kunst``- hindas vaimuteravat vastandite ja äärmuste seostamist, paradokse ja antiteese. 2) Barokk oli skeptiline ja pessimistlik. Barokk ühendas vastandid. 3) Kirjanduse lemmikkujundid: Elu kui unenägu, teater, laat, vangla 4) hüüd laused :Memento mori!, Carpe diem !, elu on teater. 5) Kirjanikud: Lope De Vega(500 komöödia näidendit),Cervantes(,,Don Cuijote´´), Tirso De Molina(,,Sevilla pilkaja ja kivist külaline´´), Calderon Hispaaniast(Tema looming on opereti sünd) KLASSITSISM 17 saj 1 pool -18. saj Prantsusmaal. Iseloomulikud jooned: Au sisse tõsteti mõistus. Toetuti antiigi esteetikale, väditi juhuslikkust ja segadust. Suur vahe oli kõrgel ja madalal kunstil. Dramaatikas eelistati tragöödia zanri, mis pidi puhastama ja õilistama, ning komöödia zanri, kus hinnati õpetlikkust.
TEOSED loovuse kunst” „Horatius” „Candide ehk Pariisis” „Oliver Twist” „Kangelane” „Cid” Optimism” Edgar Allan Poe Lev Tolstoi Tristo de Molina Jean Racine „Zadig ja Saatus” „Keeris” „Sõda ja rahu” „Sevilla pilkaja ja kivist „Andromache” Daniel Defoe Alexandre Dumas Fjodor Dostojevski külaline” „Robinson Crusoe” „Kolm musketäri” „Kuritöö ja karistus” *esile tõstetakse *uus žanr: MIDA UUT TÕI *kõrgstiil kirjanduse kasvatuslik ülitundeline *huvi tegelaste
TEOSED loovuse kunst" ,,Horatius" ,,Candide ehk Pariisis" ,,Oliver Twist" ,,Kangelane" ,,Cid" Optimism" Edgar Allan Poe Lev Tolstoi Tristo de Molina Jean Racine ,,Zadig ja Saatus" ,,Keeris" ,,Sõda ja rahu" ,,Sevilla pilkaja ja kivist ,,Andromache" Daniel Defoe Alexandre Dumas Fjodor Dostojevski külaline" ,,Robinson Crusoe" ,,Kolm musketäri" ,,Kuritöö ja karistus" *esile tõstetakse *uus zanr: MIDA UUT TÕI *kõrgstiil kirjanduse kasvatuslik ülitundeline *huvi tegelaste
Eestlaste jaaoks algas hea Rootsi aeg. 1632- tartu Ülikooli avamine 1700- 1721 Põhjasõda 1739 Piibli tõlkimine. A. T. Helle Peterson elas aastatel 1801- 1822 . Peterson pani aluse eesti kirjandusele. Märksõnad , millised me oleme.Johann Mattias Heisen (tuntud rahvaluule koguja) : pikemad kui 170 cm, saartel ja rannamail plaju pikki inimesi. 154,2 cm naised. Valgete juustega, valkjas ihuvärv, kurvameelsed , poleeriline, elavam kui soomlane, kurvameelne , armastab nalja, pilkaja, ääriveeri kõneleja. Pildirikast kõneviisi kasutab. Ei räägi asjast, hoopleb, valevorst, natuke varastaja, alalhoidja viisides ja kommetes, mest ja vesi on kõige oma, peab ennast targaks, saksa ees silmakirjateerner, silma ees sõber, seljataga vaenlane, töökas, kokkuhoidlik, ei pea puhtusest väga lugu, visa, tahtmise kindlusega, õpihimuline, jonn, kius, kangekaelne, kade teise õnne peale, mehed on kodumaa eest valmis paljuks.
