Merevee kemism; ainete lahustuvus vees; ainete ringed; organismide roll biogeensete elementide ringes; valgus vees Õppejõud Peeter Pall Joonis 1. Globaalses veeringluses osaleva veemassi paiknemine 1 Joonis 2. Veemassi jaotumine ruumiliselt Joonis 3. Vesi kui erandlik vedelik 2 Joonis 4. Vee molekul Joonis 5. Vee molekulide asetus kolmes erinevas olekus. Joonis 6. Energia liikumine külmumise ja sulamise protsessides 3 Vee keemiline koostis ...
Merevee saastatus 8.A Viimsi keskkool Reostuse põhjused Prügi meres Väetised Õli ja naftareostus Reostus kanalisatsioonist Reostuse tunnused Suurenenud toitainete sisaldus võib viia eutrofeerumiseni. (Toitainete rikastumine) Hapnikuvaesus Vee ebameeldiv lõhn Reostuse ennetamine Patrullitakse. Loetakse randa tagsi tulevaid linde, juba aastas 1972. Rahvusvaheleised lepped ja konverentsid. Reostuse likvideerimine Õlitõkkepoomide, kogumismattide ja käsnade abil õli kokku koguda. Korjelaevad, mis koguvad kokku naftaga reostunud veekihi. Kemikaale, mis lagundavad naftajäägid väikesteks osakesteks Reostuse tagajärjed Meri on kasutuskõlbmatu osaliselt. Saavad kahjustada loomad, kellest sureb palju (nt:linnud proovivad naftat nokkaga puhastda ning söövad selle sisse). Kui mõni nõrgem reostunud lind sureb sööb nt:valgepeamerikotkas ...
Mandrijäätekkelised *) Voored Suured, leivapätsi kujulised, laugete nõlvadega moreenist moodustunud pinnavormid. Nende vahel on palju järvi. *) Moreenkünkad Korrapäratud moreenist kuhjatised. Nende vahel on palju orgusi ja nõgusi jõgede, järvede ja soodega. Lõuna- ja Kagu-Eestis. *) Vallseljak e. Oos Pikad, kitsad, järvenõlvalised moreenist kujatised. *) Mõhn Ümmargused liivast ja kruusest kihiti moodustunud pinnavormid. Lõuna-Eestis. *) Otsamoreen Moodustub moreenist jää serva ette. *) Moreentasandik Lainjas, moreeniga kaetud. Paikneb kõrgustike vahelistel aladel. *) Viirsavitasandik Jää sulavete põhjas. Lõuna-Eestis. Liustikutekkelised · Voored · Moreenkünkad · Moreentasandikud · Otsamoreenid Liustiku sulamisvee tekkelised · Oosid · Mõhnad · Sandurid Vooluveetekkelised Kujunevad jõgede tegevse tulemusena *) Sälkorg Sügav, kitsas jõe alguses kujunev org. *) Moldorg Lai, mitte järsk, veehulk suurem ja ruhuli...
Ukraina Geograafiline asend: Ukraina asub ida-Euroopas Musta mere ääres. Ukrainast läände jäävad Poola, Rumeenia, Moldaavia ja ida poole Venemaa.See jääb 44-53 põhjalaiuste ja 25-40 idapikkuste vahele. Kogu maismaa on 579 330 km2 ning merepiir on 24 220 km2 pikk. Tartust on Ukraina pealinna Kiievisse linnulennul umbes 2250 km. Ukraina pindala on 603 550 km2; Eestist on see suurem umbes 13 korda suurem. Ukrainaga on enamvähem samasuurused Somaalia ( 637 tuh km2), Kesk-Aafrika Vabariik ( 622 tuh km2) ja Madaksakar (587 tuh km2 ). Pindalalt on Ukraina maailmas 52 Ukrainas elab 45 700 395 inimest, seega on Eestis elanike ligi 35 korda vähem. Rahvaarvult on Ukraina maailmas 28 kohal ning temaga enamvähem sama rahvaarvuga on Colombia ja Birma. Ukraina pealinn Kiiev asub Ukraina põhjaosas. Loodus. Ukraina on väikeste kõrgustikega tasane maa. Kõrgeim mäetipp Goverla, (2061m üle merepinna) asub Karpaatid...
ning ühendus maailmamerega puudub, näiteks: - Volga (Euroopa pikim jõgi) - Vadid (ajutiselt veega täidetud jõesängid) Jõgede veerežiim … nimetatakse vooluhulga muutumist aasta jooksul - Madalvesi - perioodiline - Suurvesi - perioodiline - Tulvavesi - aperioodiline (korrapäratu) Üleujutused ja nende põhjused Mererannikul on üleujutused tingitud merevee ootamatust tõusust, mille põhjuseks on vee kuhjumine rannikule tugevate ühesuunaliste tuulte mõjul (2005. aasta jaanuar) - Intensiivsed vihmasajud - Kiire lume sulamine temperatuuri ootamatu tõusu tagajärjel - Linnade kasv - vesi suunatakse kanalisatsiooni ja sealt otse jõkke - Jõgede paisutamine, kanalite ja tammide rajamine rikub jõgede looduslikku veerežiimi - Aktiivne metsaraie ja muu loodusliku taimekoosluse hävitamine muudab veerežiimi ja
Hapniku elekrtolüüs Elektrolüüs on keemiline lagunemine, mis toimub välise potentsiaali arvel. Elektrolüüsi kasutatakse peamiselt selliste ainete sünteesiks, mida on tavaliste keemiliste reaktsioonidega raske või võimatu saada, näiteks alumiiniumi tootmine Al maagist, või naatriumi ja kloori süntees sula NaCl-st. Elektrolüüs toimub elektrolüüseris.Seda kasutatakse ka vesiniku ja hapniku veest eraldamiseks. Elektrolüüsiga saab puhtamat hapnikku, nt.seda kasutatakse meditsiinis , kosmoselaevade hapnikuga varustamiseks tootes hapnikku reoveest või kütuselementide tekitatud üleliigsest veest,allveelaeva hapnikuga varustamises elekrtolüseerides merevee.
Viljandi 2015 Sisukord 3. Sissejuhatus 4. Kalamajandus ja kala tähtsus 5. Kalapüügi piirkonnad 6. Kalapüügivormid 7. Vesiviljelus 8. Vesiviljelusmeetodid 8.1 Ekstensiivne vesiviljelus 8.2 Molluskikasvatus 8.3 Poolekstensiivne vesiviljelus 8.4 Vastsete kasvatamine veekogude taasasutamiseks 8.5 Intensiivne magevee vesiviljelus 8.6 Intensiivne merevee vesiviljelus 9. Kokkuvõte 10. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Praegusel ajal on üha suurenevaks probleemiks maailma ülerahvastatus ja vähenevad toiduvarud. Loodus ei jõua loomulikul teel nii palju toitu toota kui vaja ja inimesed on sunnitud kunstlikult varusid taastama. Üheks peamiseks toiteallikaks on vees leiduvad kalad, karbilised ja taimed.
