JUMALAD 1.5.Athena(Minerva) Athenat peeti Vana-Kreekas tarkusejumalanna. Ta oli ainult Zeusi tütar ning Zeus usaldas tema kätte oma egiidi ja piksenoole. Zeusi suhtus temasse kui lemmiklaps, ema tal puudus. Ta hoidis ühiskonnas alati õiglust. Minerva oli ka uhke sõdalane ja tuntud linnamüüride valvurina.
Helios viis oma poja koidul vankri juurde ja andis talle raske südamega rakmed üle. Poiss tormas tohutu hooga pilvedesse. Phaeton ei osanud hästi hobuseid juhtida ning hobused arvasid selle peale, et neid ei juhtinud keegi. Juhtus suur õnnetus ja paljud inimesed surid ja ning metsad põlesid selle pärast. Helios nägi oma paleest kõike pealt ja ta küsis Zeusilt abi. Ka Zeusi enda tempel oli leekides ja kui ta vahele poleks astunud oleks kogu maa põlenud. Zeus saatis Phaetoni poole piksenoole ning ta suri. Nümfid matsid ta surnukeha ning asetasid hauake hauakivi. Amor ja Psyche Elasid kord kuningas ja kuninganna. Neil oli kolm väga ilusat tütart, kuid noorim neist oli kõige ilusam. Ta oli veel kütkestavam kui Venus. Selle kauni neiu nimi oli Psyche. Tema õed abiellusid, kuid keegi ei julgenud Psyche kätt paluda. Venus oli Psyche peale kade, sest kõik imetlesid teda. Venus tahtis talle kätte maksta. Psyche vanemad läksid oraakli juurde, et teada saada kuidas
Helios viis oma poja koidul vankri juurde ja andis talle raske südamega rakmed üle. Poiss tormas tohutu hooga pilvedesse. Phaeton ei osanud hästi hobuseid juhtida ning hobused arvasid selle peale, et neid ei juhtinud keegi. Juhtus suur õnnetus ja paljud inimesed surid ja ning metsad põlesid selle pärast. Helios nägi oma paleest kõike pealt ja ta küsis Zeusilt abi. Ka Zeusi enda tempel oli leekides ja kui ta vahele poleks astunud oleks kogu maa põlenud. Zeus saatis Phaetoni poole piksenoole ning ta suri. Nümfid matsid ta surnukeha ning asetasid hauake hauakivi. Amor ja Psyche Elasid kord kuningas ja kuninganna. Neil oli kolm väga ilusat tütart, kuid noorim neist oli kõige ilusam. Ta oli veel kütkestavam kui Venus. Selle kauni neiu nimi oli Psyche. Tema õed abiellusid, kuid keegi ei julgenud Psyche kätt paluda. Venus oli Psyche peale kade, sest kõik imetlesid teda. Venus tahtis talle kätte maksta. Psyche vanemad läksid oraakli juurde, et teada saada kuidas
Kargas välja Zeusi peast täiskasvanuna ja täies relvastuses. ,,Iliases" kujutatakse teda pöörase ja hoolimatu lahingujumalannana, kuid teistes müütides on ta sõjakas ainult riigi ja kodu kaitsmisel võitluses välisvaenlaste vastu. Athena oli peamiselt linna jumalanna, tsivilisatsiooni, käsitöö ja põlluharijate kaitsja, ratsutamiskunsti rajaja, kes esimesena taltsutas hobuse, et inimesed saaksid seda kasutada. Athena oli Zeusi lemmiklaps. Zeus usaldas tema kätte oma piksenoole. Kolmest neitsilikust jumalannast oli tema kõige tähtsam.Hilisemas poeesias on Athena tarkuse, arukuse ja puhtuse kehastus. 6. Apollon (Apollo). Zeusi ja Leto poeg. Kutsuti ,,suurimaks kreeklaseks kõigist jumalaist".Apollon on ilus kuju Kreeka poeesias, meister muusik, kes lõbustab Olümpost oma kuldsel lüüral mängides.Samuti on ta tervendaja, kes esimesena õpetas inimesele tohterdamist.Kõige rohkem austatakse teda aga valgusejumalana, kelles pole mingit varju ja seega on ta tõejumal
