Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Piirde niiskusrežiimi arvutus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
välissein, selgub, valikul, sisekliimaEHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Tallinn 2011 EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Targo Kalamees, Üllar Alev, Endrik Arumägi, Simo Ilomets, Alar Just, Urve Kallavus Tallinn 2011 Projekti vastutav täitja ehitusinsener Targo Kalamees Kaane kujundanud Ann Gornischeff Autoriõigused: autorid, 2011 ISBN 978-9949-23-056-3 2 Eessõna
1. Millised on sisekliima komponendid? Alamjaotused. · soojuslik sisekliima temperatuur, pindade temp, niiskus, tõmbus, kiirgus · õhu kvaliteet niiskus, gaasilised saasteained, tahked osakesed · valgus otsene päikesekiirgus ja hajuskiirgus · müra müratase, vibratsioon · õhu ionisatsioon ja elektromagnetlained 2. Mida/keda mõjutab või mis sõltub sisekliimast? Sisekliimast sõltub inimeste tervis, heaolu ja produktiivsus 3. Nimeta haige hoone sümptomid? · nina, kurgu ja silmade ärritus · kuivad limaskestad ja kuiv nahk
1. Millised on sisekliima komponendid? Alamjaotused. • soojuslik sisekliima – temperatuur, pindade temp, niiskus, tõmbus, kiirgus • õhu kvaliteet – niiskus, gaasilised saasteained, tahked osakesed • valgus – otsene päikesekiirgus ja hajuskiirgus • müra – müratase, vibratsioon • õhu ionisatsioon ja elektromagnetlained 2. Mida/keda mõjutab või mis sõltub sisekliimast? Sisekliimast sõltub inimeste tervis, heaolu ja produktiivsus 3. Nimeta haige hoone sümptomid? • nina, kurgu ja silmade ärritus • kuivad limaskestad ja kuiv nahk
Kordamisteemad aines ,,Ehitusfüüsika" 1. Ehitusfüüsika ülesanded erinevates osades: soojus, niiskus, õhk, heli/akustika, valgus. Soojus- tagada hoonepiirete soojapidavus , Niiskus vältida otseselt või kaudselt veest ja niiskusest tekkivaid probleeme, Õhk - tagada hoonepiirete õhupidavus, tagada sisekliima kvaliteet, Heli/ akustika - tagada honepiirete helipidavus_ parandada akustilist kvaliteeti, Valgus tagada siseruumide piisav loomulik ehk päevavalgus 2. Ehitusfüüsikaga seotud projekteerija ülesanded. · materjalide valik · piirdetarindite soojusläbivuse arvutused · piirdetarindite sõlmede ja liidete kontroll · hoonepiirete niiskustehnilise toimivuse kontroll: · niiskunud materjali väljakuivamise kontroll · hoone tööea tagamine.
