arengule eesmärke ja areneda. Ta on võimeline käsitlema oma tundeid, mõtteid ja kogemusi Hilise täiskasvanuea ehk vanaduse tunnused Luude hõrenemine Lõhna ja maitsetundlikkuse vähenemine Ajukoore rakkude arvu vähenemine kuulmise nõrgenemine Nägemise halvenemine Kopsumahu vähenemine Südamemahu vähenemine Neerude uriini tootmis võime vähenemine Seedehäired Lihasjõu vähenemine Termoregulatsiooni häire Surmatunnused Piiripealsed märgid: hingamine ja südametegevus aeglustuvad, muutuvad ebakorrapäraseks lihased .... kudede pinge väheneb refleksid kaovad liikumis- ja aistimistaju kaob naha värvus muutub valgeks, hallikaks, sinakaks valutundlikkus nõrgeneb tajud kaovad hingamine on häälekas, korisev - lisandub lima eristus Sekundaarsed surmatunnused südametegvus on seiskunud pupillid on maksimaalselt laienenud koolnukangestus kehatemperatuuri langemine
· Glükoositaluvuse häire* ·Vööümbermõõt meestel >102 cm, naistel >88 cm · Perekonnas kardiovaskulaarhaiguse esinemine varases eas ·(meestel < 55 a. ja naistel < 65 a.) ·Terved täiskasvanud peaksid kontrollima oma vererõhku vähemalt iga kahe aasta järel. PATSIENDI JÄLGIMINE JA HOOLDUS ·Vähemalt kord aastas tuleks vererõhku mõõta, kui suguvõsas on olnud: ·1) kõrgvererõhktõbi; ·2) südameinfarkt; ·3) ajuinsult; ·4) vererõhunäidud on piiripealsed (130139/8589 mmHg). ·Regulaarset ravi saav kõrgvererõhktõbe põdev inimene peaks oma vererõhku mõõtma korra nädalas. Mõõdetud vererõhu väärtused peab märkima tervisepäevikusse. ·Kõrgvererõhktõbe põdevat patsienti oodatakse regulaarsele tervisekontrollile perearsti ja pereõe vastuvõtule 1 kord aastas. ·Kui vererõhu väärtus on olnud kolmel järjestikusel mõõtmisel üle 160/100 mmHg, peaks pöörduma perearsti või pereõe vastuvõtule.
teost. Ülo Valk, ''Regivärsist netinaljadeni'' 34. Missugused usundilised arusaamad avalduvad eesti mardipäevakombestikus? Uskumus, et kui ollakse martide vastu head, toovad need majja leivaõnne ja karjaõnne ja viljaõnne. 35. Kirjelda A. van Gennepi siirderiituste mudelit ja too mõni näide inimelu kesksete sündmustega on seotud siirderiituste kohta. Eraldumisriitused inimene irrutatakse eelmisest sotsiaalsest asendist Vahe- või piiripealsed riitused inimene on kahe staatuse piiril Liitumisriitused inimene võtab uueks positsiooni ja selle juurde kuuluvad ülesanded 36. Missugused on M. Kõivupuu järgi olulisemad suundumused tänapäeva surmakultuuris? Surma väljatõrjumine argiteadvusest, selle hirmuäratavaks muutmine; laste eemalehoidmine matustest; surma ekspluateerimine kunstis ja meelelahutuses (surma pidev kohalolek); tuhastusmatuste levik ja matuserituaalide muutumine. 37
SWOT-analüüs ... sobib hetkeseisust ülevaate saamiseks (ja andmiseks) ning on abiks nii hetkeolu- korra kaardistamisel kui ka projekti ideede ja strateegiate väljatöötamisel. Positiivse mõjuga tegurid (+) Negatiivse mõjuga tegurid () Sisetegurid TUGEVUSED NÕRKUSED (sõltuvad ,,meist") (Strengths) (Weaknesses) (,,Piiripealsed" tegurid) ? ? Välistegurid VÕIMALUSED OHUD (ei sõltu ,,meist") (Opportunities) (Threats) Klassikalisel kujul on SWOT-maatriksis 2x2=4 välja, kuid joonisel on ka ,,hall ala" sise- ja välistegurite vahel ... Selle taga on võrgustumine jms ... SWOT-analüüsi kasutatakse enamasti hetkeolukorra määratlemiseks ja tulevikuväljavaa-