· Auramine · Sademed · Jõgede sissevool · Ühendus maailmamerega Soolsuse muutumine · Troopikas, lähistroopikas on vesi soolasem tänu suurele auramisele. · Ekvatoriaalses vööndis on soolsus keskmisest madalam tänu rohketele sademetele. · Põhjapoolekra suurematel laiustel on väiksem soolsus tänu veerohkete jõgede ssuubumisele ja liustikujää sulamisele ja auramine ka väike. Hoovused · Hoovused ehk suure koguse merevee horisontaalsed ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine. · Soe hoovus vesi hoovuses ümbritsevast veest soojem · Külm hoovus vesi hoovuses ümbritsevast veest külmem. Hoovuseid põhjustab Hoovuste mõju kliimale · Soojad hoovused toovad kaasa endaga niiskust ja sademeid. Soojem veetemperatuur soojendab ka õhku ning muudab kliima pehmemaks. · Külmad hoovused toovad kaasa kuiva ja jahedat õhku, sademeid ei teki
ISLAND Saare iseloomustus Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Sotimaa ja Norra vahel. Island asub põhjapolaarjoone lähedal 63. ja 66. põhjalaiuse vahelisel saarel. Peale suure saare kuuluvad riigile veel lähedal asuvad väikesaared, mis on üldiselt asustamata. Norra rannikuni on sealt 1472 km, Gröönimaa rannikuni 702 km ja Sotimaani on 1233 km. Islandist läänes paikneva Põhja-Ameerikas asuva Kanada asustatud alad jäävad saareriigist 4491 km kaugusele. Island asub otse lühimal õhuteel Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika idaranniku vahel. Islandi lõunapoolseim punkt asub Surtsey saarel, mis kuulub aastast 2008 Unesco Maailmapärandi nimistusse. Islandi pindala on 103 000 km². Kogu maa-alast moodustavad ülesharitud põllumaad 1%, karjamaad 20%, laavaga on kaetud 11% maast ja jääliustikega 12%, järved moodustavad 3% ning ülejäänud osal laiub tühermaa. Suurim ulatus läänest itt...
Nende klassifitseerimise aluseks on terasuuruse jaotus (lõimis): 0,05-5 mm - liiv, 5-70 mm - kruus, veerised, >70 mm - munakad ja rahnud. Maapõue seaduse järgi kujutavad liiv ja kruus endast mitmekomponendilisi purdsetendeid, kusjuures liivas on üle 5 mm läbimõõdugaon osakesi vähem kui 35% ja kruusas samu osakesi rohkem kui 35%. Oma tekkelt kuuluvad nad purdsetendite hulka, mis on setitatud tuule, mandrijää, merevee või vooluvee poolt. Purdsetteid leidub kõigi geoloogiliste ajastute setetes. Kasutamist leiab siiski vaid pinnakattes esinev mandrijää sulavete tegevusel kuhjunud kruusa- ja liivamaterjal, sest vanemates kivimikompleksides esinev või pinnakattes teisel teel kujunenud liiv on liiga peeneteraline ega rahulda ehitustegevuseks nõutavaid terasuurusi. Kuna liiv ja kruus on omavahel geneetiliselt tihedalt seotud, esinedes samades settetüüpides, moodustuvad nad tihti kompleksmaardlad
Infiltratsioon-osa vihma-,lume ja kohati ka liustikuveest imbub maa sisse ning moodustub põhjavee. Veebilanss-mingi maaala või veekogu veevaru ja selle muutust saab väljendada kõige lihtsamini veebilansi abil.' Maailmamere veetemperatuuri ja soolsuse erinevused: Eri piirkondades langeb erinevalt päikesekiirgust seega on ka temp erinev. Põhjapoolkeral kõrgem kui lõunapoolkeral. Kõige soojem piirkond on termiline ekvaator. Hoovuste tekke põhjused: Hoovus on suure koguse merevee horisontaalne ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine, mis on põhjustatud püsiva suunaga tuultset, soolsuse- või temperatuurierinevustest. Vett panevad liikuma peamiselt tuuled ja pooluste lähedal toimuv vee jahtumisest tulenev vajumine. Samuti tekitavad vee liikumist soolsuse ja sellest tulenevalt merevee tiheduse erinevus. Tuuled suudavad vett mõjutada 100 m sügavuseni. Hoovuste liikumise suunda mõjutavad rannajoone kuju ja põhja reljeef. Mere kuhjav tegevus:
Jõgede sissevoolust merre ja Merejää /liustike sulamisest Põhjapoolkera parasvöötmes ja arktilistel laiustel on soolsus väike veerohkete jõgede ja liustike sulavete mõjul Sügavuse suurenedes soolsus ühtlustub ja umbes 2 km sügavusest alates on soolsus püsivalt vahemikus 34,6-35 promilli Nendel laiustel kus pinnakihi soolsus on keskmisest suurem-soolsus põhjas väheneb ja laiustel kus soolsus on keskmisest väiksem- soolsus suureneb! Millest sõltub merevee soolsus? Soolsus Soolsus väiksem, sest väiksem, sest sademed lisandub ületavad jääsulavett aurumise ja jõed toovad magedat vett lisaks Soolsus suurem, sest aurumine suurem kui sademete hulk Keskmine soolsus 35 ‰
92% ja 8% peegeldub tagasi atmosfääri. Ligi 2/3 kiirgusest neeldub 1 meetri paksuses pinnakihis ning neeldumine lõppeb 30-40m sügavusel, seetõttu on veekogude paari meetri paksune veekiht palju soojem kui sügavamate kihtide vesi. Maailmamere soolsus-Merevesi on merede ja ookeanide vesi, mille keskmine soolsus on ~3,5% ehk 35 promilli. See tähendab, et iga kilogramm merevett sisaldab 35 grammi lahustunud sooli (valdavalt naatriumkloriidi ioone: Na+, Cl-). Merevee soolsus sõltub mitmetest teguritest. Kui näiteks on tegu suletud merega (sisemeri), siis selle soolsus erineb tunduvalt keskmisest. Samuti sõltub merevee soolsus aurumisest (aurumine suureneb ekvaatorist pooluse suunas), sademete hulgast (seotud rõhuvöötmetega: rohkem sajab ekvaatori lähedal ja parasvöötmes, vähem sajab troopikas ja polaaraladel) ja jõgede sissevoolust merre (suurte jõgede suudmete juures on merevee soolsus märgatavalt väiksem estuaaripiirkonnad)
...................................................................................................................... 2 SAARTEVAHELINE MERI..............................................................................................3 MERE SUURUS.................................................................................................................4 MERE SÜGAVUS.............................................................................................................4 MEREVEE SOOLSUS.......................................................................................................5 VEE TEMPERATUUR JA JÄÄOLUD............................................................................. 5 VEE LIIKUMINE...............................................................................................................6 RANNIKUD....................................................................................................................... 7 RANNIKURIIGID...
