Eesti keele nimetus Ladina keele nimetus + Kõrgus Õitsemis- Värvus Mullastik Valgustin- Foto sordi nimi aeg gimused Aed- leeklill Phlox paniculata ´Peppermint 40-60 cm Juuli- Tumeroosa ja Parasniiske Poolvarjulin Twist®´ september valgete aia muld e kuni triiputega päikseline Aed- mägisibul Sempervivum x hybridum `Lee´ 15 cm juuli-august roosad Kerge, Päikseline kuivem tavaline muld Aed-merikann Armeria maritima `Va...
Et Päike on suurem Maast, on selle poolt heidetav vari koonusekujuline. Kuna kuu on maast väiksem ning talle üpriski lähedal varjab maa kuu ära ja tekib varjutus. Valgusallikas. Kuu ei ole valgusallikas. Ta peegaldab päikesevalgust. Kuid kui maa varjab päikese ära peegeldab kuu vähem valgust. Täisvari. Tumehall osa tähistab täisvarju, kus maa varjab ära kogu päikese. Kuna see osa on väiksem kui poolvarju osa, on selle juhtumise tõenäolsus väiksem. Poolvari. Helehall osa joonisel tähistab poolvarju, kus Maa varjab vaid osa päikesest. Näeme, et see osa on palju suurem ja vastavalt on suurem ka osalise varjutuse tõenäosus. Poolvari. Kuuvarjutuse puhul võib juhtuda, et Kuu läbib vaid poolvarju - siis varjutust nagu polekski (varjujoont täiskuu kettal ei ole), varjutusest annab märku vaid ketta heleduse vähenemine.
(100) 7. Täienda joonist Kuu faaside kohta. (102) a. Tähista Päikese asukoht. b. Kirjuta juurde Kuu faaside nimetused. c. Värvi joonisel millist Kuu kujutist antud Kuu faasis Maalt näeb. d. Millises faasis Kuud me ei näe? Loomine Ma a 8. Päikesevarjutus. Täienda joonist taevakehade nimetuste, valguskiirte ning täis- ja poolvarju piirkondadega.(102-103) 9. Kuuvarjutus. (103-104) Täienda joonist taevakehade nimetuste, valguskiirte ning täis ja poolvarju piirkondadega. 10. Nimeta Päikesesüsteemi planeedid (8 tk). Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun 11. Kuidas on omavahel seotud tähtede värvus ja temperatuur? (136) Näitavad keemilisi elemente täheatmosfääris, iseloomustab füüsilisi protsesse, milles spektrit moodustav valgus tekkis.
7. Täienda joonist Kuu faaside kohta. (102) a. Tähista Päikese asukoht. b. Kirjuta juurde Kuu faaside nimetused. esimene veerand, täiskuu, viimane veerand, kuu loomine c. Värvi joonisel millist Kuu kujutist antud Kuu faasis Maalt näeb. d. Millises faasis Kuud me ei näe? Kuu loomine Maa 8. Päikesevarjutus. Täienda joonist taevakehade nimetuste, valguskiirte ning täis- ja poolvarju piirkondadega.(102-103) päike kuu maa 9. Kuuvarjutus. (103-104) Täienda joonist taevakehade nimetuste, valguskiirte ning täis – ja poolvarju piirkondadega. päike maa kuu 10. Nimeta Päikesesüsteemi planeedid (8 tk). Merkuur, veenus, maa, marss, jupiter, saturn, uraan, neptuun 11
OKASPUUD NULUD Abies Mullastik- nõudlikud, tahavad viljakat savikat mulda Niiskus- Valgus- Enamus talub poolvarju. Varju taluvad siberi nulg ja euroopa nulg. Valgust vajavad hall nulg. Haljastusväärtus- Dekoratiivsed Puu võra- Terava tipuga. Kitsakoonusjas kuni laikoonusjas Okkad- lineaalsed, allküljel varusatud valkjate õhulõheridadega kinnitudes ümardunud alusega otse oksale. Asetsevad oksal kamjalt. Käbid- ovaalsed kuni silinderjad, asetsevad püstiselt võra ülemistel osktel Nulud ei talu õhusaastega linnakeskkonda väljaarvatud Hall nulg. Mõned liigid on vastuvõtlikud
Tallinna Tehnikaülikooli Füüsika instituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 22 OT: FARADAY EFEKT Töö eesmärk: Töövahendid: Uuritava aine Verdet konstandi Poolvarju polarimeeter, mähisega toru koos määramine. uuritava ainega, alaldi, ampermeeter, ümberlüliti, ühendusjuhtmed. Skeem Esialgne nullasend φ ' 0 Uuritava ainekihi paksus l Voolutugevus Keerdude arv mähises N Mähise pikkus l Magnetvälja tugevus H Katse number φ0 φ1 φ2 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. φ´0 =¿ ......... φ´1=¿ ......... φ´2=¿ .....
joonele ja tekivad varjutused päikesevarjutus, kus kuu varjutab meie eest päikese, ja kuuvarjutus, kui kuu ise satub maa varjukoonusesse. Kui kuu tiirleks maa orbiidi tasandis, toimuksid need varjutused iga täis- ja noorkuu ajal. Päikesevarjutuse korral lõikab maa pind kuu täis- ja poolvarju koonuseid. Täisvarju piirkonnas pole päikest üldse näha, tegemist on täieliku päikesevarjutusega. Poolvarju piirkonnas me näeme päikest vaid osaliselt varjatuna ning räägime osalisest päikesevarjutusest. Täielki päikesevarjutus algab ja lõpeb alati osalise varjutusega. Varjutuse algul on näha, kuidas kuu hakkab katma päikest ja taevas tumeneb. Täisvarju ajaks, mille kestus võib olla kuni 7 min 40 s(tavaliselt 1-2 min),
temperatuur või kõrge kirjandusallika(d)s kiirguse intensiivsus 1.Päevaliilia Päevaliilia Kõrge Päevaliilia on https://www.aiasober Hemerocallis kannatab nii temperatuur varju ja .ee/liigikirjeldused/1 liigniiskust, kui põhjustab poolvarju 84 ka kuiva. lehtede lembene. Liigniiskus kollaseks Kannatab ka soodustab muutumise ja päikese käes seenhaiguste niigi lühikese kasvamist, arenemist. õie kuid siis on Kuiva ajal tuleks õitsemisperioodi oht, et taim siiski kastmist lühemaks kuivab ära.