Ateena linna kaitsejumalannana, võitis Poseidoni ja rajas õlipuuviljeluse. Austati kui võidutoojat. Tööosavusjumalannana kandis hoolt teaduse eest. Temalt kui muistse kaarikuvõidusõidu tundjalt õppisid inimesed hobuse ja vankri kasutamist, õpetas ka laevade ehitamist ning naistele ketramist ja kudumist, leiutas flöödi ja rajas areopaagil kohtu. Athena oli Zeusi lemmiklaps. Zeus usaldas tema kätte oma hirmuäratava egiidi ja hävitava relva, piksenoole. Kolmest neitsilikust jumalannast oli tema kõige tähtsam. Pühadeks olenditeks peeti öökulli ja madu, pühaks puuks õlipuud. Athenat on kujutatud enamasti esemetega, mis olid vajalikud sõjas: kilbi, kiivri, oda ja aigisega. Apollon (Apollo) 8 Apollon oli kreeka valgusjumal, samastatud ka päikesejumala Heliosega. Zeusi ja Leto poeg, Arthemise kaksikvend. Teda kutsuti "suurimaks kreeklaseks kõigist jumalaist"
Ateena linna kaitsejumalannana, võitis Poseidoni ja rajas õlipuuviljeluse. Austati kui võidutoojat. Tööosavusjumalannana kandis hoolt teaduse eest. Temalt kui muistse kaarikuvõidusõidu tundjalt õppisid inimesed hobuse ja vankri kasutamist, õpetas ka laevade ehitamist ning naistele ketramist ja kudumist, leiutas flöödi ja rajas areopaagil kohtu. Athena oli Zeusi lemmiklaps. Zeus usaldas tema kätte oma hirmuäratava egiidi ja hävitava relva, piksenoole. Kolmest neitsilikust jumalannast oli tema kõige tähtsam. Pühadeks olenditeks peeti öökulli ja madu, pühaks puuks õlipuud. Athenat on kujutatud enamasti esemetega, mis olid vajalikud sõjas: kilbi, kiivri, oda ja aigisega. Apollon (Apollo) Apollon oli kreeka valgusjumal, samastatud ka päikesejumala Heliosega. Zeusi ja Leto poeg, Arthemise kaksikvend. Teda kutsuti "suurimaks kreeklaseks kõigist jumalaist". Apollonit
Ateena linna kaitsejumalannana, võitis Poseidoni ja rajas õlipuuviljeluse. Austati kui võidutoojat. Tööosavusjumalannana kandis hoolt teaduse eest. Temalt kui muistse kaarikuvõidusõidu tundjalt õppisid inimesed hobuse ja vankri kasutamist, õpetas ka laevade ehitamist ning naistele ketramist ja kudumist, leiutas flöödi ja rajas areopaagil kohtu. Athena oli Zeusi lemmiklaps. Zeus usaldas tema kätte oma hirmuäratava egiidi ja hävitava relva, piksenoole. Kolmest neitsilikust jumalannast oli tema kõige tähtsam. Pühadeks olenditeks peeti öökulli ja madu, pühaks puuks õlipuud. Apollon Apollon oli Vana- Kreeka mütoloogias Zeusi ja Leto poeg ning jahijumalanna Artemise kaksikvend. Tema sümboliteks oli vibu, nool ja lüüra. Ta oli valguse-, ennustamise- ja muusika kaitsja. Talle allusid kõik muusad tema imeilusa välimuse pärast Apollon tappis Delfi lähedal draakoni, kes oli maaema Gaia laps ja elas Parnassose koopas
tabab Arest oma naisega armatsemas. Seejärel viivad patustajad olümplaste kohtu ette. Athena Athena (Minerva) oli Vana-Kreekas tarkusejumalanna, tööosavusjumalanna, muljetavaldav sõdalane ja tuntud linnamüüride valvurina. Iseäranis oli ta seotud Ateenaga - linn on temale pühendatud ning tema selle kaitsejumalanna. Ta oli Zeusi lemmiklaps ning Zeus usaldas tema kätte hävitava relva, piksenoole. Athena oli isale eriti lähedane, kuna sündis nimelt Zeusi peast. Tema juures kasutatakse kõige rohkem väljendit ,,hallsilmne" mida on tõlgitud kui ,,välgusilmne". Ta oli muistse kaarikuvõidusõidu tundja ning tema abiga