Loitsijavõimetega.Tundlik ja inimlik kangelane. Naisevõtt Aino, käib Tuonelas (põrgus) loitsusõnadel järel. Läheb Lemminkäise ja Ilmarisega Põhjalasse Sampot röövima kogu Kaleva rahva elurännak õnne ja parema elu otsingul. Uinutab oma lauluga Põhjala rahva. c. Lemminkäinen lustlik kergemeelne seikleja, naiste võrgutaja, pilkaja, põhjamaine Don Juan, loitsijavõimetega. Kosib Kylliki, sooritab Põhjala neiu saamiseks rea vägitükke, hukkub Tuone jões. Emaarmastus äratab ta ellu. Tapab Põhja isanda d. Ilmarinen juhtiv kangelane V kõrval. Sepistas taevavõlvi, Sampo, naib Louhi tütre V asemel e. Kullervo müüdi Ilmarisele orjaks. Kullervo needmine protest sotsiaalse ülekohtu vastu, pilastab õe, tapab end
Tema elufilosoofia oli ta tapnud. 2. Miks võib teost võtta, kui Wilde'i vaidlust Wilde'iga? Teost võib pidada Wilde'i vaidluseks Wilde'iga, sest "Dorian Gray portree" on justkui killuke tema enda elust. Kolm meest, Basil Hallward, lord Henry ning Dorian Gray on tegelikult üks inimene Oscar Wilde. Basil Hallward, loov kunstnik, oli mees, kellena autor ennast ise nägi. Muu maailm tajus teda Henry Wottonina, kes oli vaid mängur ning pilkaja ning kes ei võtnud midagi tõsiselt. Dorian Gray oli aga kirjaniku ideaal, see oli mees, kelleks Wilde tahtis saada, kuid ainult sooviks see kahjuks jäigi. Teoses suutis ta siiski justkui ette näha oma tulevikku, sest ta hakkas elama kaksikelu ning tutvus oma noore armastuse Alfred Douglasega.
saj. sai tohutult populaarseks embleemikunst. Embleem on žanr, mis koosneb kolmest osast: 1. Võõrkeelne 2. Joonistus 3. Lühike luuletus 6. Paul Flemingi seos Revaliga. Ta elas aasta Eestis, Revalis ja kirjutas siin armastuslaule. Ta oli peaaegu linnaarst ning armastatud külaline Tallinnas. 7. Barokkdraama suurmeistrite Molina ja Calderoni peateosed ja Calderoni loomingut läbivad jooned. Tirso de Molina: „Sevilla pilkaja ehk kivist külaline“ Pedro Calderón: „Armastus, au ja võim“ „Kindlameelne prints“ „Nähtamatu daam“ „Suur maailmateater“ Loomingut läbivad jooned: Kasutab allegooriat ehk inimeste asemel on ideed: Tagasihoidlikkus, Rikas, Vaene. Maailm on näitelava, kuhu Autor asetab tegelased. Tegelastel ei ole võimalik oma rolli muuta, aga neil on valida, kas teha head
ning otsustab maali noaga surmata. · Romaan oli kavandatud ülistushümnina elust kõrgemal seisvale kunstile. Maailmakirjanduses on palju tegelasi, kes andsid hinge saatanale, et saada vastutasuks rikkust, võimu, ihaldatud naist vms. · Wilde on öelnud, et tunneb end ara kõigis kolmes peategelases. Ta tahtnuks meeleldi olla Doriani sarnane, tegelikkuses oli ta loovkunstnik nagu Basil ja maailma tajus ta nagu lord Wotton mängur ja pilkaja, kes ei võtnud elu ülemaara tõsiselt. Kasutatud kirjandus 1) http://et.wikiquote.org/wiki/Oscar_Wilde 2) http://www.cmgww.com/historic/wilde/photo8.htm 3) http://inga178.wikispaces.com/file/view/Oscar+Wilde.doc 4) http://www.oscarwilde.ru/llb-ar-autname-987/ 5) http://alar.kvell.pri.ee/kool/primamaterjalid/kirjandus-konspekt-alareksamsecundakevad.doc 6) http://www.epl.ee/artikkel/401809 7) http://www.koolibri.ee/download/?action=binary&id=3664
