algus Karl Suur 768-814 Sisemiselt killustunud Vallutas Itaalia, suur impeerium Saksimaa, Põhja- Karolingide renessanss Hispaania, Balkani, Baierimaa Verduni leping- Karl Suure pojapoegade sõlmitud kokkulepe, mis eraldas kunagise Frangi riigi lõplikult kolmeks osaks. Selle tulemusel joonistusid Euroopas välja uued arenguliinid. 3) Mõisted: (läänikord) Lään- vasallile kasutamiseks antud maatükk koos seal elavate talupoegadega. Sunnimaisus-talupoegadel keelati oma maalapilt lahkuda, et nende ümberasumist takistada. Pärisori- sunnimaiseid talupoegi nim. pärisorjadeks(sest isikliku vabaduse äärmise piiratuse poolest sarnanesid nad oma seisuselt orjadega)
Pippin Lühike abistas oma vägedega paavsti ja 756 aastal rajati Rooma Paavsti riik. Pippin Lühikese järglaseks oli Karl Suur.Karl Suur valitses 8-9saj. piirimail. Karl Suur sa tuntuks kõige tugevamana valitsejana,kes lisas oma riigile Põhja Itaalia,Saksamaa,Põhja Palkoni.Kuna rooma paavstide arvates oleks Karl võinud jätkata Lääne-Rooma riiki.Siis kroonis paavst Karl Suure 800aastal keisriks.Karl Suure poja ajal frangi riik püsis, kuid pojapoegade ajaltoimus 843 aastal Verduni kokkuleppe ja frangi riik jagati 3 eks. Lääne frangi riigist kujunes prantsusmaa ida frangi riik,sellest kujunes saksamaa ja lõuna frangi riik lagunes koheselt.Algas uus kodusõdade periood ja endine frangi riik kaotas enda ise võimsuse. Seda kasutasid päris venelased,araablased viikingid ,ungarlased.
Karolingide renessanssi sõjakäiku, millest 30't juhtis kujunemine. ise. Frangi riik saavutas oma parima ulatuse. Ludvig Vaga Ei suutnud impeeriumi ühtsust säilitada, algasid (814-840) kodusõjad karli poja ja pojapoegade vahel, mis +tema 3 poega lõppesid 843.a Verduni lepinguga. Sellega jagati impeerium 3'ks sõltumatuks riigiks. 1. Lääne-Frangi riik Prantsusekuningriik 2. Kesk ehk Lõuna-Frangi riik 170.a jagasid seda omavahel Lääne-ja Ida- Frangi valitsejad 3. Ida-Frangi riik Saksa kuningriik (al.962.a Saksa-Rooma keisririik)
Karolingide aegsest ehituskunstist on peale Aacheni lossikabeli väga vähe järele jäänud. Hilisemad sõjad, segadused, aga ka lihtsalt ümberehitused on hävitanud tollased kirikud, kloostrid ja kindlused peale mõne üksiku erandi. Karl Suure ajal kuulusid Frangi riigi kooseisu hilisemad Prantsusmaa, Holland, Belgia, osa Saksamaast, Itaaliast ja Hispaaniast. (vt. ülalolevat kaarti). Peale Karli surma jagati riik tema pojapoegade vahel - nii said alguse Saksamaa, Itaalia ja Prantsusmaa.
Tänu tema vallutustele tekkis kirikuriik. Pani aluse Karolingide dünastiale.Frangi riigi hiilgeaeg saabus Karl Suure valitsemisajal. Ta laiendas riiki ja sooritas 50 edukat sõjareke. Alistas Pürenee ps. põhjaosa, araablased edelas, kirdes saksid, kagus avaarid, lõunas langobardid. Kasutas põletatud maa taktikad. 800. a lahendas paavsti tüli ning ta krooniti Rooma keisriks.Frangi riik jagati Verdun'i kokkuleppega Karl Suure pojapoegade vahel kolmeks:Idast kujunes välja Saksamaa Lõunast Prantsusmaa Lõuna lagunes. 3.Feodaalkord: senjööri ja vasalli suhted. Laiemas tähenduses feodaal ühiskond, mida iseloomustavad vasalliteet, mõisamajandus, pärisorjus, seisuslik ühiskond ja katoliku kirik. Feodaalkord kujunes välja Frangi riigis, tänu Karl Martelli ratsaväele, kellele ta jagas teenistuseks maatükke. Tekkis, sest: - oli vajadus uut laadi sõjaväeorganisatsioonile - vajadus luu stabiilne võimusüsteem.
