KALEVIPOEG 15, 16, 17 Kui Kalevipoeg kodu poole kõndis, kihutasid ta kannul Vanakurat koos 70 selliga. Vanakurat aias Kalevipoega taga, kuna ta tahtis, et Kalevipoeg oma võla tasuks. Seejärel kurat küsis, et kas Kalevipoeg on tema asju põrgust kaasa võtnud. Kalevipoeg sai aru, mis Vanakurat küsib ja vastas pilgates, et vist võttis need asjad kaasa. Lõpuks Kurat küsis, et kas Kalevipoeg tahab temaga tülli minna ja siis Kalevipoeg vastas pilgates jälle , et võib ka , ning järgmine kord tuleb ja teeb kuradi varakambreid tühjendama. Sellepeale tormas Vanatühi minema. Kui videvik jõudis kätte, Kalevipoeg oli väsinud, heitis lauakoorma seljast, istus murule, sõi ja jõi ning ning jäi magama. Uni aga ei tahtnud tulla, kuna tal keerlesid peas mitmed mõtted ja sõnumid, mis ta oli saanud
edasi liikudes koomilise fookusesse asetatakse kõik ühiskonnakihid ja muheda naeruga kollektsioneeritake inimeste nõrkusi ning eelarvamusi. Rütmilises ja riimilises proosas kirjutatud komöödia "Sinimandria" (1927) keskendab tähelepanu loomingu probleemidele, mis käsitlemist leiavad veel mitmes teiseski näidendis ja novellis. Sõjajärgsel ajal kirjutatud näidendeis "Rotid" (1946) ja "Küpsuseksam" (1949) on Raudsepp pearõhu asetanud jälle ellusuhtumise küsimustele, pilgates eriti igandlikku inimeste teadvuses, kuid saavutamata endist taset. "Mikumärdi" (1929) Käsitleb kaasaegset külaelu. Probleemid, mis komöödias esile tõusevad, olid kõige aktuaalsemad; suurperemeeste laiutamine riiklikus elus, popsi ja peremehe vahekord pärast 1926.aasta popsiseadust, haritlaste üleproduktsioon. Kõigi viie vaatuse tegevus toimub Mikumärdi taluõuel. Keskse intriigi kujundavad peremehe ja popsi konflikt seoses
Sajandi Itaalias humanismi esiisadeks. Raamatus ,,Dekameron" kirjeldab Giovanni Boccaccio inimeste pahesid, neid laites või nende üle nalja heites, teisalt tõstab ta aga esile leidlikust ning kavalust. Arvatakse, et idee kirjutamiseks sai ta tõenäoliselt Dante ,,Jumalikust komöödiast". Millised olid autori eesmärgid? Teose eesmärgiks võis olla soov jagada õpetussõnu tolle aja inimestele. Seda teeb ta läbi musta huumori, pilgates tihtipeale loos leiduvaid tegelasi. Raamatust võib leida õpetlikke lugusid, selle kohta kuidas naine tüssab meest ja vastupidi ning kinnitust kuldsele mõttele ,,Pada sõimab katelt, ühed mustad mõlemad". Hea näite selle kohta annab novell, kus abtiss, kes peab armukest läheb sama patu eest nunna õpetama ja hukka mõistma, kuid tema hooletuse tõttu tuleb välja, et ka ta ise pole nii vooruslik, kui välja laseb paista. Teisel juhul
Monterone; õukondlased: Marullo, Borza, Krahv Ceprano; bandiit Sparafucile; bandiidi õde Maddalena; gilda teenijanna Giovanna. 1. vaatus Õukonnaball Mantua hertsogi lossis. Kergemeelse elunautijana tuntud hertsog jutustab oma sõbrale tundmatust neiust, keda ta on kohanud juba kolmel kuul pühapäevastel palvustel. Ballil on ka hertsogi lahutamatu kaaslane, küürakas õuenarr Rigoletto, keda tema terava keele pärast õukonnas ei sallita. Ka sellel ballil teritab Rigoletto oma keelt, pilgates krahv Cepranot. Õukondlane Marullo on teada saanud, et Rigolettol on armuke ning kättemaksuks kõigile õukondlastele langenud solvangute ja Ceprano alandamise eest otsustatakse neiu röövida veel samal ööl. Saabub krahv Monterone, kelle tütre hertsog on rüvetanud. Rigoletto mõnitab teda kogu õukonna ees. Monterone neab nii hertsogit, kui tema öuenarri Rigolettot. Rigoletto varjab oma majakeses meeilma eest oma aaret tütar Gildat. Koduväravas peatab narri