Niiskus – vältida veest või niiskusest tekkivaid probleeme; vältida liigse niiskuse voolu piirdesse; vältida kaldvihmaga seotud probleeme; parandada kuivamisvõimalusi; vältida materjalide lagunemist liigniiskuse mõjul; vältida mikroobilist kasvu (hallitus, bakterid) ning veeauru kondenseerumist hoone piiretes; parandada hoone niiskustingimusi. Õhk – vähendada hoonepiirete õhulekkeid; tagada hoone sisekliima kvaliteet. Heli, akustika – tagada hoonepiirete heliisolatsioon (õhu- ja löögimüra isolatsioon); parandada akustilist kvaliteeti. Valgus – tagada hoone siseruumide piisav valgustatus sh. piisav loomulik- ehk päevavalgus. 2. Ehitusfüüsikaga seotud ülesanded piirdetarindite projekteerimisel: Ülesanne 1 Teha materjalide valik. Teostada valitud materjalidele vastav piirdetarindite soojusläbivuse
ehituskonstruktsioonide puudulikkusele madalsagedusliku müra isoleerimisel kui vibratsioonivastaste meetmete puudulikkusele. Elamusse paigaldatavad tehnoseadmed (pumbad, ventilaatorid) on kaasajal suhteliselt väikese müraga, kuid oskamatu paigaldamise korral võivad siiski tekitada probleeme. Inimeste müratalutavus on erinev. Normides lubatud 30 dBA eluruumides öisel ajal ei ole kõikidele inimestele vastuvõetav. Tehnoseadmete valikul ja paigaldamisel tuleks tagada, et seadmete tööst põhjustatud müratase eluruumides ei ületaks öisel ajal suurust 25 dBA (võrdluseks: Saksamaal on seadmete tööst põhjustatud öine lubatud müratase eluruumides 20 dBA). Tehnoseadmete tööst põhjustatud müra vältimine elamus nõuab igal konkreetsel juhul asjatundlikkust. Isegi juhul, kui seade on suhteliselt madala müravõimsustasemega,
lagi Põranda, välisseina, lae-katuse konstruktsioonides kasutatud materjalid Vaade 2tk Põhilised kõrgusarvud Vormistus A3 või A4 formaadis Kirjanurk pole kohustuslik. Skeem (üldine) Terrass Tuulekoda Pesuruum Saun 1-3m2 7-10m2 köök-elutuba magamistuba Seletuskiri Ehituskonstruktsioonide kirjeldus, vundament, põrand, välissein, lagi, uksed-aknad. Tuleohutus Info Hinnatakse konstruktiivseid lahendusi Plaan, väliskuju 1 Korrektne vormistus Eeldus eksamile pääsuks 10% eksami hindest Töö tähtaeg 23 november 2007 Hoonete liigitus, tüpoloogia Kujundamise võtted arhitektuuris: Sümmeetria kesktelje suhtes Tasakaal Rütm Proportsioonid Dünaamika Kontrast, domineerimine
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug,
Erki Soekov, Tallinna Tehnikaülikool SOOJUS- ISOLATSIOONID EHITISTES Isolatsiooni terviklik süsteem Valiku ja paigalduse põhimõtted Tehnoloogia Vigade vältimine 1 SISU: MÕISTED SISEKLIIMA SOOJUSKAOD SOOJUSISOLATSIOON FUNKTSIOONID NÕUDED ISOLEERIMISTÖÖD VANAD HOONED VIGADE VÄLTIMINE JÄRELEVALVE 2 1 ... Soojuse temaatika mõisted; Õhu, soojuse, niiskuse, vee ja saasteainete liikumine ehitises ja keskkonnas; Sisekliima ja selle tagamine hoones; Energiatõhususe miinimumnõuded ja nende
2018 Abimaterjal aines „Ehitusfüüsika“ Veeauru küllastusrõhk, psat, Pa 25 3300 Veeaurusisaldus õhus, g/m3 17 ,269t psat 610,5 e 237,3 t , Pa, kui t 0 o C , 20 2640 Veeaururõhk, Pa 21,875t 15
Joonis 1 Tabel 1. Leia: a) müüritise korrigeeritud soojus-erijuhtivus (d, W/(m*K) arvestades temperatuuri mõju T1= 10 ning T2= 20 seejärel b) leia välisseina soojusjuhtivus U ( W/m2*K) c) korrigeerida seda õhupiludest tingitud parandiga ((U''=0 ( W/m2*K)) ja külmasillast tingitud parandiga( välisseina välissein = 0,2W/m*K; välissein- põrand = 0,3W/m*K; katus- välissein = 0,2W/m*K) Lahendus: a) d = D * FT d = sooja- erijuhtivus D = Silikaattellise lamda FT = temperatuuri mõju arvestav tegur : FT = eft *(T2-T1) Standard EVS 908-1:2010 lk 20 T1= 10=> 283,15 K T2= 20 => 293,15 K FT = FT = e0,003*(293,15 283,15)=1,031 d = 0,9 * 1,031 = 0,9279 W/(m*K) ! ! b) U=
Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool Üldehitus Aeroci ehitusfüüsikalised omadused Juhendaja: Kehtna 2009 Sisukord 1. Soojuslikud omadused............................................................................................................ 3 1.1 Õhutihedus........................................................................................................................ 3 2. Niiskus.................................................................................................................................... 4 2.1 Ehitusaegne niiskus...........................................................................................................4 2.2 Elamis niiskus................................................................................................................... 4 2.3 Kastepunkt..................