tulema viha- või vägivallapursked. Piirialane tüüp (borderline type) omab häiritud või ebastabiilset mina-pilti, samuti ei ole selged eesmärgid ja sisemised eelistused. Neil on kalduvus sattuda intensiivsetesse ja ebastabiilsetesse suhetesse, mis enamjaolt viivad emotsionaalse kriisini. Kuna püsivaks jääb tühjuse tunne, tehakse äärmuslikke katseid hülgamise vältimiseks, seega suitsiidiähvardused ja enesevigastamised. Piiripealsed on peaaegu alati naised. Neid võib liigitada kõige tülikamate inimeste kilda. Ääretult piinarikkad mehed lõpetavad harilikult nartsissisti või psühhopaadina. Naised seevastu lõpetavad piiripealsena. KOKKUVÕTE Käsitletud uurimuses tõin välja isiksushäired ja neid iseloomustavad tunnused, mida kasutavad psühholoogid ja psühhiaatrid inimese isiksuse käsitluses. Nagu näha on levinud häirete tüüpe palju ning sealt ühte kindlat tüüpi eristada on raske, kui mitte
Mardipäev (10. Nov) o Kristlik taust: Tours’i piiskop Martinuse surmpäev (4. Sajand) ja Martin Lutheri sünipäev (1483) o Kristliuse eelne hingedeaha kontseptsioon (regilaulud, mis sisaldavad motiivi kaugelt tulku kohta; vrd mardus ’surmahaldjas’) 37. Kirjelda A. van Gennepi siirderiituste mudelit ja too mõni näide inimelu kesksete sündmustega seotud siirderiituste kohta. eraldusriitused – inimese irrutamine eelmisest sotsiaalsest asendist vahe- või piiripealsed riitused – inimene kahe staatuse piiril liitumisriitused – in võtab omaks uue positsiooni ja selle juurde kuuluvad ülesandega 38. Missugused on M. Kõivupuu järgi olulisemad suundumused tänapäeva surmakultuuris? • Surma väljatõrjumine argiteadvusest; selle tabuks või hirmuäratavaks muutmine • Laste eemale hoidmine matustest, samas mälestamise “kolimine” virtuaalkeskkondadesse • Surma kommertsialiseerumine (matuseäri ja matusetööstus), samas selle ekspluateerimine
42. Missugused usundilised arusaamad avalduvad eesti mardipäevakombestikus? Kristluse eelne hingedeaja kontseptsioon – regilaulud, mis sisaldavad motiivi kaugelt tuleku kohta; maskeeritud mardisantide külastus; mänguelemendid ja meelelahutus. 43. Kirjelda A. van Gennepi siirderiituste mudelit. Too kolm näidet inimelu keskse sündmusega seotud siirderiituse kohta. Eraldumisriitused, millega inimene irrutatakse eelmisest sotsiaalsest asendist nt leeriskäimine, koolilõpetamine; vahe- või piiripealsed riitused, mille jooksul inimene on kahe staatuse piiril nt lasteaia lõpetamine; liitumisriitused, millega seoses inimene võtab omaks uue positsiooni ja selle juurde kuuluvad ülesnaded nt abiellumine. Inimelu keskse sünd. seotud: sünd (katsikud, ristimine, sünnipäevad), täisealiseks saamine (leer, koolilõpetamine); uue kollektiivi liikmeks saamine (rebaste ristimine); pulmad (sh kosjad, poissmeeste ja tüdrukuteõhtud); matused (sh mälestamine). 44. Missugused on [M
- Maskeeritud mardisantide külastamine (hea viljaõnne taotlus) - Mänguelemendid ja meelelahutus (liikumine täiskasvanute repertuaarist lastefolkloori) 37. Kirjelda A. van Gennepi siirderiituste mudelit ja too mõni näide inimelu kesksete sündmustega seotud siirderiituste kohta. - Eraldumisriitused, millega inimene erutatakse eelmisest sotsiaalsest asendist - Vahe- või piiripealsed riitused, mille jooksul inimene on kahe staatuse piiril (liminaalsus) - Liitumisriitused, millega seoses inimene võtab omaks uue positsiooni ja selle juurde kuuluvad ülesanded - Nt pulmad, sünnipäevad, matused, jne 38. Missugused on M. Kõivupuu järgi olulisemad suundumused tänapäeva surmakultuuris? - Surma väljatõrjumine argiteadvusest; selle tabuks või hirmuäratavaks muutmine
