Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Pihused, pihussüsteemid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
aerosool, vesinik, kolloid, vedelikus, emulsioon, happed, pihused, pihussüsteemid, hambapasta, ravimid, kreemid, kolloidlahused, veri, taimemahlad, tint, tarded, hapupiim, makaronid, herned, vananemine, vahud, mannavaht, vahukoor, gaasidesleelismuld metallid IA ja IIA alates Ca metallide oksiidid) # nõrgalt aluselised oksiidid- vähem aktiivsete metallide oksiidid. 2) Happelised oksiidid-mitte metallide oksiidid. Keemilised omadused: happeline oksiid + vesi = vastavhape ! Veega ei reageeri SiO N: dilämmastikpentaoksiid + vesi happeline oksiid + alus = sool +vesi HAPPED-ained, mis annavad lahusesse vesinikioone. Hapete liigitus erinevate tunnuste järgi:1) Hapniku sisalduse järgi: # hapniku mittesisaldavad happed N: # hapnikhapped N: 2) Prootonite arvu järgi: # üheprootonilised happed N: # mitmeprootonilised happed N: 3) Tugevuse järgi: # tugevad happed- kõik happemolekulid jagunevad lahuses ioonideks N: nõrgad happed- ainult osa happe molekule jaguneb lahuses ioonideks N: Hapete saamine:1) Hapnikhapped: vastav happeline oksiid + vesi N: vääveltrioksiid + vesi 2) Hapnikuta happed: vastavagaasilise vesinikuühendi lahustumisel vees N:
leelismuld metallid IA ja IIA alates Ca metallide oksiidid) # nõrgalt aluselised oksiidid- vähem aktiivsete metallide oksiidid. 2) Happelised oksiidid-mitte metallide oksiidid. Keemilised omadused: happeline oksiid + vesi = vastavhape ! Veega ei reageeri SiO N: dilämmastikpentaoksiid + vesi happeline oksiid + alus = sool +vesi HAPPED-ained, mis annavad lahusesse vesinikioone. Hapete liigitus erinevate tunnuste järgi:1) Hapniku sisalduse järgi: # hapniku mittesisaldavad happed N: # hapnikhapped N: 2) Prootonite arvu järgi: # üheprootonilised happed N: # mitmeprootonilised happed N: 3) Tugevuse järgi: # tugevad happed- kõik happemolekulid jagunevad lahuses ioonideks N: nõrgad happed- ainult osa happe molekule jaguneb lahuses ioonideks N: Hapete saamine:1) Hapnikhapped: vastav happeline oksiid + vesi N: vääveltrioksiid + vesi 2) Hapnikuta happed: vastavagaasilise vesinikuühendi lahustumisel vees N:
Elektronegatiivsuste vahe alusel saab ka kindlaks tehavaldava sideme liitaine molekulides ning uhendeis .Elemendid, mille elektronegatiivsuste vahe on alla 1,7, moodustavad kovalentse sideme, teised ioonilise sideme. · Uhendites taiendavad suurema elektronegatiivsusega elemendid oma valist elektronkihti kuni oktetini (8 elektronini) nende valentselektronide arvel, mida loovutavad vaiksema elektronegatiivsusega elementide aatomid. · Erandiks on vesinik, mis taiendab elektronide arvu kuni kaheni. Ionisatsioonienergia · Ionisatsioonienergia ehk ionisatsioonipotentsiaal on energia, mis kulub elektroni eemaldamiseks uksikult aatomilt (voi molekulilt). Teisiti oeldes on tegemist elektroni seoseenergiaga aatomis (voi molekulis). Mida vaiksem on ionisatsioonienergia, seda meelsamini loovutab aatom (voi molekul) elektroni ja ioniseerub. · N-taseme ionisatsioonienergiaon energia, mis kulub aatomilt voi molekulilt n-inda
