Pluuto Pluuto avastas Clyde Tombaugh 1930. aastal. Alates avastamisest nimetati teda planeediks ning Päikesesüsteemi üheksandaks planeediks, aga alates 2006. aastast liigitatakse ta kääbusplaneediks. Pluuto sai oma nime Vana-Rooma jumala Pluto järgi. Vana-Kreeka mütoloogias vastab talle Hades allmaailmajumal. Selle nime pakkus esimesena inglise koolitüdruk Venetia Burney ja valituks osutus see sellepärast, et Pluuto asub nii kaugel päikesest ning seal lasub pilkjane pimedus. Kahjuks on Pluuto külastamine tema kauguse tõttu väga raske, aga see on juba käsil. 2006 aastal saadeti kosmosesond teele, mis peaks 2015 aastal jõudma kohale. Siis peaks saama päris palju infot selle kääbusplaneedi kohta. Mõõtmetelt on Pluuto väga väike, võib öelda, et isegi Päikesesüsteemi väikseim orbiit. Kõik 7 kaaslast: Kuu, Io,Europa, Ganymades, Kallisto, Titan ja Triton on temast suuremad. Koostis on ka täpselt teadmata, sest esi...
Planeedile omistati see nimi (pärast paljusid teisi soovitusi) võib-olla sellepärast, et ta on nii kaugel Päikesest, et ta on pidevas pimeduses Suurus Pluuto on kääbusplaneet. Ta jääb suuruselt alla isegi seitsmele päikesesüsteemi kuule Kuule, Iole, Europale, Ganymedesele, Kallistole, Titanusele ja Tritonile. Pluuto kõige iseloomulikum erinevus teiste planeetide suhtes on peale tema väiksuse ka erandlikult suur kalle Maa orbiidi suhtes. Andmeid Pluutost: · raadius: 1137 km (0, 18 Maa raadiust) · mass: 1, 4 * 1019 tonni (1/418 Maa massi) · keskmine tihedus: 2, 2 g/ cm3 (0, 4 Maa keskmist tihedust ) Kaugus ja orbiit 4 Pluuto on kaugemal kõigist Päikesesüsteemi planeetidest (orbiidi suure elliptilisuse tõttu võib Pluuto asuda ka Päikesele lähemal kui Neptuun). 5,913,520,000 km Päikesest.
24. augustil 2006 otsustas Rahvusvaheline Astroonomia kvalifitseerida Pluuto ümber kääbusplaneediks. Pluuto on saanud oma nime vanarooma jumala Pluto järgi. Vanakreeka mütoloogias vastab talle allmaailmajumal Hades, Zeusi vend. Allmaailmajumala nime pakkus uuele taevakehale esimesena 11-aastane inglise koolitüdruk Venetia Burney. Pärast mitmeid teisi ettepanekuid sai taevakeha sellise nime sellepärast, et see asub nii kaugel Päikesest, et sellel lasub pidev pimedus. Pluutost kaugemal asuv kääbusplaneet on kreeka tülijumalanna järgi Eris. Pluuto avastas 18. veebruaril 1930 USA amatöörastronoom Clyde Tombaugh. Otsiti planeeti, mis põhjustas häiritusi Uraani liikumises ja mis arvutuste kohaselt pidi olema seitse korda Neptuunist suurem, leiti aga planeet, mis oli Neptuunist 6900 korda väiksem. Kui ilmnes, et Pluuto poolt tekitatud häiritustest ei piisa Uraani liikumise ebakorrapärasuste seletamiseks, siis hakkasid selle probleemiga tegelema USA
· Pluuto orbiit erineb oluliselt ringjoonest, keskmine kaugus Päikesest on 5, 9 miljardit kilomeetrit. Periheelis (Päikesele kõige lähemas asendis) olles ulatub Pluuto orbiit sissepoole Neptuuni orbiiti, Nii oli see näiteks aastatel 1979-1999. Ümber Päikese teeb Pluuto tiiru 247, 7 aastaga, ümber oma telje teeb ta täispöörde 6 päeva 9 tunni ja 18 minutiga. Pluuto pöörleb orbiidil külili nagu Uraangi. · 21. Jaanuaril 1979 läks Neptuun Pluutost kaugemale. Pluuto orbiit on nii piklik, et toob igal 248 aastat kestval tiirul ümber Päikese, ennast umbes 20 aastaks Neptuunile lähemale. Kokkupõrget siiski karta ei ole, sest nende orbiidid on erinevates tasandites. 11.veebruaril 1999 tuli Neptuun jälle Päikesele lähemale kui Pluuto. Koostis · Pinnatemperatuur on Pluutol -235*C ja -210*C vahel. Taevakeha keemiline koostis on teadmata, kuid tihedus (2 gm/cm3) viitab