- Maskeeritud mardisantide külastamine (hea viljaõnne taotlus) - Mänguelemendid ja meelelahutus (liikumine täiskasvanute repertuaarist lastefolkloori) 37. Kirjelda A. van Gennepi siirderiituste mudelit ja too mõni näide inimelu kesksete sündmustega seotud siirderiituste kohta. - Eraldumisriitused, millega inimene erutatakse eelmisest sotsiaalsest asendist - Vahe- või piiripealsed riitused, mille jooksul inimene on kahe staatuse piiril (liminaalsus) - Liitumisriitused, millega seoses inimene võtab omaks uue positsiooni ja selle juurde kuuluvad ülesanded - Nt pulmad, sünnipäevad, matused, jne 38. Missugused on M. Kõivupuu järgi olulisemad suundumused tänapäeva surmakultuuris? - Surma väljatõrjumine argiteadvusest; selle tabuks või hirmuäratavaks muutmine
südame piirkonnas ja pulss on tavatult kiire, siis tuleb kutsuda koheselt kiirabi, mitte oodata pikalt perearsti vastuvõttu. Et südameveresoonkonna haigusi ennetada, on vaja vererõhku regulaarselt kontrollida. Kõrgvererõhu haigus võib olla pärilik, seega kui suguvõsas on esinenud kõrgvererõhutõbe, siis tuleks vererõhku kontrollida vähemalt kord aastas. Tihedalt tuleks vererõhku kontrollida ka siis, kui südame- või ajuinfarkti või vererõhu näitajad on regulaarselt piiripealsed. Südame isheemiatõbi ehk koronaartõbi tekib südamelihase verevaegusest ja hapnikuvaegusest. Riskiteguriteks on pärilikkus, kõrge vererõhk, suhkruhaigus, suitsetamine, vere kõrge kolesterooli tase. Haigusvormid on südame infarkt, -rütmihäired, -talitluse puudulikkus, -seiskumine. Südame infarkt on südame isheemiatõve raskeim vorm. See on südamelihase kahjustus, mille korral osa südamelihasest muutub elutuks ja hävineb.
kodeerida. Näiteks ühildumishierarhia puhul on tegemist semantilise kaardiga, lihtsalt see pole lineaarne. 25. Elusushierarhia Elusushierarhias on koos 3 kategooriat: elusus, tuttavus, definiitsus. Yamamoto: elusus on universaalne, avaldub mingil viisil kõigis maailma keeltes, inimtunnetuse jaoks on elusus gradatsioonilise loomuga. Elusaks peetakse liikumisvõimelisi ja selliseid, kelle suhtes tekib empaatia (vrd amööb, kärbes jt). Piiripealsed on masinad, organisatsioonid, kogukonnad, loodusnähtused. Rohtmaa: eesti keeles kõrgemad loomad on elusamad kui madalad, loomad elusamad kui taimed-seened, loodusjõude ei tajuta elusatena, keerukaid süsteeme tajutakse elusamatena kui lihtsamaid (arvuti ja kell). Soome k markeeritakse omajat vastavalt elusushierarhiale. Eesti keeles avaldub elusushierarhia impersonaali, relatiivlausete, anafooriliste pronoomenite, modaalverbide kasutuse (nt surema+millesse?) puhul. 26