Sisukokkuvõte Itaalia keeles, eestikeelsete subtiitritega. Tegevus toimub 16. sejandil Mantuas ja selle lähiümbruses. 1. vaatus Õukonnaball Mantua hertsogi lossis. Kergemeelse elunautijana tuntud hertsog jutustab oma sõbrale tundmatust neiust, keda ta on kohanud juba kolmel kuul pühapäevastel palvustel. Ballil on ka hertsogi lahutamatu kaaslane, küürakas õuenarr Rigoletto, keda tema terava keele pärast õukonnas ei sallita. Ka sellek ballil teritab Rigoletto oma keelt, pilgates krahv Cepranot. Õukondlane Marullo on teada saanud, et Rigolettol on armuke ning kättemaksuks kõigile õukondlastele langenud solvangute ja Ceprano alandamise eest otsustatakse neiu röövida veel samal ööl. Saabub krahv Monterone, kelle tütre hertsog on rüvetanud. Rigoletto mõnitab teda kogu õukonna ees. Monterone neab nii hertsogit, kui tema öuenarri Rigolettot. Rigoletto varjab oma majakeses meeilma eest oma aaret tütar Gildat. Koduväravas peatab
Mari on jälle vihane ning karjus Tiinale ,,Libahunt!" Tiina saika vihaseks ning ütles, et Margus tahab teda. Rahva seast kostub ka sõna ,,libahunt". Tiina ütleb, et ta on uhke, et ta on hunt, sest see saab olla looduses vabalt ning seal teda ei kiusata, kuid inimeste seas narritakse teda. Tiine põgenes metsa. 4. Vaatus Tiina ei olnud tulnud koju 4 päeva. Margus oli juba mures, sest enne on Tiina kolmandal päeval koju tulnud. Isa küsis pilgates Marguselt, et kas Tiine pole veel koju tulnud. Margus sai vihaseks ja ütles, et ei ole. Kuid siis tuli keegi ukse taha. See oli Tiina. Margus oli väga õnnelik. Tiina ei saanud sõnagi suust. Siis ütles peremees, et ta ise tegeleb Tiinaga. Peremees ütles ka nüüd Tiinale, et see on libahunt. Tiina ütles, et nad oleksid võinud ta esimene kord metsa jätta, kuid nüüd ta peab siin piinlema. Tiina kutsus Margust endaga metsa kaasa, et seal nad saaksid elada koos ja abielluda
Margus sai endale Tiina ja Mari sai endale Märdi. Mari on jälle vihane ning karjus Tiinale ,,Libahunt!" Tiina saika vihaseks ning ütles, et Margus tahab teda. Rahva seast kostub ka sõna ,,libahunt". Tiina ütleb, et ta on uhke, et ta on hunt, sest see saab olla looduses vabalt ning seal teda ei kiusata, kuid inimeste seas narritakse teda. Tiine põgenes metsa. 4. Vaatus Tiina ei olnud tulnud koju 4 päeva. Margus oli juba mures, sest enne on Tiina kolmandal päeval koju tulnud. Isa küsis pilgates Marguselt, et kas Tiine pole veel koju tulnud. Margus sai vihaseks ja ütles, et ei ole. Kuid siis tuli keegi ukse taha. See oli Tiina. Margus oli väga õnnelik. Tiina ei saanud sõnagi suust. Siis ütles peremees, et ta ise tegeleb Tiinaga. Peremees ütles ka nüüd Tiinale, et see on libahunt. Tiina ütles, et nad oleksid võinud ta esimene kord metsa jätta, kuid nüüd ta peab siin piinlema. Tiina kutsus Margust endaga metsa kaasa, et seal nad saaksid elada koos ja abielluda
