Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Polüteism või monoteism?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
polüteism, monoteism, kristlus, üleloomulik, ammu, teadmatuses, olukordi, seostati, peajumal, judaism, usundis, olend, juhtija, jeesus, õpetused, ateist, vangistatud11a Usund Usund on laiemas mõttes religiooni sünonüüm. Kitsamas mõttes on usund religioosne süsteem, mis on omane teatud rahvusele, kultuurile või sotsiaalsele rühmale. Usundeid eristatakse selle järgi mida usaldatakse, usutakse. Selle järgi on kõik inimesed usklikud, ainult usu kese on erinev. Usundite klassifikatsioone on erinevaid. Üldiseim jaotus on kahene: kas monoteistlik või polüteistlik usund. Monoteism Monoteism on usk ainsasse, universaalsesse, kõikehõlmavasse jumalusse. Monoteistlike religioonide seas on Judaism, Kristlus, Islam On olemas erinevad monoteismi vormid, sealhulgas : Teism-tavaliselt usku "isikulisse" jumalasse Deism-usutakse, et on olemas üks jumal, kuid Jumal maailma ei sekku Panteism-universum ongi Jumal Panenteism-Jumal sisaldab maailma, kuid ei ole sellega samane Polüteism Polüteism tuleb kreeka keelest poly palju + teos jumal = palju jumalaid
kehtib põhimõte, et mida ei ole tõestatud, seda ei saa uskuda. Austusobjekt on usundis see mis on kultuse keskmes. See millele on rituaalne tegevus või sisehoiak (intensioon) suunatud. Eristatkse konkreetseid austusobjekte nagu puu, mägi, välk, pilv mida hingestati (animism) ja milledele toodi ohvreid. Ja eristatakse abstraktseid austusobjekte: vaim, taevas, hingejõud, jne. Kõik sellised kultuslikud nähtused mahuvad üldmõiste polüteism alla ja kui räägitakse neist kui austusobjektist siis kasutatakse mõistet jumalus. Kõiki nende jumaluste olemasolu on võimalik kas tõestada (kujud jms) või tõestada, et nad ei ole olemas (inimeste väljamõeldud) Monoteismi jumal erineb eelnevatest selle poolest, et teadus ei suuda tõestada ega ümber lükata monoteismi austusobjekti olemasolu. Teadlane on seega agnostik. Avataara on India usundites, eriti hinduismis jumaluse ümberkehastumine kellekski teiseks
06.002. Maailma usundid Kordamisküsimused eksamiks 1. Defineerige, mis on religioon? Eesti keeli "usund". 2 tähendust: üldmõistena usklikkus ja kitsamalt ükskik usund. 2. Defineerige, mis on usk? Hoiak ehk suhtumine. (religioonide ühine tunnus) 3. Defineerige, mis on müüt religiooniteaduse mõttes? 4. Mida tähendavad religiooniteaduse mõisted ,,sakraalne" ja ,,profaanne"? Sakraalne ehk püha (nähtus, oled, paik, ese, milles on üleloomulik vägi. Profaanne ehk tavaline, igapäevane, ilmalik ja loomulik. 5. Mis on animatism ja mis on animism? Animatism on õpetus, mis seletab, et kogu meid ümbritsev on elus. Animism on hingeusk. 6. Mis on maagia? Nõidumine, võlumine. 7. Mis on totemism? Uskumine sellesse, et hõimu esivanem on olnud loom. 8. Milline oli ajaloos esimene surnute kohtlemise viis (ehk matmisviis)? Laibamatus (surnu peitmine). 9. Millal ja millega seoses tekkis põletusmatus? 10