saj.) ja Martin Lutheri sünnipäev (1483); – Kristluse eelne hingedeaja kontseptsioon (regilaulud, mis sisaldavad motiivi kaugelt tuleku kohta; vrd mardus ‘surmahaldjas’ ja hingesandid Mulgimaal); – Maskeeritud mardisantide külastamine (hea viljaõnne taotlus); 43. Kirjelda A. van Gennepi siirderiituste mudelit. Too kolm näidet inimelu keskse sündmusega seotud siirderiituse kohta. – Eraldumsriitused, millega inimene irrutatakse eelmisest sotsiaalsest asendist; – Vahe- või piiripealsed riitused, mille jooksul inimene on kahe staatuse piiril (liminaalsus); – Liitumisriitused, millega seoses inimene võtab omaks uue positsiooni ja selle juurde kuuluvad ülesanded; 44. Missugused on [M. Kõivupuu järgi] olulisemad suundumused tänapäeva surmakultuuris? Tänapäeva surmakultuur on muutunud. Kui vanasti oli surm tavaline, igapäevaelu osa, siis nüüd on see muutunud äriks, on tekkinud erinevad matustega ja nende läbiviimisega seotud firmad
Kui on autolla, siis ongi auto peal. 9 1 DU EXCL – mind ennast ei saa välja jätta, kui 1.isik sees on. Elusaks peetakse – liikumisvõimelist; - sellist, kelle suhtes tekib empaatia (vrdl. amööbi, kärbest jne) Piiripealsed juhtumid: masinad, organisatsioonid, kogukonnad, loodusnähtused Reelika Rohtmaa bakatöö (2004): Kokkuvõte eesti keele põhjal: kõrgemad loomad on elusamad kui madalad, loomad on elusamad kui taimed (ja seened), loodusjõude ei tajuta üldiselt elusatena, keerukaid süsteeme tajutakse elusamatena kui lihtsamaid (arvuti ja kell) 26. Isik. Verbiga seotud kategooria.
ole proletariaat kollektiivselt(klassina)vaba lahkuma proletariaadist. Analoog: iga üksikkongi vang on vaba (uuristud august) lahkuma, ent kõigil koos seda võimalust ei ole. Auk on väike ja lahkumise aeg on piiratud. Negatiivse vabaduse piirajaid nähakse välistes asjaoludes. Need kes mõistavad vabadust negatiivsena, nendele on vabadus sotsiaalsete suhete mõiste. takistusena on teiste inimeste teod. Positiivse vabaduse piirajaid mingisugustes seesmistes asjaoludes. Piiripealsed juhtumid - kas ebaisikuliselt loodud majanduslikud takistused (töötus, vaesus) on vabaduse takistajateks? Kas teevad inimese võimetuks ja ka mitte vabaks? 6. Milles seisneb liberaalide/libertaaride ja sotsialistide/egalitaaride erimeelsus vabaduse takistamise/piiramise küsimuses? Piiripealsed juhtumid - kas ebaisikuliselt loodud majanduslikud takistused (töötus, vaesus) on vabaduse takistajateks? Kas teevad inimese võimetuks ja ka mitte vabaks?
Usuteaduste Instituudis • Eesti rahvausundi alaseid töid: o – “Eesti usund” (11995, 21998) 51. Kirjelda A. van Gennepi siirderiituste mudelit. Too kaks näidet inimelu keskse sündmusega seotud siirderiituse kohta. Arnold van Gennep’i “Les rites de passage” (1909): – Eraldumusriitused, millega inimene irrutatakse eelmisest sotsiaalsest asendist; – Vahe- või piiripealsed riitused, mille jooksul inimene on kahe staatuse piiril (liminaalsus); – Liitumisriitused, millega seoses inimene võtab omaks uue positsiooni ja selle juurde kuuluvad ülesanded; Nt abiellumine, lahutamine, lesestumine, täisealiseks saamine? 52. Missugused on olulisemad suundumused (nt M. Kõivupuu järgi) tänapäeva surmakultuuris? Surma väljatõrjumine argiteadvusest; selle tabuks või hirmuäratavaks muutmine