puurimised nafta- ja gaasiväljadel pole kunagi nii kaugele ulatunud. Energiarikas metaanhüdraat võib osutada inimkonnale ka ohtlikuks. Metaan on kütusena küll üsna kasulik, kuid samas on ta väga tõhus kasvuhoonegaas. Metaan on 10 korda ohtlikum kui süsihappegaas ning suurte koguste metaani paiskumine õhku võib viia katastroofilistele tagajärgedele. Metaanhüdraadi stabiilsus sõltub temperatuurist ja rõhust. Juhul kui merevee tase peaks langema, siis rõhk langeb ja metaanhüdraadist võib eralduma hakata metaani. Merevee temperatuuri tõus viib samade tagajärgedeni. Samas toimub juba praegu kliima soojenemine ning sellest tingitud merevee tõusu tõttu võivad hakata sulama polaaraladel olevad metaanhüdraadi lademed ja selle tõttu võib kliima veelgi soojeneda. Hoidumaks metaanhüdraadist vabaneva metaani kahjustustes tuleb säilitada praegune merevee tase
Suur veeringe hõlmab kõiki nelja sfääri(atmosfäär, hüdrosfäär, Litosfäär ja biosfäär). Suure veeringes kandub atmosfääris auruna olev vesi õhuvooludega maismaale ja langeb sademetena alla. Maismaal kasutavad loomad ja taimed osa vett elutegevuseks ning ülejäänud vesi liigub pinnase ja veekogude kaudu taas merre. Miks on hoovused tähtsaks kliima kujundajaks? Hoovused on mereveemasside ümberpaiknemise peamisi põhjuseid, nad avaldavad suurt mõju merevee temperatuuri, soolsuse jt. omaduste jaotumisele. Sooja hoovuse kohal liigub soe õhk tänu millele on soojade hoovuste juures kliima soojem ja niiskem(aurumine suurem). Külma hoovuse tõttu muutub kliima külmemaks ja kuivemaks(aurumine väiksem). Millest sõltub merevee soolsus? Peamisteks merevee soolsuse reguleerijateks on sademete ja aurumiste vahe, Jõgede sissevool merre, väiksemate merede puhul ühendus ookeaniga ning ka tormid hulk. Milline vahe on järskrannikul ja laugrannikul?
atmosfääri ja ookean tervikuna kaotab soojust. Aastas aurustub ookeanist umbes 1 m kiht vett, millega kaasnevad suhteliselt suured ookeani soojuskaod Qaur . Oma kõrgema temperatuuri tõttu soojendab meri vahetult tema kohal olevat õhukihti. Konvektiivse või turbulentse segunemise tagajärjel asendub soojenenud õhk külmemaga, mis omakorda soojeneb. Järelikult on kontaktne soojusvoog Qkont suunatud ookeanist atmosfääri. TS-diagrammidTänapäeval mõõdetakse merevee temperatuuri ja soolsust CTD-sondide abil (C conductivity, T temperature, D depth). Mõõtmistulemused esitatakse temperatuuri, soolsuse ja tiheduse vertikaalsete profiilidena, kus vertikaalteljel on rõhk ehk sügavus (kuna rõhuühik 1 dbar vastab ligikaudu sügavusele 1 m) ning horisontaalteljel temperatuur (T), soolsus (S) ja suhteline tihedus ( t = - 1000 ).Mere termohaliinse struktuuri uurimisel esitatakse tulemused sageli TS-kõverate näol
lainete ja erosiooni eest. Paljude riikide jaoks on oluline turismist saadav tulu, mis mitmetes piirkondades areneb just tänu kaunitele veealustele korallsaartele. Maailma mitmetes paikades kasutavad inimesed korallrahusid ehituse tarvis. Korallide ammutamine lõhub aga tõsiselt rahu struktuuri ning kaob lainetevastane tõke, mis on hävitab randu ja mereäärsete linnade tänavaid. Korallrahusid võib ohustada ka liiga intensiivne kallaste ümberkujundamine. Metsaraie ja ehitus põhjustavad merevee sogaseks muutumist, muutusi selle voolus ning korallrahude struktuuri kahjustumist. Äärmiselt negatiivne mõju korallrahude elule on ka ülemäärasel kalapüügil. Rohkearvulised kalaparved ning suur hulk vähilaadseid võivad korallrahu lühikese ajaga hävitada. Kalapüük kahjustab korallrahusid otseselt, kui võrgud on asetatud vahetult korallidele või kui võrgud paiknevad rahude ümber nii, et korallid nendesse kinni jäävad või kui kalade surmamiseks kasutatakse lõhkeaineid.
c) liustikuvee etapid: Auramine-pilved-sademed-kuhjumine-äravool 3. Mis on veebilanss? 1p. Millal ja kus maakeral on veebilanss a) positiivne: Veekogusse tuleb rohkem vett kui ära voolab - ekvatoriaalne b) negatiivne: Veekogust voolab ära rohkem kui ära läheb - troopilised kõrbed 4. Millest sõltub maailmamere vee temperatuur? 1. Päikesekiirguse hulgast. 2. Sademete auramise suhtest 3. Hoovustest (soojad, külmad) 5. Millises maailmamere piirkonnas on a) merevee temperatuur madalam: Lõuna ja Põhja poolustel, sest päikesekiirgust vähe, soolane vesi külmub -2oC'ga b) merevee temperatuur kõrgem: Ekvaatori piirkonnas (27oC), sest päikesekiirgust palju 6. Millest sõltub maailmamere vee soolsus? 1. Auramisest 2. Sademete hulgast 3. Jõgede sissevoolust merre 4. Merejää/liustike sulamisest 7. Millises maailmamere piirkonnas on a) merevee soolsus väiksem: Troopikas, sest on suur auramine b) merevee soolsus suurem: Ekvaatoril, sest on palju sademeid 8
