olnud EU riikides olnud vähenemine 6%, Kanadas ja USA-s 3%, aga arengumaades on lehmade populatsioon isegi suurenenud. Üheks lehmade arvukuse vähenemise põhjuseks on farmerite edukus lehmade piimajõudluse suurendamisel aastast aastasse. Ligikaudu 94% piimast töödeldakse ümber tööstustes. Statistilised andmed piimatoodete tarbimise kohta näitavad, et vedelate piimatoodete tarbimine väheneb ja juustutarbimine maailmas suureneb. Lehmapiim moodustab ~90,8% maailma piimatoodangust; pühvlid, lambad ja kitsed vastavalt 6%, 1,7% ja 1,5%.
PÜHVLITE PIIMA- JA LIHAJÕUDLUS Kedy Sünter Sissejuhatus 170milj looma. Suurem osa pühvleid Aasias - 97% Pühvlipiim 12% maailma piimatoodangust India 60%, Pakistan 30% maailma pühvlipiimast Indias 55%, Pakistanis 75% kogutoodangust Aastas u 76milj t piima, 3milj t liha Piimajõudlus 6-7l päevas jõe-tüüpi loomadel, 18st tõust 12 piimatootmiseks Lihajõudlus Arenenud lihastik Kõrge kvaliteediga noorlooma liha Lihakeha musklilisem, luu-ja rasvasuhe väiksem Lihas 10% rohkem mineraalaineid, 67% vähem kolesterooli ning 92% küllastunud rasvu. Piimajõudlus
Linnukasvatus aga on suurem Harjumaal ning Lääne-Virumaal. Väike aga Ida-Virumaal, Läänemaal, Hiiumaal ja Võrumaal. Mis kõige tähtsam meie jaoks, on kartulikasvatus. See on meil kõige suurem Pärnumaal, Viljandimaal ja Jõgevamaal.Ülejäänud paikades on see enamasti võrdne toodang. Kõige suurem kartuli saagikus oli aastal 2000 ja 2001 ning kõige väiksem oli aastal 1998. Tavaliselt on kartuli saagikus kõige suurem Järva ja Raplamaal. Piimatoodangust rääkides on kõige suurem veiste arv Pärnu-, Jõgeva-, Järvamaal ning Lääne-Virumaal. Piimatoodang lehma kohta on aga suurim Järvamaal. Veiste arv on aga kõige suurem Jõgeva-, Pärnu- ja Järvamaal. Piimatoodand lehma kohta Eestis oli 2002. aastal 5151 kg aastas. Eestis on põllumajandumaa osatähtsus riigi kogupindalast 23,1 %. Suurima tööhõivega majandus haru on põllumajandus ja tööstus. Teisele kohale jääks haridus, avalik haldus ning tervishoid. Ning kolmandale jääb
destilleerimise läbinud Iiri viskist, 48% rasvasusega rõõsast koorest, mis moodustab joogi mahust poole, ja looduslikest maitseainetest, sh tõenäoliselt ka okolaadist. Mõnedel andmetel on joogis ka munarebusid. 3 Huvitavaid fakte. Maailma parimaks likööriks peetava joogi väljaveo rahaline väärtus moodustab tervelt ühe protsendi kõikide Iirimaalt eksporditavate kaupade hinnast. Joogi valmistamiseks kulub 4,3% kogu Iirimaa piimatoodangust ehk 182 miljonit liitrit aastas. 4 Kasutamine. Lisaks joogina pruukimisele kasutatakse kuulsat jooki ka järelroogade, eriti külmutatud ja külmade magustoitude maitsestamiseks või isegi ühe peamise komponendina. Väga tuntud on ka Iiri kreemiga maitsestatud kohvijook, kusjuures on võimalik osta ka selle joogi vaimustava lõhna- ja maitsebuketiga küllastatud kohviube. Joogi võite ka lihtsalt kallata kõrgesse klaasi, mis on