Sisukord · Sissejuhatus · Pluuto avastamine · Pluuto ehitus ja füüsikalised omadused · Pluuto kaaslane Charon · Kääbusplaneet Pluuto? · Kokkuvõte · Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Mida inimesed teavad üldse Pluutost? Arvan, et vähe. Kui aga täpsemalt uurima hakata, siis saab Pluutost nii mõndagi teada. Tean Pluutost seda, et ta on väikseim nii seitsmest kuust kui ka suuruselt kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet. Olen kursis ka sellega, et teda pole veel külastanud ükski kosmoselaev. Kuid tekibki kohe küsimus, kas ta siis on ikkagi planeet kuna olen kuulnud ka jutte, et ta nimetati ümber kääbusplaneediks. Valisingi just Pluuto planeedi teema sellepärast, et teada saada täpsemalt tema avastamisest ja kas ta on ikkagi planeet või hoopis kääbusplaneet
Pluuto avastamine määras aga kindlaks Päikesesüsteemi piirid. Pluuto on saanud oma nime vanarooma jumala Pluto järgi. Vanakreeka mütoloogias vastab talle allmaailmajumal Hades, Zeusi vend.Allmaailmajumala nime pakkus uuele taevakehale esimesena 11-aastane inglise koolitüdruk Venetia Burney.Pärast mitmeid teisi ettepanekuid sai taevakeha sellise nime sellepärast, et see asub nii kaugel Päikesest, et sellel lasub pidev pimedus Alates avastamisest, räägiti Pluutost kogu aeg kui Päikesesüsteemi üheksandast planeedist, kuigi oli ka vaidlusi. Alguses anti Pluutole planeedi nimi, kuna arvati et see on sama suur kui Maa. Kui saadi teada, et see on kordades väiksem, jäeti planeedi nimetus alles, sest et ta oli ainus teadaolev suur objekt Kuiperi vöös, saladuslikus, komeetidest kubisevas tsoonis teispool Neptuuni. 1978. Aastal avastati Pluuto kaaslane, Charon, mille mass moodustab üle kaheksandiku Pluutost. Charon
Hüpoteetilised planeedid Päikesesüsteemi planeedid on Päikese poolt loetuna · Merkuur · Veenus · Maa (mõnikord vaadeldakse koos Kuuga "kaksikplaneedina") · Marss · Jupiter · Saturn · Uraan · Neptuun Varem peeti planeediks ka kääbusplaneet Pluutot, mida koos tema kaaslase Charoniga mõnikord vaadeldakse kaksikplaneedina (kaksikkääbusplaneedina). On välja pakutud mitmeid hüpoteetilisi planeete, nagu näiteks Nibiru Pluutost kaugemal ja Vulkaan Merkuurist Päikesele lähemal, mida on senini tulutult otsitud. Kui 1801 leiti Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel tiirlev taevakeha Ceres, siis võeti teda uue planeedina, kui aga samas piirkonnas leiti tiirlevat palju väikesi taevakehi, hakati neid koos Ceresega nimetama asteroidideks. Et aga Ceres on teistest asteroididest suurem ning on enam-vähem kerakujuline, mahub ta mõne astronoomi arvates planeedi definitsiooni alla. Alates 1992
Päikesesüsteemi planeedid on Päikese poolt loetuna · Merkuur · Veenus · Maa (mõnikord vaadeldakse koos Kuuga "kaksikplaneedina") · Marss · Jupiter · Saturn · Uraan · Neptuun Varem peeti planeediks ka kääbusplaneet Pluutot, mida koos tema kaaslase Charoniga mõnikord vaadeldakse kaksikplaneedina (kaksikkääbusplaneedina). Hüpoteetilised planeedid On välja pakutud mitmeid hüpoteetilisi planeete, nagu näiteks planeet X Pluutost kaugemal ja Vulkaan Merkuurist Päikesele lähemal, mida on senini tulutult otsitud. Taevakehad, mis on pretendeerinud planeedi staatusele Kui 1801 leiti Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel tiirlev taevakeha Ceres, siis võeti teda uue planeedina, kui aga samas piirkonnas leiti tiirlevat palju väikesi taevakehi, hakati neid koos Ceresega nimetama asteroidideks. Et aga Ceres on teistest asteroididest suurem ning on enam-
üsna kergesti purustada (satelliidi teel juhitavate tuumarakettidega), samuti kaitseb Maad magnetväli. Kui selline katastroof siiski peaks juhtuma, ei häviks inimkond täielikult, kuid see võib tähendada 1,5 miljardi inimese hukkumist. Pluuto Pluuto on üks suuremaid asteroide. Click to edit Master text styles Kuni 2006. aastani peeti teda planeediks. Second level Pluutost teataks vähe kuna seal pole siiani Third level käidud. Fourth level Fifth level Sinna jõuab 14.07.2015 kosmoseaparaat New Horizons mis saadeti teele 19.01.2006.
