mõnest merineitsist ja tema Punasest, kes oli kõige seiklustest või siis sellest tähtsaim ja rikkaim mees, kes kuidas vaene talupoeg kohtub koguaeg pidas pulmi ja sellest merineitsiga ja tema elu kuidas ühtede pulmade ajal, muutub tundmatuseni. tõmmati noodaga merest välja merineitsi. Loo lõpus pääses ikkagi merineitsi tagasi merre aga kaasa võttis ta pillimehe Kurdise, kes leidis merest oma ema, õe ja venna, kellest ta ei teadnud midagi ja nii jõudis ka tema koju tagasi. 2.Mõned meelde jäänud laused või ütlused teosest. Jkr Lause Põhjendus, miks Lk nr meelde jäi. nr See on i See on ilus lause, 1
CHICAGO JAZZ 9.A Ajalugu · Tekkis 1920ndate algul · Bluusi ja jazzi segu · Loomingus peegeldus suurlinna meeletu elutempo ja rassilisest diskrimineerimisest tulenevad probleemid · Sellega sai alguse saksofoni kasutamine orkestris · Chicagos tegutsenud tantsuorkestrid hakkasid repertuaari võtma poplugude jazz´i-stiilis arranzeeringuid Muusika iseloomustus · Kasvas soolode tähtsus ja pillimehe virtuoossus · Kahanes kollektiivse improvisatsiooni osa (ainult alguses ja lõpus) · Marsilik rütm asendus sujuvamaga · Põhiline võte nn break- orkester vaikis solisti improviseerimise ajal · Tunda bluusi mõjutusi Muusikud · Bud Freeman- tenorsaksofonist · Bix Leon Beiderbeck- kornetist · Duke Ellington- pianist · Fletcher Henderson- pianist · Coleman Hawkins- tenorsaksofonist ·
jumalateenistus, valmistatakse traditsioonilisi toite. · Alates 1996. aastast toimuvad kuningriigi päevad augustikuu esimesel nädalalõpul. Kuningriigi päeva programm · Ülemsootska tulek peoplatsile. · Seto Kuningriigi väljakuulutamine. · Kuninga käsud. · Lipu heiskamine ja hümni laulmine. · Kuninga leivaküpsetaja, sõirameistri, õlletegija, veinimeistri ja hansaajaja selgitamine. · Setomaa ülemsootska (kuninga asemiku) valimine. · Seto kuninga pillimehe, sõnalise, käsitöömeistri, karjuse võistlused. · Sõjaväeparaad. · Kuninga laud. · Kirmask. 1. Kuningriigi päeva kuninga käsud · Seto Kuningriigi piiride sisse jäävad kõik Seto külad ja talud. · Seto Kuningriigi lipul on valge kanga keskel seto punane käisekiri. · Seto Kuningriigi vapail on seto kannel koos kuninga krooniga. · Seto Kuningriigi pealinn on täna Obinitsa. · Seto Kuningriigi riigikeel on seto keel. 15. Kuningriigi Päeva sootska valimine. 15
Nende eesnime tähtedest modustub ka bändi nimi. Tegemist on instrumentaalse muusikaga. Ansambli liikmed kohtusid 2007. aasta sügisel kõrgelt hinnatud Skurupi muusikakoolis Malmö lähedal Lõuna-Rootsis, kus nad ka hetkel jazzmuusikat ja improvisatsiooni õpivad. Nagu kontsertil selgus, ei suuda nad üksteist sõnades täielikult mõista, küll aga on nad leidnud ühise muusikalise keele. Ansambel esitab valdavalt originaalkompositsioone, mis on saanud mõjutusi kõigi kolme pillimehe äärmiselt erinevast muusikalisest taustast. Mängitakse esimene lugu Spartan recovery. Loo lõppedes on nad minu sümpaatia võitnud. Kohe sai selge pildi, et tegemist on professionaalsete muusikutega. Ülimalt keerulised ja huvitavad rütmid, pidev taktimõõdu vaheldumine, palju erinevaid emotsioone, ilus, ettearvamatu meloodia, kuid kõik see ei tundu liigse eputamisena. Kõla on väga kvaliteetne, muusika on väga täpne ja veatu