Pallas Athena (Minerva) Tema oli ainult Zeusi tütar. Ema tal polnudki. Täiskasvanuna ja täies relvastuses kargas ta välja Zeusi peast. Pallas Athena oli peamiselt linna jumalanna, tsivilisatsiooni, käsitöö ja põlluharijate kaitsja, ratsutamiskunsti rajaja, kes esimesena taltsutas hobuse, et inimesed seda kasutada saaksid. Athena oli Zeusi lemmiklaps. Zeus usaldas tema kätte oma hirmuäratava egiidi ja hävitava relva, piksenoole. Tema kirjeldamisel kasutatakse kõige sagedamini väljendit ,,hallisilmne" või, nagu seda mõnikord on tõlgitud, ,,välgusilmne". Kolmest neitsilikust jumalannast oli tema kõige tähtsam ning teda kutsuti neitsiks Parthenoseks ja tema templit Parthenoniks. Ateen oli temale kuuluv linn; oliivipuu, mille ta lõi, oli tema puu, öökull tema lind. 6 Phoibos Apollon
lahingujumalannana; kuid teistes müütides on ta sõjakas ainult riigi ja kodu kaitsmisel võitluses välisvaenlase vastu. Pallas Athena oli peamiselt linna jumalanna, tsivilisatsiooni, käsitöö ja põlluharijate kaitsja, ratsutamiskunsti rajaja, kes esimesena taltsutas hobuse, et inimesed seda kasutada saaksid. Athena oli Zeusi lemmiklaps. Zeus usaldas tema kätte oma hirmuäratava egiidi ja hävitava relva, piksenoole. Tema kirjeldamisel kasutatakse kõige sagedamini väljendit "hallisilmne" või, nagu seda mõnikord on tõlgitud, "välgusilmne". Kolmest neitsilikust jumalannast oli tema kõige tähtsam ning teda kutsuti neitsiks Parthenoseks ja tema templit Parthenoniks. Hilisemates poeesisas on Athena tarkuse, arukuse ja puhtuse kehastus. Ateena oli temale kuuluv linn, oliivipuu, mille ta lõi, oli tema puu, öökull oli tema lind.
Pallas Athena ( Minerva) Tema oli ainus Zeusi tütar. Ema tal polnud. Täiskasvanuna ja täies relvastuses kargas ta välja Zeusi peast. Lahingujumalanna. Pallas Athena oli peamiselt linna jumalanna, tsivilisatsioono, käsitöö ja põlluharijate kaitsja, ratsutamiskunsti rajaja, kes esimesena taltsutas hobuse ,et inimesed seda kasutada saaksid. Athena oli Zeusi lemmiklaps. Zeus usaldas tema kätte oma hirmuäratava egiidi ja hävitava relva, piksenoole. Kolmest neitsilikust jumalannast oli tema kõige tähtsam ning teda kutsuti neitsiks Parthenoseks ja tema templit Parthenoniks. Hilisemas poeesias on Athena, arukuse ja puhtuse kehastus. Ateena oli temale kuuluv linn ;oliivipuu, mille ta tõi, oli tema puu, öökull tema lind. 8 Phoibos Apollon (Apollo) Zeusi ja Leto (Latona) poeg sündis väikesel Delose saarel
Arese sümboliteks olid raisakotkas ,kilp ja kiiver. Arest on erinevates allikates nimetatud nii Aphrodite armukeseks kui abikaasaks kui ka Erose isaks. Athena Athena sündis raseda Metise allaneelanud Zeusi peast: pärast seda, kui Hephaistos oli peavalu kannatava Zeusi kolju kirvega lõhestanud, astus Athena sealt välja täies relvastuses (kiiver, oda, kilp, aigis). ja ta oli Zeusi kõige armastatum tütar. . Zeus usaldas tema kätte ainsana oma hirmuäratava egiidi ja hävitava relva ehk piksenoole. Ta hoidis ühiskonnas alati õiglust. Tegu oli nii tarkuse-, kaunite kunstide, tööosavuse- kui ka rahujumalannaga. as Athena oli peamiselt linna jumalanna, tsivilisatsiooni, käsitöö ja põlluharijate kaitsja, ratsutamiskunsti rajaja, tema oli kas see, kes esimesena taltsutas hobuse, et inimesed seda kasutada saaksid. Athena oli sinisilmne ning kandis oda ja kiivrit. Athenal olid ka prohvetlikud võimed, mida ta sai kinkida ka inimestele, nagu ka nooruslikku välimust