põllumajanduse poliitiline suurreform käesoleval sajandil riiklike ja kollektiivsete suurmajandite jaotamineväiksemateks eraettevõteteks. 2000. aasta alguseks oli umbes 300 reformieelse suurmajandi asemele tekkinud 680põllu-majanduslikku ühistut või aktsiaseltsi ning 51 081 talu. Talu keskmiseks suuruseks oli vaid 20,8 hektarit. Väiketalud ei suuda aga põllumajandus-tootmise arengusse olulist panust anda. 1998. aastal andsid 56% piimatoodangust 100600 loomaga ettevõtted ja 47% teraviljatoodangust ettevõtted, millel oli enam kui 100 ha maad. Aastal 2009 on Euroopa Liidu riikidega võrreldes Eesti üsna põllumajanduskeskne maa. Meil tuleb ühe elaniku kohta 0,7 ha põllumaad, seega rohkem kui üheski teises Euroopa riigis. Seitse protsenti Eesti elanik-konnast tegeleb põllunduse ja karjakasvatusega, Euroopa Liidus keskmiselt viis protsenti. KHOLOOSIDE KADUMINE: Vene ajal oli kõigil tööd, nii maal kui linnas
Pühvli piim, sellest saadud tooted ning liha, on hinnatud ning pühvlipidamine on saanud peaaegu, et ülemaailmseks nähtuseks. Peale vanade, traditsiooniliste paikade, on see levinud ka teistesse maailmajagudesse, kus pühvlikasvatus ei ole kunagi olnud traditsiooniks. Hoolimata pühvlite laialdasest pidamisest, ei ole paljud kursis nende loomade produktiivsusvõimekusest ega selle piiridest. Vesipühvel on aastaid moodustanud 10% maailma piimatoodangust, ent siiski on harva nende võimeid tunnustatud. Põhiliseks selle põhjuseks võib pidada pühvlikasvatajate vaest või väheste õigustega olekut, tänu millele, ei ole neil piisavalt mõjuvõimu, et antud looma toimetulekut tootmisalal propageerida. Senini on pühvlit peetud peamiselt loomaaia- või metsikuks loomaks, kuigi tegelikult on tegemist ääretult rahumeelse loomaga, keda karjatavad päritolumaades põhiliselt lapsed.
Loomade karjatamine Loengu konspekt Lehmade karjatamine Lehmad on karjatamise suhte väga nõudlikud. Kõige sobivamad on lehmadele kõrreliste alusheinte ja liblikõieliste rohked ning kõrreliste pealisheinte rikkad rohukamarad. Piimalehmade karjamaad peavad paiknema parasniisketel muldadel, võimalikult lauda ligidal. Liiga pikka tee karjamaale (> 2km) ja tagasi lauta põhjustab piimatoodangu languse kuni 20% ööpäevas. Sõltuvalt piimatoodangust vajavad lehmad karjamaarohtu ööpäevas 60-80 kg. Täiskasvanud lehma kohta arvestatakse karjamaa pinda keskmiselt 0,5 ha., niisutamise korral 0,3 ha. Lehmade koplid peaksid olema võimalikult ruudu- või ristküliku kujulised. Teravnurksete koplite korral tallavad loomad liigselt rohtu ja sõtkuvad kamara puruks.kahte karjarühma või erinevat veisetõugu ei ole soovitatav karjatada kõrvuti olevates koplites.
koolikud. Melass - 1-1,5(max 3.0) suhkrupeedi lõigud, 2kg söödasuhkurut Loomsed söödad: lõss – võõrutatud varssadele 3-5kg Sool – tööhousele .25-30gr päevas, Kriit - 20-25 g, Fosfaat - 20-50g Vesi - Hobune saab palju kauem hakkama söödata kui veeta. Juba väikenegi vedelikukaotus halvendab võimekust. Hobune vajab umbes 30-40 liitrit vett päevas (3-5 liitrit 100 kg kehamassi kohta), kuid sõltuvalt koormusest, piimatoodangust ning ümbruse temperatuurist võib veevajadus olla ka kahekordne. Lisaks sellele sõltub veevajadus ka sööda veesisaldusest, hobuse vanusest, jootmiskordade arvust ja individuaalsetest eripäradest (higistamine). Seedtalitluse iseärasused Erineb tüüpilisest seedetalitlustest. Lähvmal lehmale kui seale, sest jäemesooles toimub ka seede.