ääres väikeses Argentuili külas kus ta maalis oma tuntuimad tööd. 1872 maalis ta oma 5 tuntuima töö ,,Impressioon. Tõusev päike" (vt. Lisa 2.), mis kujutas La Havre sadamat päikesetõusul. See töö tõi pöörde kunstiajalukku ja alguse sai uus kunstivool. Kunstikriitik Louis Leroy, kes oli graveerija, maalikunstnik ja menukas näitekirjanik, kirjutas selle näituse kohta mahategeva retsensiooni ajalehes Le Charivari. Pilgates ühe tollal tundmatu kunstniku maali, pani ta artiklile pealkirjaks ,,Impressionistide näitus", pannes kogemata voolule nime. Monet huvitus eelkõige suurtest vabaõhustseenidest ja õppis hindama päikesevalgust. Selleks, et päikeselise päeva meeleolu ja valgust jäädvustada, pidi ta töötama kiiresti, mistõttu nägid tema teosed välja rutakad ja lõpetamata. Peamiseks pildi allikaks polnud mitte süzee vaid selle kujutamise viis
Ta on autoe, lavastaja ja näitleja. Kuhjab palju vaenlasi. Tervis läheb kehvaks. ,,Ebahaige" kujutab haiguse ette ja paar tundi parast etendust ta sureb. Tal olid pikad juuksed. ,,Commedia dell' arte"(Itaalia rahvakomöödia" Välja kujunenud Karnvali pidustustest. Muusika, sõna, tants. Kasutatakse pantoniini. Kindlad tegelastüübid: 2 armastavat paari ja koomiline vanamees ja teenijaskond. (Pantolane: ,,Armastus kolme apelsini vastu") Näidendid: ,,Naeruväärsed eputised" pilgates kõrgseltskonna eputust ja peenutsust. Kodub vaenlasi ,,Meeste kool ja naiste kool" armastsprobleemid, õeldes sellega, et naistel on õigus armastusvabadusele. ,,Tartuffe" on sisukamaid. Lugu petisest kirkiku mehest, kes vagaduse maski all püüab ära petta. Kiriku all. Laste ahistamis probleemid. ,,Don Juan" pettus armastuse tasemel. Liiderlik noormees armastab ja lõpuks maksab elu talle kätte. Keeruliseim ,,Misantroop" inimese põlgner, tihkaja vaidlesid inimeste probleemide üle
huvitav selle poolest, et vene keel on selle meilt laenanud, ning sealt laenati see edasi ukraina ja valgevene keelde. (Uibo 2011: 20) 7 3. Pahupidi kadakasaksad. Rahvaetümoloogiaid eesti keelest 20. sajandi esimesel poolel vohas Eestis kadakasakslus. Jõukamad eestlased arvasid, et nad on paremad kui talupojad. Selle paremuse väljendamiseks hakkasid nad rääkima saksa keeles ning võtsid ka mõningaid baltisaksa sõnu üle eesti keelde. Vaesemad talupojad hakkasid neid inimesi pilgates kadakasaksadeks nimetama. Kohalikud sakslased ei tunnistanud tegelikult neid isehakanuid ja kutsusid kadakasakslasi õlgjunkruteks ehk poolsakslasteks. (Rätsep 2012: 11) Huno Rätsep kirjeldab rahvaetümoloogiat kui püüet asendada võõras sõna kõlalt enda omaga. Rahvakeelseteks mugavndusteks võib pidada sõna kadalipp, mis on toodud eesti keelde laensõnana vanarootsi keelest. Kadalipuks nimetatakse karistusviisi, mis tuli kasutusele 16. sajandi teisel poolel ning see
võimaldataks tööde üle ise otsustada selleks puhuks organiseeritud nn Hüljatute salongis (Salon des Refusés). Hüljatute salongi töid noomisid kunstikriitikud veel aastaid. Aastal 1874 korraldasid impressionistid (keda veel ei tuntud selle nime all) oma näituse. Kunstikriitik Louis Leroy, kes oli graveerija, maalikunstnik ja menukas näitekirjanik, kirjutas selle näituse kohta mahategeva retsensiooni ajalehes Le Charivari. Pilgates ühe tollal tundmatu kunstniku maali, pani ta artiklile pealkirjaks "Impressionistide näitus". Leroy kuulutas, et Claude Monet' "Impressioon. Tõusev päike" ("Impression, soleil levant") on parimal juhul visand ning seda saab vaevalt pidada lõpetatud kunstiteoseks. Leroy kirjutas vaatajatevahelise dialoogi vormis: "Impressioon ma olin selles kindel. Ma just ütlesin endale: et see avaldas mulle muljet, pidi selles olema mingi mulje (...) ja milline vabadus, milline töötluse kergus