Talle on sügavalt vastumeelne võimude omavoli, silmakirjalikkus ja demagoogia. TIRSO DE MOLINA- (1571-1648) hispaania. Ta kirjutas terve rea näidendeid tõsistel usuteemadel ntks ,,Kahtluse pärast hukka mõistetud", kuid nende kõrval hulganisti ilmalikke mineviku ja kaasajaainelisi teoseid, nagu mõõga ja mantli komöödiaid ntks ,,Vaga Marta". Teosed paistavad silma psühhologiseeritusega, tegelaste mõtte- ja tundevarjundite oskusliku edasiandmisega. Maailmakuulus näidend ,,Sevilla pilkaja ja kivist külaline", milles ta pani aluse don Juani kujule uusaegses kultuuris. CALDERON DE LA BARCA- (1600-1681) hispaania. Teda on sageli kõrvutatud Shakespearega. Esindab küpset barokki. Religioosne ja eksistentsiaalne draama. - baroki draamakirjanik - ,,Elu on unenägu": peategelane Poola kuningapoeg Segismundo. Ennustatakse, et ta lükkab kuninga troonilt. Viiakse metsa elama. Tuuakse tagasi, et kuningas saada. Poiss muutub hulluks. Pole kombeid jne
dell'arte mõjutas paljusid kirjanikke. 7. Barrokk kirjanduses- 17. Sajand; vastandatakse ja segatakse tegelikku ja näilist, reaalsust ja illusioone; maailm on näitelava, elu on unenägu, illusioon; inimene on seesmiselt lõhestunud, moraalselt allakäinud; kujundirohkus, allegoorilisus; mängulisus, mitmetähenduslikkus Barokkdraama- Pedro Calderon de La Barca (1600-1681) ,,Elu on unenägu", ,,Suur maailmateater" Tirso de Molina (1571-1648) ,,Surilla pilkaja ja kivist külaline" 8. Klassitsismi eeldused- Lois XIII, kardinal Richelieu- absoluutne monarhia: Prantsuse Akadeemia asutamine(prantsuse keele arendamine); Lois XIV õukonna hiilgeaeg, kaunite kunstide soosimine, muusika, uhked etendused, Versaille's; võim ühelt poolt soosib künsti, teisalt soovib kontrollida; loodusteaduste tormiline areng tekitab usu teaduse kõikvõimsusesse; ratsionalistlik filosoofia- Rene Decartes, inimmõistuse kultus, ,,Cogito, ergo sum"
kangelased, raskepärane stiil, reegleid ei tunnistata. · Vastandite kunst- ühendab ilu ja inetust, voorust ja pahesid. · Dramaatilised situatsioonid, metafoorne väljendusviis, mängulisus, jõulisus, tundeküllus. · Kirjanikud: 1) Hispaaniast: a. Lope de Vega (1562-1653)- rahvusliku draama looja, kes võitis sümpaatia rahvalike komöödiatega. Kirjutanud komöödiaid, luuletusi, romaane ja novelle. b. Tirso de Molina (1571- 1648)- suure menu osaliseks sai tänu tema näidendi ,,Sevilla pilkaja ja Kivist külaline", kus peategelane võrgutaja, jumalateotaja on Don Juan. Naistevõrgutaja kuju loomiseks sai tõuke hispaania folkloorist. Sama teema hiljem Moliere'i, Puskini, Shaw loomingus. c. Pedro Calderon (1600-1681)- Kirjutanud ~200 näidendit, peaosas ,,elu on unenägu". d. Baltasar Gracian (1601- 1658) · Barokkdraama, so. Hispaania ,,kuldse ajastu" draama. Barokkdraama juhindub Lope de Vega põhimõtetest- liikumine, mis ei ole piiratud aja-ja kohapiirangutega, tõsise ja lõbusa
düstoopiline taustapilt. Lähtudes sarkasmi ideest, tuleks mõista selle sarkasmi mõtet, iseloomu: Kas see on halvustav, (kultuur-sotsiaalne survestamine), manitsev (didaktiline), pilkav, õpetlik? Ükski nendest variantitest ei tundu kuidagi olevat tõsiseltvõetav. Ainukesena kerkib esile: pilkav. Mida siis taunitakse? Nagu tsitaadist selgub on tegemist fiktiivse tegelasega, kelle käitumist justkui pilgatakse. Kuid ka sellele pole võimalik leida põhjendatust, kuna sellisel juhul pilkaja soovitab midagi mis oleks justkui parem, kuid ei sobitu keskkonda vaid on kontekstist väljas. Samuti tekib küsimus; kas pilgatakse pilkamise pärast? Ehk pilge lihtsalt pilke enda pärast? Ei sobitu jällegi konteksti, kuna terviku dünaamiline staatika ei anna selliseks arvamuseks alust. Kokkuvõte: Kui nüüd panna kogu terviklik tsitaat keskkonda, siis avaldub selle kontsentreeritud tõde!
