hävib.Kasutusalad- toiteplokkides, kus nad muudavad vahelduvvoolu (AC) alalisvooluks (DC). Selleks on vaja nelja dioodi või dioodsilda (mis koosneb neljast dioodist), trafot ja kondekaid. Dioode kasutades tuleks vaadata ka seda kas dioodid antud pinget ja voolu ka kannatavad. Sellega hoiate ära dioodi ja võibolla ka muude komponentide riknemise. Valgusdioodid-indikaatoreina elektroonikaseadmeis, tekstide või numbrite kuvamiseks. Pingestamata p-n siire Kui ühes pooljuhtkristallis tekitada kaks erineva juhtivusega osa, üks elektronjuhtivusega ja teine aukjuhtivusega, siis nende erinevate juhtivustega osadeüleminekupiirkonda nimetatakse p-n-siirdeks. Selline olukord saadakse pooljuhtkristalli erinevate lisandite sisseviimise teel. Sellises kristallis on n-osas külluses elektrone ja p-osas külluses auke. Difusiooni toimel hakkab taolises olukorras toimuma laengukandjate vahetus
Termorelee on elektriahela element, mille ülesanne on kaitsta tarbijat ülekoormuse eest. Termorelee töö põhimõte seisneb tarbija voolul, mis läbib kütteelementi (takistus-traati) ning mis asub bimetallist plaadi lähedal ja kiirgab sellele soojust. Ülekoormusvooluga kuumeneb bimetallist plaat liiast ning paindub, mis omakorda vabastab normaalselt suletud abikontakti. Normaalselt avatud kontakt on elektriahela element, mis omab mitteelektrilist kontakti elektriahela pingestamata olekus. Tähis NO või 10. Normaalselt suletud kontakt on elektriahela element, mis omab elektrilist kontakti elektriahela pingestamata olekus. Tähis NC või 01. Iseennistuv surunupplüliti normaalselt avatud kontaktidega on elektriahela element, mis on ettenähtud elektromagnetilise (kontaktori) lüliti sisselülitamiseks. Iseennistuva surunupplüliti kontaktide algseis taastub nupu vabastamisel survest.
sisepoolne ratas pöörleb võrreldakse parema välimisest rattast ratta libisemist vasaku aeglasemalt) rattaga ABS- pidurite üldtööpõhimõte Ratta blokeerumisel vähendatakse pidurdusrõhku Juhtplokk ehk aju juhib pidurivedeliku drosseldamist Pöörlemissageduse andur annab teate ajule Pidurdamise algus Peasilindris tekitatud pidurdusrõhk kandub läbi sisselaskeklapi, mis on pingestamata olekus avatud, rataste töösilindritele Väljalaskeklapp, mis pingestamata olekus on suletud, pidurivedelikku tagasi ei lase Ratta pöörlemissagedus väheneb kuni blokeerumiseni Ratas blokeerub rõhu hoidmine Blokeerimisohu tekkimisel suletakse sisselaske elektromagnetklapp (pingestatakse) Nüüd on nii sisse- kui
ettenähtud elektriomagnetilise lüliti väljalülitamiseks. Iseenistuva surunupplüliti kontaktide algseis taastub nupu vabastamisel survest. Selleks, et tarbija jääks pingestatuks iseennistuva surunupplüliti vabastamisel survest, ühendatakse biimasega rööbiti normaalasendis avatud abikontakt, mis sulgub üheaegselt jõukontaktidega ja blokeerivad käivitusnupu. Normaalselt avatud kontakt on elektriahela element, mis omab mitteelektrilist kontakti elektriahela pingestamata olekus. Tähis NO või 10 Normaalselt suletud kontakt on elektriahela element, mis omab elektrilist kontakti elektriahela pingestamata olekus. NC või 01 Magnetkäivitite ahelad joonestatakse laotatult skeemina, mille elemendid joonestatakse elektrilises järjekorras, sõltumata nende tegelikust asukohast aparatuuris. Juhtimisnupud joonestatakse normaalseisundis st asendis, kui relee või kontatori mähises puudub vool ning nuppudele ei mõju välisjõud.