1871 kuni 1878 elas ta Sein`i ääres väikeses Argentuili külas kus ta maalis oma tuntuimad tööd. 1872 maalis ta oma tuntuima töö ,,Impressioon. Tõusev päike" (vt. Lisa 2.), mis kujutas La Havre sadamat päikesetõusul. See töö tõi pöörde kunstiajalukku ja alguse sai uus kunstivool. Kunstikriitik Louis Leroy, kes oli graveerija, maalikunstnik ja menukas näitekirjanik, kirjutas selle näituse kohta mahategeva retsensiooni ajalehes Le Charivari. Pilgates ühe tollal tundmatu kunstniku maali, pani ta artiklile pealkirjaks ,,Impressionistide näitus", pannes kogemata voolule nime. Monet huvitus eelkõige suurtest vabaõhustseenidest ja õppis hindama päikesevalgust. Selleks, et päikeselise päeva meeleolu ja valgust jäädvustada, pidi ta töötama kiiresti, mistõttu nägid tema teosed välja rutakad ja lõpetamata. Peamiseks pildi allikaks polnud mitte süzee vaid selle kujutamise viis
Petruccio otsustab Katharinat taltsutada. See tal ka õnnestub ja kahe keevalise iseloomuga inimese vahel süttib tugev armastus. Kõige poeetilisem komöödia dramaturgi loomingus on ,,Suveöö unenägu". Armuintriig, mis areneb looduses, seob Kreeka kangelasi, noori armastajaid, rahvausundist pärit haldjaid ja näitekirjaniku kaasaega kuuluvaid käsitöölisi. Shakespeare kujutab müüti Pyramuse ja Thisbe õnnetust armastusest seda pilgates. ,,Windsori lõbusate naiste" olustik ja inimtüübid lähtuvad nn. ,,vana lõbusa Inglismaa" elust. Peategelane Falstaff, kes on aadlimehest elunautija, luiskaja ja teravmeelitseja, on saanud väga tuntuks. Komöödia jutustab tema kelmuste päevavalgele toomisest. Komöödia ,,Veneetsia kaupmees" on tõsisema tundepõhjaga. Aegmuatu on see eelkõige Shylocki tegelaskuju tõttu. Ta on küll ahne ja julm, aga Shakespeare kujutab teda ka rassistliku suhtumise ohvrina
Lisaks pidi rektor abistama ka toomkiriku pastorit jutlustamisel.( Põldvee 2008 ,161) Lempeliuse tagandamise ühe põhjuse illustreerimiseks toon siinkohal katkendi Aino Kalda ,,Reigi õpetajast". (,,See sündis nimelt päeval, kui kooli uuriti parajasti Erasmi libellus de civilitate morum, et üks Doomskooli poiss, kes oli suurest ja vägevast maa-aadeli suguvõsast, kuid muidu kõige suurem võrukael ning üleannetu, torkas enese ees istujat poissi pussnoaga selga, labaluie kohale, pilgates nõnda Erasmuse vagasid õpetusi. Senest üleannetusest (kuigi haav oli hoopis tühine!) sündis suur kisendamine ning kära, ja Rector ise kutsuti sinna. Siis jäin mina kahekesi süüalusega, ega olnud muid päältnägijaid juures. Ja kuigi mina peaksin kõik otsast pääle kannatama, mis minu hing ja ihu on kannatanud, ja mina peaksin põlema puhastamise tules, nagu õpetab, tõsi küll valesti Paapst, seesinane
ta tema vigu ei näe. (Märdi kortsus kulmu abiellumisel nähes.) Aga ära sa usu, Märt, ega ma teda ei võta elades! MÄRT: Minu kanapojukene! Aga räägi nüüd, mis ema siis ütles, et mulk kosja tulla tahab? kosjakombestik MAIE: Ema – ei nüüd – emal oli hea meel küll, ütles aga, et oleksime ka ennegi võinud temale nimetada, ja et nüüd vahest ei saa värsket õlut kottu = kodust enam – ja (mõttes) kanad on ka kottu kaugele läinud – MÄRT (pilgates niisama): Ja seapõrsad, vasikad ka veristamata – (Naerdes.) Oh teie, naised, olete kõik ühe veega ristitud! MAIE (naeratades): Naera peale – ei tea, kelle otsa teie, mehed, vahite, kui puudus kätte tuleb? Juba teiegi «leivast üksi» elate? MÄRT: No, ükspuha, jätame, tuikene, selle jutu täna veel pooleli. Ma mõtlen: kui nüüd isa mulki väimeheks ei võta, mis siis? MAIE (tuhinal seletades): See'p see minugi suur Peetri mulkide hirm oli, Märt