Koronis võttis endale Apolloni seljataga teise armukese ning Apollon saatis oma õe Artemise järvenümfi haigusega tapma. Kui matuseriida leegid Koronist puudutasid, hakkas Apollonil oma sündimata pojast kahju. Ta emaldas lapse ema surnukehast ja nii sündiski Aesculapius. Talle õpetas ravitsemist kentaur Cheiron. Kord õnnestus Aesculapiusel üks surelik ellu äratada ja Zeus vihastas selle peale ning otsustas teda selle eest karistada. Aesculapius langes piksenoole läbi, kuid Apolloni soovi kohaselt asetati ravitsejajumal tähtede sekka Ophiuchose ehk Maokandja nime all. NEPTUNUS Neputunus oli algselt vaid mageveejumal, ent kui ta samastati kreeka Poseidoniga, läks tema valdusse ka soolane vesi ja seejärel sai ta laevasõidu kaitsejaks. Tema igaaastased pidustused, Neptunalia, olid väga populaarsed. VULCANUS Vulcanus oli vanarooma mütoloogias tule ja sepistamise jumal, samastatud vanakreeka mütoloogia Hephaistosega, ningetruski
Varasemates lugudes, "iliases", kujutas teda pöörase, hoolimatu lahingujumalannana; kuid teistes müütides on ta sõjakas ainult riigi ja kodu kaitsmisel võitluses välisvaenlase vastu. Pallas Athena oli peamiselt linna jumalanna, tsivilisatsiooni, käsitöö ja põlluharijate kaitsja, ratsutamiskunsti rajaja, kes esimesena taltsutas hobuse, et inimesed seda kasutada saaksid. Athena oli Zeusi lemmiklaps. Zeus usaldas tema kätte oma hirmuäratava egiidi ja hävitava relva, piksenoole. Tema kirjeldamisel kasutatakse kõige sagedamini väljendit "hallisilmne" või, nagu seda mõnikord on tõlgitud, "välgusilmne". Kolmest neitsilikust jumalannast oli tema kõige tähtsam ning teda kutsuti neitsiks Parthenoseks ja tema templit Parthenoniks. Hilisemates poeesisas on Athena tarkuse, arukuse ja puhtuse kehastus. Ateena oli temale kuuluv linn, oliivipuu, mille ta lõi, oli tema puu, öökull oli tema lind. Phoibos Apollon
lahingujumalannana. Kuid ka müüte kus räägitakse, et ta oli sõjakas ainult riigi ja kodu kaitsmisel võitluses välisvaenlase vastu. Pallas Athena oli peamiselt linna jumalanna, tsivilisatsiooni, käsitöö ja põlluharijate kaitsja. Samuti on ta ka ratsutamise kunsti rajaja, kes esimesena taltsutas hobuse, et inimesed seda kasutada saaksid. Just Athena oli Zeusi lemmiklaps. Zeus usaldas tema kätte oma hirmuäratava egiidi ja hävitava relva, piksenoole. Ta kandis enamjaolt aigist (rinnakilpi) ja harjaga kiivrit. Athena kirjeldamiseks kasutatakse tihti sõnu hallisilmne või välgusilmne. Kolmest neitsilikust jumalannast oli Athena kõige tähtsam ning teda kutsuti neitsiks Parthenoseks ja tema templit Parthenoniks. Hilisemas poeesias on Athena tarkuse, arukuse ja puhtuse kehastus. Lisaks kõigele oli ta veel kudumise jumalanna, õpetades seda kunsti esimesele naisele - Pandorale. Zeusile meeldis teda kutsuda nimega ,,öökulliilmne"