· 5. Planeetide pöörlemistelg võib olla orbiidi tasandi suhtes kaldu. · 6. Enamik planeetide kaaslastest tiirleb emaplaneedi ekvaatori tasandis ning planeedi pöörlemisega samas suunas. · 7. Planeedid jagunevad kahte gruppi: algul (Päikese poolt lugedes) neli väikest ja tihedat, siis kolm suurt, väikese tihedusega planeeti. · Eris (varasem tähistus 2003 UB313, varasem mitteametlik nimi Xena) on Päikesesüsteemi kääbusplaneet, Pluutost suurem Neptuuni-tagune objekt. · Selle avastasid Michael E. Brown, Chad Trujillo ja David L. Rabinowitz 5. jaanuaril 2005 21. oktoobril 2003 tehtud ülesvõtete põhjal. · Läbimõõt: 3100km · Peegeldab tagasi 86% päikesevalgusest. · Tiirlemisperiood on 556,7 aastat. · Kuu Dysnomia ·Sedna on Neptuuni-tagune kääbusplaneet, mille avastasid Michael brown, Chad Trujillo ja David Rabinowitz 14.novembril 2003. ·Tiirlemisperiood on umbes 12000 aastat
2005. aasta lõpus leitu Pluutole Hubble'i Kosmoseteleskoobifa kaks uut kaaslast, mille esialgsed nimed olid S/2005 P 1 ja S/2005 P 2. Nüüd on nende nimed Nix ja Hydra. [2] Charon Charoni koostis on meile teadmata, aga tal on madal tihedus, mis näitab, et ta võib olla sarnane Saturni jäistele kuudele (s.o. Rhea). Tema pind on arvatavasti kaetud jääga. Charonil, erinevalt Pluutost, pole suuri albeedo iseärasusi, kuid tal võib olla väiksemaid, millede suhtes pole veel lahenduseni jõutud. Charoni atmosfääri olemasolus kaheldakse. Pluuto ning Triton Neptuuni kaaslane Ebatavaliste Pluuto ning Tritoni orbiitide olemuse ning massi samasuse tõttu oletatakse, et neil kahel on ühine ajalugu. Algul usuti, et Pluuto võis esialgu olla Neptuuni kaaslane, kuid nüüdseks
tunnistanud. Tähtsamad neist on (Päikesest kaugenevas järjekorras) 90482 Orcus, 2003 EL61 ("Santa"), 50000 Quaoar, 9 ("Easterbunny"), 2003UB213 ja Sedna. Viimast peetakse siiski sageli Kuiperi vööst kaugemal paiknevaks. Kui Sedna 2003, võeti teda planeedina, sest tegemist oli suurima Päikese ümber tiirleva taevakehaga, mis pärast Pluutot oli avastatud. Rahvusvaheline Astronoomiaunioon teda aga planeediks ei tunnistanud. Põhjus oli peamiselt selles, et ta on Pluutost väiksem. Et aga 2005 avastati 2003UB213, mis on Pluutost läbimõõdu ja massi poolest suurem, siis on küsimus uuesti päevakorda võetud. Arvatakse, et Rahvusvaheline Astronoomiaunioon kuulutab välja planeedi definitsiooni, mille järgi tõenäoliselt nii Pluuto kui ka 2003UB213 osutuvad planeetideks või siis ei mahu kumbki planeedi mõiste alla. Alates 1990-ndatest on avastatud hulgaliselt päikesesüsteemiväliseid planeete. Kuna suurte planeetide gravitatsiooniline toime on tugevam
observatooriumist väga hoolika taevavaatluse ja leidis Pluuto.” Nagu paljud teised planeedid, nii on ka Pluuto saanud oma nime vanarooma või –kreeka jumala järgi. Pluuto oli vanaroomas allmaajumal. Selle nime pakkus välja 11-aastane inglise koolitüdruk. Mõned teadlased arvavad, et Pluuto ei olegi planeet, vaid hoopis asteroid. Omadused Pluuto on ainuke Päikesesüsteemi planeet, mida pole külastanud ükski kosmoselaev. Seega tuginevad meie teadmised Pluutost vaid arvutustel, vaatlustel ja oletustel. Arvatakse, et Pluuto mass on võrdne Maa massiga. Pluuto raadius ei ole täpselt teada. Päiksesüsteemi kõige kontrastsem keha on samuti Pluuto. Seda kontrasti kavatsetakse uurida Pluuto Ekspress missioonil. Pluto pinna temperatuur pole täpselt teada, kuid see on arvatavasti umbes -228 kuni -238 kraadi. Pluuto koostis on teadmata, aga nähtavasti koosneb planeet 70% kivimite ja 30% jää segust. Kaaslased 1987
Cerese diameeter on 950 kilomeetrit. Ta asub Päikesest 2,767 astronoomilise ühiku kaugusel ja Cerese pöörlemisperiood kestab 9 tundi ja 4 minutit. Ta pinnas on arvatavasti jää ja hüdreeritud mineraalide, nagu näiteks karbonaat ja savi, segu. Ceres on nimetatud Rooma taimede ja põllukasvatuse jumalanna järgi. Lühikest aega kutsuti Saksamaal seda ka Heraks ja Kreekaks kutsutakse Cerest Demeteriks. 136199 Eris 136199 Eris on kääbusplaneet, mis on Pluutost suurem Neptuuni-tagune objekt. Selle avastasid Michael E. Brown, Chad Trujillo ja David L. Rabinowitz 5. jaanuaril 2005 21. oktoobril 2003 tehtud ülesvõtete põhjal. Avastusest teatati 29. juulil 2005. Kuna Eris oli suurem, kui Pluuto, siis kiideti heaks ta definitsioon ning Eris kvalifitseerus kääbusplaneediks. 136199 Erise tiirlemisperiood kestab 556,7 Maa aastat. Michael E. Brown teatas aprillis 2006, et on mõõtnud taevakeha diameetriks 2400 kilomeetrit