tugevdas ratsaväge maatükkide jagamisega (feodaalkorra algus) Feodaalkord – I at II poolel Lääne-Euroopas välja kujunenud ühiskonnakorraldus, mida iseloomustavad: põhjalikult reglementeeritud alluvussuhted, sõjameeste klassi valitsemine, poliitilise võimu killustatus, sellest lähtuv maaomandi killustatus Saratseenid – moslemite laialt levinud nimetus Euroopas keskajal Karl Suur – Frangi riigi keiser, kes ühendas suure osa Lääne-Euroopast. Verduni leping – Karl Suure pojapoegade leping, millega nad jagasid riigi kolmeks: Lääne- Frangi (Prantsusmaa), Ida-Frangi (Saksamaa) ja Lõuna-Frangi riigiks Vennatapusõjad – verised sõjad kuningliku perekonna liikmete vahel riigi maavalduste pärast Majordoomused – Kirikuriik – 756 a. Pippin Lühikese poolt paavsti otsese võimu alla antud maavaldus Pippin Lühike – Frangi valitseja, Karl Martelli poeg, kelle ajal tihenesid suhted paavstidega; sõlmis paavstidega kokkuleppeid ja sai tänu neile frangi kuningaks.
kolmele hilisemale Euroopa suurriigile: Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliale. Ta pidas end otseselt Rooma keisrite järeltulijaks ja nimetas end Lääne-Rooma keisriks. Ta oli sõjaliselt äärmiselt edukas, liitis Frangi riigiga nii Saksamaa, Põhja-Itaalia kui ka Lõuna-Prantsusmaa ning madalmaad. Ainsana jäid tänase Prantsusmaa aladest tema riigiga ühendamata bretoonide maad. Karl Suur oli Pippini poeg. Verduni leping sõlmiti Karl Suure pojapoegade vahel senise impeeriumi jagamiseks, Nii joonistusid välja uued arenguliinid. Ida-Frangi riigis tuli 10. sajandil võimule Ottoniidide dünastia, mille kuulsaim valitseja Otto I Suur vallutas hiljem Põhja-Itaalia ja nimetas tekkinud riigi Saksa-Rooma keisririigiks. Lääne-Frangi riigis haarasid 967. aastal võimu Kapetingid, kes alustasid Prantsuse kuningriigi loomist. Nende kahe ala vahel lõunaosas hakkas oma valdusi laiendama Itaalia kuningriik.
eriti roomlaste oma. Karolingide eesmärgiks oli saavutada selline teadmiste ning oskuste tase, mis mineviku suureeskujude tasemele kuidagiviisi alla ei jääks. Enda ümber koondati filosoofe, kunstnikke ning luuletajaid. Ka kloostrid mängisid suurt rolli: seal tekkisid uued tõlkimise ja käsikirjade ümberkirjutamise keskused, millel oli järgneva ajaloo seisukohalt ülisuur tähtsus. Verduni leping sõlmiti Karl Suure pojapoegade vahel senise impeeriumi jagamiseks, Nii joonistusid välja uued arenguliinid. IdaFrangi riigis tuli 10. sajandil võimule Ottoniidide dünastia, mille kuulsaim valitseja Otto I Suur vallutas hiljem PõhjaItaalia ja nimetas tekkinud riigi SaksaRooma keisririigiks. LääneFrangi riigis haarasid 967. aastal võimu Kapetingid, kes alustasid Prantsuse kuningriigi loomist. Nende kahe ala vahel lõunaosas hakkas oma valdusi laiendama Itaalia kuningriik.