õhutemperatuur maismaa kohal. Põhjapoolkeral on vee pinnatemperatuur ligi 30C võrra kõrgem, kui lõunapoolkeral. Kõige soojem piirkond termiline ekvaator asub 5. ja 10. põhjalaiuse vahel. Põhjuseks on polaaralade temperatuuride suur erinevus ja maismaa ja mere ebaühtlane jaotus põhja- ja lõunapoolkera vahel. b) Soolsus Merevesi on mitmesuguste mineraalainete, soolade, gaaside ja orgaanilise aine lahja lahus, mis sisaldab lisaks ka hõljuvaineid. Merevee keskmine soolsus on 35. Soolsuse erinevus maailmamere eri piirkondades on tingitud auramise ja sademete hulkade erinevustest. Sügavuse suurenedes maailmamere soolsus ühtlustub, umbes 2km sügavusest alates on soolsus püsivalt 34,6-35,0. Merevee mineraalses koostises on kõige rohkem NaCl (78%). Suurima osatähtsussega ongi kloriidid (NaCl, KCl, MgCl2), sulfaadid (MgSO4, CaSO4, K2SO4) ja karbonaadid (CaCO3). Merevee soolsus mõjutab üpris otseselt elustikku, näiteks liikide arvu
soe hoovus : pehmendab kliimat, muudab kliima soojemaks ja niiskemaks (sajusemaks) aurustumine tuuled, mis mõjutavad hoovuste liikumist (passaattuuled, läänetuuled, idatuuled) Kasu hoovustest? · Külma ja sooja hoovuse kokkupõrkel tekivad veekeerised,mis uudavad ookeani vee hapnikurikkaks · kergitavad veepõhjast toitaineid veeelustikule pindmistes kihtides Kahju hoovustest? · Järsk temperatuuri muutus · ohustavad laevaliiklust(jääpangad) Millest sõltub merevee soolsus? · Kui näiteks on tegu suletud merega (sisemeri), siis selle soolsus erineb tunduvalt keskmisest. · Samuti sõltub merevee soolsus aurumisest (aurumine suureneb ekvaatorist pooluse suunas) · sademete hulgast (seotud rõhuvöötmetega: rohkem sajab ekvaatori lähedal ja parasvöötmes, vähem sajab troopikas ja polaaraladel) · jõgede sissevoolust merre (suurte jõgede suudmete juures on merevee soolsus märgatavalt väiksem estuaaripiirkonnad)
Miks meri on soolane? HÜDROSFÄÄR Soolane 97,2% Mage 2,8% Merevee Soolsus Merevee mineraalses koostises on enam kloriide-rohkem NaCl (78%) , sulfaate, ja karbonaate (kaltsiumkarbonaat) Keskmine soolsus 35 promilli Lähistroopilistel ja troopilistel aladel on auramine suurem ja ka soolsus suurem Keskmisest madalam soolsus ekvaatoril (sajab palju, auramine väike) Põhjapoolkera parasvöötmes ja arktilistel laiustel on soolsus väike (34 promilli) veerohkete jõgede ja liustike sulavete mõjul Mere soolsust mõjuatvad: sademete hulga ja auramise vahekord jõgede suubumine ühendus ookeaniga Kõige soolasem meri Punane meri Sooja vee suur aurustumine on muutnud Punase mere üheks maailma kõige soolasemaks mereks, kus ühe liitri vee kohta tuleb 38-42 grammi soola (kuid tuleb meelde Surnumeri, et see ei ole mitte meri, vaid järv). Pilt Click to edit Master text styles Second level T...
Põhjapoolkeral kõrgem kui lõunapoolkeral. Kõige soojem piirkond on termiline ekvaator. Lähistroopiliste alade kõrgeim soolsus on tingitud suurest auramisest, mis ületab sademeid mitmekordselt. Keskmisest madalam soolsus on ekvatoriaalvööndis,seal on palju sademeid ja õhuniiskus suur. Suurematel, eriti põhjapoolkera parasvöötme ja arktilistel laiustel on soolade sisaldus väiksem veerohkete jõgede ja liustike sulavete mõjul. 25.Hoovuste tekke põhjused: Hoovus on suure koguse merevee horisontaalne ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine, mis on põhjustatud püsiva suunaga tuultset, soolsuse- või temperatuurierinevustest. Vett panevad liikuma peamiselt tuuled ja pooluste lähedal toimuv vee jahtumisest tulenev vajumine. Samuti tekitavad vee liikumist soolsuse ja sellest tulenevalt merevee tiheduse erinevus. Tuuled suudavad vett mõjutada 100 m sügavuseni. Hoovuste liikumise suunda mõjutavad rannajoone kuju ja põhja reljeef. 26.Mere kuhjav tegevus:
Phikliimavtmed: ekvatoriaalne, troopiline, parasvde, polaarne: arktiline, antarktiline. Vahekliimavtmed: lhisekvatoriaalne, lhistroopiline, lhispolaarne. Veeringe-vee ringkik maakeral. Jaguneb: vike ja suur. Karst-kivimite uus lahustumise tagajrjel tekkiv pinnamood. Tus- ks loodetest, merevee taseme tus Kuu gravitatsiooniju mjul. Mn-ks loodetest, merevee taseme langus Kuu gravitatsiooniju mjul. Migratsioon ehk rnne-psiv elukoha vahetus. Jaguneb: sisernne, vlisrnne, sundrnne, pendelrnne, vabatahtlik rnne. Loodusgeograafia- geograafia osa, mis kirjeldab ja seletab eluta- ja eluslooduse olemust, loodusprotsesse ja nhtusi ning nende reegliprasust. Inimgeograafia- geograafia osa, mis uurub inimtegevuse eripra ja looduskasutust erinevates regioonides. Suremus- surnute arv aasta jooksul. Sndimus- sndide arv 1 000 elaniku kohta %-des.
Sisemeri Sisemeri on ümbritsetud maismaaga. Ookeani või naabermerega ühendavad kitsad väinad Sisemerede soolsus. Ääremeri Maaga piiratud vaid osaliselt Ookeanist või teistest meredest eraldavad seda poolsaared, saarteahelikud. Saartevaheline meri On ookeani osa mida ümbritsevad saarestikud. Merevee soolsus Soolad kogunevad merre peamiselt maismaalt. Jõed kannavad kaasa maismaal jõgede vees lahustunud soolasid. Maailmamere keskmine soolsus on 3,5 % Läänemeres 2-3 % Millest sõltub merevee soolsus? Kirjuta järgmistele sõnadele definitsioon: Pilv, sisevesi, veeringe. Kus kulgeb veeringe kõige kiiremini, kas ekvaatori lähedal/60. laiustel/pooluste lähedal? Miks? Kas on õige väide, et ookean on mageda vee allikas? Põhjenda Miks ei ole võimalik kogu Maal leiduvat magedat vett kasutusele võtta?