Saladin tõstis Melkisedeki suure au sisse ja pidas teda oma sõbraks. TEINE PÄEV Esimene novell Martellino teeskleb jalutut ja teeb näo, nagu oleks teda terveks teinud püha Arrigo laip. Kui pettus avalikuks tuleb, saab ta peksa; ta võetakse kinni ja teda ähvardab poomissurm, kuid lõpuks pääseb ta siiski hädaohust. Esimese novelli moraal on see, et pilge, mis oli sihitud teise vastu, eriti asjade puhul, mis austust väärivad, päärdub tagasi pilkaja enese vastu, mõnigi kord talle endale kahju tehes. Jutt räägib Treviose linnas, kus elas üks väga vaga ja laitmatu pakikandja Arrigo. Kui mees suri hakkasid linna peakiriku kellad äkki helisema, ilma, et keegi neid oleks puutunud. See oli suur ime ja peale seda peeti Arrigot pühakuks. Tema laip viidi, kui pühadus peakirikusse. Kirkusse tulid kõik vigased ja sandid kokku, et nad laipa puudutades terveks saaksid. Samal ajal juhtusid
1996 Orav D. Wood Kiigepuu 1997 Arno, Ants M. Karusoo Kured läinud, kurjad ilmad 1997 Nicholas Nickleby C. Dickens Nicholas Nickleby 1998 Sir Irons Shakespeare Kuningas Richard III tragöödia 1998 Prior Leonardus M. Kõiv Kuradieliksiir 1998 Jackson T. Stoppard Armastuse leiutajad 1998 Arnu O. Luts, M. Unt Täna õhta kell kuus viskame lutsu 1999 Rene Gallimard D.H.Hwang M Butterfly 2000 Don Juan Moliere Don Juan ehk Sevilla pilkaja 2000 Mortimer Brewster J. Kesselring Pihlakavein 2000 Orin H. Ashman Väike õuduste pood 2000 Pasun P. Calderon Elu on unenägu 2001 Mart Tuisk E. Rannet Kadunud poeg 2002 Artur S. Mrozhek Tango 2002 Eric Swan Michael Cooney Rahauputus 2002 Shmuel Sprol Hanoch Levin Kummikauplejad I 2003 Padraic M. McDonagh Inishmore'i leitnant 2004 Benzo-Benozzo Madis Kõiv Finis nihili 2004 Sir Percival Glyde Wilkie Collins N A I N E VA L G E S
1977. aastal. Siiamaani on ilmunud sellest sarjast üksteist teost, neist viimane 2002. aastal. "Minge üles mägedele" jutustab ühe Lõuna-Eesti perekonna lugu. Autor põimib kokku fiktsiooni ja ajaloo, kirjakeele ja tartu murde ning eraelulise ja ühiskondliku plaani, moodustades panoraami Põhja-Liivimaa elust 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses. Romaanid on koondatud kolme köitesse: esimeses köites "Puud olid, puud olid, hellad velled", "Võim", "Vald", "Aja pilkaja välja" ja "Must sõda"; teises köites on esindatud "Umbne suvi", "Metsaline näitab ennast", "Peremees võtab naise" ning "Muld lõhnab"; kolmas köide pole veel ilmunud, kuid kaks romaani on: "Valge lind" ja "Naised ja pojad". Kui "Minge üles mägedele" on kõige suurem ettevõtmine Mats Traadi poolt, siis kõige esinduslikum teos on "Tants aurukatla ümber", mis ilmus 1971. aastal. Romaan käsitleb eesti taluelu XX sajandi algusest keskpaigani. Suursündmuseks on aurukatla jõudmine
Ratsionalism ei köitnud teda, iroonia ja vaimukus. Loomalood, milles loomad kehastavad kõikvõimalikke karaktereid. Ei rõhuta üleliia lõppmoraali, pigem on olukord tähtis. Sügavalt vastumeelne võimude omavoli, demagoogia, silmakirjalikkus. 17.Barokk-draama (XVII saj.): Calderón (Elu on unenägu, Suur maailmateater; valimikus „Hispaania pärand“ komöödiad Nähtamatu daam, Armastusega ei tehta nalja); Tirso de Molina Sevilla pilkaja ja kivist külaline) Usuteema süvenemine draamas. Lava tulvil liikumist, mida ei ahista aja- ega kohapiirangud. Tõsine seguneb lõbusaga. Sümboolika ja allegooria jõuline laienemine. Tirso de Molina: kirjanikunimi. Näidendid tõsisetel usuteemadel, ilmalikud mineviku- ja kaasajaainelised teosed (mõõga ja mantli komöödiad). Psühhologiseeritus, tegelaste mõtte- ja tundevarjundite oskuslik edasiandmine. „Sevilla pilkaja ja kivist külaline“- alus don Juani kujule uusaegses kultuuris