Näiteks Päikese poolvari on üsna kitsas, kuna Päike asub väga kaugel. LED-lampide (valgusdioodlampide) valgusest tekkivad poolvarjud on väga kitsad, kuna nende sees olevad valgusdioodid on väga väikeste mõõtmetega. Kui klassis on terve lagi kaetud suurte valgusallikatega, siis täisvarju praktiliselt ei tekigi ja see on loomulikult hea – varju piirkonnas on halb lugeda. Kas on võimalik poolvarjuline päikesevarjutus? Viirutatud osa varjukoonuse joonisel tähistab poolvarju, kus Maa või Kuu varjab vaid osa päikesekettast. Näeme, et see on palju suurem ja vastavalt on suurem ka osalise varjutuse tõenäosus. Kuuvarjutuse puhul võib juhtuda, et Kuu läbib vaid poolvarju - siis varjutust nagu polekski (varjujoont täiskuu kettal ei ole), varjutusest annab märku vaid ketta heleduse vähenemine. Miks on astronoomidel tarvis mõõta nurki? Tähtedevaheliste kauguste arvutamiseks, mida ei saa otse mõõta – siis on võimalik kaugused välja
VARI JA VALGUSE MURDUMINE Vari tekib sellepärast, et valgus levib sirgjooneliselt. Väike valgusallikas tekitab täisvarju ruumi piirkond mida valgusallikas ei valgusta. Suur valgusallikas või mitu väikest valgusallikat tekitab täisvarju ja poolvarju(see on täisvarju ümber). SUUNATUD VALGUS HAJUV VALGUS Levib valgusallikalt sirgjooneliselt. Tekib valguse peegeldumisel matt pinnalt. Vari on olemas. Vari puudub. Valgus omab kindlalt suunda. Puudub kindel suund. Päikese valgus selge ilmaga. Päikese valgus pilvise ilmaga. Suunatud ehk paralleelne valgus. Hajuv valgus. Valguse kiirus sõltub: keskkonna optilisest tihedusest. Aine Valguse kiirus Kui valgus levib optiliselt hõredamast keskkonnast optiliselt Õhk 300 ...
kui Maal). Kuu mass on Maa massist 81 korda väiksem (7,36 × 1022 kg). Keskmine tihedus 3,3 g/cm3. Raskusjõud on 6x väiksem kui Maal. Esimene kosmiline kiirus on 1,7 km/s ja teine 2,4 km/s. Varjutused Kuuvarjutus tekib siis, kui Maa on Päikese ja Kuu vahel. Nii tekib päikesevarjutus. Poolvarju tsoonis on varjutus osaline. Kuuvarjutus & Päiksevarjutus Esimene inimene kuul Armstrongi astus Kuu pinnale 21. juulil 1969 kell 2.56. Kuule astudes ütles ta selle kuulsa lause: "See on üks väike samm inimesele, kuid tohutu hüpe inimkonna jaoks" Umbes 15 minutit hiljem astus Kuu pinnale ka Buzz Aldrin. Armstrong ja Aldrin viibisid Kuul 2h 31min ning kogusid u. 21,6 kg pinnast.
· Romantism on moodne kunst · Kunstnik maalis oma mõtteid, ta ei kopeerinud loodust · Akvarelltehnika · Hiiglaslikud lõuendid · Romantism on rohkem ellusuhtumine kui maailimisstiil · Eeskujuks keskaja,renessansi või barokikunst · Temaatika keskaeg,kauged maad,fantaasia,kuuvalgus,meri ja isikupära · Olid vaimustatud põhjamaade kultuurist · Värvid muutusid iseseisvaks, harmoneeruvad üksteisega · Maal tervikuna on laskunud poolvarju,tuhmidesse toonidesse · Maaliti varemeid,kalmistuid(Friedrich);paraadportreid,luupainajalik maailma kujutamine(Goya); rõhutas lihaseid,varje,moonutaud figuure(Füssil) · Esiplaani puudumine · Joonperspektiivi hülgamine Realism Tunnusjooned: · Hõlgas romantismile omase kujutuslikkuse · Kunstnikud ei lähtunud stiiliühtlusest · Kujutati igapäevaelu,tööstusstseene,lihtrahvast · Populaarsed olid jutustava süzeedega,ühiskonnakriitilised maaild
õied valged, 2-2,5 cm läbimõõdus, valkjaskollaste tolmukatega, 10-15 kaupa hõredates kännasõisikutes. Õisiku- ja Õied õieraod karvased. vili on õunvili, ellipsoidjas, valminult oranzpunane, tumedate täppidega, 1,5- 2 cm pikkune, kollaka viljalihaga, 3-5 Viljad luuseemnega. Viljad valmivad oktoobris ja jäävad sageli talveks puule õitseb mai lõpus- juunis Õitsemisaeg Kasvukoht: Talub poolvarju, kuid õitseb täisvalguse käes valgus niiskus eelistab viljakamaid savikaid muldi muld üksikpuuna, keskmiste või kõrgemate hekkide rajamiseks Kasutamine Sordid talub hästi kärpimist ja sügisel püsivad lehed suhteliselt kaua puul Märkused Prk. PÕISENELAS Ida-Aasia, Põhja-Ameerika Päritolu 2-3m Kõrgus Kasvukuju
Geomeetriline optika Uurib kuidas valgus liigub erinevates keskkondades Valguskiir- näitab valgus energia levimise trajektoori Valguse levimine homogeenses keskkonnas - Füüsikalised omadused on kõikides ruumi punktides ühesugused. Valgus levib sirgjooneliselt. Täisvari on ruumiosa , kuhu valgusenergiat ei satu Poolvari Ruumi piirkond kuhu satub valgusallikas ainult osaliselt. Poolvarju piirkonnas on valgusallikas osaliselt nähtav Valguse peegeldumine ja selle seadus Liigid: 1) Tasapeegel 2) Kumerpeegel 3) Nõguspeegel Valguse peegeldumine on valguse levimise suuna muutumine kahe keha kokkupuutepinnal. Valguse peegeldumisel kehtib peegeldumisseadus, mis ütleb, et ¨ langev kiir, peegelduv kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal asuvad ühes tasandis ning peegeldumisnurk võrdub langemisnurgaga. Tasapeegel on tasand, millelt valgus peegeldub