Arvutustega on hinnatud välisseinte lisasoojustamise tasuvusajaks 20 aasta ringis. Kuigi energia hind näitab pidevat tõusu, pole käesolevates tingimustes ainult energiasäästu nimel välisseinte lisasoojustamine otstarbekohane. Välisseinte lisasoojustamine tuleb igal juhul ette võtta siis kui välissein vajab kapitaalremonti. Probleemid on kahtlemata paneelidevaheliste vuukidega. Tugeva külgtuulega on täheldatud sadevete läbitungimist läbi vuukide, aga uuringud on näidanud samuti ülemäärast õhu infiltratsiooni läbi paneelide vuukide. Halvemas olukorras on 197080-tel aastatel ehitatud
Kui puithoone piire on seestpoolt kaetud mingi tihedama veeauru tõkestava kihiga (näiteks õlivärv, lakk, pärgamiin), võib seespoolne täiendav soojustamine viia samuti konstruktsiooni niiskuskahjustusteni. Samas näitavad uuringud, et puitmaja puhul pole peaprobleem mitte väike seinapaksus, vaid halb tuulepidavus. Sageli piisab sellest, kui välissein seestpoolt avada ja palgivahed uuesti korralikult takutada. Suurem osa soojast kaob ju läbi lae ja akende ning kui need on soojapidavad, piisabki palkseina tihendamisest. Külm võib sisse tungida ka läbi põranda, aga sedagi on lihtsam soojustada kui fassaadi ning maja välisilme ei muutu. Seinte soojustamine on lagedega võrreldes oluliselt keerukam: raskem on kindlustada isolatsioonimaterjali ühtlast liibuvust
Erinevalt kivimajast võib puithoonet soojustada nii seest- kui väljastpoolt, kuid ka siin tuleb teatud ohte silmas pidada. Kui puithoone piire on seestpoolt kaetud mingi tihedama veeauru tõkestava kihiga (näiteks õlivärv, lakk, pärgamiin), võib seespoolne täiendav soojustamine viia samuti konstruktsiooni niiskuskahjustusteni. Samas näitavad uuringud, et puitmaja puhul pole peaprobleem mitte väike seinapaksus, vaid halb tuulepidavus. Sageli piisab sellest, kui välissein seestpoolt avada ja palgivahed uuesti korralikult takutada. Suurem osa soojast kaob ju läbi lae ja akende ning kui need on soojapidavad, piisabki palkseina tihendamisest. Külm võib sisse tungida ka läbi põranda, aga sedagi on lihtsam soojustada kui fassaadi ning maja välisilme ei muutu. Seinte soojustamine on lagedega võrreldes oluliselt keerukam: raskem on kindlustada isolatsioonimaterjali ühtlast liibuvust konstruktsioonielementide vastu
mis materjalid sobivad või ei sobi soojustamiseks. Materjalide sobivus oleneb muidugi, kus hoone asub, tuule kiirusest, välis- ja sisetemperatuuridest, hoone mugavusklassist, siseruumis ja väljas olevast niiskusest jne. Antud juhul asub hoone Narvas, tuule kiirus on 4,0 m/s, hoone mugavusklass on C, sisetemperatuur on 22oC, siseruumi niiskuseks on 45% ja väljas olev niiskus on 80%. Variant A, milleks on olemasolev välissein, koosneb kuivkrohvist (13 mm) ja põlevkivituhkgaas- betoonist (300 mm). Variant B-s lisandub sissepoole soojustuseks kivivill (100 mm) ja kuivkrohv (13 mm). Variant C lisatakse olemasolevale välisseinale väljapoole kivivill (150 mm) ja kuivkrohv (13 mm). Variant D lisatakse olemasolevale välisseinale väljapoole vahtpolüstereen (150 mm) ja kuivkrohv (13 mm). Selleks, et teada saada, milline seina variant on parim tuleb iga seina variandi kohta teha mitmeid arvutusi