inimesel, kes mööda teed kõnnib. Kas ajuvaba, alkoholivaba on vabaduse juhtumid? III Vabaduse piirajad Üldistavalt: - Negatiivse vabaduse puhul: takistuseks on toimijale välised asjaolud. Aga mitte kõik välised asjaolud, vaid ainult teiste inimeste teod! Looduslikud takistused ja võimetused ei puutu asjasse. Võimetus pole vabaduse puudumine! - Positiivse vabaduse puhul: takistuseks on toimija seesmised asjaolud. Piiripealsed juhtumid: kas majanduslikud asjaolud on vabaduse takistajad? Kas töötus ja vaesus teevad inimesi vaid võimetuks või ka mitte-vabaks? Liberaalid/libertaarid eitavad: vabaduse piiramine on siis, kui keegi KAVATSUSLIKULT takistab. Sotsialistid/egalitaarid jaatavad: inimesed vastutavad ka oma tegude eest, mis kaudselt mõjutavad. Ähvardamine, ebameeldivus jne ei piira ega vähenda vabadust!!! IV Vabadus teha... mida? Kas teo vabaks pidamine sõltub teo väärtusest
käänataks. Bränd on tootenimi, mis katab ühe firma tegevuse üht tooterühma. Kui kasutatakse tootenimesid konkreetses olukorras, kus viitame sellega konkreetsele tootele, siis need polegi rangelt võttes nimed, vaid apellatiivid, olgugi et kirjutame suure esitähega. Võõrterminid toodete nimedele: trademark, brand. 9. Muud nimed, domeeninimed. Piiripealsed nimed (nomenklatuuriterminid jm). Nimede funktsioonid tänapäeva ühiskonnas. Domeeninimed Välditakse nimesid, mis koosnevad vaid numbritest, nt www.112.ee, mis siiski suunab ümber teisele aadressile. Numbritega domeeninimed pole soovitavad. Nimed ei tohi kolmandaid pooli alandada, solvata, olla pornograafilised. nimefunktsioon – eristab üht kohta teisest, aadressifunktsioon – nii jõuab võrgust sihile,
kohanimena nt linn, aga mõeldakse Tallinnat, Tartut. Tavakeeles lihtne viis millelegi viidata kui kontekst on selge. Sellest on arenenud kohanimesid. Ka teisi jaotusi: järelkomponendid. Struktuur: tüvede hulk kohanimedes liht- ja liitnimed. Lihtnimed ühetüvelised kohanimed: elliptilised nimed, abstraheerunud nimed (vormid, kus nimes sisaldub algselt mingi teine grammatiline vorm.) sufiksitega nimed (vokatiivsed, kollektiivsed), terminnimed (piiripealsed, nt Roogastik, kas see on väiketäheline või kohanimi). Liitnimed. kolm rühma: Primaarnimed K1 + K2 (nominatiivis) Sekundaarnimed K1 + K2 genitiivis + K3 nominatiivis Liittüvelised nimed K1 + K2 genitiivis + K3 nominatiivis Ka talunimed, kus laiendid või kaks nime. Nimekorraldajate liigitus: Determinant = liigisõna. (küla, mets jms) liikide tähistamiseks kaardi peal ei pruugi neid välja kirjutada. Liigisõna asemel objekti liiki tähistanud teisiti.
Isiku au probleem on kerkinud üles § 17. Kas see kestab edasi peale isiku surma? Õige vastus peaks olema, et ei kesta. Mis ei tähenda, et teda saaks häbistada karistamatult, sest isiku lähedastel on õigus mälestuste austamisel. See kaitse läheb üle õiguseks mälestuste austamisele. d. Alaealisus Kas nad saavad kohe teostada kõiki põhiõigusi? Alaealiste filmimine ja abiellu sundimine. Rannas laste pildistamine ja avaldamine. Need on piiripealsed asjad. Erandreeglid §58 lg 1. § 60 lg 2. Vanemad otsustavad lapsekasvatuse üle. Põhiõiguseealisuse määramisel tuleb kaaluda: · isiku psüühiline ja sotsiaalset küpsus · loomulik võime põhiõigust teostada · vanemate põhiõigused · põhiõiguse olemus e. Loobumine põhiõiguste kaitsest Pole tegu alati siis, kui inimene oma põhiõigust ei teosta. Loobumisega on tegu siis, kui ilma selle loobumiseta oleks tegemist põhiõiguse rikkunisega