Kuuvarjutus : +Toimub 3 korda aastas + Täielik kuuvarjutus + Osaline kuuvarjutus Päikesevarjutus: + Toimub kord või 2 korda aastas + Osaline päikesevarjutus + Täielik päikesevarjutus VARJUTUSED Kuu on maa varjus. Nii tekib kuuvarjutus VARJUTUSED Nii tekib päikesevarjutus. Poolvarju tsoonis on varjutus osaline VARJUTUSED EESTIS KUNI 2011 (PÄIKESEVARJUTUS) Kuupäev: Varjutuse liik: Kuupäev: Varjutuse liik: 31.05.2003 osaline 12.08.2026 täielik 03.10.2005 rõngakujuline 02.08.2027 täielik 29.03.2006 täielik 12.06.2029 osaline 01.08.2008 täielik 01.06.2030 rõngakujuline 04.01.2011 osaline 20.03.2034 täielik VARJUTUSED Täielik päikesevarjutus
V A R I H.RUUL 2017 VALGUSE LEVIMINE VALGUSE LEVIMINE... MITTEÜHTLASES KESKKONNAS - VÕIB OLLA ÜHTLASES KÕVERJOONELINE; KESKKONNAS- MITTEÜHTLASED KESKK.-D SIRGJOONELINE; ATMOSFÄÄR KEHA, MILLE ERINEVAD PIIRKONNAD ERINEVA TEMPERATUURIGA LAHUS- ERINEVA KONTSENTRATSIOONIGA MIKS VALGUSTAB LAMP KAUGEMALT HALVASTI? VALGUSALLIKAST EEMALDUMISEL JAOTUB ENERGIA SUUREMALE PINNALE; KIIRTEMUDEL - VALGUSVIHKUDE KIIRTEMUDEL MUDELDAMISEKS. VALGUSE VALGUSVIHUD: LEVIMISE SUUND - VALGUSKIIREGA PARALLEELNE HAJUV KOONDUV PARALLEELNE KOONDUV VALGUSVIHK VALGUSVIHK - KUI - ...
Draakonipuu Draakonipuu on draakonipuuliste sugukonda kuuluv taim. Looduslikke draakonipuu liike on 62, mis kasvavad Aafika savannides ja vihmametsades. Looduses kasvab draakonipuu 25 meetri kõrguseks. Meie poodides müüakse palju erinevat sorti draakonipuid, taimedel on erinev kuju ja kõrgus. Draakonipuid on suurema ja tugeva lehestikuga ning on ka kitsama lehega kirjulehelisi sorte. Liigid ääris- draakonipuu (D. marginata) lõhnav draakonipuu (D. fragrans) käänd-draakonipuu (D. reflexa) harilik draakonipuu (D. draco) Sanderi draakonipuu (D. sanderiana) Dereema draakonipuu (D. Deremensis) Toataimena on Eestis levinud ääris- draakonipuu , lõhnav draakonipuu ja käänd-draakonipuu. draakonipuu on väga populaarne ja armastatud toataim sest, tema järel on lihtne hoolitseda. Ääris-draakonipuu pärineb Madagaskarilt. Ta võib kasvada 25 m kõrguseks, kuid kasv on aeglane. Kodustes tingimustes kasvab umbes 1,5...
sirgjoonelise levimise tõttu ei pääse valgus tema taha ning sinna tekib piirkond, kus valgusenergiat ei ole (või on oluliselt vähem) – vari. 8. Millist varju nimetatakse täisvarjuks? Sellist varjupiirkonda, kuhu valgusenergiat üldse ei jõua, nimetatakse täisvarju piirkonnaks. 9. Millist varju nimetatakse poolvarjuks? Varjupiirkonda, kuhu langeb valgusallika valgus osaliselt või ainult osadelt valgusallikatelt, nimetatakse poolvarju piirkonnaks. 10.Millist nähtust nimetatakse valguse peegeldumiseks? Kui valgus jätkab peale levimissuuna muutust levimist samas keskkonnas, nimetatakse seda nähtust valguse peegeldumiseks. 11.Sõnasta valguse peegeldumise seadus valguse langemisnurk on alati võrdne peegeldumisnurgaga ,langev kiir, peegeldunud kiir ning langemispunktist tõmmatud pinnanormaal asuvad alati samal tasapinnal. 12.mida nimetatakse peegliteks? millised on peeglite liigid?
pidurdaval toimel. Kuu erinevaid ilminguid nimetatakse Kuu faasideks. Päike valgustab alati poole kuu pinnast, mida me siis näeme Maalt kas täielikult või osaliselt või üldsegi mitte, sõltuvalt sellest, missugune Kuu valgustatud pinnast on parajasti Maa poole pööratud. Esineb hästi harva ja on vaadeldav lühikest aega. Päikesevarjutus tekib, kui kuu varjutab meie eest päikese. Selle korral lõikab Maa pind Kuu täis- ja poolvarju koonuseid. Täielik päikesevarjutus algab ja lõpeb alati osalise päikesevarjutusega. Kuuvarjutus tekib, kui Kuu satub Maa varjukoonusesse. See kestab võrdlemisi kaua ning on näha tervel Kuu poole pööratud Maa poolkeral. Kuuvarjutuse ajal on Kuu tumepunane. Astronoomia jaguneb astromeetriaks ja astrofüüsikaks. Astromeetria tegeleb taevakehade asendi ja liikumise mõõtmisega taevasfääril. Astrofüüsika uurib taevakehi füüsika meetoditega. Astronoomia
Kriminaalkirjaduse negatiivsetele omadustele on pisut keerulisem mõelda ning neid välja tuua. Küll aga võiks selle kirjandusliigi miinuseks olla see, et lugu saab alati kindla lahenduse ega paku peale lugemist kuigi pikaajalist mõtlemisainet. Tänapäeval valitseb detektiivromaanides enamasti üht tüüpi süžee. Ülesehituses näeb tavapäraselt väga ühtmoodi. On ohtlik ja kaval kurjategija, kelle isik jääb poolvarju. Ta sooritab kuritöö (mõrva või röövi). Kellegi abipalvega pöördutakse detektiivi poole, kes tööle asub. Detektiiv ja kurjategija kohtuvad erinevates olukordades, millega luuakse põnevus ja näidatakse nende omavahelist võitlust. Detektiiv võidab kurjategija oma vaimse üleoleku, osavuse või jõuga ning jääb ootama oma uut ülesannet. Lugejale näidatakse teda tagasihoidlikuna ja omakasupüüdmatuna.