From http://www.eaei-ttu.extra.hu/ 1.Kuidas seondub ehitustegevus mõistega "säästlik areng"? Säästev areng on jätkuvalt maailma, Euroopa Liidu, Läänemere piirkonna ning Eesti poliitikate üks prioriteete. Säästev areng (kasutatakse ka mõistet jätkusuutlik areng) on sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna pikaajaline sidus ja kooskõlaline arendamine, mille eesmärgiks on inimestele kõrge elukvaliteedi ning turvalise ja puhta elukeskkonna tagamine täna ja tulevikus. Keskkonna kaitsmine peab kajastuma meie inseneritöös, sotsiaalsetes ja majanduslikes eesmärkides, tasakaalustatult looduslike protsessidega. Praegune areng peaks olema suunatud jätkusuutliku arengu poole.Me peame arvestama, et mida me täna ehitame jääb homme meie lapsi ümbritsevaks keskkonnaks. 2. Kuidas seonduvad ehitustegevusega teadmised maakera arengust? Maakera tekkis umbes 4500 miljonit aastat tagasi. Erinevatele ajastutele on iseloomulikud erinevad kivimikihid (ordoviitsium- lubjakivi; kamb
pööningu ningu kohal olev tarind. Katusealuse ruumi (pöö (pööningu) ningu) efektiivse välisõhutuulutusega tagatakse, et katuse aluspinnal ei tekiks tarindeid kahjustavat kondensvett. kondensvett. Katusekattematerjalide valikul ja paigaldamisel tuleb arvesse võtta aluse võimalikke deformatsioone, mis on tingitud temperatuuri ja niiskusrež niiskusrežiimi võimalikest suurepiirilistest muutustest. Soojustamata katuse juures tuleb eelistada vä välist veeä veeäravoolu, mille puhul võimalik jää jäätumisoht tumisoht rennides on vä
Ats Pedak EHITUSFÜÜSIKA KODUSED TÖÖD KODUSED TÖÖD Õppeaines: EHITUSFÜÜSIKA Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI-32 Juhendaja: lektor Leena Paap Tallinn 2013 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Ehitusfüüsika kodutöö raames toimub etteantud seina-, põranda- ja katuslaetarindi soojusjuhtivuse arvutamine. Ette on antud erinevad näitajad nagu temperatuur, suhteline õhuniiskus, pinnase tüüp ja tarindi materjalid. Lisaks soojusjuhtivuse arvutamisele toimub arvutus ka seinatarindi niiskus- ning temperatuurireziimi osas. Seina soojusjuhtivuse arvutamise ja U arvu teada saamise eesmärgiks on teada kui palju soojust juhib mingi seinatüüp endast läbi. U ehk soojusjuhtivuse ühikuks on W/m2K. W/m2K ehk mitu vatti soojust läheb 1 ruutmeetri kohta Kelvinites läbi piirde. Arvutuste tulemusel saadakse number, mis võimaldab võrrelda, kas nõutava või taotle
-peavad olema tugevad ja püsivad korruse lagi]}. Ülesanded: 2-ühiselamud(mis on mõeldud ajutiseks elamiseks(õppimine, -p tagama ruumis nõuetekohase sisekliima 1-vastu võtta seadmetest, mööblist ja inimestest koormusi ja hooajaline töötamine) -p olema nõuetekohase helipidavusega annavad need üle seintele ja postidele. 3-hotellid(mis on mõeldud lühiajaliseks
Oma emissiooniklassilt kuulub AEROC vastavalt Soome RTS kvalifikatsioonile parimasse M1 klassi. Kõige kergematest AEROC plokkidest AEROC EcoTerm saab ehitada ühekihilise väga hästi sooja pidava välisseina ilma täiendavaid soojusisolatsioonimaterjale kasutamata. Selline massiivne ,,hingav" ning soojust akumuleeriv välisseina konstruktsioon loob ruumides tervisliku ja meeldiva mikrokliima, mis on võrreldav täispalkmajadega. AEROC EcoTerm välissein tasandab järske välistemperatuuri kõikumisi, külmal talveööl on sellises majas hubaselt soe ning kuumal suvepäeval meeldivalt jahe. AEROC TOOTMISPROTSESS AEROC tootmisprotsess on võrreldav leiva valmistamisega. Põhimaterjalide ja vee segusse (,,tainas") lisatakse reaktsioonitekitajana alumiiniumpulbrit (,,pärmi"), mille tulemusel segu kerkimise ja tardumisega samaaegselt moodustub vesinikugaaside eraldumise käigus materjali suletud pooridega struktuur.
