 8 Kasutatud kirjandus ) Loodla R, ,,Lastikäsitlus", Eesti Mereakadeemia, Tallinn 2003, lk 37-42 2) http://books.google.ee/books?id=NW6- jlOQ59cC&pg=PA154&lpg=PA154&dq=fruit+transportation&source=bl&ots=bUz9YF6klB &sig=_XPyRo6zPAhog6qRKb9pIc-
värvida ka seinapindu, mis pole ideaalselt siledad. Värvitavaist tapeetidest tuntumad on klaaskiudkangas ja klaaskiudtapeet, mis sobivad pindade tugevdamiseks ja kasutamiseks niisketes ruumides. Poort ehk iluääris ... on tapeedi lahutamatu lisand. Poorti valides on kõige lihtsam lähtuda tootja pakutatud kombinatsioonidest. Kvaliteetmaterjalide hulgast leiab terviklikke kollektsioone, kus omavahel sobitatud tapeetidele-poortidele sekundeerivad erinevad sisustuskangad. Poordi võib paigutada kas tapeedi ülaserva, seina keskele, seina ukse- akna äärtesse liistu aseainena või hoopis värvitud seinale. Tapeedi ostmine Tapeete müüakse nii ehitusmaterjalide kauplustes, kui ka sisustussalongidest. Viimastes pakutakse tavaliselt eksklusiivsemaid, kvaliteetsemaid ja kallimaid seinakattematerjale. Sisustussalongi kliendil tuleb sageli arvestada tellimuse ja selle täitmiseks vajaliku ooteajaga. Sobiva tapeedikoguse saab välja arvutada juba kodus
Tugedevaheline kaugus ei tohi ületada 3 m. Püsttugede alumised otsad kinnitatakse teki külge nurkraudade või metallpesade abil. Kui peetakse vajalikuks, võib püsttoed täiendavalt kinnitada metallklambritega umbreelingu külge. Puidu tekilast peab olema kinnitatud kogu pikkuse ulatuses sõltumatute soringutega. Kui tekilasti kõrgus on alla 4 m, ei tohi soringutevaheline kaugus ületada 3 m, kui aga tekilasti kõrgus on üle 4 m, ei tohi soringutevaheline kaugus ületada 1,5 m. Poordiäärsete ülemiste kihtide paketid peavad olema kinnitatud vähemalt kahe soringuga. Soringute läbihõõrdumise vältimiseks ja surve edasiandmiseks asetatakse nende alla kohtades, kus soringud lähevad üle tekilasti ülemise ääre, elastsest materjalist tükid. Soringud peavad kogu lasti ulatuses olema selle vastas, otsad peavad olema kinnitatud seeklitega aaspoltidesse. Iga soring peab olema varustatud pingutusvahendiga, mida saab alati ja ohutult kasutada
Kui ankrukett on välja lastud vajalikul pikkusel, märgistatakse laeva positsioon GPS-il ja radaril pannakse maha kaugus ning peiling mingi kalda nurga suhtes selle meetodi abil saab jälgida laeva triivimist. 17 Ankrustamine kahe ankruga: 1 lastakse üks ankur alla, tavaliselt parem; 2 - kui ankur hakkab pidama, keeratakse rool poordi ja antakse väike käik edasi; 3 kui laev oma vööriga on jõudnud esimese ankru joonele, lastakse teine ankur vette; 4 hakatakse tasapisi teist ankrut järgi andma; 5 kui on jõutud sellisesse positsiooni, antakse mõlemad ketid järgi
P = F× p (ühele töölabale mõjuv jõud) z hüdromootori labade arv - 3 m = 0,94...0,98 mehaaniline kasutegur Vajalik moment Mb= 33 961 Nm < 36 830 Nm Valin standardse pöördtiivik roolimasina firmalt ,, HATLAPA" Tüüp: HVT 200 35 [Tabel 2. ] Balleri diameeter 200 mm 2.3.3 Sobiva pumba valimiseks tuleb leida hüdromootorisse antav vajalik töövedeliku maht (V) roolilehe pööramiseks poordist-poordi ehk nurga 2max võrra. V = z× ×(Rs2 Rb2) H×2max / 3600 [ m3; l] Laevamehaanika kateeder EESTI MEREAKADEEMIA Kursusetöö: Laeva abimehhanismid 12 Sergei Dombrovski MM42 V = 3*3,14*(0,352 0,12)*0,5*(70°/360°) = 0,103 m3 = 103 l 2.1.5. Hüdropumba vajalik tootlikkus: Q = V/ o × ; [m3 /h ; l/min ] , kus o = 0,96... 0,98 (hüdromootori mahuline kasutegur) = 28 sek ( roolilehe pööramiseks nõutud aeg).