Gaaside lahustuvus Molekulid võivad lahuses lahusti molekulide toimel kas osaliselt või täielikult ioonideks vees väheneb, kui vesi sisaldab lahustunud soolasid. jaguneda Kui üks aine lahustub teises jaotuvad lahustunud aine osakesed (molekulid või ioonid) Henry seadus: ühtlaselt kogu lahusti mahus. Lahustumisel tekivad muutuva koostisega keemilised ühendid - solvaadid (vesilahuste korral nimet. hüdraadid). Gaasi lahustuvus vedelikus on proportsionaalses sõltuvuses gaasi osarõhuga lahuse kohal. Lahusti mittevesilahuste korral aine, mida on lahuses rohkem ja/või mis ei muuda oma agregaatolekut (vesilahuste korral alati vesi). CM = kh p 60% etanooli + 40% atsetooni lahustiks etanool
rühma. Keemilise inertsuse tõttu on omamoodi erandiks väärismetallid. Metallide keemilist aktiivsust väljendab nn pingerida, ning enamik metalle tõrjuvad lahjendatud hapetest vesinikku välja. 6. Mis on mittemetallid? Nimeta mittemetallide põhiomadused! Mittemetallid on suure elektronegatiivsusega elemendid, mis keemilistes reaktsioonides peamiselt liidavad elektrone. Aatomite vahel kovalentne side. Perioodilisustabelis asuvad nad pea-alarühmades ülal paremal, k.a. vesinik, mis asub tavaliselt kõige esimese elemendina ülal vasakul. Mittemetallide hulka kuuluvad ka väärisgaasid, kuigi need ei liida elektrone, sest nende väline elektronkiht on maksimaalselt täitunud. Põhiomadused: ·Võivad looduses esineda mitmete allotroopidena. Allotroopia keemilise elemendi esinemine mitme lihtainena. Näiteks:süsinik teemant, grafiit. ·Enamik mittemetalle on halvad elektri- ja soojusjuhid.
Homoloogiline rida: 11.- 12. eteen C2H4 13. propeen C3H6 14. buteen C4H8 15. penteen C5H10 16. hekseen C6H12 17. hepteen C7H14 18. okteen C8H16 19. noneen C9H18 20. dekeen C10H20 V = n * Vm n = m/M = m/V M molaarmass Vm molaarruumala (22,4) m mass n moolide arv tihedus mol/mol; m/M; V/Vm (gaas); V/M (vedelik) Keemia - Alkoholid Alkoholid on ained, mille molekulis süsiniku aatomi juures asuv vesinik on asendatud hüdroksüülrühmaga ( -OH ). Alkoholide nimetused tuletatakse vastava süsivesiniku nimetusest, millele lisatakse sõnalõpp ool, kusjuures esialgne lõpp aan lüheneb. Alkoholi molekulis võib olla ka mitu hüdroksüülrühma. Selliseid alkohole nimetatakse mitmehüdroksüülseteks (mitmealuselised). Peaaegu mitte kunagi ei ole ühe C juures mitut hüdroksüülrühma, kuna sellised ühendid ei ole püsivad. Mitme hüdroksüülrühmaga ühendite lõpud on diool, -triool jne
Väheneb temperatuuri kasvuga. Mida väiksem on viskoossus, seda kiiremini vedelik voolab. Pindpinevus energiahulk, mis on vajalik vedeliku pinna suurendamiseks või vähendamiseks ühe pinnaühiku võrra. Märguvad pinnad hüdrofiilsed pinnad (silikaadid, sulfaadid, metallioksiidid ja hüdroksiidid) <90º Mittemärguvad pinnad hüdrofoobsed pinnad (metallid) >90º Kohesiooni jõud jõud osakeste vahel vedelikus. Adhesiooni jõud jõud vedeliku osakeste ja pinnaosakeste vahel. Pindpinevust reguleeritakse pindaktiivsete ainetega, mis vähendavad lahusti pindpinevust (seep, Na- ja K- fosfaadid) ja pindinaktiivsete ainetega, mis suurendavad pindpinevust. Pindaktiivsed ained ühendid, mille lisamisel väheneb vedeliku pindpinevus. Pika süsinikuahelaga molekulid, mille ühes otsas on aktiivne rühm (nt. COOH)