Šiidid: kaliif Ali järgijad, usuvad ka hilisemaid ilmutusi ja ootavad messias Mahdi tulekut 36. Kas Muhamed on muslimite arvates jumal, jumala poeg või inimene? – inimene, kuid jumala viimane saadik 37. Kuidas nimetatakse islami ühiskonna õigussüsteemi? Šariaat 38. Mis aasta ja sündmus on islami ajaarvamise alguseks? – 622 pKr, Muhamed põgenes koos teiste muslimitega Mediinasse, kuhu rajas koguduse, ehitas mošeesid, andis välja seadusi 39. Mis on Toora? – Judaism püha kirjutis, Vana testamendi e Tanah raamat 40. Kuidas nimetatakse Toora juurde kuuluvat pärimust ja kommentaare? – Talmud 41. Kus teenivad juudid Jumalat tänapäeval? – sünagoogis 42. Mis on sünagoog? – koosolekumaja 43. Millise sündmusega algas juutide nn Suur diasporaa? – pärast 70 pKr, kui roomlased olid vallutanud Jeruusalemma 44. Mis on sabat ja mis ajast mis ajani ta kestab? – puhkepäev, sabat on
hoolivus'; uurali algkeele sõna usk algul `tugi'. Ilmselt on otstarbekas lähtuda UT-i Hb 11,1 definitsioonist: "Usk on kindel usaldus selle vastu, mida oodatakse, ja veendumus selles, mida ei nähta." Psühholoogiliselt avaldub u inimese hoiakuna (1) kognitiivselt (teatud teadmiste aktualiseerumisel objekti suhtes), (2) emotsionaalselt (valmidus reageerida objektile tundmuslikult), (3) tahteliselt (valmisolek reageerida objektile käitumuslikult). Vt ka ebausk, religioon, uskumus, usund, üleloomulik. (2) Kõnekeeles religiooni sünonüüm. 3. Defineerige, mis on müüt religiooniteaduse mõttes? müüt (kr mythos `sõna, jutt') (1) Religioosse pärimuse liik, mis muistse inimese mõtlemise baasil seletab jumalate, maailma ja inimese tekkimist, kulgemist ja saatust. Eristatakse loomisme, viljakusm-e, loodusm-e, sotsiaalm-e, suguharum-e, veeuputusm-e, aitioloogilisi m-e, teispoolsusem-e, eshatoloogilisi m-e jt. Uku Masing on defineerinud: m on primitiivse
tekkimist, kulgemist ja saatust teaduseväline maailmaseletus. Religiooni ühe komponendina riituse loomulik kaaslane püha sõna püha toimingu juures. Mingil ajal ühiskonnas levinud käibetõde. Müüte on kahte liiki: päritolu- ja saatusemüügid. 4. Mida tähendavad religiooniteaduse mõisted ,,sakraalne" ja ,,profaanne"? Sakraalne ehk püha nähtus, olend, paik või ese, milles on üleloomulik vägi, millel on usundiline kaitse ja mida austatakse, kummardatakse ja teenitakse. Profaanne tavaline, igapäevane, ilmalik ja loomulik. Kõik, mis ei kuulu sakraalse või tabusse hulka, kuid mis ei ole rüve. 5. Mis on animatism ja mis on animism? Animatism maailmakäsitlus, mille järgi maailm on elus ja seda täidab ebaisikuline vägi. Seda peetakse vanimaks ürgusundiks. Puudub ettekujutus üksikhingedest. On evolutsionismlike algupärateooriaid.
Juuda kuningriigi kuningas ja ülikud viidi Paabelisse asumisele. Sellest alates on enamus juutidest elanud hajalas, ehk väljapool praeguse Iisraeli maa-ala. 44. Mis on sabat ja mis ajast mis ajani ta kestab? - Puhkepäev ehk sabat algab reedel päikeseloojangul ja kestab laupäevaõhtuse päikeseloojumiseni. Sabati ajal ei töötata. 45. Millise sündmuse mälestuseks peetakse juutide juures paasapühi? Paasapüha tähistatakse kevaditi kunagise Egiptusest põgenemise mälestuseks. 46. Kas judaism teeb misjonitööd? Millised maailmausundid misjoneerivad ja millised üldiselt mitte? Judaismis misjonitööd ei tehta. Samuti ei misjoneerita loodususundites ja šintoismis. Misjonitööd tehakse kristluses, islamis, budismis, samuti ka Jehoova tunnistajad. 47. Kui juut palvetab, siis millise nimega ta pöördub Jumala poole? Jhwh (Jahve) on ainus Jumal. Jumala nime ei nimetata kunagi, vaid öeldakse Issand (Adonai). 48. Kes hävitasid ja mis aastal viimase Jeruusalemma templi?
üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. Igat religiooni võib vaadelda mitmest aspektist: See on maailmavaade On tugi, mis aitab inimesel eluraskustest üle saada On eetiline süsteem, mis reguleerib inimestevahelist käitumist ning hoiakuid On rituaal nt palverännakud, jumalateenistus, palvetamine, pühade tähistamine Usundid jagunevad jumalate arvu järgi: 1. Monoteistlikud islam, ristiusk, judaism 1 jumal 2. Polüteistlikud - Vana Egiptuse usk, hinduism jumalaid palju Usundid jagunevad leviala järgi: 1. Maailma- /kõrgreligioonid suurim on ristiusk 2. Rahvusreligioonid ja hõimuusundid iseloomulik teatud piirkonnale nt hõimuusundid Aafrikas Veel jagunevad: 1. Aabrahamlikud peavad teisi jumalaid peale enese oma valedeks ristiusk, islam, judaism 2. Dharmalikud on India päritolu, peatähelepanu on indiviidi vaimsel heaolul, aktsepteerivad teisi
rõhutamine, paganluse tühisus, Viimase Kohtupäeva vältimatus kurjad saavad oma karistuse, õiglasi ootab aga paradiis. Koraan koosneb 114st suurast ehk peatükist, need on järjestatud pikkuse järjekorras, lühemad ning algsemad asuvad lõpus. Kuigi nõustutakse sellega, et Koraani peaks saama lugeda ka teistes keeltes, peavad moslemid tõlkeid pigem ümberjutustuseks kui tõlgeteks sõna otseses mõttes. Islami usu aluseks on täielik monoteism, on vaid üks jumal 99 nimega, tähtsal kohal on ka inglid, kes on loodud valgusest ning ainult Jumal teab, palju neid on. Neil pole järglasi , kuna puuduvad mees- ja naissoo tunnused. Suurim inglitest on Gabriel, kelle kaudu jõudis islami järgi Muhamedile Koraan. Islamiusulised jagunevad kahkes põhiliseks uskkonnaks sunniidid ja siiidid. Umbes 85% muslimitest on sunniidid ja nende arvates ei või keegi Muhamedi järglaseks saada, sest Jumal on just tema viimaseks prohvetiks määranud
ilmutab end inimesele vastavalt sellele, kuidas inimene ja tema mõistus,mõtlemine areneb ajaloos. Jumal ilmutab end erinevate religioonide kujul vastavalt inimese mõistuse arengule. Selline maailmavaade on omane vanadele kirikutele. Rooma,kreeka katoliku kirikute teoloogidele, eestlastest oli sellisel arvmusel Uku Masing Religioonide liigitamine 1. tekkeprotsessi alusel : - etnilised lõviosa maailma ajaloos olemasolevatest, olnutest religioonidest on etnilised. Judaism, hinduism, vanad usundid, mida enam ei ole. Üks tunnus: ei tee misjonitööd. - rajatud Zarathustra Siddharta Gautama (Shakyamuni, Buddha) Lao zi (Li Er) Kong Fu-zi (Konfutsius) Tulid peaegu üheaegselt erinevais maailmapaikades. Suured religioonid sündisid. 1 aastatuhande keskpaigal. Hiljem Jeesus Kristus Mani Muhamed Hubbard 2. Jumala käsitluse alusel - teistlikud teism (kr k. sõnast Theos jumal) - Jumal lõi maailma, ja jätkab maailma juhtimist, enda ilmutamist jne.
käitumisnormide, müütide ja riituste kogum, mille siduv element on usk üleloomulikesse olenditesse ja nähtustesse, kellest või millest tuntakse end sõltuvat ja keda tuleb usuliselt austada, kummardada ja teenida. 1 Usk - Religiooni ja usundi keskmes asuv keerukas psühholoogiline nähtus hoiak, mis kujutab endast kindlat suhtumist religiooni väärtusobjekti ja selle suhtumise läbielamist. Religiooni objektiks on üleloomulik (supranaturaalne) ja kogemuseväline (transtsendentaalne) vägi. Religiooni subjektiks on inimpsüühika. RELIGIOONI ÜLESANDED: Nähtusi seletav funktsioon Ühiskonda kindlustav funktsioon Inimest psühholoogiliselt toetav funktsioon Traditsiooni loov ja nõnda sotsiaalset mälu edasikandev funktsioon Émile Durkheim: Pole ühtki religiooni, mis oleks vale. Buddha: Tuhat munka tuhat usundit. Tolerantsus sallivus teistsuguse suhtes.