• Tiirlemissagedus 84,323 Maa aastat • Mass 8,6810×1025 kg (14,5 Maad) • Diameeter 51000 km (4,5 Maad) • Kaaslasi 27 Uraan • http://wallpaperswide.com/uranus-wallpapers.html Neptuun • Kaheksas planeet Päikesest • Tiirlemissagedus 164,8 Maa aastat • Mass 1,0243×1026 kg (17,2 Maad) • Diameeter 49 532 km (3,9 Maad) • Kaaslasi 14 Neptuun • http:// www.telegraph.co.uk/news/science/space/7042515/Oceans-o Viimased avastused • Pluutost edasi asub vähemalt kaks uut planeeti • Uued tõendid Marsil asuvast põhjaveest • Tumeaines olev vastastikmõju on väiksem kui varem arvatud • Maailma suurim asteroidi ja Maa kokkupõrke tsoon, läbimõõduga 400 km Kasutatud materialid • http://www.rak.edu.ee/opiobjektid/u niversum/pikesessteemi_tekkimine.ht ml • http://fyysika.onepagefree.com/f iles/Teema%203%20-%20P%C3%A4ikes es%C3%BCsteemi%20planeedid.pdf • http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%
Neptuunil on ka kolm nõrka rõngast. Neptuuni pöörlemisperiood on umbes kuusteist tundi. Planeedil on samasugune atmosfäär ja samasugune keemiline koostis nagu Jupiteril. Neptuunil on ka suured tormid, tuuled, või keerised ulatudes kuni 2000 km/tunnis. Neptuunil on ka sisemine soojusallikas, mis kiirgab kaks korda rohkem energiat, kui ta saab Päikeselt. 31. Kirjeldage süsteemi Pluuto-Charon. Pluuto süsteemi (Pluuto ja Charon) mass on 1/5 Kuu massist. Charon on Pluutost ainult ~2korda väikesm ja seega võiks selliseid süsteeme nimetada kaksikplaneetideks. 32. Mida on näha väljaspool Pluuto orbiiti? Kuipleri vöö, taevakehad, mis on pluutost kümmekond väiksemad. 33. Mis on asteroid? Asteroidid on väikeplaneedid, mis tiirlevad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel, olles piirivööndiks Maa- tüüpi planeetide ja hiidplaneetide vahel. 34. Kirjeldage asteroidide liikumist. Enamik tiirleb Marsi ja Jupiteri orbiitite vahel
maapinnani. 18. Mille eest kaitseb maad magnetväli? Magnetväli kaitseb Maad Päikeselt väljapaisatud laetud osakeste voogude ehk päikesetuulte eest. 19. Kas kuul on atmosfäär? Ei. 20. Kes ja millal tegi inimene esimesed sammud kuul? Mis oli tema esimene lause kuule astudes? Esimesed sammud tegi kuul Neil Armstron 21. juulil 1969. Tema esimene lause kuule astudes oli: "See on üks väike samm inimesele, kuid tohutu hüpe inimkonna jaoks." 21. Mida sa tead Pluutost? Pluuto on kaugeim planeet Päikesest. Ta on 1930. aastatel avastatud. Alates avastamisest kuni 2006. aastani nimetati teda planeediks, kuna aga Pluuto jääb suuruselt alla isegi seitsmele päikesesüsteemi kaaslasele, siis 24. augustil 2006 otsustati kvalifitseerida Pluuto ümber kääbusplaneediks. 22. Kirjelda komeeti! Komeet koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist, mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest
Pöörlemistelg asub peaaegu orbiidi tasandis. 25. Kuidas avastati Neptuun? Neptuun avastati Uraani liikumises tekkivate häirituste järgi. 26. Mille poolest erineb Neptuuni kaaslane Tritoni teisest suurtest kaaslasest? Titanili on tihe lämmastikust koosnev atmosfäär, mida on raske seletada praeguste planeediteooriate abil. 27. Kirjeldage süsteemi Pluuto-Charon. Pluuto süsteemi (Pluuto ja Charon) mass on 1/5 Kuu massist. Charon on Pluutost ainult ~2korda väikesm ja seega võiks selliseid süsteeme nimetada kaksikplaneetideks. 28. Mida on näha väljaspool Pluuto orbiiti? Kuipleri vöö, taevakehad, mis on pluutost kümmekond väiksemad. 29. Mis on asteroid? Asteroidid on väikeplaneedid, mis tiirlevad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel, olles piirivööndiks Maa- tüüpi planeetide ja hiidplaneetide vahel. 30. Kirjeldage Asteroidide liikumist. Enamik tiirleb Marsi ja Jupiteri orbiitite vahel
Neptuuni kaaslased Neptuunil on kaaslasi 13. Kõige paremini on näha Tritonit ja Nereidi. Suurim kuu on Triton. Kuud on nimetatud Kreeka veejumalate järgi. Triton Läbimõõt 2700 km. On ebaregulaarne kuu ehk pöörleb Neptuuniga vastassuunas. Temp. umbes 235°C Geoloogiliselt aktiivne. On jälgi vulkaanidest. Lämmastikust koosnev atmosfäär. Pluuto kaaslased Pluuto on kääbusplaneet ja tal on kolm kuud. Pluutol on eriline kuu, Charon. Ta on Pluutost vaid poole väiksem. Charon pöörleb ümber Pluuto sama ajaga, mis kulub Plutol ümber ise enda pööramiseks. Charon on ka Pluuto kõige suurem kaaslane, ta läbimõõt on 1,207 km. Pluuto teised kaaslased on Nix ja Hydra. Click to edit Master text styles Second level Pilt Pluuto süsteemis Third level Fourth level tähtedena.
