ühendatud vintsi trumliga. Üldised tehnilised nõuded: - Trossi kandevõime 1100 kg - Trossi liikumiskiirus 0,15 m/s - Ühendusviis – kettülekanne - Tagada konstruktsiooni võimalikult väike mass ja gabariitmõõtmed. Põhimaterjalid: Trummel on terasdetailidest keevitatud konstruktsioon. Terase mark – S235J2G3 EN10025. Trummel kahte rummude kaudu toetub võllile. Võll on trumli täispikkusel. Võlli materjal – teras C45E EN10083. Pöördemoment võllilt trumlile kantakse liistudega mõlema rummu kaudu. Võll toetub iseseaduva laagritele. Laagrisõlmed on kruvidega ühendatud raamiga. Raam on terastorudest (materjal – S355J2H) ja/või UNP profiilidest (materjal – S235JRG2) keevitatud konstruktsioon. teras S235 voolepiir – ReH (Y) = 235 MPa; tõmbetugevus – Rm (U) = 370 – 470 MPa;
........................................................................................................ 17 1. Projekteerimise objekt ja lähted Projekteerimiseks on esitatud elektriajamiga vints kandevõimega 680 kg ja maksimaalse tõstekiirusega 0,1 m/s. Ajamiks on silindriline- või tigu-mootorreduktor, mis on kettülekanne kaudu ühendatud vintsi trumliga. Trummel on terasdetailidest keevitatud konstruktsioon. Terase mark S235J2G3 EN 10025. Trummel kahte rummude kaudu toetub võllile. Võll on trumli täispikkusel. Võlli materjal teras C45E EN10083. Pöördemoment võllilt trumlile kantakse liistudega mõlema rummu kaudu. Võll toetub iseseaduva laagritele. Laagrisõlmed on kruvidega ühendatud raamiga. Raam on terastorudest (materjal S355J2H) ja/või UNP profiilidest (materjal S235JRG2) keevitatud konstruktsioon. Projekteerimisel tuleb tagada konstruktsiooni võimalikult väiksema massi ja gabariitmõõtmeid.
Projekteerimiseks on esitatud elektriajamiga vints mille kandevõime on 800 kg ja maksimaalne tõstekiirus on 0,1 m/s. Ajamiks on silindriline- või tigu-mootorreduktor, mis on kettülekande kaudu ühendatud vintsi trumliga. Trummel on terasdetailidest keevitatud konstruktsioon. Terase mark S235J2G3 EN 10025. Trummel toetub võllile kahe rummu kaudu. Võlli materjal teras C45E EN 10083. Pöördemoment võllilt trumlile kantakse liistudega mõlema rummu kaudu. Võll toetub iseseaduvatele laagritele. Laagrisõlmed on kruvidega ühendatud raamiga. Raam on terastorudest (materjal S355J2H) ja/või UNP profiilidest (materjal S235JRG2) keevitatud konstruktsioon. Projekteerimisel tuleb tagada konstruktsiooni võimalikult väikesed massi ja gabariit- mõõtmed. Materjalide mehaanilised omadused: teras S235 voolavuspiir Reh (Y) = 235 MPa tõmbetugevus Rm (U) = 370 470 MPa teras S355 voolavuspiir Reh (Y) = 355 MPa
K 1,5 a + m * 5,1 + 0,1 * 5,1 K F K d 0,95 * 0,7 Seega üldvarutegur S S 15,8 * 8,5 S= = 10,5 S 2 + S2 15,8 2 + 13,7 2 Silmas pidades võlli jäikustugevust soovituslik üldvarutegur [S] = 2,5 ... 3. Seega projekteeritava võlli väsimustugevus on tagatud kuid võll on alakoormatud. Selle optimeerides võib vähendada võlli läbimõõtu ning muuta ratta rummu läbimõõt ja pikkus. 5. Liistu arvutus Liistu valime kataloogist [5] (Lisa 1, Tabel 5). Võlli vabaotsa läbimõõt dv = 35 mm, siis b = 10 mm, h = 8 mm, t1 = 5 mm, t2 = 3,3 mm. Rummu siseläbimõõt dr = 50 mm, siis b = 14 mm, h = 9 mm, t1 = 5,5 mm, t2 = 3,8 mm. Vabaotsa pikkus lv 80 mm, rummu pikkus lr = 80 mm. Liistude pikkuseks valime ll = 70 mm.