TALLINNA TERVISEHOIU KÕRGKOOL Optomeetria õppetool Üliõpilane: Teostatud : 06.10.2013 Õpperühm: OP 1 Kaitstud: Töö nr. 12 TO: SUHKRULAHUSE ERIPÖÖRANG Töö eesmärk: Suhkrulahuse eripöörangu või Töö vahendid: Poolvarju polarimeeter, kontsentratsiooni määramine analüütilised kaalud, mensuur, mõõtjoonlaud, suhkur Skeem 1 2 3 4 5 6 7 8 1 lamp 2 kondensor 3 valgusfilter 4 polarisaator 5 kvartplaadiga diafragma 6 uuritava vedelikuga täidetud toru 7 analüsaator 8 pikksilm
murdumisnäitaja n1 väärtuste järgi. Libiseva kiire meetodil mõõtmisel on see osa vaateväljast, mis vastab nurkadele β>β P pime, see osa, mis vastab nurkadele β<βP on aga valgustatud (joon.50). Valguse ja varju piir vastab piirnurgale βP. Täieliku sisepeegelduse meetodil mõõtmisel peegeldub valgus nurkade β>βP korral täielikult, nurkade β<βP korral aga osaliselt. Pikksilma vaateväljas tekib valguse ja poolvarju piir, mis vastab nurgale βP (joon.51). Kuna valguse ja varju piir on paremini eristatav kui valguse ja poolvarju piir, siis kasutame antud töös libiseva kiire meetodit. Esitatud katsekirjeldus on kehtiv monokromaatilise valguse korral. Kui kasutada mõõtmisel valget valgust, siis on erineva lainepikkusega kiirtel dispersiooni tõttu erinev murdumise piirnurk βP. Seetõttu ei ole valge valguse korral pikksilmaga jälgitav üleminekupiir terav, vaid hajus ja värviline
Tallinna Tehnikaülikooli Füüsika instituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 12 (optika) OT SUHKRULAHUSE ERIPÖÖRANG Töö eesmärk: Töövahendid: Suhkrulahuse eripöörangu või Poolvarju polerimeeter,analüütilised kaalud, kontsentratsiooni määramine. mensuur,mõõtjoonlaud,suhkur. Skeem 1 2 3 4 5 6 7 8 · 1 lamp · 2 kondensor · 3 valgusfilter · 4 polarisaator · 5 kvartplaadiga diafragma · 6 uuritava vedelikuga täidetud toru · 7 analüsaator · 8 pikksilm
GEOMEETRILINE OPTIKA. Tõelist kujutist saab tekitada ekraanile, näivat ei saa. Silm annab esemest alati tõoelise kujutise. Joonis 1: Tõeline ja näiv kujutis Joonis 2: Punktvalgusallikas tekitab esemest täisvarju. Joonis 3: Poolvarju tekkimine kahe punktvalgusallika ja suure valgusallika korral. Joonis 4: Langemisnurk ja peegeldumisnurk on võrdsed. Joonis 5: Valguse peegeldumine siledalt ja karedalt pinnalt. Joonis 7: Kujutise leidmine tasapeeglis. Joonis 8: Nõoguspeegel (vasakul) ja kumerpeegel (paremal). 2.3.1 Kujutise leidmine nõoguspeegli puhul Kasutame esemest väljuvatest kiirtest vähemalt kahte järgmistest: A) optilise peateljega paralleelset kiirt, mis pärast peegeldumist läbib fookuse;
siniseid värvusi sarnastena. Olles saanud magusa suutäie sinistest kellukaõitest, loodavad putukad sama ka sarnastena tunduvatelt tolmpeaõitelt. Tolmpea viljad on püstised kuprad arvukate väikeste seemnetega. Kasvukohad Lubjalembese taimeliigina kasvab punane tolmpea Eestis peamiselt loometsades, aga ka põõsastikes, kuivades männikutes, mõnikord ka paeklibustel teeservadel. Taimed eelistavad poolvarju, lausa lagedal kohtab neid harva. Eestis võib punast tolmpead näha läänesaartel, Mandri-Eesti lääneosas ja Pandiveres. Selle liigi leviku põhjapiir pole meist kaugel -- Lõuna-Soomes kuulub ta juba väga haruldaste taimede hulka. Punase tolmpea taimed elavad aastakümnete vanuseks, kuid igal aastal ei pruugi otsija neid leida. Üsna reeglipäraselt jätavad taimed aeg-ajalt kasvuaastaid vahele ja võivad niimoodi puhata korraga kuni kaks aastat. Pärast puhkust on taimed sageli
Kõik kiired, mis levivad nende kahe vahel, „jäävad tõkke taha kinni” ja ei pääse sellest läbi. Vaatleme nüüd joonist, kuhu on kantud valgusallika mõlemast äärmisest punktist väljuvad „erilised” kiired. Joonis 3.7 Jooniselt on näha, et olenevalt sellest, kus me asume, on pilt valgusallikast erinev. Mõnest kohast 30 • näeme kogu valgusallikat • näeme valgusallikat osaliselt – see on poolvarju piirkond • ei näe üldse valgusallikat – see on täisvarju piirkond On ilmne, et poolvarju piirkonnas tõkkest eemaldudes kas üles või alla, hakkab paistma üha suurem osa valgusallikast. Seega ei tähenda poolvarju piirkond sugugi seda, et seal asudes saab näha poolt (1/2) valgusallikat, vaid ainult seda, et paistab osa valgusallikast. Oleme seni rääkinud poolvarju ja täisvarju piirkonnast, kuid nende asemel võib öelda ka lihtsalt vari ja poolvari