Sümfooniad olid programmilised. Sarnased Beethoveni sümfooniatega. Orkestratsioonis on oluline roll tämbridramaturgial. Sümfooniad on väga pikad ning esituskoosseisud suured. Loomingu tipuks on 8.sümfoonia.(kokku on 9) RICHARD STRAUSS ( 1864-1949) Hakk as varakult klaverit ja viiulit õppima ja väikesi palu komponeerima. Õppis Müncheni ülikoolis ajalugu ja filosoofiat, kuid debüteeris 20-aastaselt edukalt dirigendina. Sai meningeni sümfooniaorkestri peadirigent Sündis pillimehe perekonnas LOOMING Võrreldud Mozartiga. Looming jaguneb lavamuusika ja instrumentaalseks orkestrimuusikaks. Viimase silmapaistvamad esindajad on programmilised sümfoonilised poeemid Teemad võetud peamiselt kirjandusest. Mõjutas oma ooperiloominguga terve 20 sajandi ooperimuusika arengut. IMPRESSIONISM - Tekkis 19-20 saj vahetusel Prantsusmaal. Mõiste pärineb Prantsuse maalikunstist. Claude Monet' maal '' Impressioon''. Tõusev päike. Claude Debussy ( 1862-1918)
Tagasi Viini enne ema surma. Kirjutas kammermuusikat, sümfooniaid-9, 10s jäi lõpetamata ja orkestrisaatega laulutsükleid. Sümfooniad olid tundide pikkused, programmilised, põhinevad kirjandusteostel. Huvitasid filosoofilised probleemid elu, surm, headus, kurjus, inimese tugevus, nõrkus. Sümfooniad on sarnased Beethoveni omadega. Orkestratsioonis oluline roll tämbridramaturgial. Richard Strauss- saksa. Pillimehe perekond, õppis varakult klaverit ja viiulit. Õppis Müncheni ülikoolis ajalugu ja filosoofiat. 20a. debuteeris dirigendina, mis oli ta saatus. Meiningeni sümf.orkestri peadirigent, konkurentsis seljatas isegi Mahleri. On võrreldud Mozartiga, loomingus lavamuusika ja instrumentaalne orkestrimuusika-sümfoonilised poeemid,lähtuvad wagnerlikest eeskujudest ja Liszti programmilisest sümfonismist. On helilooja, kes ooperiloominguga mõjutas 20saj. ooperimuusika arengut
bluusi tippaeg. Bluus ja n chicago jazz põimusid üha rohkem. Chicago muusikute loomingus peegeldus suurlinna meeletu elutempo ning rassilisest diskrimineerimisest tulenevad probleemid. Seda stiili püüdsid matkida valged keskkooliealised noored, kelle ansambel Austin High School Gang saigi noorte talentide ja uue muusikastiili aluseks. Chicago Jazz‘i iseloomustus: •Tunda oli bluusi mõjutusi •Suurem osatähtsus üksikisiku soolodel (soolo improvisatsioon) •Esile tõusis pillimehe soolo instrument virtuoossus • Põhiline võte niinimetatud break- orkester vaikis solisti improviseerimise ajal. •üha suurenev tähtsus saksofonil. Chingo jazz Pillid: Meloodiapillid:kornet või trompet, tromboon ja klarnet. Rütmigrupp: uuba (hiljem kontrabass) Bandzo (hiljem kitarr) Trummid Hiljem lisandus klaver Eelnevalt nimetatud pillidele lisandus ka saksofon Põhilised esindajad saksofonist Bud Freeman pianist, orkestrijuht ja
ilmselt eelistasid viikingid süüa ja juua purunematutest puust või saponiidist anumatest. kuid see-eest on säilinud väga suurel hulgal metallitöötlemise näidiseid. põhjala käsitöölised kuulusid euroopa kõige oskuslikumate pronksiseppade hulka, kuigi pidid suure osa metallisulami valmistamiseks vajalikust tinast ja vasest mujalt sisse vedama. nende meistriteosteks on näiteks lurideks kutsutud kõverad tseremoniaalpasunad, mis tõusid kassitapuna vääneldes pillimehe huultelt viie jala(1,5m) kõrgusele. seppade toodangut kasutati viikingiajastul lugematutel otstarvetel. sepiste hulka kuulusid sõled ja mustrilised ilunõelad, millega kinnitati nii meeste kui ka naiste pakse villasied pealisrüüsid, kaelakeed, käerõngad ja -võrud, amuletid, väärtasjade panipaigana kasutatavad kastikesed, mida inkrusteeriti vahel merihobukihvast plaadikestega, hobuserakmete osad ja rakmekaunistused,