Veel enam aga kasutati raamatukaante tegemisel kullaseppade abi. Äärmiselt peenelt töödeldud, vääriskivide, keeruliste mustrite ja reljeefsete figuuridega metallist raamatukaaned moodustavad miniatuuride kõrval väärtuslikuma osa Karolingide aegsest kunstist. Karl Suure ajal kuulusid Frangi riigi kooseisu hilisemad Prantsusmaa, Holland, Belgia, osa Saksamaast, Itaaliast ja Hispaaniast. (vt. ülalolevat kaarti). Peale Karli surma jagati riik tema pojapoegade vahel - nii said alguse Saksamaa, Itaalia ja Prantsusmaa. KAROLINGIDE KUNST 751 Frangi riigi kuningaks Pippin Lühike 732 Poitiers' lahing, islami usu edasitung peatatakse Karl Martelli poolt 742-814 Karl Suur · Karolingide võimu ajal sai Frangi riik esimeseks suurriigiks Lääne-Euroopas. · Ühiskond tundis juba varem aukartust Rooma impeeriumi pärandi tugeva riigivõimu, ristiusu ja ka rooma kunsti ees. · Kunstis toimub antiiktraditsioonide elavnemine
Pikse ja sõjajumal Perun. Tihe suhtlus ja ühised huvid Bütsantsiga lähendasid neid ka usuküsimustes. 988 lasi vürst Vladimir end ristida ja kehtestas uue usu riigis. 11. Mõisted Renessanss - antiikkultuuri taassünd Valgustusajastu Reformatsioon usupuhastus Vennatapusõjad verised sõjad kuningapoegade vahel võimu pärast Majordoomus suursugune kojaülem Langobardid Itaaliasse tunginud germaani hõim Verduni kokkulepe riik jagati kolmeks Karl Suure pojapoegade vahel Senjöör isand Vasall sõjamehest sõltlane Lään feood, maatükk Läänimees feodaal, maavaldaja Pärusvaldused läänidest kujunes välja Bondid Skandinaavia taluperemehed Tingid koosolekud Skandinaavias Alltingid ühiskoosolekud Skandinaavias Kongun kuningas Hipodroomi parteid rahva jagunemine värvide järgi millist kaarikut toetati. Teemad sõjaväeringkonnad Strateegid juhtivad väepealikud Stratioodid maakaitseväelased
Kirdesse sakside vastu. Läände Bretooni poolsaarele. Tekkis riik, mis oli territoriaalselt võrreldav Lääne-Roomaga. Aastal 800 krooniti Karl Suur Roomas keisriks (Frankide jaoks oli ta endiselt kuningas). Frangi riik oli endiselt tüüpiline barbartie riik - rahvastik oli väga erinev, kõneldi umbkaudu 20 erinevat keelt, majandussidemed erinevate riigiosade vahel puudusid (toodeti oma tarbeks ehk naturaalmajandus), eri piirkondi hoiti põhimõtteliselt koos relvajõul. Juba Karl Suure pojapoegade vahel tekkis probleem. Tal oli 3 pojapoega ning siis tuli riik kolmeks jagada. Aastal 843 sõlmisid nad lepingu, millega Frangi riik jagati kolmeks osaks: · Lääne-Frangi riigiks - sellest hakkab välja kujunema Prantsusmaa · Vahe (Lõuna) - Frangi riigiks - lõunapoolsest osast hakkab kujunema Itaalia, põhjapoolne osa jääb sajanditeks kujuneva Saksamaa ja Prantsusmaa tülipiirkonnaks ning käib käest kätte.