4.Valguse levimine keskkondades/ainetes Valguse levimiseks nim. valgusenergia kandumist ruumi. Valguse levimise suund on pööratav. Valguse levimise suuna muutumisel vastupidiseks jääb valguskiire tee samaks. Valguse levimisel kandub edasi energia. 5.Varjud (täis- ja poolvari) On ruumi osa, kuhu valgusenergiat ei sattu. Pinnal asuvat valgustamata ala nim. varju kujundiks, ruumis asuvat valgustamata ala, aga täisvarju ruumiks. Täisvarju piirkonda valgus ei levi, poolvarju piirkonda jõuab osa valgusallika valgusest. Kui valgusallikas oleks punkti kujuline, tekiks ainult täisvari. Poolvarjusid tekitavad suured valgusallikad või mitu valgusallikat. 6.Valguse peegeldumine, peegeldumisseadus Valguse peegeldumine on füüsiline nähtus. Langemisnurgaks alfa nim. nurka langeva kiire ja pinna ristsirge vahel. Peegeldumisnurgaks beeta nim. nurka peegeldunud kiire ja pinna ristsirge vahel. Valguse peegeldumisel kehtib seadus: valguse peegeldumisnurk on alati
Neid erinevaid ilminguid nimetatakse kuu faasideks. Need faasid vahelduvad aeglaselt ning alguse faasist ja lõpu faasini on umbes 29,5 maa ööpäeva ehk umbkaudselt 1 kuu. Kuud näeme me taevas selle pärast, et Kuu pinnalt peegeldub meieni Päikesevalgus, mis muudab Kuu meile nähtavaks. Kuu satub 2- 5 korda aastas Maa ja Päikesega ühele joonele mille järel tekivad varjutused. Päikesevarjutus tekib siis kui Kuu varjutab meie eest Päikese. Sel hetkel lõikab Maa pind Kuu täis- ja poolvarju koonuseid. Kuuvarjutus tekib siis kui kuu satub Maa varjukoonusesse. Sellel ajal on Kuu Maa taha jäävas varjukoonuses
uuritava aine murdumisnäitaja n1 väärtuste järgi. Libiseva kiire meetodil mõõtmisel on see osa vaateväljast, mis vastab nurkadele > P pime, see osa, mis vastab nurkadele
P korral täielikult, nurkade
poolvarju piir, mis vastab nurgale P (joon.51). Kuna valguse ja varju piir on paremini eristatav kui valguse ja poolvarju piir, siis kasutame antud töös libiseva kiire meetodit. Esitatud katsekirjeldus on kehtiv monokromaatilise valguse korral. Kui kasutada mõõtmisel valget valgust, siis on erineva lainepikkusega kiirtel dispersiooni tõttu erinev murdumise piirnurk P. Seetõttu ei ole valge valguse korral pikksilmaga jälgitav üleminekupiir terav, vaid hajus ja värviline
Talvel kaunistavad äädikapuud 10-20 cm pikkused punased viljapöörised. Värvi annavad neile punased näärmekarvakesed, millega on pöörised kaetud. Puu õitseb märkamatult väikeste rohekaskollaste õitega juunis-juulis. Mulla suhtes on äädikapuu vähenõudlik, ta ei talu vaid liigniiskust. Viljakamal kergemal mullal kasvab puu kiiremini ja saavutab suuremad mõõtmed. Äädikapuule meeldib päikeseline ja tuulevarjuline kasvukoht, aga ta talub ka poolvarju. Teda pole vaja eriti väetada, kevaditi tuleb ära lõigata ainult talvel kahjustunud mustakas muutunud oksad. Võrse tipud külmuvad kergesti, kuna nad ei puitu õigeaegselt, õnneks taastub puu aga kiiresti. Äädikapuu võib istutada üksikult, et ilus võra esile tuleks, või mitme kaupa murusse. Puu kasvab 2- 4 kõrguseks ja umbes sama laiaks.(hansaplant.ee) Enne äädikapuud istutama hakkamist, tuleb tema jaoks planeerida piisavalt kasvuruumi. Äädikapuul
Second level Third level Kuivale Fourth level ~ 45 cm Fifth level Hall aruhein Festuca glauca Click to edit Master text styles Valget , sooja Second level Third level Kuivale Fourth level ~ 40 cm Fifth level Atlasen aruhein Festuca mairei Täisvalgust , poolvarju Click to edit Master text styles Kuivale Second level 70 90 cm Third level Fourth level Fifth level Vaip-aruhein Festuca scoparia Click to edit Master text styles Täisvalgust, poolvarju Second level Kuivale Third level 5 35 cm Fourth level Fifth level Vesihaljas haguhein Koeleria glauca
laiguliseks värvuvate lehtedega kahekojaline liaan (värvuvad valdavalt isastaimede lehed, mistõttu dekoratiivhaljastuses tuleks eelistada just neid). Südaja aktiniidia viljad on umbes väikese tammetõru suurused, rohkelt seemneid sisaldavad, pikkadel rootsudel rippuvad, kiivimaitselised marjad. Et marju saada, peab emastaimedega lähestikku kasvama ka isastaim. Et taimede sugu oleks teada, tuleb aktiniidiaid paljundada vegetatiivselt, suviste haljaspistikutega. Liik on poolvarju taluv, kuid paremini kasvab ning värvub päikeses. On suhteliselt külmakindel, kuid 2002/03 talvel esines kahjustusi. Võivad kahjustada ka kevadised hiliskülmad. Tugev hiliskülma kahjustus esines 2004. aasta kevadel. Noori aktiniidiataimi võivad kahjustada ka kassid, kes närivad nende juuri (analoogselt palderjanitaimedega). Sugukond väändikulised - Schizandraceae Perekond sidrunväändik -Schizandra 7) Schizandra chinensis -hiina sidrunväändik