hoidev tntsupartner. Pluuto ja Charon koos moodustavad kaksikplaneedi, mida eraldab ainult 20 000 km. Pluutol in väga õhuke lämmastikust, vingugaasist ja metaanist koosnev atmasfäär. Kui Pluuto on Päikesest kõige kaugemal, külmub selle atmosfäär ja katab pinna jääga. Pluutol on tähniline pind, mis koosneb tumedamatest ja heledamatest laikudest. Erinevused võivad olla tingitud tuulega liikuvast metaanilumest. Charon on Pluutost poole väiksem ja ta pind on kaetud vee jääga. Kasutatud kirjandus: · Raamat:Meie Päikesesüsteem , Neti.ee
Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/h. Triton, üks massiivsemaid kaaslasi Päiksesüsteemis, liigub nimelt nii planeedi pöörlemisele kui tiirlemisele vastassuunas. 16.Mida on teada Pluto kohta Päikesesüsteemi kaugeimat planeeti Pluutot pole külastanud veel ükski automaatjaam. NASA üritab esimesed taolised ("Pluto Express") välja saata alles 2001. aastal ja kohale peaks need jõudma 2013. aastal. Sellele vaatamata on viimase paarikümne aastaga meie teadmised Pluutost oluliselt kasvanud. Kaaslase avastamine andis võimaluse määrata Pluuto ja Charoni kogumassi -- see on üle neljasaja korra väiksem Maa massist. Seega ei saanud Pluuto tekitada ka Uraani liikumises selliseid häireid, millel põhinesid P. Lowelli ja W. Pickeringi arvutused ning tema avastamine ennustatud koha läheduses oli vaid juhus. Isegi Maa häirib Uraani liikumist rohkem kui Pluuto... Oma väiksuse tõttu
V: Päikesesüsteemi massiivsemaid kaaslaseid liigub Neptuuni pöörlemisele ja tiirlemisele vastassuunas. Pluuto-Charon 1. Kirjeldage süsteemi Pluuto-Charon. V: kasksikplaneet teineteisele väga lähedal; tiirlevad ümber ühise masskeskme, mille tsentriks ei ole Pluuto, masskese asub Pluuto lähedal; mõlemad on suured lumapallid, mis on kosmilise tolmuga segatud; Charon on 2x väiksem Pluutost; Koostiselt sarnanevad rohkem komeetidega; 2. Mida on näha väljaspool Pluuto orbiiti? V: Pluuto taga on vöö mis koosneb Päikesesüsteemi väikekehad 1. Mis on asteroid? V: Need on suured kivitükid. Suurim Ceres(läbimõõt 1000km) 2. Kirjeldage asteroidide liikumist. V: Üle 2000 asteroidi liigub Päikesesüsteemis, asteroidide vöös. Üksikud liiguvad eraldi orbiitidel. Periheelis tulevad väga lähedale Maale. 3. Mis on komeet?
suuruselt kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet. Pluuto avastati 1930 aastal õnneliku õnnetuse tõttu. Arvestused, mis põhinesid Uraani ja Neptuuni liikumisel ja osutusid hiljem valeks, ennustasid planeedi olemasolu teiselpool Neptuuni. Mitte teadlik olles veast, teostas Clyde W. Tombaugh Arizonasest väga hoolika taevavaatluse ja leidis Pluuto. Pluuto on ainuke Päikesesüsteemi planeet, mida pole külastanud ükski kosmoselaev. Seega tuginevad meie teadmised Pluutost vaid arvutustel, vaatlustel ja oletustel. Arvatakse, et Pluuto mass on võrdne Maa massiga. Päiksesüsteemi kõige kontrastsem keha on samuti Pluuto. Seda kontrasti kavatsetakse uurida Pluuto Ekspress missioonil. Pluto pinna temperatuur pole täpselt teada, kuid see on arvatavasti umbes -228 kuni -238 kraadi. Nähtavasti koosneb planeet 70% kivimite ja 30% jää segust. Pluutot tahetakse klassifitseerida mitmesuguselt nii planeedi kui tähena. Ajalooliselt on Pluuto siiski planeet.