Karolingide aegsest kunstist. Karolingide aegsest ehituskunstist on peale Aacheni lossikabeli väga vähe järele jäänud. Hilisemad sõjad, segadused, aga ka lihtsalt ümberehitused on hävitanud tollased kirikud, kloostrid ja kindlused peale mõne üksiku erandi. Karl Suure ajal kuulusid Frangi riigi kooseisu hilisemad Prantsusmaa, Holland, Belgia, osa Saksamaast, Itaaliast ja Hispaaniast. (vt. ülalolevat kaarti). Peale Karli surma jagati riik tema pojapoegade vahel - nii said alguse Saksamaa, Itaalia ja Prantsusmaa.
vanemtöödejuhataja Erich Tammisaare ( 1916- 1973 ) juhtimisel". Sangaste lossi arhitektuuris kui ka interjööris on palju huvitavaid detaile ja ehituslikke elemente, mida säilitati ja püüti taastada restaureerimisel. Vestibüüli, välisukse vastu paigutati klaasvitraaz, nn. tedremäng. Söögisaali tammepaneel, mis oli samuti osaliselt hävinud, on nüüd maitsekalt restaureeritud. Kamina kõrval on paneeli sisse löödud viimase krahvi poegade, pojapoegade ja sugulaste nimed ning kriipsud, millega märgiti nende kasvamist. Kunagisest sarvede kollektsioonist on järele jäänud kaks, mis praegu kaunistavad fuajee seina. Omaette kunstiteos on aknad, kus oli kasutatud pliiga kokkupandud peegelklaasi. Esialgsest klaasist on säilinud ainult üksikud ruudud, sest viimase sõja ajal võeti sealt seatina haavlite valamiseks. Sangastet külastavate turistide tähelepanu köidab kajaefekt lossi trepialuses võlvikus, mille annavad portaali silluskaared
Etendused kestsid Kreeka teatrid terve päeva, sageli ka mitu päeva. Näitlejad seisid koturnidel, kõrgetel pakkudel, et neid näha oleks. Kreeka teatris oli kindlasti ka koor. Deus ex Machina = Jumal masinast= üks näitleja lasti alla., mingi probleemi vägivaldne lahendus. Sellel ajal valmisid ka kaks maailmaimet: Halikarnasosse mausoleum, asus Väike-Aasia rannikul, mis oli Kaaria valitseja Mausoluse hauamonument POLE SÄILINUD!!!! Ehitust alustas Mausoluse naine, valmis pojapoegade ajal. Paiknes kõrgel alaehitisel, kus asus hauakamber. Selle peal olid Joonia stiilis sammastega tempel. Veered olid kaunistatud kuulsate skulptorite skulptuuridega. Katus ahenes astmikpüramiidi laadselt. Kõige tipus oli kvadriig=spulptuur, nelja hobuse rakend, Mausolus oma abikaasaga. Teine vanaaja maailmaimest= Aleksandria tuletorn ehk Pharose saare tuletorn. POLE SÄILINUD!!!! Tuletorn valmis 3. sajandi lõpul eKr ja hävis maavärinad 1400a. eKr. Kõigepealt võimas alaehitis,
paavsti langobardide eest kaitsma. Tänu tema vallutustele tekkis kirikuriik. Pani aluse Karolingide dünastiale. Frangi riigi hiilgeaeg saabus Karl Suure valitsemisajal. Ta laiendas riiki ja sooritas 50 edukat sõjareke. Alistas Pürenee ps. põhjaosa, araablased edelas, kirdes saksid, kagus avaarid, lõunas langobardid. Kasutas põletatud maa taktikad. 800. a lahendas paavsti tüli ning ta krooniti Rooma keisriks. Frangi riik jagati Verdun’i kokkuleppega Karl Suure pojapoegade vahel kolmeks: Idast kujunes välja Saksamaa Lõunast Prantsusmaa Lõuna lagunes 4. FEODAALSUHETE KUJUNEMINE Feodaalkord: senjööri ja vasalli suhted. Laiemas tähenduses feodaal ühiskond, mida iseloomustavad vasalliteet, mõisamajandus, pärisorjus, seisuslik ühiskond ja katoliku kirik. Feodaalkord kujunes välja Frangi riigis, tänu Karl Martelli ratsaväele, kellele ta jagas teenistuseks maatükke. Tekkis, sest: - oli vajadus uut laadi sõjaväeorganisatsioonile