tumerohelised, alt sinakad. Ülemised varrelehed harilikult hambulised lihtlehed. Vars püstine või tõusev. Risoom on lühike, horisontaalne või viltune, tihedalt kaetud vanade lehtede ja abilehtede jäänustega. Rohkete lisajuurtega. Koht ökosüsteemis Metsmaasikas kasvab sega- ja lehtmetsades, raiesmikel, rohtunud nõlvadel, põõsastikes, kraavi- ja teepervedel sagedamini puisniidul, loometsas ja -niidul, laanemetsas. Eelistab poolvarju. Ei taha liiga märga või liivast pinnast. Taimi tolmeldavad putukad. Marjad on söögiks mitmetele loomadele, kes levitavad ka seemneid, kuid ka nälkjatele. Kasutamine Metsmaasikad on väga head söögimarjad. Kuivatatult kasutatakse meditsiinis, peamiselt teena. Tarvitatakse kogu taime maapealset osa. Värsketest marjadest tehakse keedist, dzemmi, nad leiavad kasutamist ka kondiitritööstuses. Mõnel pool kasvatatakse peenardel. Kasutatav
kõva tuul seda alla ei tooks. Seda tuleks kindlasti ka igal kevadel kontrollida. Kast peab asuma kas püstloodis või pigem natuke kaldu ettepoole, mitte mingil juhul aga tahapoole! Paigaldamisel puule peab loomulikult jälgima, et seejuures puud ei vigastata. Kinnitamiseks sobib pehmem traat või veekindel nöör, millele on ümber pandud porolooni, mõnd muud pehmet materjali või hoopis jupp kastmisvoolikust. Pesakast on soovitav panna poolvarju, kindlasti aga mitte otsese päikese kätte, sest kõige ohtlikum on poegadele ülekuumenemine. Puul on sobivaim ava suund itta või ka lõunasse. Paigaldamise juures on tähtis, et ise kastile hõlpsasti ligi pääsete, sest seda on tarvis igal kevadel puhastada. Samuti jälgige, et kasti vahetus läheduses ei paikneks pesarüüstajatele sobivaid tugioksi. Kui kuldnoka pesakaste võib üles panna üsna tihedalt, siis tihasekastide vahe peaks olema vähemalt 15 meetrit
Lehe pikkus 1,0 cm Lehe pikkus 1,4 cm Märkused/Tähelepanekud 2 päeval lisasin veidi 2 päeval lisasin juurde kraanivett. orhideeväetist. 2.3.Orhidee kasvamine Kuuking'i näitel Uurisin toataime Kuukingi kasvamist erinevates tingimustes. Ühe taime panin otsese päikesevalguse ja madala temperatuuri kätte ning teise poolvarju ja toatemperatuuri kätte. Kasvuprotsessil jälgisin 3 päeva jooksul kindla taime kindlat vart ja lehte. Esimesel päeval oli ühe taime varre pikkus 1,3 cm ja lehe pikkus 0,9 cm, teisel aga varre pikkus 1,6 cm ja lehe pikkus 1,1 cm. Teisel päeval ühe taime varre pikkus 1,4 cm ja lehe pikkus 0,9 cm, teisel varre pikkus 1,9 cm ja lehe pikkus 1,3 cm. Teisel päeval lisasin ühele taimele juurde ka veidi vett ning teisele orhideedele mõeldud vedelat väetist
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Natalia Novak Teostatud: Õpperühm: YAMB31 Kaitstud: Töö nr. 21 OT SUHKRULAHUSE ERIPÖÖRANG Töö eesmärk: Töövahendid: Suhkrulahuse eripöörangu määramine. Poolvarju polarimeeter, küvett uuritava suhkru lahusega. Skeem 1. Töö teoreetilised alused 2 2. Töö käik 1. Tutvuge polarimeetri ehitusega ja tema reguleerimisvõimalustega. Määrake polarimeetri ringskaala nooniuse täpsus. 2. Lülitage polarimeetri lamp sisse ning teravustage okulaari pööramisega pikksilma vaateväli.
Päikesest väiksemana, mistõttu ta ei suuda tervet Päikest ära varjata. Kui Kuu vari maapinnani ei ulatu. 28. Poolvari ei tähenda poole taevakeha (Kuu, Päike) varjumist; see on osaline varjutus. Poolvarjuks nimetatakse piirkonda täisvarju lähedal, mida valgustab vaid osa Päikesest. Kui Kuu satub sellesse piirkonda, on tegemist poolvarjulise varjutusega. Kui kasvõi osa Kuust satub täisvarju, on varjutus osaline. Kui Maa varjab vaid osa päikesekettast, läbib Kuu vaid poolvarju, varjutusest annab märku kuuketta heleduse vähenemine. 29. Poolvarjuline päikesevarjutus ei ole võimalik. 30. Astronoomidel on tarvis mõõta nurki tähtedevaheliste kauguste arvutamiseks, mida ei saa otse mõõta. 32. Teleskoobi eelised astronoomilisel vaatlusel seisnevad selles, et teleskoop suurendab vaatenurka, võimaldab koguda valgust suuremalt pindalalt ja täpselt määrata vaatesuunda Maa suhtes. 33. Tähtedelt tulevat valgust analüüsides võib saada võrreldes neid maapealsete
koos Päikesega. 2) Täiskuu – Kuu paistab Päikesest vastaspool (Maa taga) ja on täiesti valgustatud. Täiskuu paistab kogu öö. Kuu loomisest on möödas kaks nädalat. 7. Kirjelda päikesevarjutuse tekkimist, millal võib see olla rõngakujuline? – Varjutused tekivad, kui Maa või Kuu satuvad teineteise varju sisse. Kuna Päike on ruumiline valgusallikas, siis tekitab ta läbipaistmatu keha taha kaks varjuala – täisvarju ja poolvarju. Kui Maa või Kuu satub täisvarju alasse osaliselt, tekib osaline varjutus, kui aga täielikult, tekib täisvarjutus. Maalt vaadates võib Kuu ka Päikesest väiksemana paista, mistõttu ta ei suuda kogu Päikest ära varjata, siis on tegemist rõngakujulise päikesevarjutusega. 8. Kas on võimalik ka rõngakujuline kuuvarjutus, põhjenda vastust? – Ei ole, sest Maa on piisavalt suur, et varjata Kuu täielikult. 9