teenimine), secta (sekt). Selline keelekasutus säilib kogu keskaja vältel. Varasel uusajal tähistab religio enamasti ristiusku, ka CALVINil ja LUTHERil. XV-XVII sajandil tihenevad kontaktid teiste usunditega. Üksikutest rahvastest rääkides kasutatakse mõnikord rahva usundi kohta mõistet religio. XVII sajandi II poolel hakatakse kasutama sõna religio kõigi religioonide kohta. Valgustusajal võrdsustatakse kristlus teiste religioonidega. Religiooniteadus on aru saanud, et teaduslike meetoditega pole võimalik välja selgitada, kas jumal on olemas või mitte. Mõiste religioon on aja jooksul muutuse läbi teinud. Vanade roomlaste jaoks ei tähendanud religioon kirevat nähtuste kompleksi, mida tänapäeval. Viimasel ajal on vaieldud teemadel, kas võib kardinaalselt erinevaid nähtusi ühe, religiooni mõiste alla. Religioon on tinglik mõiste väga suurele arvule nähtustele, mis võivad ajas ja
Tõeliste lokaaljumalate tekkimine annavad kohalikule ühendusele tähenduslikkuse. Oma erilised jumalused või pühakud olid peale poliitiliste ühenduste olemas ka kutsealastel organisatsioonidel . Kaupmeeste ja käsitööliste jumalad ning pühakud annavad tunnistust progresseeruvast kutsealasest jaotusest. Mõnel jumalal on suuremad võimalused saavutada juhtpositsioon Panteonis või lõpuks endale jumalikkuse monopol vallutada. Rangelt monoteistlikud on tegelikult ainult judaism ja islam. Hinduismis ja kristluses valitseb asjaolu, et ranget monoteismi eksitab usuline huvi, milleks on lunastus jumala inimeseks saamise kaudu. Seal kus on olemas poliitiline lokaaljumal ,läheb juhtpositsioon tema kätte. Esijumala kujunemisel mängivad kaasa puht ratsionaalsed kaalutlused, milleks on valitsevad eeskirjad ja usulised riitused. Esimeseks jumaluseks on võimalik tõusta jumalustel kelle käitumine on kõige reeglipärasem seega taeva- ja taevakehade jumalatel
Religion mingile kultuurile, etnosele või sotsiaalsele rühmitusele omane tõekspidamiste, ettekujutuste, käitumisnormide, müütide ja riituste kogum, mille siduv element on usk üleloomulikesse olenditesse ja nähtustesse, kellest või millest tuntakse end sõltuvalt ja keda tuleb usuliselt austada, kummardada ja teenida. Religiooni objektiks on üleloomulik ja kogemuseväline (transtsendentaalne) vägi. Religiooni ülesanded: 1) Nähtuste seletamine; 2) Ühiskonna kindlustamine; 3) Inimeste psühholoogiline toetamine; 4) Traditsiooni loomine ja sel moel mälu edasi kandmine. Teoloogia teadus Jumalast või Jumalatest, religioossest õpetusest, dogmadest, riitustest ja teenimisest. Teoloogia uurib teadusliku mõisteaparaadi ja teaduslike meetodidega religiooni
moslemid. Usundeid on võimalik eristada mitmel erineval viisil. Kõige populaarsem on liigitada usundeid neljal erineval viisil: jumalakäsitluse põhjal liigitus, tekkeprotsessil põhinev, algallikatel põhinev ning levikul põhinev liigitamisviis. Üks aspekt, mille poolest usundid erinevad, on see, kas usund on monoteistlik või polüteistlik. Monoteistlik usund on see, kus usutakse ainult ühte jumalasse samas kui polüteistliku religiooni järgijad usuvad mitme jumala olemasolusse. Kristlus, islam ning judaism on ühed tuntumad religioonid mis on monoteistlikud. Kristluse järgijate keskmeks on Jeesus Kristuse elu ning õpetused. Islamiusundi järgijad peavad oma jumalaks Allahit kelle kõrval on üheks kõige tähtsamaks prohvet Muhamed. Judaism aga on vanim tänapäevani püsinud monoteistlik usund, millest on välja kasvanud eelnevalt mainitud kristlus ning islam. Juutide ehk judaismi järgijate jumalaks on Jahve, kuigi antud nime ei öelda. Selle asemel kasutavad juudid sõna