suurendamisega. Kriitiline rõhk rõhk, mille korral gaas on nii vedelas kui gaasilises olekus, s.t. vedela ja gaasilise oleku vahel on tasakaal. Difusioon - soojusliikumisest tingitud protsess, mis viib kontsentratsioonide ühtlustusemine väikeses ruumis. Kolloidide klassifikatsioon Pihustatud aine olek GAAS VEDELIK TAHKE GAAS Vedel aerosool Tahke aerosool udu, pilved, atmosfäär suits Pihus- VEDELIK Vaht Emulsioon Kolloidne tus- vahukoor, majonees, kätekreem suspensioon kesk- seebivaht piim, värvid, tint kond TAHKE Tahke vaht Geel Tahke kolloid
suurendamisega. Kriitiline rõhk rõhk, mille korral gaas on nii vedelas kui gaasilises olekus, s.t. vedela ja gaasilise oleku vahel on tasakaal. Difusioon - soojusliikumisest tingitud protsess, mis viib kontsentratsioonide ühtlustusemine väikeses ruumis. Kolloidide klassifikatsioon Pihustatud aine olek GAAS VEDELIK TAHKE GAAS Vedel aerosool Tahke aerosool udu, pilved, atmosfäär suits Pihus- VEDELIK Vaht Emulsioon Kolloidne tus- vahukoor, majonees, kätekreem suspensioon kesk- seebivaht piim, värvid, tint kond TAHKE Tahke vaht Geel Tahke kolloid
Agregaatoleku järgi: Dispersioonikes Dispergeeritud Dispergeeritud süsteemi liik kkond faas Jämedispersne Kolloiddisp Molekulaardi ersne spersne Gaas Gaas - - Gaasisegu Vedelik vihm, udu aerosool - tahke tolm, suits aerosool - Vedelik Gaas Vaht Vaht Adsorbeerunu Vedelik Emulsioon kolloidlahus d tahke suspensioon kolloidlahus gaas Lahus
Keemilise reaktsiooni eelduseks on erinevate ainete molekulide, aatomite või ioonide kokkupõrked. 19. Nomenklatuur: Katioonid: Ühe või mitmeaatomiline osake, millel on positiivne laeng Näiteks: Na+ naatriumioon; Mitmeaatomiliste H sisaldavate katioonidenimetusi: NH4 + ammoonium-. Anioonid: Ühe või mitmeaatomiline osake, millel on negatiivne laeng. Binaarse ühendi (2 elementi) nimetuse lõpp iid. Mitmeaatomilistel, hapnikku sisaldavatel sageli aat või ka it nt kloriidioon. Happed: Kõrgeima võimaliku oksüdatsiooniastmega mittemetalli sisaldavaid oksohappeid nimetatakse traditsiooniliselt mittemetalli järgi. Nt lämmastikhape HNO 3. Alused: Nimetused sõnast hüdroksiid ja metalli nimetusest nt kaaliumhüdroksiid. Kui metall moodustab mitu hüdroksiidi, kus metalli oa on erinev, siis näidatakse sulgudes ära metalli oa nt ferrum(II)oksiid Fe(OH)2. Oksiidid: Nimetused tuletatakse elemendi nimetusest ja sõnast oksiid. Muutuv oa näidatakse sulgudes
24. Iooniline side molekulaarsed ja mittemolekulaarsed ained - Iooniline side tekib ühendis erinimeliste laengutega ioonide vahel. Iooniline side tekib niisuguste elementide aatomite omavahelisel reageerimisel, mille elektronegatiivsused erinevad teineteisest tunduvalt EN >1,9. Molekulaarne aine on molekulidest koosnev aine. Molekulaarsed ained on palju mittemetallid: nt vesinik, hapnik, broom, jood, valge fosfor jt. Molekulidest koosnevad ka palju mittemetalliliste elementide ühendid: nt vesinikkloriid, devesiniksulfiid, süsinikdioksiid, tetrafosfordekaoksiid, sealhulgas ka väga palju orgaanilised ained: nt metaan, benseen, etanool, glükoos. Võivad olla tavatingimustes gaasid, vedelikud või ka tahked ained. Molekulaarsed ained võivad Mittemolekulaarne aine on keemiline aine, mis koosneb väga suurest hulgast