Kogu pooljuhtseade on ühes terviklikus kristallis. Kristallil on erinevate lisanditega ehk erineva juhtivusega piirkonnad, et tekiks erinimeliste laengute vastastikmõju. Kui kogu kristall oleks ühe juhtivustüübiga, näiteks elektronjuhtivusega, siis oleks tegemist tavalise elektriahela takistusega.Välises elektriväljas paiknev (see tähendab - pingestatud) pn-siire on ühesuunalise elektrijuhtivusega, mis tähendab, et vool saab minna ainult kristalli p-kihist n- kihti. PINGESTAMATA Pn SIIRE Vastupingestatud pn-siire Päripingestatud pn-siire
ning vasak kasi on need, mis votavad vastu pussi raskuse. Kuunarvarre ja aluse vaheline nurk ei voi olla vaiksem kui 30 kraadi. Vasaku kae kuunarnukk on peaaegu otse pussi all voi sellest veidi vasakul. Nii saavutatakse hea, tasakaalustatud kolmnurk loomulikus, pingestamata asendis. Kui vasakut kuunarvart suruda liiga kaugele paremale, siis olavars ning olg pingestuvad. Tulemuseks on valu ning ebakindel laskeasend. Tabamuspildi nihkumine seeria kestel voib olla pohjustatud kuunarnuki
n-tüüpi pooljuhis domineerib elektronjuhtivus p-juhte saab kasutada termotakistis, fototakistis. c) Pn-siire on monokristalse pooljuhi ala, milles toimub üleminek aukjuhtivuselt (p- juhtivuselt) elektronjuhtivusele (n-juhtivusele). Pooljuhtseadised (dioodid, transistorid, kiibid) Vastupingestatud pn-siire +N / P- (MIINUSED/PLUSSID) Päripingestatud pn-siire -N/ P+ (MIINUSED PLUSSIDE POOLE/PLUSSID MIINUSTE POOLE) Pingestamata pn-siire N/P (MIINUSED/PLUSSID) 8. Vahelduvvoolu tekitamine. Laengukandjad võnguvad. Voolutugevus muutub perioodiliselt. Kui mingis mähises magnetvoog muutub, tekib emj, same mähise otstes pinge. Generaatori tööpõhimõte. Generaator on seade, mis muundab mingit teist energiat vahelduva elektronmagnetvälja energiaks. Sisaldab magnetvälja tekitavat seadet ja juhtmemähist. 9. Vahelduvvoolu transport. Trafo tööpõhimõte.
ProDiags ABS- süsteemi töötamine Tööpõhimõte: Juhtplokk määrab ratastel asuvate anduritega iga ratta pöörlemissageduse. ABS/EDS- juhtplokk võrdleb rataste pöörlemissagedusi ja ratta libisemise korral muudab pidurdusrõhku. EBV jaotab pidurdusrõhku tagarataste vahel. Pidurdamise algus: Pidurdamise algus: Peasilindris tekitatud pidurdusrõhk kandub läbi sisselaskeklapi, mis pingestamata olekus on avatud, rataste töösilindritele. Väljalaskeklapp, mis pingestamata olekus on suletud, pidurivedelikku tagasi ei lase. Ratta pöörlemissagedus väheneb kuni blokeerumiseni. 7 ProDiags Ratas blokeerub Rõhu hoidmine: Blokeerumisohu tekkimisel suletakse sisselaske elektromagnetklapp (pingestatakse)
rikkevooluks. Rikkeid on erinevaid, enamlevinud on lühis, maaühendus, kereühendus ja juhiühendus. Lühis on rikke tagajärjel tekkinud juhtiv ühendus eri pingega juhtide vahel, kui rikkevooluahelas pole tarviti(te) takistust. Maaühendus on rikke tagajärjel tekkinud juhtiv ühendus elektripaigaldise pingestatud osa ja maa (või maaga ühendatud osa) vahel Kereühendus on rikke tagajärjel tekkinud juhtiv ühendus elektripaigaldise pigestatud ja pingealti (normaalselt pingestamata) osa vahel. Maandatud kere korral on see samaväärne maaühendusega. Juhiühendus on rikke tagajärjel tekkinud juhtiv ühendus eri pingega juhtide vahel, kui rikkevoolu- ahel sisaldab tarviti takistust. 129 Lühise ja maaühenduse korral reageerib lühiskaitse, kereühenduse korral võib tekkida inimkeha läbiv rikkevool. Rikkevoolu suurus sõltub keha elektri- takistusest ja voolu kulgemise teest läbi keha.