Üht Neptuuni pilvedest kutsutakse hellitavalt Scooter (Skuuter), sest ta käib väga usinasti ümber planeedi. Ka Neptuunil on oma rõngad, aga kuna planeet paistab binoklist nõrga tähena, siis ei ole maalt lootustki tema rõngaid näha. Pealegi on nad väga tumedad. Enamus planeedi pinnast on hele ja tasane, mõnel pool on tumedaid vööte ja natuke roosat jääd. Planeedil on 13 kuud suurimad neist Triton ja Nereid. Triton on isegi naaberplaneet Pluutost suurem ja pealegi tiirleb ta ümber Neptuuni tagurpidi vastupidises suunas oma planeedi pöörlemisele. Tritonit peetakse kõige eredamaks ja külmemaks Päikesesüsteemi kehaks. 3. Päikesesüsteemi väikekehad. 3.1. Asteroidid. Asteroidid ehk väikeplaneedid on suured kaljurahnud, mis koosnevad kivist, metallist või nende segust ja mille läbimõõt ulatub mõnest meetrist sadade kilomeetriteni. Teadlaste
- e = keskpunkt-fookus/suur pooltelg (ringjoonel e=0) - paljude asteroidide orbiidid asuvad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel - maa orbiidi e=0,017 - arvatakse, et kunagi oli seal planeet (Phaeton), mis lagunes tükkideks - (orbiit võib olla ka lahtine, parabool või hüperbool) - ka Pluutost kaugemal on avastatud hulk asteroide - (kosmilised kiirused 7,9 km/s ja 11.2 km/s) - komeet on väike taevakeha (läbimõõt mõni kilomeeter) - planeedi raadiusvektor katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad - koosneb tolmust, jääst, kivikestest, külmunud gaasidest
Pluuto avastati 1930. aastal õnneliku õnnetuse tõttu. Arvestused, mis põhinesid Uraani ja Neptuuni liikumisel ja osutusid hiljem valeks, ennustasid planeedi olemasolu teiselpool Neptuuni. Mitte teadlik olles veast, teostas Clyde W. Tombaugh Arizonast Lowell'i observatooriumist väga hoolika taevavaatluse ja leidis Pluuto. (Allikad 4, 5, 8, 10) Pluuto on ainuke Päikesesüsteemi planeet, mida pole külastanud ükski kosmoselaev. Seega tuginevad meie teadmised Pluutost vaid arvutustel, vaatlustel ja oletustel. Arvatakse, et Pluuto mass on võrdne Maa massiga. Pluuto raadius ei ole täpselt teada. Päiksesüsteemi kõige kontrastsem keha on samuti Pluuto. Seda kontrasti kavatsetakse uurida Pluuto Ekspress missioonil. Pluto pinna temperatuur pole täpselt teada, kuid see on arvatavasti umbes -228 18 kuni -238 kraadi
1978. aastal selgus, et Pluutol on kaaslane. Leitud kaaslase nimeks sai Charon. Pluuto läbimõõduks arvutati 4000km ja Charoni läbimõõduks 2000km. 2005. aastal leiti Hubble´i Kosmoseteleskoobi abil Pluuto kaks uut kaaslast, mis said esialgsed nimed S/2005 P1 ja S/2005 P2. Nüüdseks on neile antud nimed vastavalt Nix ja H.ydra. 136199 Eris varasem tähistus 2003UB313, varasem mitteametlik nimi Xena on päikesesüsteemi kääbusplaneet, Pluutost suurem Neptuuni-tagune objekt. 24.augustil 2006 heakskiidetud definitsioonile kvalifitseerus 2003 UB313 kääbusplaneediks. Enne seda otsust nimetasid selle avastanud Palomari Observatooriumi astronoomid ning NASA seda päikesesüsteemi kümnendaks planeediks. Praegu asub ta Päikesest 14,4 miljardi kilomeetri kaugusel. Eris on hästi valgust peegeldav taevakeha, mille pind on tõenäoliselt kaetud jäätunud metaaniga. Pinna peegeldus näitaja ( albeedo) on koguni 86% ehk pealelangevast
Asteroidil on võimalik määrata umbkaudse suuruse selle tuuma jahtumise kiiruse järgi. Väikeplaneete on avastatud umbes paarkümmend tuhat. Enam kui viietuhande asteroidi vaatlusandmete tõttu, on olnud võimalik arvutada nende orbiidi. Kui see avastatakse, pannakse sellele tavaliselt leidja nimi. Soomes Turu ülikooli tähetornis on avastatud mitmeid asteroide, sealhulgas ka väikeplaneet Estonia. Viimasel ajal on avastatud isegi Neptuunist ja Pluutost kaugemal väikeplaneete, mis asuvad Päikesesüsteemi ääremail. Ameerika astronoom Gerard Kuiperi arvates asub Pluuto kandis ka teine asteroidide leviala, mida tema nime järgi kutsutakse ,,Kuiperi" Kettaks. 1904.aastal avastati 588 Achilles, mis oli esimene asteroid vööst kaugemal ning selle orbiit langeb kokku Jupiteri omaga. Selliseid väikeplaneete nimetatakse troojalasteks ning neid on praeguseks avastatud keskeltläbi 20. hiljem on leitud ka Kentauride rühma kuuluvaid asteroide, mis