Neid leidub Siberis, soomeugri piirkondades, Kesk Aasias, Aafrikas, Põhja Ameerikas. 6. Nõid nn spetsialist, kes kasutab maagilisi vahendeid peamiselt antisotsiaalsetel eesmärkidel, inimeste vastu. Seda sugugi mitte alati isiklikul eesmärgil. Elavad ühiskonnast eraldatult (nt metsas). 7. Posija nn spetsialist, kes kasutab maagilisi vahendeid peamiselt teiste abistamiseks (nt ravimine, hea õnne toomine, kurjuse peletamine). 8. Hing üleloomulik nähtus, mis elustab looma või inimese. Uni, surm, transs seisundid kus hing võib kehast väljuda. 9. Jumal kõrgem üleloomulik olend. 1 jumal monoteism, 2,3,4 polüteism. Monoteistlikus loodususundis võib esineda mõlemat. 10. Maaisand nn spetsialist, kes on mingi maa ala või territooriumi kaitsja. Kaitseb seda oma maagiliste võimetega ümberkäimise oskusega. Vanasti täitsid nad nii preestri, valitseja kui kohtuniku rolli
... rohkem nt barbarid ja metslased 3. levik ulatuse järgi rahvuslikud ehk etnilised (ala piirdub ühe rahva territooriumiga, ei tegele missioniga) ja universaalsed ehk kosmopoliitsed usundid (ületavad ühe etnose piirid, tegelevad missioniga ehk uute järgijate värbamisega) 4. personaalse rajaja järgi rajatud usundid (pärimuse alguses on üks silmapaistev isiksus) ja mitterajatud e kujunenud usundid 5. jumala käsitluse järgi jumal kui üleloomulik nähtus keskne tähtsus ja mitte. Monoteism ja polüteismi erinevus: Erinevad nägemused, mida jumala all mõistetakse. Monoteistlikus usundid on jumal kvalitatiivselt erinev kõigest, mis on loodud, ta ei ole võrreldav ühegi loodud asja või olendiga. Lisaks siis ka tema ainulisus ehk on ainult 1 jumal. Enamjaolt arvatakse, et polüteism oli varem. Etnilistel usunditel pole enamasti personaalset rajajat. Kaanon on kindlaks määratud tekst, nt mis kuulub pühade tekstide hulka.
sellega siduda). * Religiooni kaks omavahel seotut põhikomponenti on müüt ja riitus. -) Müüt, kui see sõnaline pool, seletav pool. -) Riitus, kui see toiminguline pool, mis on selgelt mõtestatud (elustatakse müüdid). Religiooni positsioon inimühiskonnas * Religiooni vanus 200'000-300'000 aastat. -) Matmine = usk hinge. * Religioosus inimeseksolemise üks põhiolemus. * Religioonid jaotuvad: -) Kristlus ~2,2 mrd (~1 mrd on Rooma katoliiklased) -) Islam ~1,78 mrd -) Hinduism ~1,4 mrd -) Atheistid/agnostikud/mitte religioossed ~1 mrd -) Budism ~500 mlj -) Hiina usundid ~400 mlj * Religiooni ülesanne: -) Seletada nähtusi. -) Aitab ühiskonda kindlustada. Annab mingile inimgruppile sarnasus tunde. -) Toetada inimest psühholoogiliselt. -) Loob traditsioone ja omab nõnda sotsiaalse mälu edasikandmist. Loodususundid
Maailma usundid Kristlus Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristuse õpetust levitasid eelkõige Jeesuse apostlid, kellest tähtsaimad on Peetrus, Johannes ja hilisem liitunu Paulus. Aastal 324 sai kristlus Rooma keisririigi ametlikuks usuks ja levis hiljem üle kogu maailma. Tänapäeval jaguneb kristlik kirik kolmeks tähtsamaks kirikuks: roomakatolikuks, protestantlikuks ning õigeusu kirikuks. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Messias. Ristiusk rajaneb usul ainujumalasse ja tema ilmutusse Jeesusesse. Kristluse põhjal lõi Jumal inimese ja kõik muu olemasoleva, mis Maa peal eksisteerib. Ristiusu tekkeaeg on 1. saj. pKr
Selle käigus õpitakse kohalike religioone tundma. - Tänu erinevatele misjonäride üleskirjutustele on võimalik uurida nüüdseks juba väljasurnud rahvaste religioone. - Misjonitöö aitas nende enda teadmata religiooniteaduse arenguks kaasa. - Varauusajal hakati sõna ,,religioon" kasutama ka mittekristlike usundite kohta ning lõpuks kasutati seda mõistet kõigi usundite kohta. - Jõuti järeldusele, et ka kristlus on religioon ning tal on sarnasusi teiste usunditega. · Erinevad arheoloogilised ja ainelised leiud on aidanud kaasa religiooniteaduse tekkimisele. Samuti erinevate vanade keelte lugema õppimine. · Ei ole üldtunnustatud religiooni definatsiooni!! - Vana- Roomas oli sellel mõistel täiesti teine tähendus ja see ei olnud nii laialdane. - Usk jumalasse või jumalatesse- alternatiivne definitsioon, mis tekkis 19. sajandil.