vette. Esimesel juhul on tegemist ranna-, teisel aga ujuvmärkidega. Rannamärgid on tuletornid, tulepaagid ja päevamärgid Ujuvmärgid on poid ja toodrid Meresõidu ohtude tähistamine - Lateraalne faarvaatrite parema ja vasaku külje tähistamine Näitab faarvaatri asetust laeva kursi suhtes On kasutusel A ja B süsteem A süsteemis loetakse peasuunda merelt maale, st merelt tulles jäävad parema külje tähised rohelised parema poordi poole ja vasaku külje tähised punased vasaku poordi poole B süsteemis loetakse peasuunda maalt merele ja märgid, võrreldes A süsteemiga asuvad vastupidi B süsteemi kasutatavad USA, Filipiinid, Korea, Jaapan - Kardinaalsüsteem ohtude tähistamine ilmakaarte järgi. Püsimärkide puhul on navigatsiooniline tähtsus vaid topimärgi kujul. Tuletornid on tugeva ehitusega tornikujulised ehitused
Esimesel juhul on tegemist ranna-, teisel aga ujuvmärkidega. Rannamärgid on tuletornid, tulepaagid ja päevamärgid Ujuvmärgid on poid ja toodrid Meresõidu ohtude tähistamine - Lateraalne faarvaatrite parema ja vasaku külje tähistamine Näitab faarvaatri asetust laeva kursi suhtes On kasutusel A ja B süsteem A süsteemis loetakse peasuunda merelt maale, st merelt tulles jäävad parema külje tähised rohelised parema poordi poole ja vasaku külje tähised punased vasaku poordi poole B süsteemis loetakse peasuunda maalt merele ja märgid, võrreldes A süsteemiga asuvad vastupidi B süsteemi kasutatavad USA, Filipiinid, Korea, Jaapan - Kardinaalsüsteem ohtude tähistamine ilmakaarte järgi. Püsimärkide puhul on navigatsiooniline tähtsus vaid topimärgi kujul. Tuletornid on tugeva ehitusega tornikujulised ehitused
Keelatud on laskuda paati mööda talisid. Kui laev pukseerib paati, ei tohi selles viibida inimesi. Päästepaadi vanem peab hooldama ja kontrollima paati ja taaveteid. Kontrollima varustust ja paatide puhtust, tal peab olema nimekiri nendest laevapereliikmetest, kes tulevad tema paati. Kohustus organiseerida õppusi. Uppuja päästmiseks viskad päästerönga. • Töötervishoiu- ja tööohutusalased nõuded töötamisel kõrge laeva poordi taga. Pootsmani tooli ja talasetaageldamine. Kõrgustes ja parda taga ei tohi töötada vähekogenud meeskonna liikmed, sest selliste tööde tegemisel nõutakse oskusi ja kõigi ohutusnõuete täitmist. Nendel töödel peab alati osalema vähemalt kaks eelnevalt instrueeritud inimest. Ei ole lubatud teha pardataguseid ja kõrgustes töid laeva liikumise ajal, välja arvatud avarii olukorras (käigutule pirni vahetamine)
Seejuures liigub laev mööda ringjoont vL L nurkkiirusega R . Et vaatleja näeb laeva liikumist mööda Maa pinda vastupäeva, on nurkkiiruse vektor ωL suunatud vaatleja poole. Joon 20 Vaatleme püsiva kursi ja kiirusega liikuvat laeva. Laeva nurkkiiruse vektor L on suunatud rist laeva pikitasandiga vasakusse poordi. Lahutame selle vektori kaheks komponendiks, millest üks m on p suunatud mööda tõelist meridiaani, teine, mööda paralleeli. Leidmaks kõik tundlikule elemendile mõjuvad jõud, tuleb joonisele lisada vektor 1 - Maa pöörlemise rõhtkomponent. Mööda meridiaani
pumpamine merre pole ei sadamas ega mujalgi lubatud. Mere õlireostuse vältimiseks ballastveega kasutatakse tankeritel eraldatud ballastitanke, puhta ballasti tanke ja lastimist tankide pesuveele. Tankide pesuvesi säilitatakse tankerite pardal eraldi tankides, mida nimetatakse pesuveetankideks (slop tanks). Pesuveetankide mahutavus peab olema piisav kogu pesu- ja muude õliste vete säilitamiseks pardal ja õli ning vee eraldamiseks settimise teel. Settinud puhas vesi pumbatakse üle poordi. Pesuveetankide mahutavus peab moodustama ettenähtud protsendi (harilikult 3 %) lastimahutavusest (oil carrying capacity) ja sõltub tankeril kasutatavast tankide pesu meetodist: avatud tsükliga pesemisel peab pesuveetankide mahutavus olema reeglina suurem kui suletud tsükliga (retsirkulatsiooniga) pesemisel. Tankeritel, mille dedveit on alla 70 000 tonni, peab olema vähemalt üks pesuveetank, suurematel tankeritel kaks. Eraldatud ballastitankid (segregated ballast tanks, SBT)