05.2010.a. Töö väljaandja: I.Penkov 1. Projekteerimise objekt ja lähted Projekteerimiseks on esitatud elektriajamiga vints kandevõimega 600 kg ja maksimaalse tõstekiirusega 0,06 m/s. Ajamiks on silindriline-mootorreduktor, mis on kettülekanne kaudu ühendatud vintsi trumliga. Trummel on terasdetailidest keevitatud konstruktsioon. Terase mark S235J2G3 EN 10025. Trummel kahe rummu kaudu toetub võllile. Võll on trumli täispikkusel. Võlli materjal teras C45E EN10083. Pöördemoment võllilt trumlile kantakse liistudega mõlema rummu kaudu. Võll toetub iseseaduvatele laagritele. Laagrisõlmed on poltidega ühendatud raamiga. Raam on terastorudest (materjal S355J2H) ja UNP profiilidest (materjal S235JRG2) keevitatud konstruktsioon. Materjalide mehaanilised omadused [1]: teras S235 voolavuspiir ReH (Y) = 235 MPa; tõmbetugevus Rm (U) = 370 470 MPa; teras S355
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS PROJEKT ÜLIÕPILANE: ....... KOOD: ........ JUHENDAJA: I. Penkov TALLINN 2007 1. Ajami kinemaatiline skeem 2. Trossi valik ja trumli läbimõõdu arvutus Tugevustingimus Maksimaalne pingutusjõud Fmax = m g = 450 * 9,81 4415 N . Varutegur [S] = 5 [6]. Pidades silmas trossi keeramist ainult trumlil (mitte alt olevate trossi keerdude peal) valime tross TEK 21610 [7], mille Ft = 59,5 kN Siis Trossi mõõt d = 10 mm. Siis trumli läbimõõt kus e = 20 Valime D = 200 mm reast 160; 200; 250; 320; 400; 450; 560; 630; 710; 800; 900; 1000 mm 3. Mootorreduktori valik Trumli pöörlemiseks vajalik võimsus kus T pöördemoment, Nm; T - nurkkiirus, rad/s. Pöördemoment kus F - tõstejõud. Fmax = m g = 450 * 9,81 4415 N Kus g 9,81 m/s raskuskiirendus; m tõstetav mass.
Masinate koostisosadeks on mehhanismid, mis muudavad üht liiki liikumist teiseks. Mehhanism – kehade (lülide) tehissüsteem, mis muundab ühe või mitme keha (vedava lüli) etteantud liikumise süsteemi teiste kehade (veetavate lülide) soovitavaks liikumiseks. Iga mehhanism või seadis koosneb detailidest, mis on ühendatud koostuks. Detail - toode (masinaelement), mis valmistatud ühest materjalist koosteoperatsioone kasutamata (kruvi, võll, valatud korpus jne.). Element - kindlat funktsiooni täitev masina elementaarosa (näit. veerelaager, aga ka enamus detaile). Koost ehk sõlm - tootvas tehases elementidest koostatud toode (koostamisüksus). Liiteid kasutatakse detailide omavaheliseks ühendamiseks. Masinates esinevad liited jagatakse kahte põhigruppi- liikuvad ja liikumatud liited. Liikuvad liited (juhikud) tagavad detailide suhtelise pöörlemis-, translatoorse või liitliikumise. Liikumatuid liiteid
Ühtlasele võllile on paigaldatud kaks rihmaratast. Võlliga ülekantav F1 Väiksem rihmaratas, efektiivläbimõõt D1 võimsus on P = 5,5 kW. Väiksema rihmaratta efektiivläbimõõt on D1 = 140 mm. f1 Pöörlev võll Arvutada ühtlase võlli läbimõõt, kui see valmistatakse terasest E335 Suurem rihmaratas, Laagerdusefektiivläbimõõt D2 (voolepiir tõmbel y = 325 MPa) ja varuteguri nõutav väärtus on [S] = 5. Võll Pingekontsentraatorite ja väsimuse mõju on arvesse võetud nõutava
teg ulü = = 15,385/4,4 = 3,5 ü Valime mootori 4A100L4 mille nimivõimsus on 4 kW ja pöörlemissagedus nimireziimil 1435 pööret minutis. Ülekandearvud: u = 15,385, reduktori ukü = 3,5 ja kiilrihmülekande ulü = 4,4. 14. Ajami kinemaatiline- ja jõuarvutus Ajami elementide tähistused: m mootor K reduktori kiirekäiguline võll A reduktori aeglasekäiguline võll 4 tm töömasina ajamivõll Kinemaatiliste parameetrite arvutus iga ajami elemendi kohta: m K A tm nom Pöördesagedus nnom = 1435 n1 = = n2 = 1 ntm= n2=