Müüt tekkelugu, mis selgitab miks asjad on nii nagu nad on. Vägi loodususundid usuvad, et meie maailm on ümbritsetud väega mida on võimalik koguda ja mille abil on võimalik eemale peletada kurja. Samaan spetsialist, kelle peamiseks ülesandeks on tervistamine. Tema eritunnuseks on transs või lovesse laskumine. Nõid inimene, kes kasutab maagilisi vahendeid anti-sotsiaalsetel eesmärkidel. Posija inimene, kes kasutab maagilisi vahendeid teiste inimeste aitamiseks. Hing üleloomulik nähtus, mis elustab inim- või looma keha. Jumal kõrgeim vaimne olend. Jumalate austamiseks on tihtipeale pühamud ja jumalatega suhtlemiseks on igal religioonil oma tingimused. Loodusvaim elab looduslikes paikades ja ka loodusnähtustes. Kui loodusvaim võtab mõne olendi kuju, siis tema keha propotsioonid on veidi erinevad. Maaisand isik kellest usutakse, et ta ongi mingi konkreetse maa-ala kaitsja. Temas oli ühendatud kolm funktsiooni pealik, preester ja kohtunik.
Mõisted: Riitus usuline toiming müüdi elustamiseks või jumalaga suhtlemiseks müüt tekkelugu; seletab, miks asjad on nii, nagu nad on vägi mana ehk elujõud; maailm on sellega täidetud; inimesel juustes, küüntes, veres samaan tegutseb tervistamisel, kasutades trannsi nõid kasutab maagilisi vahendeid teiste inimeste vastu posija isik, kes kasutab maagilisi vahendeid peamiselt teiste aitamiseks hing üleloomulik nähtus, mis elustab looma või inimkeha; lahkub, kui inimene on surnud, transis või magab jumal kõrgem vaimolend; on kujutatud armastusväärse isana; võib olla nii monoteism kui ka polüteism loodusvaim elab looduslikus paigas või loodusnähtuses; võivad liikuda inimkujul, kuid on siiski erinevad, nt. päkapikud, näkid, kükloobid maaisand isikud, keda usutakse olevat teatud maaalade kaitsjad
süüdistatakse riigireetmises, pekstakse, lüüakse risti Kolagat mäel koos kahe kurjategijaga, Jeesus andis ennast ohvriks inimkonna pattude eest. Peale Jeesuse surma saavad tema 12 jüngrist apostlid, panevad aluse kristlikule kogudusele Jeruusalemmas. Märter-inimene, kes sureb oma usu eest. Paganmisjon-kristliku õpetuse jagamine paganate seas, ülejäänud antiikmaailmas. Saab alguse kristluse levik. 4.saj algus kristlus saab Roomas lubatud usundiks. 4.saj lõpp kristlus saab Rooma ainsaks lubatud usuks. 1054a skisma-kirikulõhe. Kristlus jaguneb Rooma-katoliku kirikuks ja Kreeka- katoliku kirikuks (õigeusu kirik) 1517a reformatsioon-Martin Luther algatab, usk puhastatakse aja jooksul kogunenud täiendustest, parandustest jne. Õpetuse tuumaks on armastus-sa pead armastama oma ligimest nagu iseennast ja Jumalat kogu südamest, hingest ja väest.
Õppejõud Jüri Raudsepp, PhD Religiooniteooria üldmõisted I 1. Mis vahe on kahel mõistel "maailmareligioonid" ja "maailma religioonid" ? Maailmaareligioonid usundid, mida pooldavad üle 100 miljoni inimese maailmas (nt kristlased, islamiusulised jt) Maailam religioonide kõik maailmas eksisteerivad religioonid 2. Millised usundid kuuluvad aabrahamlike religioonide perekonda? Judaism, kristlus ja islam 3. Millisest ladinakeelsest sõnast pärineb mõiste "kultuur"? cultura 4. Missugused kolm komponenti moodustavad kultuuri ja kellelt see kultuuri mõiste määrang pärineb? Teadus+kunst+religioon=kultuur Pärineb: N.Roerich 5. Milline kultuuri kolmest komponendist on ajas kõige püsivam? vaimsed väärtused. Nende allikateks on raamatud, mis on ja jäävad, kõnelevad eri keeltes vaimu ühist keelt. 6. Nimetage kultuuride jagunemise kolm rühma. 1.Lineaar-aktiivsed kultuurid