värsisüst. Paul Fleming(1609-40) 17saj suurim Sks poeet. Opitzi õpil; käis Tln, armus Elsasse; suhtles Eestis kaupmeestega, kõrg- ja keskkihiga. Draama- arenes kiiremini Ing ja Hisp-s. Draama kuldne sajand kestis 16.s keskpaigast 17.s keskpaigani. Hisp rahvusdraama rajaja oli Lope de Vega. Bteater- mitmekesine temaatika, palju liikumist, uhked dekoratsioonid; tekkis ooper ja operett. Tirso de Molena- teosed annavad edasi tegelaste mõtte ja tundevarjundi; kuulsaim näidend "Sevilla pilkaja ja kivist külaline". Pedro Calderón de la Barca- Eur suurim baroki dramaturg; esindab küpset barokki; ülistab inimese sisemist vabadust; sümbolid, allegooria esipl; peateos "Elu on unenägu". Klassitsism- Tekkis barokile vastukaaluks Pr-l; eksisteeris Eur kultuuris 17.& 18s. Luules hinnati puhtaid riime& ranget vormi. DR. Klassits tragöödia- pidi olema ainult värssteos; vaatusi pidi olema 5; valitsev värsivorm oli aleksandriin; tegelased pidid
hakkasid ülistama kuningat *tähtsate riikide ja üldinimlike probleemide käsitlemine *kodanlusele toetuv kuningavõim rajas ühtse rahvusriigi 3.OLULISED AUTORID JA TEOSED BAROKK Hisp: *B.Gracian ,,Vaimuteravus ja loovuse kunst" *L.de Gongora ,,Üksindused" *F.de Quevedo ,,Unenäod" ,,Kelm don Pablose elukäik" Saksa: *M.Opitz ,,Raamat saksa poeetikast" *P.Fleming *Tirso de Molina draama- ,,Kahtluse pärast hukka mõistetud" komöödia-,,Sevilla pilkaja ja kivist külaline" ,,Vaga Marta" *P.Calderon de La Barca ,,Armastus,au ja võim" ,,Kindlameelne prints" ,,Zalamea kohtunik" ,,Õhu tütar" ,,Imevõlur" ,,Elu on unenägu" ,,Suur maailmateater" KLASSITSISM Prants: *Rene Descartes ,,Arutlus meetodist" *Nicolas Boileau ,,Luulekunst" *Jean de La Fontaine ,,Värssjutud ja novellid" ,,Valmid" *Pierre Corneille ,,Cid" ,,Horatius" ,,Cinna" ,,Polyeuctus"
Möllavadkires, elu reaalsed tungid ja tõukejõud. Tegelaste hingeelu kujutamine on peen ja tundlik; tegelaste eneseanalüüs laieneb rohketes monoloogides. Tirso de Moline (1571-1648) Kirjutas näidendeid usuteemadel, oli munk ja vaimulik. ,,Kahtluse pärast hukka mõistetud" (1635) ,,Vaga Marta" (1636) ilmalik, mineviku ja kaasaajaaineline teos. Tema teosed on psühholigiseeritud, tegelaste mõtte- ja tundevarjundid on oskuslikult edasi antud. Tuntuim näidend ,,Sevilla pilkaja ja kivist külaline" (1618-1621, avald 1630) Selles pani ta aluse Don Juani kujule uusaegses kultuuris, ainestik hispaania folkloorist (kuju loomiseks) Tegevuspaigad vahelduvad selles teoses väga tihti. Calderon (1600-1681) Religioosne ja eksistentsiaalne draamalooming. Tema draamade ideed olid kooskõlas vastureformatsiooni vaimuga. Ülistas inimese sisemist vabadust. Barokkdraamades on oma koht lüürikal ja huumoril, tegelased väljendavad tundeid. Sümbolid
tragöödiad. · Kergemad vormid ainult salongides · Hindas loodust hinnanud kirjanikke, nagu Boccaccio, Rabelais. Osad erootilised jutud keelati ära, mis ta tegi. · Sädelev iroonia, vaimukus ,,Valmid". · Loomajuttudele omane inimolukordade, seltskonnaelu jne maiste nõrkuste esile toomine. · Pooldab kooskõla loodusega 16. Barokk-draama (Calderón Elu on unenägu, Suur maailmateater; Tirso de Molina Sevilla pilkaja ja kivist külaline; ka valimik Hispaania pärand: Calderón Nähtamatu daam, Armastusega ei tehta nalja) Üldist · Euroopa barokkraama ehedamad näited 17. sajandi Hispaaniast. · Lope de Vega printsiibid kehtivad endiselt: Lava tulvil liikumist, tõsine seguneb lõbusaga; temaatika mitmekesisus · Uus nüanss: sümboolika ja allegooria jõuline laienemine. Teadlik püüdlus suurtele üldistustele.