MHE0041 MASINAELEMENDID I Kodutöö nr. 3 Variant nr. Töö nimetus: Keevisliited A-2 B-9 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: 112592 MATB32 Igor Penkov Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: Ülesanne : Projekteerida teabetahvli aluspost. Arvutada posti ja alusplaadi keevitusühendus. Konstruktsiooni kõrgus l = 7,0 m Tahvli kõrgus h = 2,0 m Tahvli laius b = 3,0 m Tahvli mass mT = 550 kg Paigaldamisala linnaväline maastik 1. Tuulejõu määramine Tuulejõud määratakse avaldisest [1] Fw = q ref ce ( z )c f Aref c d (1) 2 kus qref keskm
Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 23.04.2014 Fr Fa l/2 l Ülesanne m d2/2 Ft m Projekteerida võll ja läbi viia võlli arvutus väsimusele. Põhjendada võlli materjali ja kuju valikut. Võlli materjal: karastatud teras C55E (ReH = 420 MPa, Rm = 700 MPa, -1 = 0,4 · 700 = 280 MPa, -1 = 0,22 · 700 = 154 MPa). NB! -1 =( 0,4 ...0,5)Rm; -1 = (0,2...0,3) Rm Radiaaljõud Fr = 1360 N, ringjõud Ft = 3700 N, telgjõud Fa = 520 N Jaotusringjoone läbimõõt d2 = 210 mm Laagrite vahekaugus l = 200 mm
jäetakse ohtliku ristlõike A põikjõud Qy ja Qz arvutusskeemist välja; · ohtliku ristlõike A paindemomendid M z = Fy l (-) ja M y = Fz l (+) ; tulevad (märgid sõltuvad telgede valikust): · paindemomendid My ja Mz põhjustavad My Mz ristlõikes paindepinge laotused vastavalt: My = z ja Mz = y; I I y z Priit Põdra, 2004 123 Tugevusanalüüsi alused 8. LIITKOORMATUD DETAILIDE TUGEVUS · kahe samasihilise normaalpinge (tõmbepinge või survepinge) resultant antud
eelviimasele numbrile B. Vajalikud etapid: 1. Koostada võlli väändemomendi T epüür; 2. Valida võlli kesk-peatasandid ning koostada arvutusskeemid ja paindemomendi M epüürid; 3. Koostada ekvivalent-paindemomendi Mekv epüür ja tuvastada võlli ohtlik ristlõige; 4. Koostada tugevustingimus ning arvutada täisvõlli ohutu läbimõõt, valides tulemuse eelisarvude reast R10''; 5. Arvutada valitud läbimõõdu jaoks suurima paindepinge max ja suurima väändepinge max väärtus, joonestada ohtliku ristlõike paindepinge ja väändepinge epüürid ning kontrollida võlli tugevust; 6. Formuleerida ülesande vastus. Koormuste mõjumise skeem vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A 1 2 3 4 5
...................................................... 19 4.1. Reduktorülekande hambumisjõudude määramine .................................................... 19 4.2. Konsoolide jõudude määramine ................................................................................ 19 4.3. Võllide materjali valik ............................................................................................... 19 4.4. Lubatud väändepinge määramine.............................................................................. 20 4.5. Võlli astmete geomeetriliste parameetrite määramine .............................................. 20 4.6. Veerelaagrite valik .................................................................................................... 21 4.7. Toereaktsioonide rakenduspunktide vahekaugused .................................................. 21 4.7.1
2 Plaadi ristlõikeks on ristkülik laiusega h = 1500 mm. Plaadi paksust b arvutame painde M tugevustingimusest = [ ] W Plaadi materjal: teras S235J2G3 (EN 10025) [2, 3] Mehaanilised omadused: voolavuspiir ReH (y) = 235 MPa; tugevuspiir Rm (u) = 360 - 510 MPa; elastsusmoodul E = 2,1.105 MPa; nihkeelastsusmoodul G = 8,1.104 MPa. Siis lubatav paindepinge [ ] = ReH = 235 157 MPa, S 1,5 kus S = 1,5 tugevuse varutegur. Minimaalne telgvastupanumoment M 1500 W = 9,6 * 10 -6 m3 [ ] 157 *10 6 hb 2 Plaadi telgvastupanumoment seega W = , seega 6 6W 6 * 9,6 * 10 -6 b = 6,2 * 10 -3 m