Laktatsioonikõvera kujud: ülemine (katkendlik joon) graafik iseloomustab sujuvalt langevat KONSPEKTIS VAATA JOONISEID lakatasioonikõverat (soovitav); alumine (pidev joon) graafik iseloomustab järsult langevat lakatasioonikõverat (ebasoovitav) Kahe tõusuga laktatsioonikõver Piimatoodang lehmal suureneb koos vanusega. Esimest korda poeginud (I laktatsiooni) lehmade piimatoodang moodustab tavaliselt 60... 70% ja teise laktatsiooni toodang 70...80% täiskasvanud lehmade piimatoodangust. Noortel lehmadel kulub osa söötadega saadud toitainetest kehamassi juurdekasvuks. Kõrgeima toodangu annavad lehmad tavaliselt 4...7 laktatsioonil, mil nad on 7...10 aastat vanad. Piimajõudlust mõjutab ka lüpsireziim. Lehmi tuleb lüpsta kindlatel kellaaegadel, et neil kujuneksid välja refleksid, mis mõjutavad piima eritumist. Ideaalne oleks, kui lüpsivaheaegade pikkus oleks võrdne. Kui lüpsiaeg mingitel põhjustel (näit. elektrikatkestus vms
Laktatsioonikõvera kujud: ülemine (katkendlik joon) graafik iseloomustab sujuvalt langevat KONSPEKTIS VAATA JOONISEID lakatasioonikõverat (soovitav); alumine (pidev joon) graafik iseloomustab järsult langevat lakatasioonikõverat (ebasoovitav) Kahe tõusuga laktatsioonikõver Piimatoodang lehmal suureneb koos vanusega. Esimest korda poeginud (I laktatsiooni) lehmade piimatoodang moodustab tavaliselt 60...70% ja teise laktatsiooni toodang 70...80% täiskasvanud lehmade piimatoodangust. Noortel lehmadel kulub osa söötadega saadud toitainetest kehamassi juurdekasvuks. Kõrgeima toodangu annavad lehmad tavaliselt 4...7 laktatsioonil, mil nad on 7...10 aastat vanad. Piimajõudlust mõjutab ka lüpsireziim. Lehmi tuleb lüpsta kindlatel kellaaegadel, et neil kujuneksid välja refleksid, mis mõjutavad piima eritumist. Ideaalne oleks, kui lüpsivaheaegade pikkus oleks võrdne. Kui lüpsiaeg mingitel põhjustel (näit. elektrikatkestus vms
Nõnda kujunes ka Eesti põllumajandusest omamoodi "vaateaken" -- vähemalt teistele liiduvabariikidele. Samal ajal hävitati hiiglaslikke riigimajandeid luues ajalooline asustuspilt (külad) ja perifeerne infrastruktuur ning juba 1970. aastatel areng praktiliselt seiskus. Omamoodi tähendusrikas oli, et eraloomakasvatajad ja -põllupidajad, kelle kasutada oli Eestis stagnatsiooniajal alla 5% põllumajandusmaast, andsid ligi 30% kartulisaagist ning 20% piimatoodangust. Venestamine 1970. aastate teisel poolel tugevnes venestamissurve, "ühtse nõukogude rahva" (homo soveticus) ja kakskeelsuse propaganda. Vene keele kasutamisele ja kasutajatele anti Eestis eelisõigusi, EKP ja ENSV juhtkond vahetati välja Kremlile veelgi kuulekama vastu. Algas aktiivne vene keele kasulikkuse propaganda, mille kandvaks loosungiks kujunes kakskeelsus: täisväärtuslik inimene olevat see, kes oskab võrdselt hästi nii oma