elektripaigaldise projekteerimine, ehitamine, paigaldamine, kontrollimine, katsetamine, remontimine ja hooldamine. (2) Elektritööks käesoleva seaduse tähenduses ei loeta: 1) töid kuni 50-voldise vahelduv- ja kuni 120-voldise alalispingega elektriseadmetel ja -paigaldistes; 2) töid kuni 250-voldise nimipingega elektripaigaldistes, mille käigus elektriseadmete ja -ahelate kestade kaitseaste ei vähene alla IP 20; 3) pingestamata kuni 250-voldise nimipingega ühefaasiliste kaitsejuhita pistikute ja ühendusjuhtmete ning sisustusvalgustite paigaldamist, remonti ja hooldust; 4) pingestamata kuni 250-voldise nimipingega elektriseadmete ja -ahelate kaitsekestade avamist või eemaldamist viimistlus-, hooldus- või muude selliste tööde tegemiseks. (3) Elektritöödel ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetletud tööde tegemisel peab tagama inimese, vara ja keskkonna ohutuse ning järgima
elektripaigaldise projekteerimine, ehitamine, paigaldamine, kontrollimine, katsetamine, remontimine ja hooldamine. (2) Elektritööks käesoleva seaduse tähenduses ei loeta: 1) töid kuni 50-voldise vahelduv- ja kuni 120-voldise alalispingega elektriseadmetel ja -paigaldistes; 2) töid kuni 250-voldise nimipingega elektripaigaldistes, mille käigus elektriseadmete ja -ahelate kestade kaitseaste ei vähene alla IP 20; 3) pingestamata kuni 250-voldise nimipingega ühefaasiliste kaitsejuhita pistikute ja ühendusjuhtmete ning sisustusvalgustite paigaldamist, remonti ja hooldust; 4) pingestamata kuni 250-voldise nimipingega elektriseadmete ja -ahelate kaitsekestade avamist või eemaldamist viimistlus-, hooldus- või muude selliste tööde tegemiseks. (3) Elektritöödel ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetletud tööde tegemisel peab tagama inimese, vara ja keskkonna ohutuse ning järgima
inimkeha elektritakistusest 3. elektrivoolu kulgemise tee läbi inimkeha. Elektri takistus sõltuvalt voolu kulgemise teest on 1.käsi-käsi 1300 ohmi 2.käest jalga 1300 ohmi 3.ühest käest mõlemasse jalga 950 ohmi 4.mõlemast käest mõlemasse jalga 650 ohmi Elektri vigastuste põhjuseks on1. pingestatud elektriahela isoleerimata osade-paljasjuhtmete, elektrimasinate, lülitite, lambi pesade, kaitsmete ja teiste aparaatide kontaktide puudutamine. 2.normaalselt pingestamata kuid isolatsiooni vigastuste tõttu pinge alla sattunud osade (elektrimootori korpuse) puudutamine. 3.elektri seadiste osadeks mitteolevate juhuslikult pinge alla sattunud osade (nt. Märja seina või hoone metall konstruktsiooni puudutamine). 4.viibinud katkenud elektrijuhte ja maa kokkupuute läheduses. Elektrivigastuste vältimine 1. ohtlike pingestatud osi ei tohi olla võimalik puudutada 2
Selle labora toorse töö käigus on vaja tutvuda elektromagnetiliste releede ehituse ja põhioma dustega. Elektromagnetiliste releede põhilised parameetrid on alljärgnevad: Tundlikkus määratakse ära vähima vajaliku võimsusega (vahelduvvoolu releedel näivvõimsusega), mis antakse mähisele ja millest piisab, et relee kindlalt rakenduks (et relee kontaktid võtaksid kindlalt uue asendi võrreldes vooluta või pingestamata olukorraga). Erinevate releede tundlikkus on erinev. See sõltub relee konstruktsioonist ja mähise andmetest. Tehnilistes andmetes tundlikkust tavaliselt ei anta. Seda saab määrata kui rakendumiseks vajalikku võimsust (näivvõimsust vahelduvvoolureleedel). Tundlikkus ei ole vaadeldava relee tüübi (konstruktsiooni) jaoks püsiv suurus. Ühe releetüübi piirides sõltub tundlikkus mähise keerdude arvust, mähise takistusest, ümbritseva keskkonna temperatuurist.
.............................................................................................................22 Takistuste mõõtmine oommeetriga...................................................................................22 Isolatsioonitakistuse mõõtmine.............................................................................................24 Märkusi isolatsioonitakistuse mõõtmise kohta.................................................................24 Pingestamata elektriseadme isolatsioonitakistuse mõõtmine............................................24 Pingestatud seadme isolatsioonitakistuse mõõtmine........................................................25 Võimsuse mõõtmine ...........................................................................................................25 Aktiivvõimsuse mõõtmine kolmefaasilistes ahelates........................................................26 Reaktiiv- ja näivvõimsuse mõõtmine...
ja fofori (P) segu, et saada kõrglegeeritud n- piirkonnad (joonis 3.17). Transistoris tekkivad kolm vahelduva juhtivustüübiga ala, mida eraldavad kaks pnsiiret. Transistorid võivad olla kas pnp- või npn-struktuuriga (juhtivusega). Erinevus nende vahel seisneb vaid ühendatavate toiteallikate polaarsuses (voolude suunad vastupidised). Transistori ekvivalendiks on kaks dioodi, mis on ühendatud ühise anoodi või katoodiga. Pingestamata väljundite korral on mõlema siirde läheduses kontsentreerunud lisandioonide ruumlaengud. Ruumlaengute elektriväli kujutab endast kaht ühesugust potentsiaalibarjääri (kahe dioodi vastulülitus). Väliste vooluallikate puudumisel on siirde voolud võrdsed nulliga. Transistori kasutamisel võimenduselemendina pingestatakse üks siire päri- ja teine vastassuunas. Esimest nimetatakse emittersiirdeks, teist aga kollektorsiirdeks. Keskmist pooljuhtkihti nimetatakse baasiks
Tarbija saab pinget niikaua kuni on iseennistuva normaalselt avatud kontaktidega surunupp survestatud. Tarbija pingestamine selleks et tarbija jääks pingestatuks iseennistuva surunupplüliti vabastamisel survest, ühendatakse viimasega rööbiti normaalasendis avatud abikontakt (blokeerkontakt), mis sulgub üheaegselt jõukontaktidega ja sildavad ehk blokeerivad käivitusnupu. Normaalselt avatud kontakt on elektriahela element, mis omab mitteelektrilist kontakti elektriahela pingestamata olekus lühidalt öeldes on see siis avatud kontakt pingestatud olekus Tähis on NO või 10 Normaalselt suletud kontakt on elektriahela element, mis omab elektrilist kontakti elektriahela pingestamata olekus Tähis NC või 01 Magnetkäiviti ahelate joonistamine magnetkäiviti ahelad joonistatakse laotatud skeemine, mille elemendid joonestatakse elektrilises järjekorras, sõltumata nende tegelikust asukohast aparatuuris. Releede ja kontaktide kontaktid .