Nt liiva ja vee segu koosneb kahest faasist tahkest faasist (liiv) ja vedelast faasist (vesi). Süsteem on omavahel seotud vastasmõjus olevate objektide terviklik kogum (suletud, avatud või poolsuletud). Homogeenses süsteemis või segus on süsteemi (segu) mistahes osas keemiline koostis ja struktuur ühesugune. Heterogeenne süsteem või segu koosneb kahest või enamast kas keemilise koostise või struktuuri poolest erinevast homogeensest osast (faasist). Arheniuse teooria happed on ained, mis vesilahustes dissotseeruvad ja annavad prootoni. Alused on ained, mis vesilahustes dissotseeruvad ja annavad OH iooni. Rakendamine piiratud ainult vesilahustega. Bronsted-Lowry teooria happed võivad loovutada prootoni, alused võivad liita endaga prootoni. Alati eeldatakse prootoni ülekannet happelt alusele. Hapete ja aluste tugevuse määrab hapete ja aluste dissotsatsiooni (osaline või täielik lahustumine ioonideks) määr (dissotsiatsioonikonstant). Tugevad
n Jäigad ja tugevad (sarnane metallidega); n Kõvad; 5. Aine olekud (tahke, vedel, gaas) n Purunevad kergesti (traditsioonilised); Tahkes aines on molekulid tihedalt koos ja nende liikumine pole võimalik. n Madal elektrijuhtivus ja soojusjuhtivus; n Vedelikus on molekulide vaheline kaugus n Vastupidavad kõrgetele temperatuuridele ja keskkonnamõjudele (rohkem kui mõnevõrra suurem ja nad võivad üksteisest mööduda. metallid ja polümeerid). n Gaaside puhul on molekulide vaheline kaugus suur ja nad võivad täiesti n Optilised omadused: võivad olla läbipaistvad, poolläbipaistvad või ka vabalt liikuda
Karedust, mida arvutatakse HCO-3 ja CO2+3 kontsentratsioonide järgi, nimetatakse karbonaatseks kareduseks. 53. Püsiv ehk mittekarbonaatne karedus (vt praktikumi töö). Karedust, mida arvutatakse Ca2+ ja Mg2+ summaarse kontsentratsiooni järgi, nimetatakse üldkareduseks. 54. Soolade kõrvaldamine veest ioniitidega (vt praktikumi töö). 1. Vee läbijuhtimine H-kationiidiga kolonnist. Seotakse Ca2+ ja Mg2+ ioonid. 2. Vee läbijuhtimine OH-anioniidiga kolonnist. Seotakse tekkinud tugevad happed. 55. Veepuhastusprotsess (tööstuses). 1) vee läbijuhtimine H-kationiidiga kolonnist 2) vee läbijuhtimine OH-anioniidiga kolonnist. Saadakse puhas vesi samane destilleeritud veega 56. Vedelkütused. Vedelkütuseid toodetakse naftast, etanooli saadakse taimede seemnete või suhkrutööstuse jäätmete kääritamisel, biodiislikütust toodetakse taimeõlidest 57. Lahuse mõiste. Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev homogeenne süsteem. 58
4) NOMENKLATUURSED NIMETUSED: standardiseeritud puhastele ainetele JUPAC poolt, nt FeO, raud(II)oksiid. 3. 1)Kolloidsete süsteemide klassifikatsioon. Näiteid nende kasutamisest, tekkimisest ja esinemisest nii loodus- kui tehiskeskkonnas ning mõjust insenerirajatistele ja ehitistele. Pihustatud aine olek GAAS VEDELIK TAHKE GAAS Vedel aerosool Tahke aerosool udu, pilved, atmosfäär suits, tolmune atmosfäär Pihus- VEDELIK Vaht Emulsioon Kolloidne suspensioon tus- vahukoor, majonees, kätekreem piim, värvid, tint kesk- seebivaht kond TAHKE Tahke vaht Geel Tahke kolloid