Vastavalt erinevatele uuringutele prognoositakse lähiaastateks piimatoodete tarbimisele kasvu. Arengumaades kasvab kõigi piimatoodete tarbimine 2021. aastaks ligi 30%. Suurenenud tarbimise taga on suurenev rahvastik, ning kasvavad sissetulekud. Arengumaade piimatoodete tootmine kasvab pidevalt ja seda peamiselt Hiina ja India toodangu kasvu arvelt. Aastaks 2021 peaks olema arengumaade piimatootmise osakaal 10 koguni 70% maailma piimatoodangust. Maailma piimatoodangu kasvuks aastaks 2021 prognoositakse 2%. (TNS Emor 2014) 6. Esitage arengualternatiivi valik (koos põhjendusega) ja prognoosige ettevõtte (majandusharu) edasist arengut. Kuna Eestis toodetakse piima rohkem kui me ise tarbida suudame, siis ligikaudu 40% piimatoodetest eksporditakse. Seetõttu on Eesti piimatööstuse areng tihedalt seotud EL ja kogu maailmaturul toimuvaga. Selleks, et tihedas rahvusvahelises konkurentsis ellu
teistele liiduvabariikidele. Samal ajal hävitati hiiglaslikke riigimajandeid luues ajalooline asustuspilt (külad) ja perifeerne infrastruktuur ning juba 1970. aastatel areng praktiliselt seiskus. Omamoodi tähendusrikas oli, et eraloomakasvatajad ja -põllupidajad, kelle kasutada oli Eestis stagnatsiooniajal alla 5% põllumajandusmaast, andsid ligi 30% kartulisaagist ning 20% piimatoodangust. Venestamine 1970. aastate teisel poolel tugevnes venestamissurve, "ühtse nõukogude rahva" (homo soveticus) ja kakskeelsuse propaganda. Vene keele kasutamisele ja kasutajatele anti Eestis eelisõigusi, EKP ja ENSV juhtkond vahetati välja Kremlile veelgi kuulekama vastu. Moskva propagandas "rahvaste sõpruse keeleks" tituleeritud vene keelt hakati õpetama eesti lastele juba lasteaias, eesti keele õpetamist mitte-eesti
Samas on selle rasvasisaldus väga kõrge, küündides kuni 14%. Lüpsijärgselt viiakse läbi nisade hooldus. Enamasti kastetakse need kordamööda nisatopsi, kus on desinfitseeriv vedelik. Desinfitseerida tuleb sellise lahusega, mis võimalikult vähe ärritab nisanahka. Lüpsiks kuluv aeg moodustub erinevateks lüpsifaasideks kulutatud ajavahemike summast. Kõige pikem on lüpsi põhifaas, millele kestus oleneb lehma piimatoodangust, selle sõõrdumisest ja lüpstavusest, jäädes enamasti vahemikku 27 minutit. Udara ettevalmistusele, nisakannude allapanekule, järellüpsile ja nisade hooldusele kulub kokku 1,53 minutit. 22. Lüpsmise viisid Viisid: 1) käsilüps; 2) masinlüps; 3) robotlüps. Masinlüps: jaguneb omakorda kannu ja torusselüpsiks. Kannulüps: piim voolab lüpsiaparaadi pikast piimavoolikust kannu, mis toimub vahemahutina ja mida
Kõrge rohu korral lehmad tallavad seda. Lehmi karjatatakse kopliviisiliselt, kus ühe kopli paljaks söömise järel(3-4p) aetakse lehmad järgmisesse koplisse. Tuleb järgida teekonna pikkust laudast karjamaale, ei tohiks olla üle 2km, liiga pikk on väsitav ja piimatoodang väheneb. Lehmi joodetakse looduslikust veekogust või mobiilsest veenõust, mis on varustatud jootmisautomaatidega. Lüpsmine ja jõusööda jagamine toimub laudas- kogus sõltub piimatoodangust ja rohu saagikusest. Suve II poolel rohu kasv aeglustub, seega tuleb suurendada jõusöödakoguseid ja anda lisaks haljassööta või silo. Karjatamine toimub enamasti ööpä ringselt. Mõjub soodsalt looma tervisele ja aitab vähendada piima tootmiseks vajaminevaid kulusid. 54. Noorkarja pidamine-noorveise periood kestab 28..30.elukuuni, Kõige nõudlikumad nii söötmise kui ka pidamise suhtes vasikad esimestel elukuudel, tähtis, et ase kuiv, puhas, soe.