de danzar`` viited elumängule, valikuid võivad olla keerulised. ,,El perro del hortelano`` irooniline näidend seisuslike arvamuste suhtes, Lope de Vega üldine hoiak, loomulikkuse poolt. Sellel ajal kirjutati väga palju. Juan Ruiz de Alarcon 17.saj. esimese veerandi looming; stiilsed karakterkomöödiad. ,,La verdad sospechosa`` 1680.a. alguses kirj. Guillen de Castro ,,Las mocedades del Sid`` Tirso de Molina. säilinud 80 näidendi ringis. Don Juani müüt. ,,Sevilla pilkaja ja kivist külaline`` väga filosoofiline teos, eksistentsiaalne plaan. Värssnäidend, lüürilised osad. Maagilised motiivid, ühendatud kaks poolsust. Junn- teener. 19.10.10 Balthasar Gracian- tema arvates suurimad romaanid, mis olid loodud: ,,Don Quijote", ,,Criticon", ,,Gulliveri reisid" Oli ajastu kirjandusfilosoof. Gracian jäädvustab ainult barokile omaseid põhimõtteid. Montaigne´ist tulevad ideed Graciani üle. Bunyan- ,,Pilgrim´s progress" Allegooriline romaan
Noorest merehädalisest, kes heidetakse laevahuku järel hüljatud saarele. Seal satub ta pulmapidustustele, palju müüte ja mütoloogiliso olendeid. Gongora üks vasteseid oli ka Lope de Vega, sest tema stiil oli väga testsugune ja paljud tuntud luuletajad üritasid Gongorat naeruvääristada. Sonett soneti tegemisest. Neiu Violanta palub tal soneti kirjutada. Sonetti on raske teha sest peab tegema neljakordseid ja kolmekordsei riime. 4-4-3-3. Lope de Vega ei olnud kõige hullem pilkaja, hullem oli Francisco de Quevedo (1580-1645) ajastu õks suurimaid luuletajaid, kuid teoseid on mitmekesisemalt. Proosateosed on tal tuntumad rahvusvaheliselt, on rohke kroteskiga, väga satiirilised. Oli üks suuremaid luuletajaid, kuulus õukonda, ka tema vanemad olid kõrgaadlikud. Jaan Undisk on kirjutanud teose näidendi "Quevedo", seda on lõpuks otsustatud ka lavastada, mis räägib Quevedo konfliktist tollase peaministriga Felipe IV valitsuse all
barokkdraamasse. Tirso de Molina Tirso de Molina oli vaimulik näitekirjanik. Ta kirjutas näidendeid tõsistel usuteemadel nagu valikuvabadus ja ettemääratus. Lisaks usulistele näidenditele kirjutas Molina ka mineviku- ja kaasajaainelisi teoseid nagu mõõga või mantlikomöödiad. Tema tegelased on äärmiselt psühhologiseeritud. Ta annab oskuslikult tegelaste mõtteid ja tundeid edasi. Tirso de Molina sai kuulsaks näidendiga „Sevilla pilkaja ja kivist külaline“, kus ta pani aluse don Juani kujule uusaegses kultuuris. Tirso de Molina on saanud mõjutusi hispaania folkloorist, kust ta leidis tõuke don Juani tegelaskuju loomiseks. Tema näidenditel puudub ajalooline täpsus. Tema näidendites vahelduvad tegevuskohad ja kasutab tegelastena maisete ihadega inimesi nagu don Juan. 22. Klassitsistlik tragöödia, Corneille ja Racine Klassitsistlik tragöödia