sõnnikuhoidlatest ,transport- teedele kantav sool, õnnetused-bensiini sattumine pinda. Olmereostus. Põhjav alan-Allik äravool. Taimede veetarve, Auramine maapinnalt ,Väljapumpamine. Vee temperatuur-Merepinna paari meetri paksune veekiht on palju soojem kui sügavamad kihid. Merevees neeldub palju rohkem soojust kui maismaa kohal. Ookeanides on aasta keskmine veetemperatuur kõrgem kui õhutemperatuur maismaa kohal! Merevee keskmine temperatuur on 3,8 kraadi. Põhpoolkeral on veetemperatuur ligi 3 kraadi kõrgem kui lõunapoolkeral. Maismaa ja mere ebaühtlane jaotus erinevatel poolkeradel ja polaaralade temperatuuri suur erinevus on põhjuseks. Aafrika, Sahhara. Manner soojeneb rohkem ja seal tuleb soojem õhku ookenaidele. Polaaraladel liustike sulamine. Antarktika sulamisel tekib palju külm vett,mis liigub ekvaatori poole. Arktikas tekib seda vähem. Soolsus-keskmine soolsus on ~3,5% ehk 35 promilli
kaljudel suuri kolooniaid, nn austripanku. Samas võivad nad kinnituda liiva- ja kivisegusele merepõhjale. Ühel ruutmeetril võib olla koos 2050 isendit, kogumikes või ka üksikult. Suuremad austripangad paiknevad sageli rannikust kaugemal madalikel. Peamiseks töönduslikuks liigiks on söödav auster Ostrea edulis. Avatud mantli ja lõpuste tõttu on austrid tundlikud vee puhtuse suhtes. Samas on auster ise väga tõhus merevee puhastaja: üks hiidauster võib ühe tunni jooksul filtreerida 5-16 liitrit merevett. Austri sugupool võib sama isendi piires pidevalt muutuda, suguküpseks saab ta kolmeaastaselt. Söödav auster paljuneb soodsates tingimustes kiiresti, ta võib korraga muneda 300 000 kuni miljon muna. Austreid kasvatatakse nii Ameerika Ühendriikides kui Euroopas. Kasvanduses elavad austrid 4-5 aastat, sellele eelneb kaheaastane «sõimeiga». Kvaliteetse karbi saamiseks kulub 7-8 aastat. Üks
aga toob Vahemerest soolast vett. Bosporuse väina kaudu voolab Musta merre 200 km³ merevett aastas. Hoovused on kahesugused, ühtesid põhjustab veevahetus Marmara merega, teised on triivhoovused, mida põhjustab tuulte tsüklonaalne iseloom. Musta mere soolsus on pinna lähedal 1721 (keskmiselt 18,3) , jõesuu lähedal 39. Sügavusel üle 50100 m kasvab aeglaselt kuni 30 Marmara mere suunas. Soolsus moodustab umbes poole maailmamere soolasusest. Merevee soolsus sõltub mitmest tegurist. Kui näiteks on tegu sisemerega, siis selle soolsus erineb tunduvalt keskmisest. Samuti sõltub merevee soolsus aurumisest, sademete hulgast ja jõgede sissevoolust merre, suurte jõgede suudmete juures on merevee soolsus märgatavalt väiksem. Ka merejää sulamise tõttu väheneb merevee soolsus. Tegemist on väga aeglase veevahetusega selles meres. Kliima on üldiselt pehme, suved on jahedad, sügised soojad, talved lühikesed ja kevaded pikad
ainult 8% peegeldub tagasi atmosfääri. Ligi 2/3 kiirgusest neeldub ühe meetri paksuses pinnakihis ning neeldumine lõpeb 30-40 m sügavusel. Seetõttu on veekogude paari meetri paksune pinnakiht palju soojem kui sügavamate kihtide vesi. Soolsus. Merede ja ookeanite ühisjooned on soolane vesi, vee ringlemine ning biogeensete ainete olemasolu vees. Merevesi on mitmesuguste mineraalainete, soolade, gaaside ja orgaanilise aine lahja lahus. Merevee mineraalses koostises on suurima osatähtsusega kloriidid, sulfaadid ja karbonaadid. Kõige rohkem on merevees lahustunud NaCl. Merevee keskmine soolsus on 35 . 6.3. Rannaprotsessid Peamine jõud, mis kujundab maismaa ja suurte veekogude kokkupuuteala, on tuule tekitatud lainetus. Mõnikord tekivad lained ka maavärinate ja vulkanismi ning inimtegevuse tagajärjel. Lainetuse iseloom ja mõju sõltub paljudest teguritest, eelkõige aga veealuse rannanõlva reljeefist
-TÄielik vee vahetumine toimub umbes 30 aastaga Temperatuurikihistumine -läänemere pinnaveel on maksimitihedus temepratuuril vahemikus 1,5-3,5 kraadi -Päike soojendab kevadel vaid õhukest pinnakirhti ja tuul ning lainetus segavad soojuse sõgavamale -termokliin on kiht kus temperatuur järsult langeb. -termokliini sügavus suve jooksul kasvab ja on augusti lõpus umbes 14-20 meetrit. Vee kihistumine -Läänemere vesi on kihistnud st merevee temperatuur ja soolsus muutuvad sügavuse kasvades. -halokliin on hüppekiht , kus soolsus järsult kasvad(50-80M) sügavusel süvavee soolsuses. -Kuna merevee tihedus sõltub soolsusest on halokliin ka tiheduse hüppekihiks, halokliini ülaosa on kergem vesi ei segune eriti kergesti allosa raskema veega Veetemperatuur -Suvel soojened vesi avamerel 15-16, lahtedes 19-20 kraadini -Keskmisel talvel jäätuvad lahed ja osaliselt avamere rannik
t0 - 30 0C , tmv. - 200C , p0 0,925 *105 Pa, Analüüsida kütuse erikulu ja ööpäevase kulu muutus üleminekuga põhikütuselt madalama kütteväärtusega kütusele Q a = 40500 kJ /kg 3. Andrei Veselov Mootori prototüüp : Hunday B&W 6L60MCE Ns = 1300 kw Mootori prototüübi ja antud andmete põhjal : n- 120 p/min, kasutatav kütus IFO 180 Q a- 42000kJ/kg , ps - 0,25 MPa , t0 20 0C , tmv. - 100C , p0 0,925 *105 Pa, Analüüsida mootori töö p+arameetreid merevee temperatuuri tõusul 5 0C võrra ja samal ajal välistemperatuuri tõusul 150C võrra . 4. Artur Iljuhhin Mootori prototüüp : MAK 12 M43 Mootori prototüübi ja projekteeritava mootori antud lähteandmete põhjal : n- 550 p/min, kasutatav põhikütus IFO 180 Q a- 42500kJ/kg , ps - 0,25 MPa , t0 - 20 0C , tmv. - 100C , p0 0,825 *105 Pa, Analüüsida kütuse erikulu ja ööpäevase kulu muutus üleminekuga madalama kütteväärtusega kütusele Qa = 41500 kJ /kg 5. Artur Trainis
Korallide ammutamine lõhub aga tõsiselt rahu struktuuri ning toob endaga kaasa hulgaliselt soovimatuid kõrvaltagajärgi. Näiteks Sri Lankal põhjustas korallilubja kaevandamine suurt kahju. Rannikualadel, kus korallrahud on kaitseta, puudub peaaegu igasugune lainetevastane tõke, mis on hävitanud hulgaliselt randu ja isegi mitme linna tänavaid. Korallrahusid võib ohustada ka liiga intensiivne kallaste ümberkujundamine. Metsaraie ja ehitus põhjustavad merevee sogaseks muutumist, muutusi selle voolus ning korallrahude struktuuri kahjustumist. Äärmiselt negatiivne mõju korallrahude elule on ka ülemäärasel kalapüügil. Rohkearvulised kalaparved ning suur hulk vähilaadseid võivad korallrahu lühikese ajaga hävitada. Kalapüük kahjustab korallrahusid otseselt, kui võrgud on asetatud vahetult korallidele või kui võrgud paiknevad rahude ümber nii, et korallid nendesse kinni jäävad või kui kalade surmamiseks kasutatakse lõhkeaineid.