Sinu Nimi EHITUSMATERJALID REFERAAT Õppeaines: EHITUSMATERJALID Ehitusteaduskond Õpperühm: Sinu rühm Juhendaja: Lektor õppejõu nimi Kuressaare 2011 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Metallide korrosioon ja kaitsmine korrosiooni eest....................................................................3 Mineraalvillad toorained, tootmine, omadused ja kasutamine.................................................8 Rull-katusekattematerjalid (PVC, SBS)....................................................................................14 Raskebetooni koostismaterjalid ja nõuded nendele.................................................................. 20 Viitamine...................................................................................................................................25
Võrumaa Kutsehariduskeskus EV-12 Sigrid Pau EHITISE TULEOHUTUSNÕUDED Referaat Juhendaja: Andres Aruväli Väimela 2012 SISUKORD 1. EHITISE JA SELLE OSADE TULEOHUTUSE JAOTUS 3 2. TULEOHUTUSKLASSID 3 3. TULEKAITSETASEMED 4 4. TULETÕKKESEKTSIOONID 4 5. KOHUSTUSED TULEOHUTUSE TAGAMISEL 5 6. EHITISE JA SELLE OSADE TULEOHUTUSNÕUDED 5 7. KÜTTESÜSTEEMI TULEOHUTUSNÕUDED 6 8. TULETÖÖ TULEOHUTUSNÕUDED 6 9. PÕLEVMATERJALI LADUSTAMISE TULEOHUTUSNÕUDED 7 10. TULETÕRJE VEEVARUSTUSE TULEOHUTUSNÕUDED 7 11. KOKKUVÕTE
Hoone konstruktsioon Koormus Pinnas T/m Nõrk - kohev liiv, keskmine Tugev jäme plastne savi liiv, kruus, kõva savi Keldriga, kahekorruseline, 40 cm paksune lintvundament taldmiku laiusega cm: raudbetoonlagede ja tellisväliseintega: - välissein 12 120 50 40 - sisemine kandesein 16 160 60 40 Sama, ühekorruseline: 30...40 cm paksune lintvundament taldmiku laiusega cm: - välisein 8 80 40 40 - sisemine kandesein 11 100 40 40 Keldrita, kahekorruseline, 30..