kõrgust, suurendades püstivust 29. Pilsisüsteem Pilss on koht trümmi alumises osas, kuhu koguneb laeva sisemusse sattunud vesi ja kust see välja pumbatakse Kõik kaubalaevad peavad olema ehitatud võimekusega pumbata ükskõik milline veekindel sektsioon tühjaks kui laeval on kreen 5 ja tasakiilul Reisilaeval peab olema võimalik pumbata sõltumata kreeni olemasolust Laeva tühjaks pumpamise tarvis on vajalik paigutada kumbagi poordi pilsitorustik ja –kaevud Pilsi kaevus asub imitoru, mis on ümbritsetud kattega (strum box), kuhu on tehtud augud, mis peavad takistama prügi sattumise pilsisüsteemi. Kaubalaevadel on vähemalt kaks mootoriga pumpa ühendatud pilsi peamagistraaliga, reisilaevadel vähemalt kolm 30. Ballastisüsteem Ballasti kasutatakse tühjendamiseks ja ümberpumpamiseks laeva trimmi ja püstuvuse muutmise eesmärgil. Ballast on merevesi, mis pumbatakse vastavasse ballasttanki
Ettevalmistused sillal. Järgnevate ettevalmistuste loetelu on võetud kompanii reeglistikust ja on kooskõlastatud ISM-iga (International Safety Management). · Teavitada masinaruumi · Kontrollida gürokompassi kurssi võrreldes seda kaijoonega sadama kaardil ja repiiteritega · Käivitada roolimasin ja testida rooli · Testida autopilooti · Testida roolilaba liikuvust (poordist poordi) · Käivitada radar · Kontrollida sõukruvi sammu indikaatorit · Testida GPS-vastuvõtjat · Testida navigatsioonitulesid · Testida vilet · Panna valmis lipud · Panna valmis kaardid sadamast väljumiseks · Seada töökorda kajalood, kui selleks on vajadus · Panna valmis binoklid · Lülitada sisse VHF raadiotelefonid · Lülitada sisse kaasaskantavad VHF raadiotelefonid ja testida · Panna valmis logiraamat sissekanneteks
juhendamisel). Iseseisvalt tööle ja laevamehhanisme teenindama lubatakse alates 18 eluaastast, kes omavad mereharidust tõestavat kutsetunnistust ja kehtivat meremehe tervisetõendit ja oskavad laevas kasutada ettenähtut kaitsevahendeid. 1.3.Töötamise ajal laevas peab olema tööriietus terve , vastama töö iseloomule ja ilmastiku tingimustele. 1.4.Kaitsekiivri kandmine on kohustuslik-töödel kõrgustel, töödel poordi taga, parvedel, paatides või batoonidel, sildumistöödel, lastimistöödel, avarii päästetöödel, remontitöödel, kohtadel, kus on paigaldatud vastav märk. 1.5.Laevas on keelatud: 1.5.1. kasutada lahtist tuld vastavat luba omamata 1.5.2. suitsetada selleks mitte ettenähtud kohas. 1.5.3. Jätta töötavad mehhanismid järelvalveta (v.a automaatkaitsmeseadmed) , 1.5.4
Päästparves peab olema järgmine pidurite vabastamis libisevad paaditaavetid parv tõuseb veepinnale. ujuv viskerõngas 30m-se ujuva liiniga ujuv nuga liiniga, kinnitatud tendi külge raskusjõudude mõjul koos päästepaadiga kaldu laeva poordi taha.Päästepaat lastakse vette talide abil. Kui paat jõuab veepinnale, peavad 4) Mis on Muster List 2)
Joon. 13.41. 9. Ühe sõukruviga laeva sildumine kai äärde parema ja vasaku pardaga tuule ja hoovuse olemasolul. Ankru kasutamine sildumisel. 10. Kahe sõukruviga laeva sildumine ja reguleeritava sõukruviga laeva sildumine erinevates tingimustes. Sildumine ahtriga kai poole. 11. Sildumine avamerel teise laeva pardasse. Sildumine ankrus oleva laeva pardasse. Lastipoeratsioonid avamerel ja reidil. Lahkumine teise laeva pardast. Sildumine teise laeva poordi Sildumisel teise laeva poordi sõidavad laevad ühesuguse kiirusega paralleelkurssidel ning aeglaselt hakkavad üksteisele lähenema, kuni on võimalik nii vöörist kui ka ahtrist otsad ära anda. Otste arvu määrab SM ja see oleneb ilmast, tuule kiirusest, lainetusest, hoovustest. Kui otsad on nii vöörist kui ahtrist ära antud ja korralikult kinnitatud, siis vähendatakse kiirust ning seisma jäädes annab üks laevadest ankru ära ning jäädakse ankrusse. 12
Seejuures liigub laev v L L R mööda ringjoont nurkkiirusega . Et vaatleja näeb laeva liikumist mööda Maa pinda vastupäeva, on nurkkiiruse vektor ωL suunatud vaatleja poole. Joon 20 Vaatleme püsiva kursi ja kiirusega liikuvat laeva. Laeva nurkkiiruse L vektor on suunatud rist laeva pikitasandiga vasakusse poordi. m Lahutame selle vektori kaheks komponendiks, millest üks on p suunatud mööda tõelist meridiaani, teine, mööda paralleeli. Leidmaks 1 kõik tundlikule elemendile mõjuvad jõud, tuleb joonisele lisada vektor - Maa pöörlemise rõhtkomponent. Mööda meridiaani mõjuvad tundlikule
annaabi.ee 