A.Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 22.05.2014 Tiguülekanne Antud: Teo materjal teras 15Cr3, karastatud HRC 46...50 (ReH = 750 MPa, Rm = 1500 MPa) Tiguratta materjal: hammasvöö tinapronks G-SnBz12 (Rm = 290 MPa, lubatav kontaktpinge [ ]H = 220 MPa, lubatav paindepinge [ ]F = 70 MPa) rumm teras E295 (ReH = 295 MPa, Rm = 490 MPa) Ülekandearv u = 94, pöördemoment tigurattal T2 = 250 Nm. A 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 u 38 47 66 76 94 38 47 66 76 94 B 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9
Töö nimetus: A -8 Liistliite ja hammasliite arvutus B -7 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: MATB41 A.Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 19.03.2015 Projekteerida listliide võlli ja hammasratta ühendamiseks (pöördemomenti ülekandmiseks). Antud on võllile mõjuv pöördemoment M, võlli läbimõõt d1 ja rummu laius lv . Koormus ja võlli läbimõõt valitakse vastavalt õppekoodi viimasele numbrile (А): A 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 M, Nm 80 90 100 120 150 200 250 280 300 350
Arvutan pöördemomendi erinevatel võllidel: Pel 4000 1. Elektrimootori võllil M el = = = 26,72( Nm) el 149,67 2. Reduktori sisendvõllil M r = M el ir 2 4 = 26,72 4 0,95 0,99 = 100,54( Nm) 3. Reduktori väljundvõllil M h = M r ih'' 1 4 = 100,54 2,74 0,97 0.99 = 264,54( Nm) Hammasrataste materjali valik ja lubatud pingete arvutus. Valin mõlema hammasratta materjaliks terase 37CrS4, milles on ligikaudu 0,37% süsinikku, ligikaudu 1% Cr ja väävlit kuni 0,04% , ülejaanud on raud. Mõlema hammasratta termiliseks töötlemiseks on parendamine, kusjuures vedava ehk väikese ratta kõvadus peab olema HB = 270 300 ja veetava ehk suure ratta kõvadus HB = 236 260 Lubatud pingete arvutamiseks leian hammasratastel pingevaheldustsüklitele arvu: n 1400 3,14 rad 2 = el = = 12,24( )
Määran ajami tegeliku ülekandearvu vahemikust 8,96...9,71: uteg = 9,34 Täpsustan kiilrihmülekande ülekandearvu: Valime mootori 4A100L4 mille nimivõimsus on 4 kW ja pöörlemissagedus nimireziimil 1435 pööret minutis. Ülekandearvud: u = 9,34, reduktori ukü = 3,55 ja kiilrihmülekande ulü = 2,63. Ajami kinemaatiline- ja jõuarvutus: Ajami elementide tähistused: m mootor K reduktori kiirekäiguline võll A reduktori aeglasekäiguline võll tm töömasina ajamivõll Kinemaatiliste parameetrite arvutus iga ajami elemendi kohta: M K A Tm Pöördesagedus nnom = 1435 nnom n1 ntm= n2= =153,7 n, p/min n1 = ulü = n2 = ukü =
(Joon. 6.1). Varda paindumine = varda telje kõverdumine koormuse toimel Arvutusskeemi koostamine paindel Arvutusskeem Tegelik konstruktsioon Lihtsustatud mehaaniline süsteem Ideaalne mehaaniline süsteem · Võll on painduv (aga ei väändu); Ei arvesta tühise mõjuga · Alus on absoluutselt jäik; parameetreid · Laagrid on absoluutselt jäigad. (Saint Venant'i printsiip) Tegelik konstruktsioon Arvutusskeem paindel
(Joon. 6.1). Varda paindumine = varda telje kõverdumine koormuse toimel Arvutusskeemi koostamine paindel Arvutusskeem Tegelik konstruktsioon Lihtsustatud mehaaniline süsteem Ideaalne mehaaniline süsteem · Võll on painduv (aga ei väändu); Ei arvesta tühise mõjuga · Alus on absoluutselt jäik; parameetreid · Laagrid on absoluutselt jäigad. (Saint Venant'i printsiip) Tegelik konstruktsioon Arvutusskeem paindel