Tragöödia arendati Dionüüsia järgi. Dionüüsia on viljakusejumala auks tehtud kevadused rahvuslikud peod, kus lauldi tantsiti ning etendati. Sealt arenes tragöödia, see sisaaldas sõnasi, muusikat, kujutavat kunsti, arhitektuuri, tantsu ja näitlemist. Indias on muusika väga tähtis kuna sealsed arvavad et muusika on jumala päritolu. Seal on ka muusika õppimine väga tähtis, kuid ka keeruline, kuna seal nõutakse nii laulja, pillimehe kui ka kuulaja käest täpsust ja kõrget tähelepanu. Neil oli kasutusel palju keerulisem tonaalne süsteem kui muudespaikades. Indias oli igaks ajaks oma muusikaline teos. Näiteks hommikuks, või siis kevadeks. Teoseid oli palju. Ja seal oli teose autor ka teose laulja. Hiinas oli juba väga vanadel aegadel muusika tähtsal kohal. Selle kaudu õpetati rahvast. Ka Hiina keel oliväga laulev keel, tihit mõjutas sõna tähendust selle laulev väljendus.
Muidugi puudutas see kõik ennekõike kohalikke kõrgkihte, jäädes "maarahvast" - s. o. eestlastest - suhteliselt kaugele. Alguses oli laulupidu XIX saj keskpaik tõi eestlaste kultuuriellu olulise murrangu. Kuna kooliharidus, sh muusikaõpetus oli jõudnud päris heale tasemele, hakkas kõigis Eestimaa nurkades tekkima laulukoore ja puhkpilliorkestreid. Selle arengu kõrgpunkt oli 1869 Tartus toimunud I üldlaulupidu, millel osales üle 800 laulja (ainult meeskoorid) ja pillimehe. Selle peo kavas oli ka kaks eesti helilooja Aleksander Kunileid-Saebelmanni (1845-1875) laulu. Laulupidu ongi üks märksõna, mille järgi Eestit maailmas tuntakse. 1999. aasta suvel toimus Tallinnas juba 23. üldlaulupidu. Traditsioon on vastu pidanud. Mida tugevam on olnud poliitiline surve, seda poliitilisem tähendus on olnud ka laulupeol. See kulmineerus 1980. aastate lõpul, mil Eestimaal tekkis lootus taas iseseisvaks saada. "Laulev
sest sellel alla olid Skandinaavias olemas juba ammused traditsioonid. Põhjala käsitöölised kuulusid Euroopa kõige oskuslikumate pronksiseppade hulka koguni nii varakult kui teisel aastatuhandel eKr, kuigi pidid suure osa metallisulami valmistamiseks vajalikust tinast ja vasest mujalt sisse vedama. Nende meistriteosteks on näiteks lurideks kutsutud kõverad tseremoniaalpasunad, mis tõusid kassitapuna vääneldes pillimehe huultelt 1.5 meetri kõrgusele. Seppade toodangut kasutati viikingiajastul lugematutel otstarvetel. Sepiste hulka kuulusid sõled ja mustrilised ilunõelad, millega kinnitati nii meeste kui ka naiste pakse villaseid pealisrüüsid, kaelakeed, käerõngad ja võrud, ohutised ja amuletid, väärtasjade panipaigana kasutatavad kastikesed, mida inkrusteeriti vahel merihobukihvast plaadikestega, hobuserakmete osad ja rakmekaunistused,