lõunaosas ja treimiseks, muusikariistade ja poolrippuvatena. subtroopikas. suveniiride valmistamiseks. Kadakaõli saadakse puidust. Puit on kerge, pehme, lõhnav, Elupuud kasvavad Taluvad poolvarju, vaiguta. Vanadelt puudelt mitmetel muldadel Harilik elupuu (Thuja occidentalis); Hiigelelupuu päikesepaistet, kärpimist, linnade saadud puit on (sood kuni suht (Thuja plicata); Korea elupuu (Thuja koraiensis) keskkonnatingimusi, hinnatuim mädanemiskindel. kuivad mullad); ilupuurühm. Lülipuit erineb maltspuidust värvuse poolest vähe, on lõhnav, peene, ühtlase
Radianiks. Maa liikumine võib jagada kolmeks komponendiks: 1. Tiirlemine ümber Päikese peaaegu ringikujulisel orbiidil perioodiga 1 aasta 2. Pöörlemine ümber tiirlemistasandiga 66o 33´ nurga all oleva telje perioodiga 81 164 sekundiga ehk 0,99 ööpäeva. 3. Telje pretsessori orbiidi tasandi normaali ümber perioodiga 25 725 aastat. Päikesevarjutus kui Kuu katab oma liikumisel Päikese, näeme päikesevarjutust. Täisvarju piirkonnast on nähtav täielik, poolvarju piirkonnast osaline päikesevarjutus. Täielik päikesevarjutus on nähtav 250km laiusel maaribal, selle kestus ei ületa 7minutit ja 40 sekundit. Üldse võib aastas esineda 2-5 päikesevarjutust. Samas maakohas 200-300 aasta järel. Täieliku päikesevarjutuse ajal on Päike nähtav musta kettana, mille ümber särab punane kroon. Varjutuse piirkonnas läheb nii hämaraks, et nähtavale tulevad tähed, horisondil võib märgata koidupuna.
Nimi Iseloomustus Kasvunõuded Muld, seemned Külv Hooldus Koristamine Aedmaasikas Mitme aastane Tahab täisvalgust või Eelviljad: sibul küüslauk, Umbrohu tõrjumiseks Koristatakse kästisi Roosõieline poolvarju redis, porgand, peet, Istutatakse aprillist kuni kasutatakse kilemultsi Peale saagi koristamist
Punktvalgusallikaks nim valgusallikat, mille mõõtmed on võrreldes valgusallika ja eseme kaugusega nii väikesed, et need võib antud tingimustes arvestamata jätta. 5. Sõnastada valguse sirgejoonelise levimise seadus. Ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. 6. Selgitada valguskiirte sõltumatu levimise seaduspärasust. 7. Mida nim varjuks? Varjuks nim ruumipiirkonda, mida valgusallikas ei valgusta üldse või valgustab osaliselt. 8. Täisvarju tekkimise joonis. 9. Poolvarju tekkimise joonis. 10. Mida nim valgusvooks? Tähis, ühik. Valgusvooks nim ajaühikus mingit pinda läbiva valgusenergia hulka, mida hinnatakse nägemisaistingu põhjal. [1lm] 11. Defineerida 1 luumen. 1 luumen on ühe valgustugevusega punktvalgusallika poolt ühe sr suurusesse ruuminurka kiiratud valgusvoog. 12. Mida nim ruuminurgaks? Tähis, ühik. Ruuminurgaks nim koonuselise pinnaga piiratud pinnaosa. [1sr] 13. Defineerida 1 steradiaan
Valguse sirgjooneline levimine ja varju tekkimine Valgus levib sirgjooneliselt. Seda tõestab varju tekkimine. Väikese valgusallika korral tekib ekraanile kindlapiiriline vari. Suure valgusallika korral tekib ekraanile kaks varju: täisvari ja poolvari. Täisvari on piirkond, kuhu valgus üldse ei lange. Poolvarju piirkonda langeb valgust osaliselt. Valguse peegeldumine Valguse peegeldumine jaguneb kaheks: 1. peegeldumine peegelpinnalt 2. peegeldumine hajuspinnalt Peegelpind on sile klaasi pind, jää pind, veepind, poleeritud metalli pind jne. Alfa on langemisnurk ja beeta peegeldumisnurk. Peegeldumisel kehtib peegeldumis seadus. Langemisnurk ja peegeldumisnurk on võrdsed. Langev kiir ja peegeldunud kiir ning pinnanormaal asuvad ühes tasapinnas. Nõgus ja kumerpeegel
mitmekümne kaupa, ebasarikas, karmiinpunased/ taevasinised. Viljad on mustjaspruunid läikivad pähklikesed. SININE KOPSUROHI Suured juurmised lehed: kuni 30 cm pikad ja umbes 45 cm laiad hakkavad arenema alles õitsemisaja lõpupoole. karekarvased, terveservalised, pikliksüstjad ja alusel pikalt rootsuks ahenenud Varrelehed: lühemad ja kitsamad SININE KOPSUROHI Putuktolmlejad (kimalased, kägukärblased) Taimed eelistavad puude ja põõsaste poolvarju. KOLLANE KÄOKING Aconitum lasiostomum KOLLANE KÄOKING Süstemaatika Riik: Taimed (Plantae) Hõimkond: Katteseemnetaimed (Magnoliophyta) Klass: Kaheidulehelised (Magnoliopsida) Selts: Tulikalaadsed (Ranunculales) Sugukond: Tulikalised (Ranunculaceae) Perekond: Käoking (Aconitum) KOLLANE KÄOKING 1.käokinga tekkimine: Kolmepealise Kerberose suude vahutamisest Akonai linna lähedal(Aconitum) Väga haruldane taim rahvapäraseid nimetusi pole teada
tiheda taimiku, mille dekoratiivsust on 5-pallisel skaalal hinnatud 3,8 palliga, väetistele reageerib nõrgalt ja osalt sellest tulenevalt on tema ädalakasv aeglane, Majanduslikud omadused: talub väga madalat (1-2 cm) niitmist, kuid tihedama rohukamara saab kõrgema (2-3 cm) niitmisega, rohukamar talub hästi põuda, poolvarju ja heal hooldamisel ka sagedast niitmist ning tugevat tallamist, sügisel lõpeb kasv vara, misjärel lehed kolletuvad, hea külma- ja jäätumiskindlusega, kestvus 5-6 aastat Haiguskindlus: haigustele vastupidav kasvutingimuste suhtes vähenõudlik,