Paljudele kalaliikidele muutub samadel põhjustel järv elamiskõlbmatuks talvise ja/või hilissuvise hapnikupuuduse tõttu. Merevee taseme tõus Kliima soojenemine tingib vee paisumise soojenedes ja ka jääliustike ja mandrijää sulamist. 20. sajandi jooksul on maailmamere keskmine veetase tõusnud 10-20 cm. Veetaseme tõus suurendab ohtu üleujutustele. Veetaseme tõus võib põhjustada ka tugevaid torme. Rannikualadel põhjustab kõrgenenud veetase erosiooni. Merevee pealetungist maismaale tungib soolane merevesi mageveevarudesse(jõed,järved) ja rikub mageveekogu elustiku. Merevee pealetung hävitab ka rannikualadel elupaigad(rannaniidud). Veetaseme tõusuga muutub veealustel liikidel elutingimused(valgus, soojus). Veereostuse mõju keskkonnale ja inimeste tervisele Veekogude reostuse tulemusena võivad veekogud kinni kasvada, loomastik ja taimestik hävida. Puhta vee varud vähenevad mis suurendab veepuudust. Põhjavee kvaliteet langeb , levivad haigused
1. Mis mõjutab merevee omadusi? -mere pinnale langev päikese kiirguse hulk -soolsus -soolsus -veetemperatuur -vee ringlemine 2. Mitu % päikesekiirgust neeldub merevees ja kui palju peegeldub? -merevees neeldub 92% ja 8% peegeldub tagasi atmosfääri 3. Kuidas toimud soojuse ümberpaigutumine veega? -neeldumine lõppeb 30-40 m sügavusel. Seetõttu on veekogu paari meetri paksune pinnaskiht soojem kui sügavamate kihtide vesi 4. Millises maailmapiirkonnas on merevesi soolasem? Miks? -lähistroopilistel aladel, sest seal toimub suur auramine, mis ületab sademeid mitmekordselt. 5. Iseloomusta soolsust kui elustiku faktorit. -merevee soolsus mõjutab liikide arvu. Mis on suurim 35-40% soolsuse korral ning kõige väiksem 5-15% juures. Mida soolasem on vesi seda rohkem on liike. 6. Iseloomusta kulutus rannikut, langrannikuid ning selgita, kuidas mõjutab lainetus rannikule? -Kulutusrandadele on iseloomulik rannajoone sirgemaks muutumi...
Ühendriigid ja Venemaa, kuid naftat ammutatakse ka Iraanist, Venemaalt, Venezuelast, Mehhikost, Hiinast, Norrast, Suurbritanniast ja paljudest teistest riikidest. Naftat on võimalik ammutada nii maalt kui merelt. Merel asuvad enamasti naftaplatvormid, kuid võivad olla ka veealused platvormid, maal asuvad maismaa puuraugud. Suurim nafta ammutamisega kaasneb keskkonna probleem on reostus, nafta platvormidele võivad tekkida plahvatused või puuraugud võivad lekkida, nafta lekkimine põhjustab merevee või maismaa reostust, mida on raske ning kulukas eemaldada. Kõik riigid soovivad endale oma nafta varusid, et nendega rahuldada oma riiki või teenida sellega raha. Uute nafta leiukohtade leidmine tekitab eriti just suurriikides soovi neid oma valdusesse saada, see võib viia isegi sõdadeni. Uute puuraukude leidmine võib viia ka inimeste ümber kolimiseni. Inimesed peavad kuskil mujal alustama uut elu, mis pole kõigi kerge nii moraalselt kui majanduslikult.
ja äravoolu reguleerimine, vee kvaliteet). Hüdroloogia põhiline komponent on siseveekogude füüsika. Tulenevalt vee kvaliteedi küsimustest, hüdrokeemia valdkond kuulub samuti praktilise hüdroloogia alla. Analoogiliselt okeanoloogiaga käsitleb järvesid interdistsiplinaarne teadus limnoloogia, kuhu hüdroloogia kuulub järvede füüsikalisi protsesse uuriva teadusena. Mere- ja sisevete teaduste eristamisel on üheks oluliseks elemendiks merevee soolsus. Füüsikaliselt, merevee soolsus tingib vee püsiva kihistumise vee tiheduse järgi, mistõttu iseloomulikud protsessid võivad meres olla väga pika perioodiga, kuni tuhandeid aastaid. Bioloogiliselt, vees elavad liigid jagunevad mage- ja merevees elavateks liikideks. Intensiivne veevahetus toimub atmosfääris ja jõgedes. Atmosfääris olev vee mass on ekvivalentne 3 cm paksuse veekihiga, jaotatuna ühtlaselt planeedi pinnale. Maailmameres tervikuna on vee viibeaeg ca 2600 aastat. Riimveelises Läänemeres
Mullastiku looduslik ärakanne(paduvihmad, vooluveed, temeratuuri kõikumine, tuul) Tagajärjed: mullastiku hävimine, maaalade kõlbmatuks muutumine. Lahendused: oskuslik maaharimine, tuulekaitseribad. Vee saastumine- vee kvaliteedi langus, veekogude kinnikasvamine, vee ebameeldiv lõhn, vee õitsengud. Põhjused: tööstusvete jõudmine vette, halvasti käsitlevate heitvete jõudmine vette, happevihmad, naftareostus. Tagajärjed: nakkushaiguste levik. Lahendus: merevee puhastamine, mitte mahavalada värve ja muid kemikaale. Jäätmete probleemid- rahvastiku arvu suurenemine, tarbimise ja tootmise suurenemine. Tagajärjed: linnade ümber tekivad prügimäed, igal aastal kantakse ookeanisse 6,5 milj tonni prahti, pinnas, vesi ja õhk saastuvad. Lahendus: prügimäe alla kavandatav ala katta vastava kattega, prügilast eralduvat vett suunata kanalisatsiooni, ohtlikud jäätmed viia selleks ettenähtud kohtadesse, prügi sorteerimine. Happevihmad
Too näiteid. Sisemered ulatuvad kaugele maismaasse, teiste merede või ookeaniga on neil ühendus väinade kaudu (Läänemeri, Vahemeri, Punane meri, Must meri). Ääremered paiknevad mandrite ääres, nail on lai ja avatud ühendus ookeaniga, millest neid eraldavad saared ja poolsaared (Norra meri, Põhjameri, Kariibi meri). Saartevahelised mered asuvad saarte või saarestike vahel (Jaava, Banda, Sulawesi, Sulu meri). 6. Iseloomusta vee soolsuse erinevusi maailmameres. Põhjused. Merevee soolsus oleneb sademete ja aurumise vahekorrast ning ranniku lähedal mageda vee juurdevoolust. Polaaraladel mõjutavad merevee soolsust merejää tekkimine ja sulamine. Magedam on vesi merelahtedes, kuhu suubuvad suured jõed. Kuuma ja kuiva kliimaga piirkonnas asuvate sisemerede vesi väga soolane. 7. Iseloomusta temperatuuri erinevusi maailmameres. Põhjused. Ekvaatori piirkonnas püsib vee pinnakihi temperatuur kogu aasta 27-29 kraadi ringis, kuna seal on vee aurumine suur ja palju päikest
Ohtlik on nii fluorivaegus kui liigsus hambad lagunevad. Eestis mõnes piirkonnas, nt lõunas joogivees palju fluori, tekib fluoroos. Mikroelementide liigsus on ohtlikum kui nende mõõdukas puudus. Tegurid, mis mõjutavad organismide elementaarkoostist: a) bioevolutsiooniline valik, mis on eelistanud teatud mittemetalle. Eelistus ei lähtu elementide leidumisehulgast maakoores b) elukeskkonna mõju: magevee kala ja merevee kala. Merevee kala biovedelikes on kuni 10x rohkem Na, K, Mg, Cl, SO4 c) organismide võime koguda endasse teadud keemilisi elemente. Nt merevee limused koguvad endasse kulda; paljudesse mereselutsevatesse käsnadesse koguneb arseeni; põldosjad sisaldavad palju räni. d) organismide keemiline koostis sõltub nende süstemaatilisest kuuluvusest nt loomades on rohkem kaltsiumi ja rauda, taimedes seevastu kaaliumi ja boori.