Betooni segatakse kas gravitatsioonisegistites või sundsegistites, mis omakorda on kas tsüklilised või pidevatoimelised. Sundsegisteid kasutatakse rohkem peenemate segude, väiksema töödeldavusega segude ning kergbetoonide korral. Samuti suureneb segamise kestus, kui segud on jäigad, täitematerjalid peened ja kerged ning kui segisti on suuremahuline. Erinevad segud segunevad erineva kiirusega. 29. Raudbetoontoodete tehases valmistamise põhilised tehnoloogilised skeemid Pingestamata, eelpingestatud, järelpingestatud. Armeeritakse varraste, võrkude, karkasside ning fiibriga. Erinevad töömeetodid: Agregaatvoolumeetod ümber keskse agregaadi (tavaliselt vibrolaud). Vorm koos tootega tõstetakse kraana abil ühest töökohast teise Konveiermeetod kasutatakse raudbetoontoodete juures harva. Toode liigub konveieril. Stendimeetod vormi põhjale tehakse küljed ja valatakse, töölised liiguvad, seadmed liiguvad, vormid paigal
Kahjulikult võivad toimida muuhulgas : 1.transient liigpinged 2.kiired koormusmuutused 3.käivitusvoolud 4.voolu kõrgemad harmoonilised 5.alalisvoolu tagasiside 6.kõrgsagedusväljad 7.rikkevoolud 8.puudulik maandamine 24.11.2015 Elektrivigastuste vältimine Elektrivigastuste põhjusteks on : 1.Pingestatud elektriajaga isoleerimata osa –paljasjuhtmete ,elektrimasinate ,lülitite,lambipesade,kaitsmete ja teiste aparaatide ning seadmete ja kontaktide puudutamine. 2.Normaalselt pingestamata kui isolatsiooni vigastuste tõttu pinge alla sattunud elektriseadmete osade nt elektrimootori korpuse puudutamine. 3.Elektriseadmete osadeks mitte olevate ,juhuslikult pinge alla sattunud elektrit juhtivate osade nt märja seina või hoone metallkonstruktsiooni puudutamine. 4.Viibimine katkenud elektrijuhtme ja maaga kokkupuute läheduses. Elektrilöögi vastase kaitse põhireegel: Ohtlikke pingestatud osi ei tohi saada puudutada , puutevõimalikud juhtivad osad ei tohi olla ohtliku pinge all
pooljuhitüki p-osaga ning miinusklemm n-osaga § Sel juhul nõrgendab välise allika elektriväli tõkkekihi välja, enamus- laengukandjad tungivad siirdesse ja siire hakkab juhtima elektrivoolu (siire avaneb) Vastupingestamisel (plussklemmi ühendamisel n-osaga ning miinusklemmi lülitamisel p-osa külge) liituvad välise allika ja tõkkekihi elektriväljad. § Siire sulgub (juba väikestel vastupingetel) enamuslaengukandjatele veel kindlamini kui pingestamata olekus. DIOODIDE RAKENDUSI: pooljuhtdioodid-vahelduvvoolu alaldamiseks, moduleeritud elektrivõngete detekteerimiseks (näiteks raadiovastuvõtjates), ka sageduse muundamiseks ja segustamiseks ülikõrgsagedustel. Dioode kasutatakse ka valgustundlike elementidena ja päiksepatareidena. Valgusdioodid(väikesed pirnikesed) TRANSISTORITE RAKENDUSI: Transistoreid kasutatakse elektrisignaalide muundamiseks, võimendamiseks ja genereerimiseks. 12) ja 13) VAHELDUV VOOL JA TRANSFORMAATORID
Trafoalajaam -> jaotuskilp -> sektsioon -> korrus -> korter Struktuuriskeemidel kujutatakse elektriseadme osi kastikestena või tingmärkide abil. Põhimõtteskeemidel näidatakse, kuidas seadmete elemendid on omavahel elektriliselt ühendatud. Samuti elektriseadme kõikide elementide vastasmõj ja elektrilist seost, nende elementide vastastikust asendit märkimata. Tavalisel põhimõtteskeemil on seadme kõik elemendid (kotaktid, mähised jm.) kujutatud seadme juures olevatena ja pingestamata olekus. SKEEMI PILT Vooluringi võib vaadelda koosnevana kahest osast : sisemine osa ehk siseahel, milleks on toiteallikas, ülejäänud elemendid (tarvitid, ühendusjuhtmed, lülitid, mõõteriistad jne) moodustavad välisahela. Elektrivoolu mõõtja on ampermeeter. Ampermeeter ühendatakse vooluringi alati jadamisi (järjestikku). Kuivõrd kõiki jadamisi ühendatud vooluringi osi, sealhulgas ka toiteallikas, läbib