välja vaadates päike paistmas läbi veeauru ja esiplaanil mõned turritavad laevamastid (...) minult küsiti kataloogi jaoks pealkirja, "Havre'i vaade" ei kõlvanud kuidagi ja ütlesin siis: "Pange "Impressioon" ['Mulje']."" Maal oli eksponeeritud 1874. aastal toimunud esimesel sõltumatul impressionistide kunstinäitusel. Kunstikriitik Louis Leroy, kes oli graveerija, maalikunstnik ja menukas näitekirjanik, kirjutas selle näituse kohta mahategeva retsensiooni ajalehes Le Charivari. Pilgates ühe tollal tundmatu kunstniku maali, pani ta artiklile pealkirjaks "Impressionistide näitus", pannes kogemata voolule nime. Leroy kuulutas, et Claude Monet' "Impressioon. Tõusev päike" ("Impression, soleil levant") on parimal juhul visand ning seda saab vaevalt pidada lõpetatud kunstiteoseks. Leroy kirjutas vaatajatevahelise dialoogi vormis: "Impressioon ma olin selles kindel. Ma just ütlesin endale: et see avaldas mulle muljet, pidi selles olema mingi mulje (..
fookusesse asetatakse kõik ühiskonnakihid ja muheda naeruga kollektsioneeritakse inimeste nõrkusi ning eelarvamusi. Rütmilises ja riimilises proosas kirjutatud komöödia "Sinimandria" (1927) keskendab tähelepanu loomingu probleemidele, mis käsitlemist leiavad veel mitmes teiseski näidendis ja novellis. Sõjajärgsel ajal kirjutatud näidendeis "Rotid" (1946) ja "Küpsuseksam" (1949) on Raudsepp pearõhu asetanud jälle ellusuhtumise küsimustele, pilgates eriti igandlikku inimeste teadvuses, kuid saavutamata endist taset. 18. Raudsepa Fenomen? 19. ,,Mikumärdi" lähivaatlus 1929 lavaklassika südamlik komöödia. Taasavastatud eesti küla teatrile, näidates üllatavalt head maaelu ja maatüüpide tundmist. Lugu kulgeb selle aja kaasajas ja on läbi tikitud viidetega päevapoliitilistele seikadele. Raudsepa pilkenooled tabavad poliitikute kemplemist, haritlaste üleküllust, moodsate linnadaamide eluviise jne
SAARE PIIGA. LAUL MEREST. Kalevipoeg läheb ema otsima, ta kargab kaljuservalt lainetesse ja ujus Soome suunas. Kalevipoeg sai juhatust taevatähtedelt. Kesköö võis juba käes olla, kui Kalevipoeg märkas meres saart. Ta soovis saarel puhata ja ujuski sinna. Enne kui Lkalevipoeg uinuda jõudis, kuulis ta lauluhäält, mis pajatas kaugest kaasast, kes ei saa tulla ja kellele ta tervisi saadab. Kalevipoeg leidiski neiu, kes kangastelgede taga laulis. Kalevipoeg laulis pilgates vastu, et mis seal kauget kahetseda, kui lähemal on hoopis parem peig. Piiga tuli uudistades lähemale, kus sattuski omal tahtel Kalevipojaga kõrvuti. Kalevipoeg kasutas piiga usaldust kurjasti. Piiga hüüdis appi, niiet ema-isa kuulsid. Isa kohkub, kui nii kanget meest näeb ja uurib, kust too pärit on. Kuuldes, et tegu on Kalevi ja Linda pojaga, libastus piiga ehmudes ja kukkus merre. Kalevipoeg hüppas talle järele, kuid ei leidnud piigat lainetest. Kalevipoeg hüüab saare