avaldama alles 60- ndate aastate briti biitansamblid. ht-teist muutus 1950-ndate aastate lpul. Moskvas korraldati lemaailmne noorsoofestival. Et sinna saabus hulgaliselt nii vlisesinejaid kui ka klalisi, klas jlle keelu all olnud jazz. Eestit esindasid seal teiste seas Uno Naissoo ansambel Metronoom ning hilisemad tuntud solistid Heli Lts ja Kalmer Tennosaar. Vahelliks varasemate jazzorkestrite ja 60- ndatel aastatel loodud kitarriansamblite vahel oli Emil Laansoo, kes virtuoosse pillimehe ja eksperimentaatorina katsetas juba siis stuudios mitmekordset pealemngu. Ansambel mngis vga mitmesugust muusikat ja oli saatjaks paljudele lauljatele, kes hiljem endile solistina nime tegid. 60- ndate aastate popmuusikavoolud vib jagada: jazz- , biit- ja estraadimuusikaks. Jazzmuusika muutus keerulisemaks ja eraldus tantsumuusikast. Sellele kohale tuli biit. Seda tulekut vib vrrelda rocknrolli lbimurdega mujal. The Beatles jt.
Tantsupeol osalesid erinevait tantsurühmi: õpetajate rühmad, neidude rühmad, erinevate klasside tantsurühmad, võimlemisrühmad, noorte segarühm ja valikrühmad. Noorte laulu- ja tantsupidude üld- ja aujuhid Tantsupeod Ullo Toomi (aastani 1935 Ulrich Taumi) sündinud 1902. aastal Tallinnas. Rahvatantsupidude üks algatajaid, rahvatantsupedagoog ja koreograaf-lavastaja. Rahvatantsuga seotud 1924. aastastast algul pillimehe, sisi tantsija ja tantsujuhina. Töötas tantsuõpetajana Tallinna Võimlemise Instituudis, Tallinna Kehakultuuri Tehnikumis, Tallinna Koreograagiakoolis, juhtis erinevaid tantsukollektiive. Asutas ENSV Riikliku Filaharmoonia rahvatantsurühma, mille juhiks oli aastani 1962. Kogunud, seadnud ja loonud palju tantse. 1953. aastal ilmus tal raamat ,,Eesti rahvatantsud". Ta oli mitmeid aastaid üldtantsupeo üldjuht ning aastaid peo aujuht. Noorte tantsupidude aujuht kahel aastal
teada heast ning rammusest mullast. Kõik oma vabaaja kulutas Villu kivimäel puurides ja paugutades. Isale ei meeldinud see ajaraiskamine mitte üks teps. Anna oli nüüdseks juba Kõrboja perenaine,kuid see ei tähendanud et isa Rein oleks kõrvale jäetud. Anna soov ja tingimus oli, et ka isa peremeheks edasi jääks,kuniks Anna peremehe majja toob. Käes oli jaanilaupäev,Anna jaoks oli see päev midagi enamat. Ta soovis korraldada uhke jaani Kõrbojal,koos pillimehe ja külarahvaga. Niisiis saatiski sulase kõiki Kõrbojale kutsuma. Katku,Põrgupõhja,Mädasoo isegi Kuusiku sauna Eevi oli kutsutud. Eevi aga minna ei saanud, kuna pidi kodus Villu poega kasvatama. Eevi ootas tol õhtul Villut kaua,kuid Villu ei tulnudki. Villu lasi paadist Kõrboja perenaisega rakette ja lõbutses külarahvaga. Korraks oli kõigil meelest läinud, et Villu inimese tapnud. Ka perenaine Anna tundis ennast Villu seltsis mugavalt. Villu oli
aastatel bluusi tippaeg, misjärel need kaks stiili põimusid üha rohkem. - Chicago muusikute loomingus peegeldus suurlinna meeletu elutempo ja rassilisest diskrimineerimisest tulenevad probleemid. Seda proovisid matkida valged keskkooli noored, mis pani aluse Austin High School Gang’ile, millest sai noorte talentide ja muusikastiili taimelavaks. - Suur tähtsus on soolodel ja pillimehe virtuoosus. - Kollektiivsete soolode asemel said põhiliseks võtteks break’id, kus orkester vaikis improvisatsiooni ajal. - Marsilik rütm asendus sujuvamaga, sarnanes pigem bluusile kui ragtime’ile. - Alates Chicago jazzist võetakse laiemalt kasutusele saksofon, millest hiljem saab jazzi sümbol. - Esimene saksofonivirtuoos tenorsaksofonist Bud Freeman .