65. Deukalioni laev (Piiblis Noa laev)- Enne suurt uputust ehitas mees perele ja loomadele laeva. igast liigist emane ja isane. merel olndi 9 päeva ja ööd kuni peatuti Parnassose mäel 66. Phaeton- Heliose poeg. Kui sai teada ,et ta isa on päikesejumal siis läks tema juurde ja palus ,et saaks kaarikuga taevas ühe päeva lennata. hobused mõistsid ,et juht on teine ja lendasid maale liiga lähedale. zeus viskas piksenoole ja phaeton kukkus eridanuse jõkke ja nümfid matsid ta sinna. etioopialased on sellest ajast saati mustad 67. Paan- kitsekarjuste ning lamburite jumal, lõbus ja lärmakas metsavaim.tal olid kitsejalad ning sageli ka kitsepea ja -sarved,Paan oli alatasa armunud mõnesse nümfisse, kuid ebameeldiva välimuse tõttu ta vastuarmastust ei leidnud.Oma äkiliste ja ootamatute ilmumiste ning mitmesuguste helide tekitamisega põhjustas
Kui Persephone oli maa peal, siis saadeti Demetri järele Rhea. Ema/tütar kohtusid, aga ainult 4 kuuks, siis läks Persephone tagasi allilma. Ja tuli kevad, vili hakkas kasvama jne...Kui Persephone läheb tagasi allilma, tuleb sügis ja talv. Dionysos ehk Bakchos Dionysos sündis Teebas. Zeus'i ja Semele poeg. Zeus oli Semelesse armunud, tõotas täita kõik, mida Semele tahab. Semele tahtis Zeus'i näha taeva kuningana ja piksenoole käsutajana. Zeus teadis, et see tapab iga sureliku. Nii juhtuski, et Semele suri aga enne seda võttis Zeus emaihust lapse ja pani oma puusa sisse kasvama. Sündimise aegu viis Hermes lapse Nysa nümfide juurde. Dionysos on veinijumal, ta rändas suureks saades paljudes võõrastes maades. Igal pool õpetas ta veinikultuuri. Ükskord nägi teda mereröövlite laev, kes ta kinni võttis. Vaid üks mereröövlitest aimas, et tegu on jumalaga ja Dionyos
teda pöörase, hoolimatu lahingujumalannana, kuid teistes müütides on ta sõjakas ainult riigi ja kodu kaitsmisel võitluses välisvaenlase vastu. Pallas Athena oli peamiselt linna jumalanna. Samas ka tsivilisatsiooni, käsitöö ja põlluharijate kaitsja, ratsutamiskunsti rajaja, kes esimesena taltsutas hobuse, et inimesed seda kasutada saaksid. Pallas Athena oli Zeusi lemmiklaps. Zeus usaldas tema kätte oma hirmuäratava egiidi ja hävitava relva, piksenoole. Tema kirjeldamisel kasutatakse kõige sagedamini väljendit "hallisilmne" või "välgusilmne". Kolmest neitsilikust jumalannast oli tema kõige tähtsam ning teda kutsuti neitsiks Parthenoseks ja tema templit Parthenoniks. Hilisemas poeesias on Athena tarkuse, arukuse ja puhtuse kehastus. Ateena oli Pallas Athenale kuuluv linn; oliivipuu, mille ta lõi, oli tema puu, öökull tema lind. Phoibos Apollon Zeusi ja Leto (Latona) poeg sündis väikesel Delose saarel
võitluses välisvaenlaste vastu. Athena oli peamiselt linna jumalanna, tsivlisisatsiooni, käsitöö ja põlluharijate kaitsja, ratsutamiskunsti rajaja, kes esimesena taltsutas hobuse, et inimesed seda kasutada saaksid.(Hamilton 1975:23) Tal olid ka prohvetivõimed, mida ta võis kinkida lihtsurelikele, samuti nagu ka nooruslikkust ja imposantset välimust.(Chaline 2005:39) Athena oli Zeusi lemmiklaps. Zeus usaldas tema kätte oma hirmuäratava egiidi ja hävitava relva, piksenoole. Tema kirjeldamisel kasutatakse kõige sagedamini väljendit "hallisilmne" või, nagu seda mõnikord on tõlgitud, "välgusilmne". Kolmest neitsilikust jumalannast oli tema kõige tähtsam ning teda kutsuti neitsiks- Parthenoseks. Hilisemas poeesias on Athena tarkuse, arukuse ja puhtuse kehastus.(Hamilton 1975:24) Athena tähtsust ja vanust tõestavad tema paljud, osalt veel mitte päris usaldusväärselt tõlgendatud lisanimed ning tema arvukad funktsioonid.