Karakterkoomikale tugineb ka H. Raudsepa "Vedelvorst" (1932), mis on kirjaniku teine tuntud külakomöödia. "Põrunud aru õnnistus" (1931), "Salongis ja kongis"(1933) ning "Mees, kelle käes on trumbid" (1938) naeruvääristavad kodanlike võimumeeste tegevust ja poliitilisi intriige, poliitiline allegooria peitub ka komöödias "Vaheliku vapustused" (1943). Pärast II maailmasõda jätkas Raudsepp oma loomingut, pilgates aegunut ja iganenut inimeste teadvuses. Tuntumad selle perioodi komöödiad on "Tagatipu Tiisenoosen" (1946) ja "Tillereinu peremehed" (1948). Komöödiakirjanikuna valdas Raudsepp hästi situatsioonikoomikat ja rahvalikult rikast keelt, mis võimaldas luua vaimukat dialoogi. Ta nägi ja kujutas kodanliku ühiskonna mentaliteeti ja selle kandjaid erekoomilises valguses, mis kindlustas talle populaarsuse. Eesti kirjandus- ja kultuurielu XX saj alguskümnendil. "Noor-Eesti" 1905
Väljaspaistev epigrammatik, Kirjanduslik pärand koosneb 15 raamatust. Epigrammid menukad. Umbes 3 veerandit tavalises värsimõõdus (eleegiline distihhon), selle kõrval 11.silbiline värss ja kolijamb. Leidub ka trad. epigramme (hauakirjad, pühendused), kuid domineerib pilkeline sisu, mis määrabki ta loomingu iseloomu. Värssides möödub terve galerii kujusid. Paljudes epigrammides puudutab ta kirjandusküsimusi, polemiseerides arhaistidega ja ,,õpetatud" luule pooldajatega, pilgates andetuid kirjanikke ja plagiaatoreid. Haarates laias kaares mitmesuguseid elunähtusi, jääb Martialise pilge siiski pealiskaudseks. Ka puudub tal enamasti moraliseeriv ja paljastav tendents, mis oli omane antiikaja satiirikuile. Mitte kriitika sügavus, vaid sõna tabavus, vaimukus ja elav, koomilisse liialdusse kalduv kujutlusvõimu on teinud Martialise üheks silmapaistvaimaks epigrammiklassikuks maailmakirjanduses.
rääkige reisimisest, kohalikest kultuuriväärtustest, kultuurist, spordist hoiduge kõnelemast teemal “mina”, ärge kiitke oma vara, tarkust ega rikkust, ärge hoobelge oma prominentsete tuttavatega ärge tüüdake teisi vanade anekdootide ja ammukuuldud lugudega olgu jututeema sissejuhatus lühike, kuid äratagu kohe huvi öelge komplimente, ärge rääkige mitte kellestki halba teisi külalisi pilgates ja haavates satute võõrustaja põlu alla vältige vigade parandusi, kuigi rääkija on kedagi või midagi segamini ajanud; soovides tõepoolest vaielda, tehke seda naeratades ja viisakalt stiilis “Vabandust, kuid julgen olla teisel seisukohal …” “ohtlikule teemale” sattununa olge mõistlik ja juhtige vestlus neutraalsele pinnale ärge võrrelge kedagi kellegagi olge kannatlik ja tähelepanelik kuulaja
Ei ole siis ka minu südames enam sädet lapsearmastust ega tänu - me oleme tasa! MARGUS {hädaldades). Tiina!... Missugune sa isa ja ema vastu oled! TIINA {nagu enne). Ei ole need mulle isa ja ema! Ja ei ole ka sinule isa ja ema, kui neil sinu vastu armu ega halastust ei ole! {Rahulikumalt.) Margus! Suures raamatus seisab - mees jätab isa ja ema maha ja hoiab oma naise poole. - {Pöörab minema.) Tule! MARGUS {õnnetult). Ja kuhu? Mõtle ise järele - kuhu! PERENAINE {nagu pilgates). Kuhu ta peab tulema, kust teid tagasi ei oodata? MARGUS. Ja kes meid paneb paari, kes meid kirikukirja paneb, kui mõisakirja ei ole! TIINA. Mina tean koha, kust meid keegi tagasi ei too. Laanes, soode ja rabade taga, kust kurg ka ainult lennates üle pääseb, on mägi, mäe sees allikas ja koobas. Ja paari? Paari paneb meid jumal. Tule, kui sa minu oma oled! PEREMEES. Haa! Asjata petad sa poissi! Sellel on aru peas! TIINA. Tule, Margus! MARGUS (on sõnadeta õnnetu).