18.00 kirmask Sootskaks valiti Vello Anipai. . Meistriteks osutusid: Anne Linnupuu - sõnaline Kalmer Kikas - vägimees Anna Horn - sõirategija Maime Kapten - õlletegija Maria Kala veinitegija 6. SETU KUNINGRIIGI PÄEVA PROGRAMM : 12.00 Kuningriigi väljakuulutamine. Lipu heiskamine. Kuninga käsud .Sootska valimise algus. 13.00 Algab paremate meistrimeeste võistlus. Kuninga leivaküpsetaja, sõirameistri, õlletegija, veinimeistri ja hansaajaja selgitamine. 14.00 Setu kuninga pillimehe, sõnalise, käsitöömeistri, karjuse võistlused 14.30 Kuningriigi parema kargusetantsija võistlus 15.00 Torgu Kuningriigi külaliste tervitus. 16.00 Sõna on Setumaa Naljahambal ja Setumaa Piigal. 16.30 Kuninga meistrite väljakuulutamine 17.15 Setu Kuningriigi sõjaväe paraad 18.00 Kuningalaud ja kirmask Sootskaks valiti Sulo Nurmeots Mikitamäelt. Meistriteks osutusid: Leida Heliste - kargusetantsija Hiie Taal - leivaküpsetaja Liisi Kikkamägi - sõiraküpsetaja
· Johann meder 17. Saj lõpus o Tegutses Gustav Adolfi Gümnaasiumis · Ferenc Liszt andis eestis kontserte · Eeskuju laulupidudeks said eesti haritlased Balti sakslastelt kes korraldasid 1875 aastal Tallinnas laulupeo · Johann woldemar Jannsen (mette algataja · 19 saj alguses oli kirikute ja kihelkonna koolide juurde tekkinud palju koore, mis olid väga heal järjel · I üldlaulupidu toimus aastal 1869 (osales üle 800 laulja, üle 50 pillimehe, ainult mehed) o Peeti kolmel päeval Vaimulikud laulud Ilmalikud laudud Võistulaulmine o Mõned üksikud eesti laulud (üldiselt saksa laulud Aleksander Kunileid · Sind surmani · Mu isa maa on minu arm o Järgmine laulupidu 1879 o 1880 kolmas laulupidu o Jannsen ja kunileid olid dirigendid
Inspiratsioon luulekogumikust ,,Hiina flööt" (8.sajand) Mahleril ei olnud siis parim aeg. *Ta oli 9-nda sümfoonia suhtes umbuslik. *10 sümfoonia lõpetas 1960. Briti teadlane. Mahler ei olnud rikkast perest, tema peres oli 12 last ja isa oli voorimeesMahler oli trotsitäis, sai läbilöögi võime eluks. Gustav sai hariduse Viini konservatooriumis. Richard Strauss (1864-1949) Strauss on sakslane. Straussi seostatakse Mahleriga heliloojatena. Strauss sündis pillimehe perekonnas. Richard hakkas varakult klaverit ja viiulit õppima ning väikeseid palu komponeerima. Teda seostatakse Saksa võimu poliitilise poolega, ta on ametlik helilooja. Zanrid: hilisromantilised sümfoonilised poeemid Wagnerilaadis, sümfooniad, ooperid Tema teosed:sümfooinilised poeemid: ,,Macbeth", ,,Don Juan", ,,Surm ja kirgastumine", ,,Nii rääkis Zarathustra", ,,Don Quijote", ,,Kangelase elu"; ooperid: ,,Salome", ,,Elektra", ,,Roosi kavaler",
ülespoole künismi ja vahendeid mittevaliva taktikaga. Edule ja tunnustusele toob ta ohvriks inimlikkuse ja kõlbelised veendumused. Moraali ja intellektuaalse kaalutluse vastuolu kohtame Vetemaa teistelgi tegelastel. Ikka on nad intellektuaalselt arenenud, moraalselt aga nõrgad, isegi printsiibitud. Kõlbeliste veendumuste nõrkusest tulenevat isiksuse lagunemist, moraalset allakäiku kujutab kirjanik eriti ilmekalt «Pillimehe» peategelase Ruubeni näol, on ju «Pillimees» «Monumendi» ideede ja karakterite loogiline jätk ja edasiarendus, kus raskuspunkt kandub isiksuse ja ühiskonna vahekorra kujutamiselt üle isiksuse kujutamisele vahekorras iseendaga («Inimesed iseeneses ja iseenesega»). Probleemi näeb autor seestpoolt, tegelaste läbielamistena. «Pillimees» on teos piinavast eneseanalüüsist, süümepiinades vaevleva inimese sisetunde kirjeldus