kodus, kannavad rebitud pealisrõivaid ega võta oa tavaelust. Juudi toitumisseadused määravad, mida tohib süüa, kuidas lihaloomi tappa, neist toitu valmistada ning süüa. Näiteks masimaaloomadest tohib süüa üksnes neid, kes mäletsevad ja kelle sõrad on lõhestatud, sealiha ei tohi süüa, enne toidu valmistamkist peab lihast eemaldama vere. Kristlus Ajalugu Kristlased usuvad, et 1.sajandil Palestiinas sündinud Jeesus oli Kristus ning selle sündmusega saigi alguse kristlus. Umbes kolmekümneaastasena loobus Jeesus rahulikust elust Naatsaretis ning hakkas Juudamaal rändama ja õpetama, kuidas uuel kombel täita Moosesele antud seadusi, ta rändas läbi kogu Juudamaa, tervistades inimesi ning tehes imetegusid. Jeesuse tegevus leidis peagi vastuseisu, kuna Rooma võimud kahtlustasid, et Jeesus valmistab ette juutide ülestõusu, Jeesus vahistati ning mõisteti surma ristilöömise läbi. Enne vahistamist
Talle olid pühendatud päeva algus, esimene kuupäev ja temalt sai nime jaanuarikuu. 3. Enamik rooma jumalaid oma iseloomulike tunnustega on kujunenud etruski ja kreeka eeskujudel, eriti pärast Itaalia vallutamist roomlaste poolt. Kreeklaste mõjul hakati jumalaid kujutama inimesesarnastena, tekivad müüdid jumalatest ja kangelastest. Enamik rooma jumalusi samastati kreeka omadega ja neile anti lihtsalt rooma nimed. · Rooma peajumal Jupiter vastas kreeka Zeusile. Tema peatempel asus Kapitooliumil, kus koos temaga austati kahte jumalannat. Need olid Juno (kreeka Hera) ja Minerva (Athena). Kui nende tunnused olid kreeka päritolu, siis komme seada üks jumal kokku kahe jumalannaga on etruski päritolu. · Otsesed "tõlked" kreeka usundist olid ka muusika ja luule kaitsja Apollo, ilu- ja
3) Võrdlev keeleteadus 4) Darwini evolutsiooniteooria Liigitusviisid: 1) Geograafiline 2) Kõrgkultuur(olemas oma tekstid jne) vs traditsionaalsed(teadlased on üles kirjutanud) 3) Rajatud ja kujunenud/tekkinud usundid 4) Kosmopoliitsed ja etnilised(rahvuslikud; ei tegele misjoniga) Kristlus oli alguses juudi sekt, tänapäeval aga kõige levinum usund. Maailmausundid kõikidel kontinentidel ja suur järgijate hulk - kristlus, budism, islam (võib-olla ka hinduism ja juutlus) Mesopotaamia religioon Mesopotaamia tähendab jõgedevaheline. Teadaolevalt vanim tsivilisatsioon (4000 eKr). Juba neoliitikumis tegeleti põlluharimisega(vihmavesi). Päritolu pole teada, kuid hüpoteesid: 1)Kesk-Aasia mägistest piirk, kuna mäed olid tähtsal kohal. 2)Indiast, kuna kokkupuude on tõestatud. Sumeri tekstid allikaks (3000 eKr). Kujutlus maailmamäest (keskpunkt), mida sümboliseerisid tsikuraadid.
paradoksomorfsed olendid. 13. Usk subjektiivne tõekspidamine, mis ei vaja mingit objektiivset põhjendust. Ka religiooni keskmes asuv keerukas psühholoogiline nähtus. 14. Jumala 3 atribuuti on vägi, kõiketeadmine ja majesteetlikkus. 15. Deus otiosus ürgjumal, kes on aktiivselt tegutsemisest loobunud, andnud oma positsiooni uue põlvkonna jumalale ja eemaldunud kättesaamatusse kaugusesse. 16. Uskumuste liigid on: panteism, polüteism, henoteism, monoteism, deism, teism ja ateism. 17. Kultus jumalate või esivanemate usuline austamine ja sellega seostuv usuline kombestik. 18. Riitus usundi loomuliku koostisosana teatud pärimusele vastav korrapärane ja arenguliselt konservatiivne usuline käitumine, mis koosneb sõnalisest (palve) ja talituslikust (nt ohverdamine) osast. Võib olla maagiline, religioosne, realistlik, sümbolistlik. 19. Riitused jagunevad: apotropailised riitused e tõrjeriitused, eliminatoorsed riitused,