eestlaste kauakasvatatud viha läbi surma. 97 XIV Mässavate talupoegade salgad kogunesid Tallinna alla pärast seda, kui lagedal maal viimne võõras oli surmatud või pagenud. Piirajate hulk k,asvas kuni kümne tuhandeni, kellel kõigil oli üks tahtmine: vabaduse eest võideldes võita või surra. Senine elu oli nende meelest nii jälgiks läinud, ei isegi surm neile paremate aegade hakatust tähendas. Nad valisid endale vanemaid, nende seast neli ülemat vanemat, keda saksad pilgates nende «kuningateks» nimetasid, ja saatsid saadikud Soome abi paluma. Viiburi piiskop lubas neile mehi laevadega saata, mille eest Tallinn pärast langemist Rootsi kuninga valitsuse alla pidi jääma. Linnas, kus rahvahulk maalt põgenejate läbi ülisuureks oli kasvanud, valitses hirm ja ahastus: Kardeti, et talupojad kõhe tormi hakkavad jooksma, ja siis oleks kõigil kuri ots oodata. Arvata oli, et vihale ärritatud talupojad linnarahvaga rohkem halastust ei'saaks tundma kui maaisandatega
sümboolikaohtra portaali vastu, selle piiskop Guillaume de Paris* poolt kivisse kirjutatud nõiaraamatu lehekülje vastu, kes ise kahtlemata oma hinge sellega hukka saatis, et ta sellele igavesele ehitusele, sellele pühale poeemile omalt poolt nii saatanliku 152 eeslehe lisas. Ülemdiakon Claude'i arvele pandi seegi, et ta põhjalikult läbi uuris ka püha Christophe'i hiigla-kuju ja selle pika mõistatusliku raidkuju, mis tol ajal seisis peaportaali juures ja mida rahvas pilgates Monsieur Legris'ks' kutsus. Igatahes võisid kõik tähele panna, kuidas Claude Frollo sageli tundide viisi istus kirikuesise madalal müüril ja vaatles portaali raidkujusid, uurides vahel rumalaid neitseid ümberlükatud lampidega, vahel tarku neitseid täidetud lampidega või välja arvestades vaatenurka, mille all portaali vasakul pool istuv voolitud ronk sihtis kuhugi salapärasele täpile kiriku sisemuses, kus kindlasti peidus pidi olema tarkade kivi, kui seda Nicolas Flameli keldris pole
meile aru andmata.» Siis ta pani ühelt poolt käe kuninga ümber ja Susan ning lõhkine mokk tegid sedasama teiselt poolt. Kõik plaksutasid käsi; trambiti vastu põrandat nii mis mürises, kuningas aga seisis, pea püsti, ja naeratas uhkelt. Doktor ütles: «Hea küll, ma pesen oma käed puhtaks. Aga ma hoiat an teid kõiki. Tuleb aeg, mil süda hakkab iiveldama, kui mõtlete sellele päevale.» Ja ta läks ära. «Hüva, doktor,» ütles kuningas, teda pilgates, «kui asi nii kaugel, siis saadame teie järele.» See pani kõik naerma; öeldi, et see oli suurepärane vastus. 26. P E A T Ü K K Noh, kui kõik olid läinud, küsis kuningas Mary Jane'ilt, kuidas lugu oli vabade tubadega, ja Mary Jane ütles, et neil oli üksainus vaba tuba, selle saavat onu William; onu Harveyle andvat ta oma toa, see olevat natuke suurem. Ta. ise tahtis minna õdede tuppa ja magada ajutisel asemel. Ja üleval pööningul oli väike kamber lihtsa sängiga. Kuningas
annaabi.ee 