sajandil kasutasid Bali gambangi mängijad 4 pulka, mida hoiti V-kujuliselt. Aasiast levis ksülofon Aafrikasse. Siin on lihtsamaks vormiks maa- või auguksülofon. Nagu nimetus ütleb, on auk maas, mille kohale seatakse puuplokid rohukimpude peale. Seda primitiivset muusikariista mängitakse mandri mõnes osas veel praegugi, üheks näiteks on Uganda 8 klahviga ndara. Ida- ja Lääne-Aafrikas, samuti Indoneesias ja Papua Uus Guineas mängitakse ksülofoni, mille puuplaadid asetatakse põiki pillimehe väljasirutatud säärtele. Arenenumas vormis riputatakse puutükkide alla võimenduseks kõrvitsa koored. Nigeerias on väikesel kantaval pillil resonaatoriteks härjasarved. Euroopas tuntakse ksülofoni vähemalt 16. sajandist, kui Hans Holbein maalis oma ,,Surmatantsu", kus Surmal ripub ksülofon nööri otsas põiki kaelas. Väike trumm Väikese trummi üks varajane variant oli 12. sajandil Prantsuse tabor. See oli väike kerge silindertrumm, mis kinnitati rinnale või vasakule käsivarrele
Samal ajal tulevad hoovi kaupmehed, kellele peremees Indu külaliste poolt toodud kingid kõik maha müüb ja selle eest hulga raha saab. Külalised vaatavad seda kõike imestunut pealt ega oska midagi öelda, enne kui nad millestkist arugi said olid juba kaupmehed läinud. Külalised aru saanud, et ega Indu midagi oma tütre pulma korral ei tee, siis suubuvad kõik pulmalised naabri aeda, ostavad kaupmeestelt kõik oma toodud asjad tagasi, toovad kohale pillimehe ja peavad seal maha ühe suure peo. Peedrega hoovipeale jäävad ainult peremees Indu ise ja tema tütar Elda, keda naabripeole ei kutsutud. Elda, kes on teinud oma toa, kus veeta oma esimene öö mehega ilusaks, kukub nüüd nuttes voodisse, sest ta mees on naabri aias ja tähistab seda jumalikku päeva. Samas on elda väga vihane oma isa peale, kes on liialt ahne, et isegi oma tütre pulma suurelt tähistada. Naabri aias palub Aleksander Ekkel
Samal ajal tulevad hoovi kaupmehed, kellele peremees Indu külaliste poolt toodud kingid kõik maha müüb ja selle eest hulga raha saab. Külalised vaatavad seda kõike imestunut pealt ega oska midagi öelda, enne kui nad millestkist arugi said olid juba kaupmehed läinud. Külalised aru saanud, et ega Indu midagi oma tütre pulma korral ei tee, siis suubuvad kõik pulmalised naabri aeda, ostavad kaupmeestelt kõik oma toodud asjad tagasi, toovad kohale pillimehe ja peavad seal maha ühe suure peo. Peedrega hoovipeale jäävad ainult peremees Indu ise ja tema tütar Elda, keda naabripeole ei kutsutud. Elda, kes on teinud oma toa, kus veeta oma esimene öö mehega ilusaks, kukub nüüd nuttes voodisse, sest ta mees on naabri aias ja tähistab seda jumalikku päeva. Samas on elda väga vihane oma isa peale, kes on liialt ahne, et isegi oma tütre pulma suurelt tähistada.