lubjarikas vesi; soostunud aladelt jõkke tulev vesi (sisaldab orgaanilisi aineid, mis värvivad vee pruunikaks). 20) Madalvesi - korrapäraselt esinev veehulga langus. 21) Suurvesi - korrapäraselt esinev veehulga tõus. 22) Tulvavesi - ebakorrapäraselt esineb järsk lühiajaline veehulga tõus (hoovihmad, ilma järsk soojenemine). 23) Üleujutused - nähtus, kus vee poolt ujutatakse üle mingi maismaa osa, mis varem ei olnud vee all. 24) Üleujutuste põhjused: · Mererannikult tingitud merevee ootamatu tõus ühesuunaliste tuulte tõttu (näiteks Pärnu edalatuuled) · Mussoonvihmad, paduvihmad · Kiire lume ja liustike sulamine · Langu vähenemine kesk- ja alamjooksul. · Linnade kasv - vesi jõuab kivipinnalt ja katustelt (asfalt) kanalisatsiooni, mis täitub kiirelt ja põhjustab üleujutusi. Kaitseks üleujutuste vastu ehitatakse tammisid. Lisaks tammidele on tulvaveest põhjustatud üleujutuste vastu võimalik kasutada veehoidlaid.
Elektri tootmine raskusjõutekkelised: rusukaldad Saaremaa- leidub oosi(mandrijää) otsamoreen(m.jää) luitestik(tuul) paekallas(meret.) kraatrid(meteoriidid) Saaremaa- leidub oosi(mandrijää) otsamoreen(m.jää) luitestik(tuul) paekallas(meret.) kraatrid(meteoriidid) settekivimid- liivakivi, lubjakivi sinisavi- põhja ja kesk eesti. Keraamika tehases suur munamägi-mandrijää, moreenküngas suur munamägi-mandrijää, moreenküngas sõrve säär- merevee kuhjevorm sõrve säär- merevee kuhjevorm taevaskoda ahja jõel- vooluvesi taevaskoda ahja jõel- vooluvesi Tardkivimid- rändrahnud, graniit Tekkeviisid turvas- üle eesti. Väetamiseks, kütteks Tuuletekkelised: luited Vooluveetekkelised Tekkeviisid Tardkivimid- rändrahnud, graniit settekivimid- liivakivi, lubjakivi moondekivimid- gneiss, marmor Maavarad mere-ja järvemuda- saaremaa, hiiumaa, värska, haapsalu. Ravi eesmärk turvas- üle eesti. Väetamiseks, kütteks liiv, kruus- kirde-eesti, lääne-eesti, pärnumaa
Kaupa saadetakse ka postiga. JBL-ilt on saadaval valik ravimeid kalade haigestumise korral ning erinevaid veekonditsioneere, mis aitavad hoida akvaariumi keskkonda tasakaalus (kalake.ee). Kuid müüakse ka Euroopa tuntuima EHEIM firma kaupa. Meretehnikast Aqua-Medicu kaupa. Samuti on suur valik USA firma SEACHEM keemiat. On ka müügil Hollandi firma Salifert merekeemiat, TROPIC MARIN keemiat ja ainukesena Eestis Korellen- zucht merekeemiat. Ja viimaks Easy Life merevee keemiat. Need firmad on kõige tuntumad Euroopa turul. Poe üks põhitegevusaladest on eritellimisel akvaariumide ehitamine. See tähendab akvaariumi klaasosa, aluskapi ja kaane valmistamist koos akvaariumitehnika, valgustuse ja muu vajaliku paigaldamisega. Samuti sisustatakse akvaariume dekoratiivelementidega ning loomulikult ka taimede ja kaladega (kalake.ee). Pilt 1. Kauplus Kalake Pilt 2. Kauplus Kalake seestpoolt 4 2. TEHTUD TÖÖD 2.1
kohal on põllumajandus (9%) ja ligikaudu 7% veest kulutatakse olmes.3 Vastavalt elatustaseme tõusule kasvab ka igapäevane veekasutus: nii näiteks kulub tööstusriikides inimese kohta 220 liitrit vett ööpäevas, kuna arengumaades on see näitaja vaid 3 liitrit. Veepuuduse ja madala elukvaliteediga on tihedas seoses antisanitaarsed olud ning veereostus. Viimane on veepuuduse või üleliia kõrval probleemi teiseks pooleks. merevee destilleerimine, vihmavee kogumine, liustikuvee kasutamine joogiveena joogiveena ning vee transportimine kohtadesse, kus pole joogivett või see on saastunud. merevee destilleerimine, vihmavee kogumine, liustikuvee kasutamine joogiveena joogiveena ning vee transportimine kohtadesse, kus pole joogivett või see on saastunud.4 1 Globaalprobleemid. Veekriis ja veekogude reostumine. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/globaalprobleemid2.htm (13.01.2013) 2 Lorents, A
· Rohkem kuumaperioode Euroopas. 2003. a suvel suri kuuma tõttu 35 000 inimest, kui Euroopa suurlinnades oli üle 40 kraadi sooja. Kui keskmine temperatuur tõuseb üle kahe kraadi, on Euroopas sellised suved üle aasta. · Liustike sulamiskiirus kasvab. Jääkarud surevad sobivate elamistingimuste kadumise tõttu arvatavasti välja. · Vahemere ääres paiknevad riigid muutuvad soojemaks ja kuivemaks ning neid piirkondi tabab veepuudus. · Merevee kõrgem tase mõjutab enamikku madalal asuvaid rannikulinnu. · Rohkem mussooni Indias ja Bangladeshis, mis toob kaasa inimeste massilise väljarände/põgenemise. · Põhjapoolkeral kasvavad paljud taimed paremini ja saak muutub suuremakas, samal ajal kui Aafrika ja Austraalia saagid muutuvad viletsamaks. · Rohkem kui 1/3 loomaliikidest satub väljasuremisohtu. 3 kraadi tulekahjude suits varjutab Päikest