puhul vahelduvvoolu pingekõver ei tohi erineda sinusoidist. XC mahtuvustakistus 33.Isolatsioonitakistuse mõõtmine Märkusi isolatsioonitakistuse mõõtmise kohta Seadme või liini isolatsioonitakistus võib kergesti muutuda ning seepärast tuleb isolatsiooni korrasolekut kontrollida kogu kasutusaja jooksul. Isolatsiooni mõõtmisel võib esineda kaks juhtu. Esimesel ja levinumal neist on seade või liin pingevaba. Teisel on seade või liin pingestatud tööpingega. Pingestamata elektriseadme isolatsioonitakistuse mõõtmine Pingestamata elektriseadme või liini isolatsiooni takistuse mõõtmiseks, kasutatakse megaoommeetrit. Joonisel on antud megaoommeetri ühendusskeem kahejuhtmelise süsteemi juhtme "A" isolatsioonitakistuse mõõtmiseks maa suhtes. Megaoommeetri üks klemm ühendatakse juhtmega, teine maaga. Skeemist selgub, et mõõtetulemuse
külgkoormusi sellepärast ankurdatakse vahelaed seine külge. Esitatavad nõuded vahelagedele: 1) peavad olema tugevad. 2)peavad olema jäigad. 3)peavad tulepüsivuselt vastama hoonele esitatavatele nõuetele. 4)peavad olema helipidavad. 5)kestvuselt peavad vastama hoone kastvusastme nõuetele. 6)peavad olema soojapidavad 7)peavad olema tihti ka veetihedad. Monteeritavad vahelaed: Õõnespaneelid e. ekstruuderpaneelid (eelpingestatud ja -pingestamata)- kasut põhiliselt tööstus ja laohoonete vahe ning katusekonstrukts. Tähis EP. EP-8 kasut väikemajade s ja tööstushoonete katuselagedes. H- 150mm, l- 1200mm, pikkus vabalt valitav max 8m, helitakistus 51dB, tulepüsivusklass R60. EP-6 kandevõime ja tehnilised omadused sobivad väga erinevateks otstarveteks. H- 200/220mm, l-1200mm, pikkus vabalt valitav max 10m. Helitakistus 54/55dB, tulepüsivusklass R60/R90 EP-5 kasut täne heale kandevõimele rakelt koormatud tööstus ja
saame neid vahetada ja pingevabas olekus remontida. Mootori rootori pöörete suuna muutmiseks (reverse inglise k.) on vaja muuta staatori pöördvälja suunda, mida saab teha , kui ühendame ümber staatori mis tahes kaks toitejuhet. Reversiivkäivitusel kasutatakse mitmesuguseid ümberlüliteid (vinnak- trummel-, pakettümberlüliteid ja magnetkäiviteid) Põhimõtteskeemidel näidatakse, kuidas kõik seadmete elemendid on omavahel elektriliselt ühendatud (pingestamata olekus). Samuti elektriseadme kõikide elementide vastasmõju ja elektrilist seost, nende elementide vastastikust asendit märkimata. Tavalisel põhimõtteskeemil on seadme kõik elemendid (kontaktid, mähised jm.) kujutatud seadme juures olevatena. Ka kõik vooluringid (primaar- ja sekundaarvooluringid) joonestatakse ühele joonele. Põhimõtteskeemi iga element tuleb tähistada mingi tähega. Tähti kasutatakse ka elemendi tähenduse märkimiseks, näiteks S
Siirde päripingestamisel ühendatake välise vooluallika plussklemm pooljuhitüki p-osaga ning miinusklemm n-osaga. Sel juhul nõrgendab välise allika elektriväli tõkkekihi välja, enamus laengukandjad tungivad siirdesse ja siire hakkba juhtima elektivoolu. Vastupingestumisel (plussklemmi ühenadmisel n-osaga ja miinuskleppi lülitamisel p-osa külge) liituvad välise alllika ja tõkkekihi elektriväljad. Siire sulgub enamuslaengukandatele veel kindalmini kui pingestamata olekus. Pn-siire põhiomadus- p-n siire juhib voolu ainult ühes suunas, nn ventiili omadus. Siirde pärivool sõltub pingest ligikaudu ekponentsiaalselt. Väga suure pinge poolt põhjustatud voolu korral võib soojenemise tõttu toimuda pooljuhitde rikenemine ja seetõttu kasutataksegi ka välist piiravat takistust, et voolu piirata. Dioodide rakendused:vahelduvvoolu alandamine, elektrivõngete detekteerimiseks (raadiovastuvõtjates), sageduse muundamiseks, päiksepatareid.