A- varda ristlõike pindala(m2) E- materjali elastsusmoodul(Pa) - varda suhteline pikenemine(suhteline pikkusdeform.) - tõmbepinge (Pa) Hooke'i seadus pinge on võrdeline suhtelise deformatsiooniga: = E*, kus E on normaalelastsusmoodul ning on suhteline joondeformatsioon ehk keha pikkuse muutdu ja keha algpikkuse suhe. Mida suurem on E, seda väiksem on võrdse pinge korral selle materiali joondeformatsioon. Seadus aitab leida praktilistes ülesannetes varda pikkuse muutu. 31. Paindepinge. Tugevustingimus paindel. Varda koormamisel jõuga tekib vardas paindepinge 6 MZ tugevustingimus : max = [ ] WZ Paindepingeks nim . detaili koormusseisundit. Milles ristlõikepindala jaotatud piirjõud taanduvad paindemomendiks M. 32. Normaalpinge arvutus puhtpaindel. Kui paindel varda ristlõigetes mõjub ainult paindemoment Mp, siis on tegemist puhtpaindega M max = [ ] W 32. Lõikepinge
nimetatakse nõutavaks varuteguriks ning tähistatakse [S]. Nõutava varuteguri väärtus sõltub materjali omadustest ja kvaliteedist, koormuste iseloomust ja nende määramise täpsusest, konstruktsioonide vastutusrikkusest j.t. Sitketele materjalidele valitakse [S] = 1,2 ... 2,5, habrastele aga [S] = 2 ... 5. Konstruktsioonile lubatud pinge saadakse ReH piirpinge ja nõutava varuteguri kaudu 31. Paindepinge. Tugevustingimus paindel. S Varda koormamisel jõuga tekib vardas paindepinge 26. Mis on mehaaniline pinge? Pinge ühikud. Pingeks nim lõikepinna vaadeldavas punktis pinnaühikule taandatud sisejõudu(Pinge- sisejõu intensiivsus mõttelisel pinnal) dF N N p= ; Pa; 2 ; MPa 2 Piirpinge-, materjali piirseisundile vastav
TTÜ ehituskonstruktsioonide õppetool Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus I Vello Otsmaa Johannes Pello 2007.a Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 1 SISSEJUHATUS 1 Raudbetooni olemus Raudbetoon on liitmaterjal (komposiitmaterjal), kus koos töötavad kaks väga erinevate oma- dustega materjali: teras ja betoon. Neist betoon on suhteliselt odav kohalik materjal, mis töö- tab hästi survel, kuid üsna halvasti tõmbel (betooni tõmbetugevus on 10-15 korda väiksem survetugevusest). Teras seevastu töötab ühteviisi hästi nii survel kui ka tõmbel, kuid tema hind on küllalt kõrge. Osutub, et survejõu vastuvõtmine betooniga on kordi odavam kui tera- sega, tõmbejõu vastuvõtmine on kordi odavam aga terasega. Siit tulenebki raudbetooni ma- janduslik olemus: võtta ühes ja samas konstruktsioonis esinevad survesisejõud v
Väänav pöördemoment = varda ristlõikeid ümber telje (telje suhtes) pöörav koormus M Arvutusskeemi koostamine väändel Arvutusskeem Tegelik konstruktsioon Lihtsustatud mehaaniline süsteem Ideaalne mehaaniline süsteem · Võll on väänduv, (aga ei paindu); Ei arvesta tühise mõjuga · Alus on absoluutselt jäik; parameetreid · Laagrid on absoluutselt jäigad. (Saint Venant'i printsiip) Tegelik konstruktsioon Arvutusskeem väändel F1 F2 Võll
MHE0042 MASINAELEMENDID lI TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-1-1- E MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL 2010/2011. õ.a. KEVADSEMESTER ______________________________________________________________________ Kodutöö nr 5 Hammasülekanne Hammasratta materjal C45E (ReH = 370 MPa, Rm = 600 MPa, -1 = 275 MPa, -1 = 165 MPa). Hammasratta pinna kõvadus 400 HB Hammasratta hamba laius b = 25 mm; d jaotus = 200 mm; hammasratta moodul m = 2,5 (vt. Tabel 1).