Rannaniidud Rannaniitudeks nimetatakse mere kaldal suuremal või vähemal määral soolase merevee mõju all asuvaid niite. Vastavalt kõrgusele merepinnast ja sellest tulenevalt merevee mõju tugevusele jagatakse rannik subsaliinseks, saliinseks ja suprasaliinseks vööndiks. Subsaliinne vöönd on alaliselt või pikka aega üle ujutatud rannaala, kus taimede alumised osad on alaliselt vees; saliinne vöönd on merevee mõjupiirkonnas lainetuse või kõrgvee ajal; suprasaliinsele vööndile mere mõju tavaliselt enam ei ulatu. Lisaks mõjutavad rannikutaimestikku veel tuulte, lainete ja jää mehhaaniline toime. Sellest tulenevalt on mereranniku taimkattele reeglina iseloomulik vööndilisus. Nagu enamusele niitudele on ka rannikuniitudele iseloomulik avatus. Rannaniidud on meil levinud rannikualadel. Vähem on neid Põhja-Eesti paerannal. Enamus rannaniitudest asuvad Lääne-Eestis ja saartel
merelahed. kõrgete kallastega ja kivimeist koosnevad Deltarannik on kaugele maismaasse kaljusaared, paljudel iseloomulik ulatuvate sügavate juhtudel üle veepinna piirkondadele, kus lahtede või väinade ulatuvad silekaljud või suurte jõgede poolt. silekaljustikud. suudmes tekkisid deltad. Merevee omadusi mõjutavad tegurid Mere pinnale langeva päikesekiirte nurk. Sademete ja auramise vahekord. Merehoovused, mis paigutavad vett ümber. + konkreetsete mere soolsust mõjutab jõgede sisevool. Merevee omadused Soolsus Tihedus Temperatuur Tv lk. 57 h. 9 Mida väiksem on laiuskraad seda kõrgem temperatuur Mida väiksem on laiuskraad seda väiksem tihedus
Keedusoolas sisalduv naatrium ja kloor on inimorganismile vajalikud, see tasakaalustab vee ja happeleelise tasakaalu organismis Lauasool Peeneteraline, rafineeritud sool Kivisool Meresool Mineraalsool Keedusool Jodeeritud sool Koostisesse on hulka lisatud joodi Fluori ja joodiga meresool Koshersool Lisandivaba, jämedateraline sool Nitrisool Lihatööstuses kasutatav keedusool Saadakse peamiselt Kuna tooraine ja merevee aurutamisel energiaallikas (merevesi päikeseenergia toimel ja päikeseenergia) on Seejärel soola ladestus väga odavad, siis on kogutakse, vajadusel meresoola tootmiskulud sõelutakse, suhteliselt madalad peenestatakse ja Puhtuseaste sõltub pakendatakse ümbritseva merevee koostisest ja puhtusest Saadakse enamasti Jämesoola tootmine on
Osa sademeveest imbub maasse ja annab lisa põhjaveele. Lõpuks jõuab kogu vesi ookeani, mille pinnalt see päikesekiirguse mõjul aurustub ja kõrgel õhus uuesti pilvedeks muutub. 2) Järjesta ookeanid pindala järgi. Vaikne ookean, Atlandi ookean, India ookean, Lõuna-Jäämeri, Põhja-Jäämeri 3) Miks on merevesi soolane? Merevette suubuvad jõed kannavad sinna ained, mis on nende teekonnal kalda- ja põhjakivimeist lahustunud. 4) Kuidas muutub merevee temp. laiuse ja sügavuse muutumisel? Laiuste muutumisel: Ekvaatorile lähemal on temp kõrgem, kaugemal aga madala. Põhjapoolkeral langeb merevee temp. Aeglasemalt kui lõunapoolkeral. Sügavuse muutumisel: pinnakihtides on vesi soojem ja liikudes allapoole see langeb. 5) Kuidas tekivad hoovused? Hoovused tekivad püsivalt samas suunas puhuvate tuulte mõjul. 6) Mis põhjustab loodeid? Maa ja Kuu, natuke ka Maa ja Päikese omavaheline külgetõmbejõud.
tuhandete aastate jooksul. mõjualal aurumine suureneb. Üldtuntud on P-Atlandi hoovuse soojendav mõju 6.1 Veeringe Maal Euroopa talvekliimale. Veeringe maa eri piirkondades koosneb erinevatest lülidest: Merevee omadused Sademed- Mida kaugemale mandrite sisealale niiske mereline õhk Veetemperatuur- maailmamere keskmine temperatuur on 3,8 C. liigub, seda ulatuslikumal alal kujuneb rohkete sademetega mereline Maailmamere pinnale langevast päikesekiirgusest neeldub vees 92% ja kliima. Sama toimub ka vastupidi. ainult 8% peegeldub tagasi atmosfääri. Ligi 2/3 kiirgusest neeldub ühe
Uuritakse Pirita tee. Randlate arengut kujundavad looduslikud tegurid: merede ja ookeanide pohja ehitust ja teket ning tehakse selle Lainetus; Jaa; Hoovused; Tuul; Maapinna kerkimine. Vees ja pohjal jareldusi mineviku kohta, mis omakorda aitab ennustada voolusangi pohjas olevate settivate osakestega toimub kaks tulevikus asetleidvaid geoloogilisi protsesse. Keemiline erisuunalist protsessi: 1) settimine -raskusjou mojul langevad okeanograafia uurib merevee keemilist koostist, reostust ja selle holjuvad osakesed teatud kiirusega voolusangipohja suunas, 2) likvideerimise voimalusi. Bioloogiline okeanograafia on teadus resuspensioon -voolusangi pohjas olevad osakesed tommatakse mereelustikust. Tavaliselt tuntakse seda osa okeanograafiast holjuvasse olekusse,kui pohja lahedal on vee liikumise kiirus merebioloogiana. Laanemere uldandmed:Laiubkirde-edelasihis, kriitilisest vaartusest suurem. Inimtegevused, mis avaldavad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