4. K-MOP loogika 5. Multiplekser 1. Juhtimine vooluga. Kasutusel mõlema märgiga laengukandjad; 3-kihiline 2x pn siire. pnp(augud)-nool emitterist sisse npn(el-d)-nool välja. Otstarve:reguleerida Usis või Isis-ga läbivoolu. Kirchoff: Ie=Ik+Ib.ibik/100 BPT-l kolmekihiline struktuur, emitter saadab voolukandjaid, kollektor kogub, baas reguleerib. Planetaartehnoloogia K(n), selle sees B(p) kanal, mille sees E(n) kanal. baasi paksus 1um. Võimendus võimsuse järgi, mitte voolu. PNP trans pingestamata nagu 2 dioodi: baasi kohal pot 0, dün tasakaal: p-n siirdeid läbivad Jdif=Jtr. =IEp/IE-injektsiooni tegur 0,995. El-de rekomb tulevad baasiahelast ja moodustavad baasivoolu. Välispingete eesmärk tagada transiitne laengukandjate voog. Vooluülekandetegur =IKp/IE=. Kuna kollektori siire vastupinges, siis vastuvool IKo-soojuslik IB=IEn+IBp-IKo. !! IE=IK+IB | IK=IE+IKo | IB=(1-)IE-IKo!! Lülitused ÜE,ÜB,ÜK- emitterjärgur 2
(elektronide) kontsentratsioon n-kihis. Siirded valmistatakse enamasti ebasümmeetrilisena, kusjuures tugevamini on legeeritud p- juhtivusega piirkond [2]. Elektroonika alused. Teema 3 Pooljuhtseadised 4 3.2. pn-siire 3.2.1. pn-siire välispinge puudumisel Vaatleme olukorda, kui viiakse omavahel kontakti n-juhtivusega ja p-juhtivusega pooljuhtkristallid (joonis 3.2). Joonis 3.2. Pingestamata pn-siire [2]. Kummagi pooljuhi enamuslaengukandjad (elektronid ja augud) difundeeruvad naaberpooljuhi piirikihti, leides sealt endale rekombinatsioonipartnerid (difusioon on aineosakeste levimine mingis keskkonnas soojusliikumise mõjul sinna, kus nende kontsentratsioon on väiksem). Selle tulemusena tekib kahe erineva pooljuhi kontakti alal 1...5 mm paksune kiht, kus vabalt liikuvad laengukandjad peaaegu täielikult puuduvad. Seda kihti nimetatakse tõkkekihiks.
ning miinusklemm n-osaga. Sel juhul nõrgendab välise allika elektriväli tõkkekihi välja, enamus-laengukandjad tungivad siirdesse ja siire hakkab juhtima elektrivoolu (siire avaneb). Vastupingestamisel (plussklemmi ühendamisel n-osaga ning miinusklemmi lülitamisel p-osa külge) liituvad välise allika ja tõkkekihi elektriväljad. Siire sulgub (juba väikestel vastupingetel) enamuslaengukandjatele veel kindlamini kui pingestamata olekus. · Dioodide ja transistorite rakendused Pooljuhtdiood (põhidiood) on kahe elektroodiga (pn-siire) diood, mille eesmärk on lasta elektrivoolu läbi ainult ühes suunas (päripingestatult sees, vastupingestatult väljas). Põhidioodideks on: alaldusdioodid, lülitidioodid, impulssdioodid. Neid kasutatakse vahelduvvoolu alaldamiseks, moduleeritud elektrivõngete detekteerimiseks
Vooluimpulsiga mittevajalikud dioodid lülitatakse välja aurustatakse voolukandjaid, kollektor kogub, baas reguleerib. Planetaartehnoloogia K(n), selle sees B(p) kanal, juhtmelõik. Seda tehakse programmaatori abil. mille sees E(n) kanal. baasi paksus 1um. Võimendus võimsuse järgi, mitte voolu. PNP trans 5. suur impedants. Teada, et dig.elektroonika seadmel võib olla kaks olekut 1 ja 0. Kolmandaks pingestamata nagu 2 dioodi: baasi kohal pot 0, dün tasakaal: p-n siirdeid läbivad Jdif=Jtr. =IEp/IE- olekuks on HiZ (ehk float state). HiZ tähendab, et antud injektsiooni tegur 0,995. El-de rekomb tulevad baasiahelast ja moodustavad baasivoolu. element ei anna välja täpselt ei 0 ega 1! Float state "ujuv potentsiaal". Kasutatakse seal, kus on Välispingete eesmärk tagada transiitne rakendatud siinisüsteem
kanduv surupoole rõhu lähedane rõhk langeb ning kolbidele kahelt poolt mõjuvate jõudude uus vahekord koos kettale mõjuva vedruga suurendab ketta kaldenurka. Kolvikäik pikeneb ja tootlikkus suureneb. 2. 20 Elektromagnetiga lõõtsklapp Elektromagnetiga lõõtsklapi korral ei erine reguleerimine tavalise lõõtsklapiga toimepandavast. Erinevus on vaid lõõtsklapi avamises solenoidiga kompressori töölepanekul. Solenoidiga klapi korral ei vaja kompressor enam sidurit. Pingestamata solenoidi korral on kompressori tootlikkus vaid 2 % maksimaalsest. Rõhk seejuures ei tõuse, see väike tootlikus on vajalik kompressori õlitamiseks. 2.21 Siiberrootoriga kompressor Kompressori võllil on rootor, mille piludes vabalt liikuvad plaatjad siibrid moodustavad koos staatori kõvera sisepinnaga mitu töökambrit. Sisselaskeavade kohal töökambrid suurenevad ja tekkiva hõrenduse toimel imetakse külmutusaine sisse. Väljalaskeklappide juures töökambrid kahanevad