rajuilma last või rajupilve. Mis puutub siia Soma? Etnomükoloogia rajajaks tituleeritav R. G. Wasson on üksikasjalikult uurinud olemasolevaid allikaid Soma identifitseerimiseks ja jõudnud järeldusele, et tegemist on punase kärbseseenega. Järeldus on leidnud tunnustamist ka laiemates teadusringkondades. Guatemaala ja Lõuna-Mehhiko mägismaa rahvatraditsioonis on täheldatud sisulisi seoseid punase kärbseseene ja piksenoole vahel. Tänapäevalgi tähistatakse punast kärbseseent nimetusega, mis tähendab piksenoolt (quiche keeles esinev idioom kaqulja - välk, piksenool). Kärbseseen esineb kosmogoonilises tsuktsi müüdis, milles välku kujutatakse ühekäelise ja ühejalgse mehena (nagu ka personifitseeritud kärbseseent). Välk 6 lohistab oma õde, kes on samuti ainult poole kehaga, jalgapidi enda järel. Õde on kärbseseenest purjus
27 3 3 9 n-2 5 Selliseid "konarlikke" või "sakilisi" kujundeid, mida võib osadeks jaotada ja zn on tõkestatud. Kui jada koondub, siis tuleks antud punkt komplekstasandil mille osad on sarnased tervikuga kutsutakse fraktaliteks 4 . Fraktaalse kujuga värvida ühe värviga, kui hajub, siis teise värviga. võib olla rannajoon, puulehe äär, piksenoole trajektoor, pilv, puu või põõsa Saab näidata, et Mandelbroti hulk on punktihulk, mis mahub komplekstasandil võra, aga ka elusolendi veresoonte ja närvikiudude võrk. ringi x2 + y2 4 sisse. Kõige tuntum fraktal on Mandelbroti fraktal.
ulgudes nagu tuhat kuradit. Pilved kihutasid üle taeva ja põrkasid kokku, nagu sõdiksid ka nemad omavahel. Järsku raputasid ... ___________________lk 21 puudu ____________________________ ... loomad. Sõdijate vahel valitses niisugune vaen, et kumbki pool ei ilmutanud selles metsikus tapluses halastust. Maa vappus, metsad süttisid põlema, meri kees ja kõrvetavas õhus tuprus must suits. Lahingukära oli kohutav. Iga piksenoole sisinale järgnes otsemaid kärgatav kõuemürin, ja sõjariistade tärinaga segunes ähvardav kõmin maa alt; sõdijate metsikud karjed tungisid läbi tuule pöörase ulgumise nii valjusti, et summutasid kõige valjemadki kõuekärgatused. Vaenuväed leidsid end võitluse käigus kord Othryse mäel, kord mererannal, kord laiali mööda Tessaalia tasandikku. Kord lahingu ajal lasid titaanid oma vastaste peale lämmatava aurupilve ja suutsid nad Olümpose mäele tagasi tõrjuda
) Globaaleetika vastandub nt: 1)võõraste põlgamisele 2)"eksootiliste rahvaste idealiseerimisele (glorifitseerimine) anname ise tunnuseid, mis ei pruugi tõesed olla. Antropoloogia põhiline roll on olla globaalne (eristab teistest valdkondadest nagu psühholoogia või ladinaameristika). Tulemused peavad olema võrreldavad teiste samasuguste uurimustega. ,,kultuurilised prillid" see, kuidas oleme harjunud asju nägema. Näiteks: 1)Mary B. Black, tema informant: piksenoole "defineerimine" 2) Edward E. Evans- Pritchard ja asanded: õnnetusjuhtumite erinev interpreteerimine3)Renato I. Rosaldo ja emotsioonide tõlgendamine (Ilongoti peadekütid kurbus, siis viha ja vaenlase pea mahalöömine aitab üle saada) Asjade ,,nende moodi" aru saamiseks, tuleb kohapeal kaua elada. Kultuur ladina cultura harimine, hoolitsemine (Cato Vanema rmt: "De agri culturae") Cicero:"me saame oma hinge eest ka niimoodi hoolitseda, nagu põllu eest.