Priit Põdra, 2004 230 Tugevusanalüüsi alused 15. PINGETE KONTSENTRATSIOON JA VÄSIMUSTUGEVUS kus: U; U ilma pingekontsentraatorita katsekeha tugevuspiir, [Pa]; KU; KU pingekontsentraatoriga katsekeha tugevuspiir, [Pa]; Pike Paine max M M max F F nom = N nom = M A W
TTÜ Kivikonstruktsioonid projekt EER0022 Koostas N.N 2011 1 TTÜ Kivikonstruktsioonid projekt EER0022 Sisukord 1. Lähteandmed....................................................................................................................................3 2. Tuulekoormus...................................................................................................................................5 3. Lumekoormus...................................................................................................................................8 4. Hoonele mõjutavad koormused........................................................................................................9 5. Seinade esialgne dimensioneerimine ja survekandevõime.............................................................10 6. Tuulekoormuse jaotus põ
2246.44 10 (6.18) p p , ehk d0 0.06m 3 0.1 p 0.1 100 0.1 d 0 14 kus d0 on esialgne arvutslik konksuploki telje läbimõõt m; [p] lubatud paindepinge koormuse pulseerides ([p] = 100 Mpa [1, lk. 29]); Mp plokiratta teljele mõjuv maksimaalne paindemoment Nm. Reaalse ning arvutusliku telje läbimõõdu suhe kehtib, seega antud läbimõõduga telg sobib sellises olukorras. Seega vastavalt standardile võtan plokiratta telje läbimõõduks d0 = 60 mm [1, lk. 19, tabel 20]. 15 7. LASTIKONKS 7.1. Lastikonksu valimine sõltuvalt tõstekoormusest
TTÜ Ehitiste projekteerimise instituut Vundamendid Projekt Üliõpilane:Üllar Jõgi Juhendaja: Johannes Pello Õpperühm: EAEI Kuupäev: 07.06.2008 1. Koormused Lumekoormus 5000 6000 5000 ?2 = 0.93 ?1 = 0.8 ?2 = 0.93 qsk3 = 1,4 kN/ m² qsk1 = 1,2 kN/ m² qsk3 = 1,4 kN/ m² 120 120 120 120 60 120 120
SISUKORD 1VUNDAMENDILE MÕJUVATE KOORMUSTE ARVUTUS............................................................3 1.1Materjalide mahumassid................................................................................................................3 1.2Normatiivsed koormused ruutmeetri kohta....................................................................................3 1.2.1Kandvad välisseinad...............................................................................................................3 1.2.2Kandvad siseseinad.................................................................................................................3 1.2.3Kerged vaheseinad..................................................................................................................3 1.2.4Vahelaed.................................................................................................................................3 1.2.5Katuslagi............
Joonis 14.1 · ohtlik lõige on K seal mõjuvad kahe sisejõu (N ja M) suurimad väärtused ( = 90º); · ohtlik lõige on ka L seal on põikjõu (Q) suurim väärtus; · homogeensete materjalide puhul lõige K on tunduvalt ohtlikum, kui lõige L. 14.1.2. Ristlõike paindepinge üldine avaldis Algselt kõver prismaatiline varras on painutatud üksik-pöördemomendiga M (Joon.14.2): · varras on painutatud ühtlaselt (paindemomendi M epüür on ühtlane); · koormuse toimel varda kõverus muutub; Priit Põdra, 2004 212 Tugevusanalüüsi alused 14. KÕVERATE VARRASTE TUGEVUS
lubatavat piiri. Vahetatavus lihtsustab masinate ekspluatatsiooni ja remonti. Vajalikud kompetentsed kontrollmõõtmised kui ka valmistusprotsessi pidev kontroll. Vahetatavus: - täielik (ilma täiendava sobitamiseta); - osaline (valikkoostamine, kompensaatorid, reguleerimine, justeerimine). Osaline vahetatavus vajalik suure täpsuse korral, individuaaltootmine); - väline, kus asendatakse suures kompleksis üks koost (nt elektrimootor treipingis); - sisemine vahetatavus, kus detailis asendatakse mõni osa). Vahetatavuse aste saab illustreerida teguriga, sõltuvalt vahetatavate detailide osakaalust detailide üldarvust koostus. Funktsionaalne vahetatavus: vahetatavus, mis tagab ühetüübiliste toodete optimaalsed ekspluatatsioonilised näitajad etteantud piirides. Selleks on vajalik teada ekspluatatsiooninäitajate seos GPS.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