Sõlmis poliitilise kokkuleppe, mille tõttu paavst kuulutas Pippini frankide kuningaks , Pippin kinkis aga paavstile kesk ja põhja-Itaalias Ravenna ümbruse, see pani aluse kirikuriigile. Frangi riigi võim oli tipus Karl Suue võimu ajal, ta krooniti keisriks 800 aastal ja tänu temale oli keisrivõim Euroopas taastatud. Temast on ka kangelaseepos Rolandi laul, mis räägib tema sõjakäikudest. Karl Suure poja Ludwig vaga ajal oli frangi riik veel ühtne, kuid tema pojapoegade ajal jagati see kolmeks ( Verduni leping 843), millest tekkis lõpuks saksa ja prantsuse riik ning kolmas osa kadus üldse ära. Frangi riigi lagunemisega algas killustatuse ja anarhia ajajärk, oli palju rüüsteretki araablaste ja viikingite poolt, hiljem ka ungarlaste. Feodaalkorra kujunemine. Talupoegade elu Kõigepealt hakkas linnade soikumine., linnaelu langusega kaasnes kaubanduse allakäik., nõrgenesid erinevate riikide vahelised kontaktid ja suhtlemine. Hakkas domineerima
Pippin Lühikesest alguse saanud kuninglikku suguvõsat hakati kutsuma kardingide dünastiaks. Võimule tuli Pippin Lühikese poeg Karl. Koos Karliga tuli võimule ka tema vend Karloman. Karl Suur vallutas langobardide pealinna ja võttis endale kuninga tiitli ja raudkrooni. Ta liitis Frangi ja langobardide riigi. 25, detsembril aastal 800 kroonis Paavst Leo Kolmas Karl Suure keisriks. Aastal 843 jagati Frangi riik kolmeks tema pojapoegade vahel. Tekkisid Ida Frangi riik, Lääne Frangi riik ja Lõuna Frangi riik. 4) Feodaalkord. Feodaalne killustatus, feodaalne hierharhia Karl Suure järeltulijad ei suutnud riigi ühtsust säilitada. Tülid kasvasid üle avalikeks kodusõdaseks. Aastal 843 sõlmisid Karl Suure pojad Verduni linnas lepindu, millega jagasid riigi kolmeks. Tekkisid Ida-Frangi riik, Lääne-Frangi riik ning Lõuna-Frangi riik. Frangi riigi lagunemisega kujunes feodaalkord. Võitluseks
Liini jätkajaid valitakse analoogiliselt ka järgmises põlvkonnas. Liinijätkajatega paaritatakse teistesse liinidesse kuuluvate emasloomadega ja tehakse võimalikult ühtlikku paaridevalikut. Suguluspaaritus selles etapis ei ole vajalik. 3. kolmandal etapil valitakse liinialustaja III ja IV põlvkonna järglasi liini jätkajateks samuti järglaste hindamise alusel, kuid nendega paaritatakse mõõduka suguluspaarituse astmetel III-IV ja IV-IV sama liini emasloomadega (pojapoegade ja pojapojapoegade tütreid). Nii säilitatakse liinialustaja mõju järglastele. Veisekasvatuses on igal liinil liinialustaja nimi. 5.1.1.1. Liinide ühendamine. Kõige levinum aretusmeetod. Ühendatakse omavahel sama tõugu, kuid eri liinidesse kuuluvaid loomi. Enamasti on sel juhul tegemist heterogeense paaridevalikuga, sest ühendatakse erisuguste omadustega loomi. Liinide ühendamist tehakse kolmel eesmärgil: 1) olemasoleva liini täiustamiseks