· Suitsulöör peab ulatuma vähemalt 0,8m üle katuse pinna või katusetahu ja korstnapea kaugu peab olema vähemalt 1 m Esmane tulekaitse autonoomne tulekahjusignalisatsiooniandur peab olema - Hügieenilisus, tervislikkus ja keskkonnaohutus tänapäeva inimene veedab 80-90% ajast siseruumides, seetõttu mõjutab inimest oluliselt ruumiõhu keemilised, füüsikalised ja bioloogilised omadused. Sisekliima mõjutab soojuslikku mugavust, tervist, tootlikkust ja töö efektiivsust. Siseõhu keemilised omadused · Radoon looduslik värvitu ja lõhnata radioaktiivne gaas, mis satub hoonetesse peamiselt pinnasest hoone all ja ümber, ehitusmaterjalidest ja kraaniveest. Radooni saab vältida majaaluse tuulutamisega või kasutades radoonikaitsekilet
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Vamm,Seened Referaat Juhendaja: Koostaja:Ago Võhma Rühm:E-08B 12.05.2009 Maja vamm Majavamm koosneb värvitutest, mikroskoopiliselt väikestest niidikestest. Need kasvavad otstest ja ühinedes on nad juba palja silmaga nähtavad. Kasvav seenekeha on valge vati sarnane. Aja jooksul tekib sellele kile või koorikutaoline kate ning moodustuvad viljakehad, mis eritavad pruuni pulbritaolist Kliki pilt suuremaks eosetolmu. Niidistik tiheneb 3 5 mm jämedusteks, mõnikord ka jämedamateks nöörideks. Eosed levivad tuule ja putukate abil või satuvad hoone konstruktsioonidesse koos uue puiduga. Eosed on idanemisvõimelised 5 6 aastat. Majavammi kasvuks vajalikud tingimused Seene k
Nimi EHITUSFÜÜSIKA KODUSED TÖÖD KODUSED TÖÖD Õppeaines: EHITUSFÜÜSIKA Ehitusteaduskond Õpperühm: EI-32 Juhendaja: Tallinn 2014 SISSEJUHATUS Ehitusfüüsika kodutöö raames toimub etteantud seina-, põranda- ja katuslaetarindi soojusjuhtivuse arvutamine. Ette on antud erinevad näitajad nagu temperatuur, suhteline õhuniiskus, pinnase tüüp ja tarindi materjalid. Lisaks soojusjuhtivuse arvutamisele toimub arvutus ka seinatarindi niiskus- ning temperatuurireziimi osas. Seina soojusjuhtivuse arvutamise ja U arvu teada saamise eesmärgiks on teada kui palju soojust juhib mingi seinatüüp endast läbi. U ehk soojusjuhtivuse ühikuks on W/m2K. Arvutuste tulemusel saadakse number, mis võimaldab võrrelda, kas nõutava või taotletava suurusega. Antud hetkel on välisseinte soovituslik soojaläbivus 0,120,22 W/(m2·K). 1. HOONE VÄLISPIIRETE SOOJAJUHTIVUS 1.1 Seina soojajuhtiv
.....................................................................8 Soojade ruumide välisseinad................................................................................................................9 Välissein normaalse niiskusega ruumile, seest õõnesplokkidest:.......................................................10 Puitkarkassiga hoone:.........................................................................................................................11 Raudbetoonkarkassil välissein:..........................................................................................................12 Armeeritud seinad..............................................................................................................................13 Konstruktsioonielementidena töötavate seinaosade armeerimine......................................................14 Deformatsioonivuugid..........................................................................................................