Vähe on leitud ka keraamikat. Kuid see-eest on säilinud väga suurel hulgal metallitöötlemise näidiseid, sest sellel alal olid Skandinaavias olemas juba ammused traditsioonid. Põhjala käsitöölised kuulusid Euroopa kõige oskuslikumate pronksiseppade hulka koguni nii varakult kui teisel aastatuhandel eKr. Nende meistriteoseks on näiteks lurideks kutsutud kõverad tseremoniaalpasunad, mis tõusid kassitapuna vääneldes pillimehe huultelt 1,5 meetri kõrgusele. Seppade toodangut kasutati viikingiajal lugematutel otstarvetel. Sepiste hulka kuulusid sõled ja mustrilised ilunõelad, millega kinnitati mitmeid erineva otstarbega esemeid riietest hobuserakmete ja laevadeni. Viikingite maitsele vastavad jõulised, silmatorkavad ja keerukad, paljude läbipõimimistega ilustused. Põhimotiivid võeti kogu kõnesoleva aja jooksul loodusest.
Üht- teist muutus 1950- ndate aastate lõpul. Moskvas korraldati ülemaailmne noorsoofestival. Et sinna saabus hulgaliselt nii välisesinejaid kui ka külalisi, kõlas jälle keelu all olnud jazz. Eestit esindasid seal teiste seas Uno Naissoo ansambel “Metronoom” nin g hilisem ad tuntud solistid Heli Lääts ja Kalmer Tennosaar. Vahelüliks varasemate jazzorkestrite ja 60- ndatel aastatel loodud kitarriansamblite vahel oli Emil Laansoo, kes virtuoosse pillimehe ja eksperimentaatorina katsetas juba siis stuudios mitmekordset pealemängu. Ansambel mängis väga mitmesugust muusikat ja oli saatjaks paljudele lauljatele, kes hiljem endile solistina nime tegid. 60- ndate aastate popmuusikavoolud võib jaga jazz- , biit- ja estraadimuusikaks. Jazzmuusika muutus keerulisemaks ja eraldus tantsumuusikast. Sellele kohale tuli biit. S eda tulekut võib võrrelda rock’n ’roll’i läbim urdega m ujal. “T h e B eatles” jt.
lünklikumad. Siiski on andmeid 1930. aastate jooksul Tartus tegutsenud 19 arvatavalt džässi- likku tantsumuusikat mänginud (või mängida üritanud) orkestri kohta. 117 Kuna Tartu oli Eesti Entsüklopeedia (1937, 8: 18) andmetel Tallinnast rohkem kui poole väiksem (1936. aastal 59 000 elanikku), ei pruukinud džässilike tantsuorkestrite arv suurem ollagi. Nimetatud 19 orkestri töös osalenud muusikutest on tuvastatud 109 pillimehe nimed (vt lisa 16), neist 21 pianisti, 20 saksofonisti, 3 klarnetisti 118 , 16 trompetisti, 6 trombonisti, 12 viiulimängijat, 12 kontrabassimängijat, 13 trummimängijat, 14 akordionisti ja 1 tšellist. Mitut pilli mängivaid muusikuid oli tartlaste seas 13 (siia hulka ei ole arvatud saksofoni-klarneti kooslust), huvi- taval kombel ei ole nimistutes ega ka ühelgi fotol kitarri-, bandžo- või susafonimängijat, mis
annaabi.ee 