Pluuto Pluuto on 1930. aastal avastatud kolme kaaslasega taevakeha Päikesesüsteemis. Alates avastamisest kuni 2006. aastani nimetati teda planeediks ning loeti Päikesesüsteemi üheksandaks planeediks. 24. augustil 2006 otsustas Rahvusvaheline Astronoomiaunioon kvalifitseerida Pluuto ümber kääbusplaneediks. Ta jääb suuruselt alla isegi seitsmele päikesesüsteemi kuule Kuule, Iole, Europale, Ganymedesele, Kallistole, Titanusele ja Tritonile. Pluutost kaugemal asuv teine kääbusplaneet on Eris. Pluutot ei ole külastanud ükski automaatjaam. 19. jaanuaril 2006 asus Pluuto poole teele NASA kosmosesond New Horizons, mis jõuab sinna aastal 2015. Pluutol on kaaslane, mis tiirleb ainult 19 000 km kaugusel taevakeha keskmest, mille nimi on Charon. 2005. aasta lõpus leiti Hubble'i Kosmoseteleskoobi abil Pluutol kaks uut kaaslast - Nix ja Hydra. Astronoomid veendusid Pluuto atmosfääri olemasolus esmakordselt 1989 ja planeet
näha ka midagi muud peale pisikese ketta. · (PLUUTO) Pluutot ei loeta alates 2006.a meie päikesesüsteemi osaks. Ei teata eriti palju (kaugel). Pluutot tahetakse klassifitseerida mitmesuguselt nii planeeti kui ka tähte. Ajalooliselt on Pluuto siiski planeet. Pluuto on kõige väiksem planeet. Tal pole kindlat orbiiti. Pluuto asub Maast väga kaugel ning seetõttu on see ainuke Päikesesüsteemi planeet, mida pole külastanud ükski kosmoselaev. Seega tuginevad meie teadmised Pluutost vaid arvutustel, vaatlustel ja oletustel. Arvatakse, et Pluuto mass on võrdne Maa massiga. Pluuto raadius ei ole täpselt teada. Päiksesüsteemi kõige kontrastsem keha on samuti Pluuto. Seda kontrasti kavatsetakse uurida Pluuto Ekspress missioonil. Pluto pinna temperatuur pole täpselt teada, kuid see on arvatavasti umbes -228 kuni -238 kraadi. Pluuto koostis on teadmata, aga nähtavasti koosneb planeet 70% kivimite ja 30% jää segust. 1987
enamuse aja Pluuto pikast aastast on atmosfäär jäätunud. (11) 25 1987. aastal tehti kindlaks, et Pluuto ei ole Päiksesüsteemi lõpus üksi, nimelt on tal kaaslane Charon (vt Joonis 16). Charoni tiirlemisperiood on kuus päeva ja üheksa tundi. Charoni keskmine kaugus planeedist on 19 700 kilomeetrit. Charon on suhteliselt suur- vaid kaks korda väiksem Pluutost endast. Joonis 16. Pluuto ja Charon Pluuto ei kuulu ei Maa-tüüpi ega hiidplaneetide hulka. Oma perioodilise atmosfääri kaotamisega sarnaneb ta kõige enam komeedi tuumale, kuid on neist väga palju suurem. Arvatavasti on tegemist allesjäänud jäise objektiga, milletaolised kunagi asustasid kogu ürgset Päikesesüsteemi. Temaga sarnased taevakehad võivad kuuluda Kuiperi vöösse. Samuti on temaga natuke sarnane Neptuuni kaaslane Triton.
(Kreekas- Hades) järgi. "Pluuto avastati 1930 aastal õnneliku õnnetuse tõttu. Arvestused, mis põhinesid Uraani ja Neptuuni liikumisel ja osutusid hiljem valeks, ennustasid planeedi olemasolu teiselpool Neptuuni. Mitte teadlik olles veast, teostas Clyde W. Tombaugh Arizonast Lowell'i observatooriumist väga hoolika taevavaatluse ja leidis Pluuto."Pluuto on ainuke Päikesesüsteemi planeet, mida pole külastanud ükski kosmoselaev. Seega tuginevad meie teadmised Pluutost vaid arvutustel, vaatlustel ja oletustel. Arvatakse, et Pluuto mass on võrdne Maa massiga. Pluuto raadius ei ole täpselt teada. Päiksesüsteemi kõige kontrastsem keha on samuti Pluuto. Seda kontrasti kavatsetakse uurida Pluuto Ekspress missioonil. Pluto pinna temperatuur pole täpselt teada, kuid see on arvatavasti umbes -228 kuni -238 kraadi. Pluuto koostis on teadmata, aga nähtavasti koosneb planeet 70% kivimite ja 30% jää segust.1987. aastal tehti kindlaks, et Pluuto ei ole