Ringluses olevate konteinerite suurt arvu silmas pidades annab sellise võimaluse koodide kasutamine. Koodid kantakse konteineri külgedele ja uksele. Kood sisaldab järgmisi andmeid: omaniku tunnus neljatäheline kood, mille viimaseks täheks on alati U riiklik kuuluvus kolmetäheline riigi nime lühend; kui lühendis on vähem kui kolm tähte, kirjutatakse puuduvate tähtede asemele x konteineri 6 numbrit valmistaja valikul seerianumber konteineri suuruskood 2 numbrit (nt. 20 märgib 20-jalast konteinerit) konteineri tüübi kood 2 numbrit, millest esimene näitab konteineri põhitüüpi, teine ehitamise vm. numbrit 3 ISO-seeria vastavalt pikkusele märgitakse: 1A 40 jalga (12,19 m); 1D 10 jalga (3,05 m); 1B 30 jalga (9,14 m)
mitmel otstarbel. VäVärvilt toodetakse halle, pruune ja punaseid kive. Tellimisel saab valmistada ka muid vä värvitoone. 36 18 Tsementsegust väikeplokkidest ja –kividest seinad Plokkide kihid laotakse omavahel seotisesse Seina ploki laiuse valikul peab arvestama hoone suurust ja seintele seintele mõjuvaid koormusi. Üldjuhul võib kahekorruselise raudbetoonvahelagedega hoone puhul kandvad seinad (nii vä välimised kui siseseinad) teha õõnesplokkidest, hoone seina paksus ≥ 190 mm. Mittekandvad vaheseinad võib teha plokist paksusega 90 või 140mm (vt. ka helipidavust). Müüritist
Gert Saarm EHITUSFÜÜSIKA KODUSED TÖÖD KODUSED TÖÖD Õppeaines: EHITUSFÜÜSIKA Ehitusteaduskond Õpperühm: EI-32 Juhendaja: lektor A. Hamburg Tallinn 2014 SISSEJUHATUS Ehitusfüüsika kodutöö raames toimub etteantud seina-, põranda- ja katuslaetarindi soojusjuhtivuse arvutamine. Ette on antud erinevad näitajad nagu temperatuur, suhteline õhuniiskus, pinnase tüüp ja tarindi materjalid. Lisaks soojusjuhtivuse arvutamisele toimub arvutus ka seinatarindi niiskus- ning temperatuurireziimi osas. Seina soojusjuhtivuse arvutamise ja U arvu teada saamise eesmärgiks on teada kui palju soojust juhib mingi seinatüüp endast läbi. U ehk soojusjuhtivuse ühikuks on W/m2K. Arvutuste tulemusel saadakse number, mis võimaldab võrrelda, kas nõutava või taotletava suurusega. Antud hetkel on välisseinte soovituslik soojaläbivus 0,120,22 W/(m2·K). 1. HOONE VÄLISPIIRETE SOOJAJUHTIVUS
Nimi ja perekonnanimi EHITUSFÜÜSIKA KODUSED TÖÖD KODUSED TÖÖD Õppeaines: EHITUSFÜÜSIKA Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI-32 Juhendaja: lektor Leena Paap Rapla 2013 SISSEJUHATUS Ehitusfüüsika kodutöö raames toimub etteantud seina-, põranda- ja katuslaetarindi soojusjuhtivuse arvutamine. Ette on antud erinevad näitajad nagu temperatuur, suhteline õhuniiskus, pinnase tüüp ja tarindi materjalid. Lisaks soojusjuhtivuse arvutamisele toimub arvutus ka seinatarindi niiskus- ning temperatuurireziimi osas. Seina soojusjuhtivuse arvutamise ja U arvu teada saamise eesmärgiks on teada kui palju soojust juhib mingi seinatüüp endast läbi. U ehk soojusjuhtivuse ühikuks on W/m2K. Arvutuste tulemusel saadakse number, mis võimaldab võrrelda, kas nõutava või taotletava suurusega. Antud hetkel on välisseinte soovituslik soojaläbivus 0,120,22 W/(m2·K). 1. HOONE VÄLISPIIRETE SOOJAJUHTIV
teostamise teel. 2. Prognoosimeetod - Kui algdokumentatsioon on puudulik, tuleb maht ikkagi arvutada ja arvutamisel lähtutud põhimõtted üles märkida. Töömahtude arvutamist võib näiteks analoogobjektide mahuarvutusandmete alusel teostada või tugineda insenerioskustele, mida kahtlemata iga eelarve koostaja võiks omada. Kasutatakse näiteks näitajaid: armeerimistöödel kg/m3, raketisetöödel m2/m3, välissein m2/brm2 jne. 3. Põhiosa meetod - Leitakse korduva põhiosa mahud ja korrutatakse need põhiosa arvuga. 6.NORMEERIMINE 6.1.Mis on töölise ajanorm? AJANORM-tööaja hulk, mis kulub ühe naturaalühiku (nt m3, m2, tk) töö tegemiseks normaaltingimustel (klimaatilised, organisatoorsed jne). Kõige sagedamini kasutatav ajanormi ühik ehituses on inimtund, lühend in-h. Harva on kasutusel on ka ühikud inimsekund (in-s) või inimaasta (in-a). 6.2. Mis on töönorm?
annaabi.ee 