sajandiks ekr ja kinnitati kaanoniks u 100 a. pkr. Vana Testamendi raamatud on: 1. Toora (Seadus) ehk kreeka k Pentateuh ehk 5 Moosese raamatut 2. Prohvetite raamatud 3. Kirjad (ajalooraamatud, õpetussõnad, psalmid) Tooras on 613 juhist 248 käsku ja 365 keeldu. Toora on juutidele Jumala and, ent ka suhtlusvahend Jumalaga. Talmud on Toora juurde kuuluv pärimus ja kommentaarid (seletused ja juhised eri olukordadeks). Talmud kujunes välja 5. saj pkr. Õpetus 1. Tingimusteta monoteism JHWH (Jahve) on ainus Jumal. Jumala nime ei nimetata kunagi, vaid öeldakse Issand (Adonai). Jumal on Looja ja kõigeväeline. Inimese ja Jumala vahel on isiklik suhe. Igaüks vastutab oma tegude eest ise kuni viimse kohtupäevani. 2. Jumal valis juudid oma rahvaks, kellele andis ilmutuse. Juutide kaudu avaldab Jumal oma tahet esmajoones eetilisi väärtusi kogu maailmale. Religioosset misjonitööd ei tehta. 3. Jumal on õiglane kohtunik ja halastav isa
eri kujudel see on modalismi hereesia. Ristiusu õpetus on Me usume ühte jumalasse, kes väljendab end kolmes isikus, kes on võrdsed oma jumalikkuses. Kui budismist võtta ära Buddha, islamist Muhamed jne jäävad mainitud religioonid siiski alles. Kristlusest Jeesus Kristuse ära võtmine annab tulemuseks, et ristiusku enam ei ole. Kristlus ei ole eelkõige mitte õpetus vaid Õpetajaga teel koos käimine. Jeesuse haud ei ole mitte kristluse austuse keskmes, vaid tema ülestõusmine. Mitte Kristuse õpetus ei ole kõige olulisem vaid Kristus ise. Kristlaste püha raamat on Piibel, see koosneb kahest osast Vanast ja Uuest Testamendist, lisaks apokriivad Eestikeelne Piibel on aastast 1739
eri kujudel see on modalismi hereesia. Ristiusu õpetus on Me usume ühte jumalasse, kes väljendab end kolmes isikus, kes on võrdsed oma jumalikkuses. Kui budismist võtta ära Buddha, islamist Muhamed jne jäävad mainitud religioonid siiski alles. Kristlusest Jeesus Kristuse ära võtmine annab tulemuseks, et ristiusku enam ei ole. Kristlus ei ole eelkõige mitte õpetus vaid Õpetajaga teel koos käimine. Jeesuse haud ei ole mitte kristluse austuse keskmes, vaid tema ülestõusmine. Mitte Kristuse õpetus ei ole kõige olulisem vaid Kristus ise. Kristlaste püha raamat on Piibel, see koosneb kahest osast Vanast ja Uuest Testamendist, lisaks apokriivad Eestikeelne Piibel on aastast 1739
värvilised. 9. Mis laadi olid vana-egiptuse reljeefid? Madalreljeefid, süvendreljeefid 10. Iseloomusta egiptuse seinamaale. Milline oli nende värvikasutus, kui tõetruud nad olid, kuidas kujutati inimesi ja nende ümbrust? 8.PEATÜKK Ehnatoni-aegne kunst 1. Millisel sajandil elas vaarao Ehnaton? Kuidas oli tema nimi algul? 14.sajandil eKr. Amenhotep IV. 2. Millise põhjapaneva ümberkorralduse tegi Ehnaton usuelus? Polüteism asendati monoteismiga 3. Mida tähendavad sõnad ,,polüteism" ja ,,monoteism"? Polüteism usutakse mitut jumalat Monoteism usutakse ühte jumalat 4. Millist jumalat kummardati Ehnatoni ajal? Atonit 5. Kuidas muutus vaarao kujutamine sel ajal? Erinevalt varasemast peeti Atoni kehastuseks nüüd kiirgavat päikeseketast 6. Millises sugulusvahekorras olid omavahel Ehnaton, Nofretete ja Tutanhamon?
USUNDILOO KONSPEKT ÜLDINE ÜLEVAADE: USUNDITE JAGUNEMINE: 1) Aabrahmlikud usundid: - Juutlus - Kristlus - Islam 2) Veedausundid: - Hinduism - Budism - Dzainism · Taustaks on muistse India veedakultuur. · Nende kolme usundi puhul usutakse, et igasugune olemine on tsükliline: universum tekib, püsib, mandub () ja kaob, et saada asendadtud teiste univerumitega. 3) Teised suured usundid: - Sinotoism (jaapanis) - Taoism (hiinas) - Sikhism - Bahai
annaabi.ee 