Neljakandilise, harunenud ja hästi lehistunud tuulevarjulist lõpul 0,5cm sügavusele, seeme talveks kogutakse vahetult varrega. Teravatipulised ja saagja servaga kasvukohta. idaneb umbes 3 nädalat. Tiheda külvi enne õitsemist lõigatud vastakad lehed on väikesed ja munaja üldkujuga, Talub poolvarju. korral taimed pikeeritakse. Välja saab varte ülemist osa koos helerohelised ja meeldivalt sidrunilõhnalised. Muld peab istutada peale öökülmaohu lehtedega. Sobib kõigi Varte ülemise osa lehekaenaldes on ringina olema hea möödumist. Kasvuruumiks arvestada toitudega, kuhu sobib ka väikesed, alla 1cm valkjad õied(oluline tunnus). veeläbilaskvu- 30-40cm
ühed rikkalikumalt kevadel õitsevad värviküllased kiviktaimlataimed, mille igihaljad lehed moodustavad kauneid rohelisi padjandeid. Aed-leeklillede õite värvigamma on väga lai, nad on ühed värvikamad taimed sügiseses aias ja pargis. Leeklill on armastatud ja levinud vana taluõue lill. Aed-leeklilled eelistavad kobedat huumus- ja toitaineterikast parasniisket mulda. Päikesepaistelises kasvukohas õitsevad rikkalikumalt, ent lepivad ka poolvarjuga. Kuivemal pinnasel isegi eelistavad poolvarju. Sügisel lõigatakse maapealne osa tagasi 5-10cm kõrguselt. Madalakasvulised leeklilled eelistavad kuivemat päikesepaistelist kasvukohta. Lepivad tavalise parasniiske aiamullaga. Rikkalikuks õitsemiseks vajavad lubjast, rähkset, kuid toitaineterikast mulda. Kõrgekasvulisi leeklilli kasutatakse rühmadena püsilillepeenras ja suurematel haljasaladel, võib istutada ka põhjapoolsetele peenardele, kuhu sageli on raske sobivaid lilli leida. Sobivad hoonete, tarade, ilupuude ja põõsaste ette
ACONITUM NAPELLUS – SININE KÄOKING • Tulikaliste sugukonnast, mitmeaastane. Õitsva taime kõrgus on 50 kuni 150 (200) cm. Tugevad püstised varred on harunenud ja paljad. Lehed sõrmjagused kuni kolmetised. Tumelillad, mõnikord peaaegu mustad või valkjad õied on viietised, ülemine kroonleht kumer. Õitseb pikalt: juulist septembrini. Sinine käoking on väga mürgine, juba taime puudutamisest võib tekkida allergiline lööve. • Kasvab hästi ja lausa eelistab poolvarju. Päikse käes kasvades peab muld olema piisavalt niiske. Väga vähenõudlik ja külmakindel. Armastab niiskemat, viljakat mulda. Talle meeldiks, kui see oleks kergelt happeline. ACHILLEA MILLEFOLIUM - HARILIK • Kitsad, mitmel korral jagunenud, RAUDROHI veidi hallikasrohelised lehed ja suured valged liitõisikud. Raudrohi on korvõieline ja seega ei koosne suur liitõisik mitte õitest, vaid korvõisikutest. Iga väike korvõisik sisaldab tavaliselt
käbiosakestega · 1 osa hapu reaktsiooniga komposti (pH olgu 4...5) · veidi rodode granuleeritud eriväetist Ka istutusele järgnevatel aastatel on rodosid vaja väetada happelise komposti ning rodoväetisega. Juhiseid rodode kasvatamiseks ning istutamiseks: · Jälgi, et istutamisel ei satuks taime juurekael sügavamale, kui ta oli enne · Suvehaljaid rodosid tohib istutada täisvalgusesse, igihaljad vajavad poolvarju · Igihaljaid rodosid kahjustab talvine põud, järelikult on neid päikesepaistelistes kasvukohtades talveks vaja katta · Rodosid peab väetama, kuid üksnes rodode eriväetisega. Ei mingit lämmastikväetist, sõnnikut ega virtsa. Sobib hapu kompost ning peaaegu mullaks kõdunenud sõnnik. · Rodod on substraadi läbikuivamise suhtes väga tundlikud ning vajavad ka küllalt kõrget õhuniiskust, eriti igihaljad rodod. Seetõttu on neid vaja sageli kasta, kuid mitte lubjarikka
ning rohi kidub. Turbaaed on spetsiaalne istutusala ja kasvukeskkond niiskus-ja varjulembestele ning happelist toitainevaest ja õhurikast mulda armastavatele taimedele. TURBAAIA EELISED Turbaaed võlub õiterohkusega - õitsejaid leidub siin varakevadest hilissügiseni. Turbaaiana on võimalik kasutada aiaosi, mida on muidu suhteliselt raske kujundada ja hooldada (põhjanõlvad, vari). Turbaaed võib olla rajatud nii varju, poolvarju kui ka täispäiksevalgusse, ainult et taimi valides tuleb sellega arvestada. Turbaaed on sobiv väga paljudele happelembestele (ph 4...6,5) taimedele. Turbaias on võimalik hoida hulgaliselt vett kinni. Turbaaias on suvel võimalik hoida jahedat ja niisket keskkonda. Turbaaed ei nõua erilist hoolitsust, sest on praktiliselt umbrohuvaba. Turbapätsi on võimalik kasutada ka kui kuivenduselementi. TURBAAIA PUUDUSED:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