Erand: Kui kahjuks on surm või tervisekahjustus, siis võib kannatanu nõude aluse ise valida ( 1044 lg 3). Erand: lepingulise kohustuse rikkumisest tulenevat kahju saab siiski nõuda deliktiõiguse alusel, kui selle lepingulise kohustuse eesmärgiks ei olnud selle kahju ärahoidmine ( 1044 lg 2 ls 2). (Rakendatav siiski erandjuhtudel!) Piiripealsed juhud, mil võiks kaaluda 1044 lg 2 ls 2 rakendamist: nt kaitsekohustused lepingust. Nt. töötaja ja tööandja vaheline tööleping, millest tuleneb kohustus olla vastastikku viisakas. Töötaja avaldab ajalehes tööandja kohta laimu, mille tulemusega tööandja tulu väheneb. Võib väita, et sellise kahju ärahoidmine ei olnud töölepingu eesmärk, seega tuleks kahjunõue esitada deliktilisel alusel. 5
Surmade klassifikatsioon- loomulik surm ja patoloogiline surm a) hagused- äkksurm, pikaldane, b.) vägivaldne surm- õnnetused, tapmised, enesetapud. Surma etapid: I. agoonia- organism mobiliseerib kõik varud elu säilitamiseks. Tunnused: teadvuse häired, südameteegevuse häirumine, krambid, sulgurlihaste lõtvumine, enamasti läheb agoonia üle kliiniliseks surmaks, aga võib ka ise välja tulla nt mürgistuse puhul (kerglagunevad mürgid või piiripealsed kontsentratsioonid), II. kliiniline surm- puudub teadvus, hingamine, südametöö, aga rakud ja koed on veel eluvõimelised (erinevad koed on erineva tundlikusega, kõige tundlikumad on ajukoore rakud), klliniline surm kestab 4-5 mini, mis võib lüheneda või pikeneda. Kliinilisest surmast inimene ise välja ei tule, on vaja elustamist ehk reanimatsiooni. Olukorras, kus elustamine jääb hiljaks ja inimene jääb VEGETATIIVSESSE seisu
Piiratult süüdiv on isik, kellel on teo toimepanemise ajal tuvastatud mõni eespool mainitud psüühikahäire, kuid see ei ole sel määral intensiivne, et oleks välistatud tema võime oma teost aru saada või seda juhtida. P.Itkoneni arvates tuleks piiratult süüdivaks lugeda kerge nõrgamõistuslikkusega isikud, kergelt nõdrameelsed isikud, samuti skisofreenikud, kellel ei ole teo toimepanemise ajal ilmekaid psühhoosi sümptomeid, samuti sügavate isiksusehäiretega (nt piiripealsed seisundid) isikud. Piiratud süüdivus on vaieldav probleem ning ühtset arvamust selles osas pole. Sveitsi 1937.a kriminaalkoodeksis on piiratud süüdivus kõige täpsemalt reguleeritud. Nimelt on piiratult süüdiv isik siis, kui psüühilise tegevuse teadvusrikke või puuduliku vaimse arengu tõttu ei olnud kurjategija teo sooritamise ajal võimeline täielikult hindama oma teo õigusvastasust ega juhtima oma tegevust.
Kolleegium peab sellist käitumist õigeks ja kriminaalmenetlusõigusega kooskõlas olevaks. (3-1-1-104-16 (VT KA 3-1-1-73-15) .... on kaitsja kandvaks väiteks kohtumenetluses olnud see, et uurija on A-d kohtueelse menetluse ülekuulamisel liigselt suunanud. Kaitsja on seisukohal, et sellega on mõjutatud ka kannatanu kohtus antud ütluseid. Maakohus, hinnanud B kohtueelse menetluse ülekuulamist, on möönnud, et uurija suunab last talle soovitud suunas ning tema võtted on piiripealsed. . ei ole välistatud olukord, kus alla neljateistaastane kannatanu on mõjutatav teda ümbritsevatest, sh ka tema suhtes menetlustoiminguid tegevate isikute tegevusest. Kannatanu ütluste usaldusväärsuse hindamisel tuleb käsitleda kõiki asjaolusid, mis võivad avaldada mõju kannatanu mälupildile sündmusest või võivad viidata ütluste suunamisele teiste isikute poolt ..
annaabi.ee 