Rousseau mõju · Rousseaul täiesti uut moodi revolutsiooniline mõtlemine · Kui Prantsuse revolutsioon radikaliseerub, kogub Rousseau tõlgendus populaarsust · Oluline mõju ka 19.-20. saj. rahvusaatele: igal rahval on õigus moodustada oma riik. Valgustus ja religioon 1.Deism: Populaarne tõlgendus ... Jumal on loonud maailma, aga seejärel ei sekku asjadesse 2.Ateism: haruldane (Voltaire kuulus pilkaja, kes võitleb usuvabaduse ja sallivuse eest) Louis XIV (1754-93, valitses 1774-92) · Louis XV introvertne ja kohmakas pojapoeg · Abiellus 1770 Austria Marie Antoinettega (,,Madam defitsiit, ,,austerlanna") · Saab aru, et majandust tuleb reformida, aga ei saavuta tulemusi · Majandusreformid ebaõnnestuvad: 1. Minister Turgot (1774-76) vabastab viljakaubanduse hinnad ...leivahinna kiire tõus ja Pariisi tööliste mäss ...reformid seiskuvad
(Quevedo Valik luulet (esindab barokset vastandite ühendamist, surmateemaline luule, mis ühendab vastuolusid näiva ja tegelikkuse, kehalise ja hingelise vahel. Suurimaid groteski kirjanikke eur-s pärast Rabelais'd). La Fontaine'i Valmid (Kaalepi ja Krossi tõlked MKL-s), Maailma kirjanduse lugemikus Aspel, John Milton, Paul Fleming, John Donne (teda tõlkinud näiteks PE Rummo) 17) Barokk draama. (Carderon Elu on ülenägu, Suur maailmateater; Tirso de Molina Sevilla pilkaja ja kivist külaline; ka valimik Hispaania pärand: Calderon Nähtamatu daam, Armastusega ei tehta nalja (Don Juani müüt saab siit alguse. Hääldus hispaaniapärane!).) 18) Klassitsistlik draama (Moliere'i näidendid. Tema don Juan on juba prantsuse hääldusega, aga lähtub ikkagi algsest hispaania Tirso de Molina Don Juanist). I Keskaeg Keskaeg on väga pikk periood, alguseks u 5. sajand (lääne-rooma imp lagunemine 5. saj-l). Lääne eur-s keskaeg lõppeb 15
viinud kuningriiki hukatusse. Tirso de Molina oli munk ja vaimulik. Ta kirjutas näidendeid tõsistel usuteemadel, nagu valikuvabadus ja ettemääratus, ja ilmalikke mineviku- ja kaasajaainelisi teoseid, nagu mõõga ja mandli komöödiad (,,Vaga Marta"). Molina teostes on silmapaistev tegelaste psühhologiseeritus, nende mõtte- ja tundevarjundite oskuslik edasiandmine. Maailmakuulsuse tõi Molinale näidend ,,Sevilla pilkaja ja kivist külaline", milles ta pani aluse don Juani kujule uusaegses kultuuris. Tõukeid elupõletajast naistevõrgutaja tegelase loomiseks sai ta hispaania folkloorist. Molina pöördub, nagu Vega, keskaegse ainese poole. 18) Klassitsistlik draama Klassitsism (sks Klassizismus) kirjandusvool, mille võrsed tärkasid renessanssi rüpes Itaalias 15.saj ja mis saavutas õitsengu 17. ja 18 saj enamikus Euroopa kirjandustes, eeskätt Prantsusmaal
traditsioonilise travestia moraal. Tirso moraal on teisest vallast, ta näitab kuidas see vale, millega don Martin nõustus, toob endaga kaasa järjest rohkem uusi valesid. Tema jaoks hakkab toimuma midagi sellist, mis tundub talle juba reaalsusena laseb patu maailma sisse ja pärast ei suuda seda juhtida, patt pöördub tema enda vastu. Kuna tegemist on komöödiaga, siis peab lõppema õnnelikult, lõpp kuidagi kunstlik. Väga tugev dramaatiline alge aga selles. ,,Sevilla pilkaja ja kivist külaline" mõõga ja mantli komöödia. Näidend Don Juanist. Tirso oli esimene, kes lõi Don Juani kuju. Tema oli selle süsee Euroopa kirjandusse tooja. Kõik järgnevad on variatsioonid Tirso Juanist. Tirso Juani põhiomadus on ülim EGOISM! Tirso Juan on absoluutne tarbija, tema elu on ääretult mehhaaniline. Hakkab midagi soovima, ihaldama, mõtleb plaani välja ja saab soovitu kätte, samal hetkel kaotab huvi selle asja vastu ning ei tea, mida sellega peale hakata