lähedane rõhk langeb ning kolbidele kahelt poolt mõjuvate jõudude uus vahekord koos kettale mõjuva vedruga suurendab ketta kaldenurka. Kolvikäik pikeneb ja tootlikkus suureneb. 2. 20 Elektromagnetiga lõõtsklapp Elektromagnetiga lõõtsklapi korral ei erine reguleerimine tavalise lõõtsklapiga toimepandavast. Erinevus on vaid lõõtsklapi avamises solenoidiga kompressori töölepanekul. Solenoidiga klapi korral ei vaja kompressor enam sidurit. Pingestamata solenoidi korral on kompressori tootlikkus vaid 2 % maksimaalsest. Rõhk seejuures ei tõuse, see väike tootlikus on vajalik kompressori õlitamiseks. 2.21 Siiberrootoriga kompressor Kompressori võllil on rootor, mille piludes vabalt liikuvad plaatjad siibrid moodustavad koos staatori kõvera sisepinnaga mitu töökambrit. Sisselaskeavade kohal töökambrid suurenevad ja tekkiva hõrenduse toimel imetakse külmutusaine sisse. Väljalaskeklappide juures töökambrid kahanevad
7 c b a 8 c b a 9 c b a 2. Betoonitööd 7 2.1.4. VOODERRAKETIS 2.2 SARRUSETÖÖD ¾ EELPINGESTATUD VÕI PINGESTAMATA SARRUS 2.2.1. SARRUSE MATERJALID VARDAD Ø6-90 MM TRAAT Ø3 -8MM JA TRAADIST POOLTOOTED PINGSARRUS VALTSPROFIILID 2. Betoonitööd 8 SARRUSE LIIGID SARRUSTERAS Väliste tunnuste järgi võib raudbetoonkonstruktsioonide püstitamisel kasutatav sarrusteras sõltuvalt
Siirde päripingestamisel ühendatakse välise vooluallika plussklemm pooljuhitüki p-osaga ning miinusklemm n- osaga. Sel juhul nõrgendab välise allika elektriväli tõkkekihi välja, enamus- laengukandjad tungivad siirdesse ja siire hakkab juhtima elektrivoolu (siire avaneb). Vastupingestamisel (plussklemmi ühendamisel n-osaga ning miinusklemmi lülitamisel p-osa külge) liituvad välise allika ja tõkkekihi elektriväljad. Siire sulgub enamus-laengukandjatele veel kindlamini kui pingestamata olekus. Seega juhib p-n-siire elektrivoolu ainult pärisuunas (p-osast n-osasse). Vastavalt toimib vahelduvvooluringi lülitatud p-n-siire ehk pooljuhtdiood alaldina, muutes vahelduvvoolu pulseerivaks ühesuunaliseks vooluks. Päikesepatareid, mis muudavad valgusenergiat elektrienergiaks, sisaldavad samuti p-n-siirdeid. Siirde alas neelduvad footonid tekitavad neis elektron-auk-paare, mis tõkkekihi elektriväljas lahknevad. Elektronid suunduvad n-osasse ja augud p-piirkonda
.. 2,6 N; G221/222 = 4...4,4. Harja ots peab ulatuma hoidikust välja ca 2,0 mm. 2. Ergutusmähise katkestus 1.1) ergutusvoolu puudumise korral puudub generaatoril väljundpinge või on rootori jääkmagnetismi tõttu vaid mõni volt; 1.2) tekib tavaliselt kontaktrõngaste jootekohtades; 1.3) kontrollida vooluringiga: aku, proovilamp ja mähis; vea korral lamp ei sütti; 1.4) pingestamata mähist saab mõõta oommeetriga; 3. Ergutusmähise massilühis 3.1) tekib isolatsiooni vigastuse korral kontaktrõngaste läheduses; 3.2) proovilambiga 220 V kontrollitakse järjestikku kontaktrõngast ja rootori südamiku; 3.3) isolatsioon on korras, kui lamp ei sütti. 4. Ergutusmähise keerdudevaheline lühis 4.1) põhjus: väljundpinge jääb madalaks; 4.2) tekib mähise ülekuumenemisel; 4
60 JOONIS 7.9. 7.4.2. DMOS transistor. Nimetatud transistor on oma ehituselt sarnane VMOS transistoriga, kuid tal puudub koonilise kraatri taoline pais. Samaegselt on ta samuti indutseerkanaliga transistor. Joonisel 7.10 toodud skemaatilisel ristlõikel on kaks transistori ühendatud paraleelselt ühise paisuelektroodiga. Selliselt võib neid paraleelselt ühendada ka rohkem. Läte on kolmest küljest ümbritsetud p-tsooniga ja kui pais on pingestamata, ei ole voolu tekkimise võimalust. Andes paisule positiivse pinge, nihkuvad elektrivälja toimel augud paisu alt eemale, sinna tõmmatakse elektrone ja tekibki voolujuhtiv kanal, mille ristlõige on seda suurem, mida positiivsem on paisupinge. Nagu joonise põhjal otsustada võib, on DMOS transistori kanal lühike ja suure ristlõikega, mis on sobiv jõutransistorile. Selle transistori ehitus ei ole sümmetriline ja seepärast ei ole lubatud suudme ja lätte elektroodide vahetamine.