Päikesesüsteemi planeet. "Pluuto avastati 1930 aastal õnneliku õnnetuse tõttu. Arvestused, mis põhinesid Uraani ja Neptuuni liikumisel ja osutusid hiljem valeks, ennustasid planeedi olemasolu teiselpool Neptuuni. Mitte teadlik olles veast, teostas Clyde W. Tombaugh Arizonast Lowell'i observatooriumist väga hoolika taevavaatluse ja leidis Pluuto." Pluuto on ainuke Päikesesüsteemi planeet, mida pole külastanud ükski kosmoselaev. Seega tuginevad meie teadmised Pluutost vaid arvutustel, vaatlustel ja oletustel. Arvatakse, et Pluuto mass on võrdne Maa massiga. Pluuto raadius ei ole täpselt teada. Päiksesüsteemi kõige kontrastsem keha on samuti Pluuto. Seda kontrasti kavatsetakse uurida Pluuto Ekspress missioonil. Pluto pinna temperatuur pole täpselt teada, kuid see on arvatavasti umbes -228 kuni -238 kraadi. Pluuto koostis on teadmata, aga nähtavasti koosneb planeet 70% kivimite ja 30% jää segust. 1987
koosneb kividest ning jääst. Sinakas-roheline värvus on tal intensiivsem, kui Uraanil, mistõttu arvavad teadlased, et lisaks metaanile hoolitseb selle eest mõni senitundmatu keemiline ühend. Neptuuni eripäradeks võiks pidada tema pinnal puhuvaid ülikiireid tuuli, mis on kõige kiiremad meie Päikesesüsteemis ( kuni 2000 km/ h), põhjustades ülisuuri torme ja keeriseid. Lisaks on Neptuunil omadus kiirata rohkem päikeseenergiat kui seda neeldub. 3. MIS SAI PLUUTOST? Enamik täna elavaid inimesi on saanud täiskasvanuks teadmisega, et meie Päikesesüsteemis on siiski üheksa planeeti. Lisaks eelkirjeldatud planeetidele kuulus sinna ka mõõtmetelt kõige pisem planeet nimega Pluuto. Nüüdseks on ta hiidplaneetide nimekirjast kustutatud, kuid miks? Tegelikult on Pluutoga olnud probleeme juba alates tema avastamisest 1930. aastal. Juba siis teadsid astronoomid, et temas on midagi justkui paigast ära. Alustuseks oli ta teistest
Päikesesüsteemi planeet. "Pluuto avastati 1930 aastal õnneliku õnnetuse tõttu. Arvestused, mis põhinesid Uraani ja Neptuuni liikumisel ja osutusid hiljem valeks, ennustasid planeedi olemasolu teiselpool Neptuuni. Mitte teadlik olles veast, teostas Clyde W. Tombaugh Arizonast Lowell'i observatooriumist väga hoolika taevavaatluse ja leidis Pluuto." Pluuto on ainuke Päikesesüsteemi planeet, mida pole külastanud ükski kosmoselaev. Seega tuginevad meie teadmised Pluutost vaid arvutustel, vaatlustel ja oletustel. Arvatakse, et Pluuto mass on võrdne Maa massiga. Pluuto raadius ei ole täpselt teada. Päiksesüsteemi kõige kontrastsem keha on samuti Pluuto. Seda kontrasti kavatsetakse uurida Pluuto Ekspress missioonil. Pluto pinna temperatuur pole täpselt teada, kuid see on arvatavasti umbes -228 kuni -238 kraadi. Pluuto koostis on teadmata, aga nähtavasti koosneb planeet 70% kivimite ja 30% jää segust. 1987
tähtede omaliikumiste kataloogi piirheledusest), orbiit peaaegu ringikujuline, kaugus Päikesest 14 6,6 miljardit km (44 a.ü.). Samal aastal leiti veel kaks sarnast objekti, praeguseks ulatub Neptuuni-taguste planeetide arv kümnetesse. (1) Kui suured on leitud taevakehad, pole veel teada. Heleduse järgi otsustades peaks nad olema kümmekond korda väiksemad Pluutost. Väikeste masside ja suure arvu poolest sarnanevad leitud objektid Maa rühma planeete hiidplaneetidest eraldavatele asteroididele. Sellise väikeplaneetidest koosneva vöö olemasolu ennustati juba varem G. Kuiperi poolt ja nii (Kuiperi vööks) seda piirkonda ka nimetatakse. (1) 15 4. PÄIKESESÜSTEEMI VÄIKEKEHAD
mõningase vingugaasi ja metaani lisandiga. Pinna rõhk on ainult mõni mikrobaar - see on äärmiselt hõre. Pluuto atmosfäär võib eksisteerida gaasina ainult siis, kui Pluuto on oma periheelioni lähedal; enamuse ajast Pluto pika aasta kestel on atmosfääri gaasid külmunud jääks. Pluuto kõige iseloomulikum erinevus teiste planeetide suhtes on peale tema väiksuse ka erandlikult suur kalle Maa orbiidi suhtes. Andmeid Pluutost: · raadius: 1137 km (0, 18 Maa raadiust) · mass: 1, 4 * 1019 tonni (1/418 Maa massi) · keskmine tihedus: 2, 2 g/ cm3 (0, 4 Maa keskmist tihedust Kokkuvõte Päikesesüsteem on asi, millest võiks rääkima ja kirjutama jäädagi. Võib lõputult spekuleerida selle üle, kas on olemas veel teisi planeetide süsteeme vms üle. Igatahes on tegu köitva ja ma usun, et paljudele huvi pakkuva teemaga, millest ka teised asjahuvilised
annaabi.ee 