Kreeka viljakusjumal, Zeusi ja Teeba printsess Semele poeg. Dionysost kummardati looduse loova jõu jumalana, hiljem sai temast joovastuse ja ekstaasi jumal. Dionysose auks peeti igal aastal kevadel pidustusi. Dionysose kultusest on arenenud kreeka tragöödia ja komöödia. dispositsioon vt süzee. distihhon kahevärsiline stroof. Vt ka stroof. dogma muutumatu ning tõestuseta õigeks peetav tees, seisukoht või reegel. don Juan hispaania legendikangelane, ülbe pilkaja ja naiste võrgutaja algkuju, kelle nimest on tuletatud nimetatud mehetüüpi tähistav sõna donzuan. Kirjanduskangelasena on teda oma teostes kasutanud Moliére (16221673) ja Aleksandr Puskin (17991837). don Quijote Miguel de Cervantes Saavedra (15471616) maailmakuulsa romaani peategelane, äpardunud rüütel, kes püüab loetud rüütliromaanide vaimus kangelastegusid korda saata. Don Quijote on kurva kuju rüütli algtüüp.
» Lepatriinu laotas tiivad laiali ja lendas asja järele vaatama, mis poissi sugugi ei üllatanud, sest ta teadis juba ammu, et see put ukas oli väga kergeusklik tulekahjude suhtes, ta oli korduvalt tema lihtsameelsust proovinud. Siis tuli üks ümmargune mardikas ja Tom puudutas teda, et näha, kuidas ta jalad keha ligi tõmbab ja teeskleb, nagu oleks ta surnud. Linnud sädistasid selle aja peale juba kõigest jõust. Irvräästas, põhjapoolsete osariikide pilkaja, lendas puu otsa Tomi pea köhal ja hakkas ülilõbusas t ujus oma naabreid järele ahvima. Siis laskus kilava häälega ähk sinise leegina välgatades alla, istus peaaegu poisi käe ulatuses oksale, kallutas pea ühele küljele ja silmitses võõraid elava uudishimuga. Hall orav ja üks suurem rebasetaoline loomake ruttasid mööda, tõustes aeg-ajalt istukile, et poisse silmitseda ja nende peale turtsuda, sest metsikud olendid polnud arvatavasti kunagi varem inimesi näinud
» hüüdis d'Artagnan. «Kas tõesti, härra?» küsis tundmatu rahulikumalt kui kunagi varem. «Noh, selleks on teil täielik õigus.» Ta pööras kannal ringi ja tahtis astuda kõrtsi peaukse kaudu, mille ees d'Artagnan oli saabudes näinud saduldatud hobust. D'Artagnani iseloom aga ei lubanud niisama lihtsalt lasta käest meest, kes oli julgenud teda solvata. Ta tõmbas mõõga täielikult tupest ja tormas võõrale järele, karjudes: «Pöörduge ümber, pöörduge ometi ümber, härra pilkaja, muidu taban teid tagumikku!» «Mind tabada?» ütles too kannal ringi pöörates ja noormeest võrdse hämmelduse ning põlastusega silmitsedes. «No-noh, mu kallis, te olete ogar!» Seepeale lausus ta tasa ja otsekui endamisi: «Lausa vihastav! Missugune leid Tema Majesteedi jaoks, kes kõikjalt otsib vapraid mehi musketärideks.» Ta jõudis vaevalt lõpetada, kui d'Artagnan virutas talle metsiku mõõgahoobi, ja kui ta
annaabi.ee 