rikkevooluks. Rikkeid on erinevaid, enamlevinud on lühis, maaühendus, kereühendus ja juhiühendus. Lühis on rikke tagajärjel tekkinud juhtiv ühendus eri pingega juhtide vahel, kui rikkevooluahelas pole tarviti(te) takistust. Maaühendus on rikke tagajärjel tekkinud juhtiv ühendus elektripaigaldise pingestatud osa ja maa (või maaga ühendatud osa) vahel Kereühendus on rikke tagajärjel tekkinud juhtiv ühendus elektripaigaldise pigestatud ja pingealti (normaalselt pingestamata) osa vahel. Maandatud kere korral on see samaväärne maaühendusega. Juhiühendus on rikke tagajärjel tekkinud juhtiv ühendus eri pingega juhtide vahel, kui rikkevoolu- ahel sisaldab tarviti takistust. 129 Lühise ja maaühenduse korral reageerib lühiskaitse, kereühenduse korral võib tekkida inimkeha läbiv rikkevool. Rikkevoolu suurus sõltub keha elektri- takistusest ja voolu kulgemise teest läbi keha.
Rakendumisel viitega toimivate aegreleedega skeemi on kujutatud joonisel 1.11. Selles skeemis on kasutatud ainult üht aegreleed KA, mis juhib oma viitega sulguva kontaktiga esimest kiirenduskontaktorit KM1. Teise kiirenduskontaktori KM2 juhtimine toimub kontaktorile KM1 kinnitatud täiendava viitega sulguva kontakti abil. Joonis 1.11 Peale skeemi pingestamist on nii kiirendusrelee KA kui kiirenduskontaktorite KM1 ja KM2 mähised pingestamata, sest nad saavad toite läbi liinikontaktori KM, esimese kiirenduskontaktori KM1 ja kiirendusrelee KA sulguvate kontaktide. Mootori käivitamine algab liinikontaktori KM rakendumisega, mille tulemusena sulgub tema peakontakt mootori ankruahelas ning käivitusvool läbib ankrumähisega jadamisi ühendatud käivitusreostaadi sektsioone R1-1 ja R1-2. Sulgub ka KM abikontakt aeg- relee KA mähise ahelas, relee rakendub, hakkab viidet lugema ja sulgeb peale viite
Siirde päripingestamisel ühendatakse välise vooluallika plussklemm pooljuhitüki p-osaga ning miinusklemm n-osaga. Sel juhul nõrgendab välise allika elektriväli tõkkekihi välja, enamus-laengukandjad tungivad siirdesse ja siire hakkab juhtima elektrivoolu (siire avaneb). Vastupingestamisel (plussklemmi ühendamisel n-osaga ning miinusklemmi lülitamisel p-osa külge) liituvad välise allika ja tõkkekihi elektriväljad. Siire sulgub enamus-laengukandjatele veel kindlamini kui pingestamata olekus. Seega juhib p-n-siire elektrivoolu ainult pärisuunas (p-osast n-osasse). Vastavalt toimib vahelduvvooluringi lülitatud p-n-siire ehk pooljuhtdiood alaldina, muutes vahelduvvoolu pulseerivaks ühesuunaliseks vooluks. Transistor on pooljuhtseadis elektrisignaalide muundamiseks, võimendamiseks ja gene- reerimiseks. Signaaliks nimetatakse elektroonikas kindlaviisiliselt (enamasti perioodili- selt) muutuvat pinget, kusjuures need muutused kannavad reeglina endas mingit infot.
annaabi.ee 