Laktatsioonikõvera kujud: ülemine (katkendlik joon) graafik iseloomustab sujuvalt langevat lakatasioonikõverat (soovitav); alumine (pidev joon) graafik iseloomustab järsult langevat lakatasioonikõverat (ebasoovitav) Kahe tõusuga laktatsioonikõver Piimatoodang lehmal suureneb koos vanusega. Esimest korda poeginud (I laktatsiooni) lehmade piimatoodang moodustab tavaliselt 60...70% ja teise laktatsiooni toodang 70...80% täiskasvanud lehmade piimatoodangust. Noortel lehmadel kulub osa söötadega saadud toitainetest kehamassi juurdekasvuks. Kõrgeima toodangu annavad lehmad tavaliselt 4...7 laktatsioonil, mil nad on 7...10 aastat vanad. Piimajõudlust mõjutab ka lüpsireziim. Lehmi tuleb lüpsta kindlatel kellaaegadel, et neil kujuneksid välja refleksid, mis mõjutavad piima eritumist. Ideaalne oleks, kui lüpsivaheaegade pikkus oleks võrdne. Kui lüpsiaeg mingitel põhjustel (näit. elektrikatkestus vms
Suve jooksul karjatakse loomi ühel ja samal maaalal mitu karjatamisringi. Karjatamisel tuleb jälgida, kui pikaks kujuneb teekond laudast karjamaale. See ei tohiks olla üle kahe kilomeetri, sest liiga pikk teekond on lehmale väsitav ja piimatoodang väheneb. Lehmi joodetakse karjamaal looduslikust veekogust või mobiilsest veenõust, mis on varustatud jootmisautomaatidega. Lüpsmine ja jõusööda jagamine toimub laudas. Jõusöödakogus sõltub piimatoodangust ja rohu saagikusest. Suve teisel poolel rohukasv aeglustub, mistõttu tuleb suurendada jõusöödakoguseid ja anda lisaks haljassööta või silo. Karjatamine toimub enamasti ööpäevaringselt. Karjatamine mõjub soodsalt looma tervisele ja aitab vähendada piima tootmiseks vajaminevaid kulusid. 54. Noorkarja pidamine. Noorveise periood kestab sünnist kuni põhikarja viimiseni s.o 28...30 elukuuni. Kõige nõudlikumad on nii söötmise kui ka pidamise suhtes vasikad esimestel elukuudel
Sel perioodil lehmi harjutatakse järk-järgult suvise söödaratsiooniga. Lisaks värskele rohule antakse laudas toorkiurikast kuiva heina või kuivsilo. Heina koguseid järk-järgult vähendatakse nii kuidas rohi kasvab ja rohtu juurde tuleb ning tavaliselt mai lõpul juuni alguses minnakse täielikult üle karjamaasöödale. Parema kvaliteediga hein tulekski jätta selleks perioodiks. Tuleb mõõdukates kogustes ka jõusööta juurde anda. Jõusööda kogus sõltub haljassöödast ja lehma piimatoodangust. 1 kg piima kohta 500 g jõusööta. Suve keskel, mil karjamaadel rohukasv aeglustub, tuleb hakata lehmadele lisaks andma etteniidetult mitmesuguseid lisahaljassöötasid (haljas põldhein, haljassegatis, -mais). Päevas peaks täiskasvanud lehm saama noort kuivainevaest rohtu 60…70 kg. Joogivesi peab olema lehmadele kättesaadav kas looduslikest veekogudest või tuleb see tsisternidega kohale vedada. Lehm joob päevas, olenevalt ilmastikust 60…70 l, isegi 100 l vett.