15. Vana-Vene riik aastail 1054-1113 (Sergejev, Vseviov 2002, 125-137).. Jaroslav sätib oma pojad eri linnadesse valitsema. Küige vanem pidi saama Kiievi suurvürstiks, kui see sureb siis järgmine jne. Esialgu valitseti koos kuid peagi mindi tülli.Kuna pojad elavad kaua siis tekkis segadus e suur segaduste aeg. On olemas küll Kiievi suurvürst kuid võim pole kindel sest käib võitlus nii vendade kui ka juba nende poegade vahel. Alates 1093 pojapoegade vahelised sõjad. (seni vendade vahel) see aeg mil vana vene riik jaguneb vürstiriikideks. 16. Vladimir Monomahh riigi taasühendajana. Omavahelistes tülides kutsuti appi Polovetsid kes kord võitlesid ühe kord teise poole. Tegelikult sai neist nuhtlus kes nõudis raha ja röövis ja varastas nii kui jõudsid. 1095 a Vladimir Monomahh olles Perejaslavi vürstiriigi troonil mõjuatatuna oma nõuandjatest
väärtuslikuma osa Karolingide aegsest kunstist. Karolingide aegsest ehituskunstist on peale Aacheni lossikabeli väga vähe järele jäänud. Hilisemad sõjad, segadused, aga ka lihtsalt ümberehitused on hävitanud tollased kirikud, kloostrid ja kindlused peale mõne üksiku erandi. Karl Suure ajal kuulusid Frangi riigi kooseisu hilisemad Prantsusmaa, Holland, Belgia, osa Saksamaast, Itaaliast ja Hispaaniast. (vt. ülalolevat kaarti). Peale Karli surma jagati riik tema pojapoegade vahel - nii said alguse Saksamaa, Itaalia ja Prantsusmaa. 2.13 Romaani kunst (arhitektuur) Romaani ajastu eripära väljendub kõige paremini ehituskunstis. Kõikvõimsaks muutunud katoliku kirik vajas pühakodasid ja kloostreid. Paneb imestama millise innuga iga pisike mõnetuhande elanikuga linnake ponnistas ehitada tohutusuurt katedraali, mis siis et selle valmimine sadu aastaid võis võtta.
vastase kirikuvande alla. Olukord suudeti lõpetada kõigi tähtsamate vaimulike koosolekul Konstanzi kirikukogul 1414-1417. Senised paavstid tagandati ja uue paavsti asupaigaks sai taas Rooma. Nüüd oli kiriku ühtsus taastatud, kui paavstide maine sai kõvasti kannatada ning oma endist autoriteeti ei suudetudki enam taastada. Tugeva keskvõimuga riigi kujunemine Prantsusmaal Aastal 843 jagati Frangi riik Verduni lepinguga kolmeks Karl suure pojapoegade vahel. Aastla 987 suri kuningas Louis V, kes oli viimane Karolingide suguvõsa esindaja, ilma et tal oleks olnud järglasi. Pärijate puudumisel tekitas riigis segadust, sest osa riigi juhtidest toetas Karolingide kõrvalharu esindajaid ja teised eelistasid kuningana Hugues Capet´d. Võitlus kahe leeri vahel kestis aastaid, kui lõpuks sai troonile Hugues Capet. Kapetingidest kuningatel oli algul võimu uskumatult vähe, sest suurfeodaalide maavaldused ja võim ületasid kuninga oma tunduvalt
asemel küllaltki karmid trahvid. Oleneb, kelle tapad, inimesed polnud ju võrdsed. Vürsti ametnik 80 grivnat, smerd (talupoeg) 5 grivnat. Tülide periood vendade vahel. Jaroslav tegi küll valitsusjärjekorra aga see ei aidanud, kuna vürstide vanusevahe polnud suur ja iga vürst tahtis troonile sättida oma poegi aga onusid oli nii palju, et poegadel polnud lootust vürstitroonile saada. Perioodi 1073-1093 peetakse Jaroslav targa poegade tüliperioodiks. Sellele järgneb Jaroslav Targa pojapoegade tüliperiood 1093-1113. Izjaslavi poeg Svjatopolk tegev. Svjatoslavi poeg Oleg ja Vsevolodi poeg Vladimir. Üks rüüsteretk ja sõda järgneb teisele. Osa neosy kasutab ära ka polovetse. Seda teemat kasutati loos Igori sõjaretkest. Põldudel polnud kuulda kündjate hõikeid, sest seal kriiskasid varesed tundes värske liha lõhna. Vladimir on silmapaistvaim, kordamööda kolm pojapoega suurvürstid. Vladimir saab hiljem monomahhik. Tema ema oli Bütsantsi Konstantinoopoli monomahhi tütar