Demeter ei olnud vastu ja tegi seda. Demeter valis oma saadikuks Triptolemuse. DIONYSOS E. BAKCHOS Teeba oli Dionysose kodulinn, kus ta sündis Zeusi ja Teeba printsessi Semele pojana. Dionysos oli ainuke jumal, kelle mõlemad vanemad polnud surematud. Semele oli kõige õnnetum naine neist, kellesse Zeus armus. Zeus lubas Semelele, et täidab kõik tema soovid. Semele soovis vaid, et ta saaks Zeusi näha tema täies hiilguses taeva kuninga ja piksenoole käsutajana. Zeus teadis, et Semelel ei ole võimalik niiviisi ellu jääda, aga kuna ta oli Styxi nimel vandunud, ei saanud ta midagi teha. Kui Zeus end Semelele ilmutas, suri viimane ülivõimsa lõõmava valguse ees. Zeus näppas Semelelt lapse emaihust ja hoidis teda oma puusas Hera eest varjul. Kui laps oli sündinud, kandis Hermes ta Nysa nümfide juurde. Dionysos sündis tulest ning kasvas lapsena vihma hoole all. Meheikka jõudnud D rändas läbi kaugete võõraste paikade
Ja tuli kevad, vili hakkas kasvama jne. Kui P läheb tagasi allilma, tuleb sügis ja talv. Kui P oli maa peal, siis saadeti Dem järele Rhea, et D tuleks tagasi Olümposele. DIONYSOS (BAKCHOS) D sündis Teebas, Zeus+Semele (Teeba printsess) poeg. Ainuke jumal kelle mõlemad vanemad ei olnud surematud. Z oli Semelesse armunud, tõotas Styxi nimel täita kõik, mida Semele tahab. Semele tahtis Zeusi näha taeva kuningana ja piksenoole käsutajana (selle nõude pani Semele hinge Hera, kes oli Semele peale armukade). Z teadis, et see tapab iga sureliku. Nii juhtuski, et Semele suri aga enne seda võttis Z emaihust lapse ja pani oma puusa hoiule. Sündimise aegu viis Hermes lapse Nysa (ilusaim org) nümfide juurde. D on veinijumal, ta rändas suureks saades paljudes võõrastes maades. Igal pool õpetas ta veinikultuuri. D sattus laevale, kus taheti ta pantvangiks võtta, ainult tüürimees sai aru, et ta on jumal
Ja tuli kevad, vili hakkas kasvama jne. Kui P läheb tagasi allilma, tuleb sügis ja talv. Kui P oli maa peal, siis saadeti Dem järele Rhea, et D tuleks tagasi Olümposele. DIONYSOS (BAKCHOS) – D sündis Teebas, Zeus+Semele (Teeba printsess) poeg. Ainuke jumal kelle mõlemad vanemad ei olnud surematud. Z oli Semelesse armunud, tõotas Styxi nimel täita kõik, mida Semele tahab. Semele tahtis Zeusi näha taeva kuningana ja piksenoole käsutajana (selle nõude pani Semele hinge Hera, kes oli Semele peale armukade). Z teadis, et see tapab iga sureliku. Nii juhtuski, et Semele suri aga enne seda võttis Z emaihust lapse ja pani oma puusa hoiule. Sündimise aegu viis Hermes lapse Nysa (ilusaim org) nümfide juurde. D on veinijumal, ta rändas suureks saades paljudes võõrastes maades. Igal pool õpetas ta veinikultuuri. D sattus laevale, kus taheti ta pantvangiks võtta, ainult tüürimees sai aru, et ta on jumal