nisasalviga, mis muudab naha elastseks ja tugevdab seda. Kuna desinfitseerivad lahused mõjuvad ärritavalt, siis soovitatakse nisade lüpsijärgset lausdesinfitseerimist sooritada ainult nendes karjades, kus esineb rohkesti subkliinilist mastiiti. Muidu võib pikaajaline ärritus ise hakata soodustama udarahaiguste teket. Lüpsiks kuluv aeg moodustub erinevateks lüpsifaasideks kulutatud ajavahemike summast. Kõige pikem on lüpsi põhifaas, millele kestus oleneb lehma piimatoodangust, selle sõõrdumisest ja lüpstavusest, jäädes enamasti vahemikku 27 minutit. Udara ettevalmistusele, nisakannude allapanekule, järellüpsile ja nisade hooldusele kulub kokku 1,53 minutit (joonis 96). SÖÖDAD, SEEDE, SÖÖTMINE · Söötade liigitus · Üldisemalt jaotatakse söödad rühmadesse toitefaktorite kontsentratsiooni ja kiudaine sisalduse järgi. · Selle kohaselt jagunevad veiste söödad kolme põhirühma: koresöötadeks,
muudavad mitme-aastasedd heintaimed külmanõrgaks. 74) Lehmade karjatamine Lehmad on karjatamise suhte väga nõudlikud. Kõige sobivamad on lehmadele kõrreliste alusheinte ja liblikõieliste rohked ning kõrreliste pealisheinte rikkad rohukamarad. Piimalehmade karjamaad peavad paiknema parasniisketel muldadel, võimalikult lauda ligidal. Liiga pikka tee karjamaale (> 2km) ja tagasi lauta põhjustab piimatoodangu languse kuni 20% ööpäevas. Sõltuvalt piimatoodangust vajavad lehmad karjamaarohtu ööpäevas 60-80 kg. Täiskasvanud lehma kohta arvestatakse karjamaa pinda keskmiselt 0,5 ha., niisutamise korral 0,3 ha. Lehmade koplid peaksid olema võimalikult ruudu- või ristküliku kujulised. Teravnurksete koplite korral tallavad loomad liigselt rohtu ja sõtkuvad kamara puruks.kahte karjarühma või erinevat veisetõugu ei ole soovitatav karjatada kõrvuti olevates koplites.
Nõnda kujunes ka Eesti põllumajandusest omamoodi "vaateaken" -- vähemalt teistele liiduvabariikidele. Samal ajal hävitati hiiglaslikke riigimajandeid luues ajalooline asustuspilt (külad) ja perifeerne infrastruktuur ning juba 1970. aastatel areng praktiliselt seiskus. Omamoodi tähendusrikas oli, et eraloomakasvatajad ja -põllupidajad, kelle kasutada oli Eestis stagnatsiooniajal alla 5% põllumajandusmaast, andsid ligi 30% kartulisaagist ning 20% piimatoodangust. 1970. aastate teisel poolel tugevnes venestamissurve, "ühtse nõukogude rahva" ja kakskeelsuse propaganda. Vene keele kasutamisele ja kasutajatele anti Eestis eelisõigusi, EKP ja ENSV juhtkond vahetati välja Kremlile veelgi kuulekama vastu. Moskva propagandas "rahvaste sõpruse keeleks" tituleeritud vene keelt hakati õpetama eesti lastele juba lasteaias, eesti keele õpetamist mitte-eesti lastele ei peetud aga vajalikuks. Venestuseesmärke pidas
Seega on laktatsioonikõver kahe sügis talvel poeginud lehmadel kahe tõusuga. Kevadel ja suvel poeginud lehmadel on see ühe tõusuga. Laktatsioonikõver on pärilik ja seda tuleks arvestada noorveiste valikul. Piimatoodang lehmal suureneb kood vanusega. Esimest korda poeginud (I laktatsioon)lehmade piimatoodang moodustab tavaliselt 60-70 % ja teise laktatsiooni toodang 70-80 % täiskasvanud lehmade piimatoodangust. Noortel lehmadel kulub osa söötadega saadud toitainetest kehamassi juurdekasvuks. Kõrgeima toodangu annavad lehmad tavaliselt 4...7 laktatsioonil, mil nad on 7...10 aasta vanad. Piimajõudlust mõjutab ka lüpsireziim. Lehmi tuleb lüpsta kindlatel kellaaegadel, et neil kujuneksid välja refleksid, mis mõjutavad piima eritumist. Ka lüpsikordade arv mõjutab piimajõudlust. On leitud, et kolmekordse lüpsi korral on piimatoodang
annaabi.ee 