miniatuuride kõrval väärtuslikuma osa Karolingide aegsest kunstist. Karolingide aegsest ehituskunstist on peale Aacheni lossikabeli väga vähe järele jäänud. Hilisemad sõjad, segadused, aga ka lihtsalt ümberehitused on hävitanud tollased kirikud, kloostrid ja kindlused peale mõne üksiku erandi. Karl Suure ajal kuulusid Frangi riigi kooseisu hilisemad Prantsusmaa, Holland, Belgia, osa Saksamaast, Itaaliast ja Hispaaniast. (vt. ülalolevat kaarti). Peale Karli surma jagati riik tema pojapoegade vahel - nii said alguse Saksamaa, Itaalia ja Prantsusmaa. Romaani kunst Romaani kunst on saanud oma nime ladina keelest arenenud romaani keeli rääkivate rahvaste järgi. Romaani keeled on näiteks itaalia, prantsuse, hispaania keeled. Romaani stiili algus paigutatakse tavaliselt 10. sajandisse, lõpp aga 12. sajandisse. Eri maades on selle kestus erinev, Prantsusmaal sai see otsa juba 12. sajandi esimesel poolel, Saksamaal seevastu alles 13. sajandi keskpaiku.
haarasid frangid peaaegu kogu gallia enda alla. 496. aastal võtsid frangid vabatahlikult vastu ristiusu katoliikluse vormis. Marolingid: Chlodovechi järeltulijad. Pandi kirja saali õigus (lex Salica), see oli frankide tavaõiguse üleskirjutus. Kujunes neli piirkonda: 1. Lääne- ja Loode-Gallias Neustria 2. Kirde-Gallias Austraasia 3. Burgundia 4. Alemannia. Germaanlastel oli tava jagada kogu kuninga vara tema poegade vahel ära, nii ka riik. Pärast riigi jäämist Chlodovech pojapoegade kätte riik killunes. 7. sajandist algas laiskade kuningate ajastu, kogu võim kogunes kuningakoja ja majapidamise eest vastutavate isikute majordoomuste kätte, hiljem hakati selle nimega kutsuma suurmaapidajaid ja piirkondade maavalitsejaid. Karolingid: Karolingide dünastiale pani aluse Karl Martell, kes sai võimule 714. aastal ja nimetas ennast Frangi hertsogiks. Tema juhtimisel võideti 732. aastal Poitiers' lahingus Araablased. Pärast tema surma päris võimu tema poeg Pippin lühike
Abielludes asusid pojad omaette elama, kuigi võidi jääda elama ka vanemate juurde. Kui vanemad pojad kodust lahkusid, pidi noorim poeg koju jääma ja vanemate eest hoolitseda. Abielludes said pojad teatud osa isa omandist ja ema kaasavarast. Ajapikku sai vanemast pojast perekonnapea, kuid noorim poeg päris isakodu ja puumärgi. On teada, et saamidel on olnud suurperesid, kus abiellunud vendade pered või isa ja täiskasvanud poegade-pojapoegade pered elasid koos, näiteks suuremas maakojas. Sageli võeti kasulasteks vaesemate sugulaste lapsi või võtsid vaderid orbude eest hoolitsemise oma hooleks. Lapsed kuuletusid isale täielikult. Varasematel aegadel oli isal öelda viimane sõna laste abiellumise kohta. Isa suguvõsa peeti tähtsamaks, kuid abielluda oli näiteks koltasaamidel lubatud ainult ema suguvõsa liikmetega. Naiste asend perekonnas oli madalam, naised oli teatud mõttes ,,ostetud"
annaabi.ee 