Kinkis inimestele esimese hobuse. Vesi vaibus, kui ta kuldse vankriga üle sõitis. Hades – allilma ja surnute valitseja, Zeusi vend. Hüüti ka Plutoniks, jõukuse ja väärismetallide jumalaks. Tal oli kiiver, mis muutis kandja nähtamatuks. Ei külastanud tihti Olümpost, oli halastamatu, kardetud, kuid õiglane. Pallas Athena – Zeusi tütar, tsivilisatsiooni, käsitöö ja põlluharijate kaitsja, ratsutamiskunsti rajaja; tarkuse, arukuse ja puhtuse kehastus. Zeus usaldas talle piksenoole, lemmiklaps. Parthenon, oliivipuu, öökull. Phoibos(särav) Apollon – Zeusi poeg Delose saarelt, muusikameister, laskuritejumal, tervendaja. Valguse- ja tõejumal. Apolloni oraakel asus Delfis Parnassose mäel. Tappis mao, kes elas Parnassose koopas. Side inimestega. Loorberipuu, delfiin, ronk, päike. Artemis – Apolloni kaksikõde, metsloomade emand, kõige kõrgem kütt jumalaist, neitsiliku nooruse kaitsja
Triumfeeriva Kristuse kujutis näib olevat tuletatud Horuse ja tema nelja poja samalaadsetest piltidest. Olemas on ka Ida analoogid: budistlikud mandalad või ringid, tavaliselt Tiibeti päritolu. Need koosnevad reeglina ringikujulisest padmast või lootoseõiest, milles on nelinurkne pühamu nelja väravaga osundades nelja kardinaalset punkti ja aastaaegu. Keskmes on Buddha või veel tihedamini Siva ja tema Sakti konjunktsioon või ekvivalentne dorje (piksenoole) sümbol." (JUNG 1977:67) Nende puhul on tegemist nii inimolendi kui universumi terviklikkust väljendava sümboliga. Mandala on kindla struktuuriga - keskpunktist lähtub kiirtena arendus sarnaselt rattakodaratele rattas. Eelistatavalt on mandala ring (jumalikkuse sümbol) või ruut (inimese sümbol), millel mõlemal on olemas (tinglik) keskpunkt; või siis rist. Samuti võib olla tegemist nende kahe
Punakäe sõrmede vahelt ja ta va ju s puhta südametunnistusega ning väsinud inimese unne. Merede Hirm ja Lõuna-Aafrika põhjaranniku ning Karaiibi mere Must Tasuja ei jä ä nu d nii ruttu magama. Nad lugesid oma õhtupalve pikali olles ja omaette, sest polnud ju ühtegi mõjuvõimsat isikut, kes oleks sundinud neid põlvitama ja valjusti palvetama. Tegelikult ei kavatsenud nad üldse palvetada, kuid nad kartsid korraga niikaugele minna, sest sellega võisid nad äkilise ja erilise piksenoole taevast alla, kutsuda. Siis olid nad peaaegu juba magama jäämas, kui t u li segaja, mis ei tahtnud neile rahu anda. See oli südametunnistus. Neis tekkis ebamäärane kartus, et nad ei olnud õigesti tekiud kodunt ära joostes; seejärel meenus neile varastatud liha ja siis algas alles õige piin. Nad püüdsid sellest laht i saada, meenutades südametunnistusele, et nad olid korduvalt maiustisi ja õunu näpanud; kuid südametunnistust ei saanud rahustada selliste nõrkade väidetega
annaabi.ee 