klaas. 5. Aine olekud (tahke, vedel, gaas) n Jäigad ja tugevad (sarnane metallidega); Tahkes aines on molekulid tihedalt koos ja nende liikumine pole võimalik. n Kõvad; n Vedelikus on molekulide vaheline kaugus n Purunevad kergesti (traditsioonilised); mõnevõrra suurem ja nad võivad üksteisest mööduda. n Madal elektrijuhtivus ja soojusjuhtivus; n Gaaside puhul on molekulide vaheline kaugus suur ja nad võivad täiesti n Vastupidavad kõrgetele temperatuuridele ja keskkonnamõjudele (rohkem kui vabalt liikuda
Vt pilet nr 4 Mool (mol) on aine hulga SI ühik, mis sisaldab samapalju struktuuri elemente kui on aatomeid 12 g C-s. Faas on kahe või rohkema olekuga ainete segu eraldi osa, neid eraldab piirpind. Nt liiva ja vee segu koosneb kahest faasist tahkest faasist (liiv) ja vedelast faasist (vesi). Süsteem on omavahel seotud vastasmõjus olevate objektide terviklik kogum (suletud, avatud või poolsuletud), nt tasakaalureaktsioonis osalevad ained. Vt pilet nr 1. Arheniuse teooria happed on ained, mis vesilahustes dissotseeruvad ja annavad prootoni. Alused on ained, mis vesilahustes dissotseeruvad ja annavad OH iooni. Rakendamine piiratud ainult vesilahustega. Bronsted-Lowry teooria happed võivad loovutada prootoni, alused võivad liita endaga prootoni. Alati eeldatakse prootoni ülekannet happelt alusele. Hapete ja aluste tugevuse määrab hapete ja aluste dissotsatsiooni (osaline või täielik lahustumine ioonideks) määr (dissotsiatsioonikonstant)
) ja elektroosmoos, mis tekivad süsteemis siis, kui faaside liikumine on põhjustatud välise elektrivälja poolt. Teise rühma moodustavad need, mille korral faaside liikumist põhjustab väline mehaaniline jõud. o Elektroosmoos on peenestuskeskkonna liikumine välise elektrivälja mõjul, peenestatud faas jääb paigale. Puu kuivatamine. Voolamis-ja sadenemispotentsiaal laetud osakesed pannakse liikuma mehhaanilisel jõul Sadenemisp tekib laetud kolloidosakeste kindlasuunalisel liikumisel vedelikus. Kui surume kollidlahust läbi membraani, siis tekib mõlemal pool membraani potentsiaalide vahe- voolamispotentsiaal. -potentsiaali definitsioon: Mõttelist pinda, milles vastasioonid kolloidosakestega enam kaasa ei liigu, nimetatakse nihkepinnaks ehk libisemispinnaks ja sellele pinnale vastavat potentsiaali väärtust nimetatakse potentsiaaliks- Lisandite mõju: on kolloidosakese püsivuse mõõdupuuks. Indeferentsed elektrolüüdid ei muuda olulikselt kolloidosakeste potentsiaalihüpet
pikkusest. Kasutatavamad: lahusti vahetamine ehk füüsiline oleofiilne v oleofoobne. Täielikul märgumisel v=0, täielikul Kui emulgaator on märguv ( < 900), siis on stabiliseeritud õ/v tüüpi dispersioonikeskkonnast. Süsivesinik oktaan on näiteks praktiliselt kondenseerimine, aurude kondenseerimine, keemiline mittemärgumisel v=180'. Kohesioon: töö ühtlase mahulise faasi emulsioon. Mittemärguva (> 900) emulgaatori korral aga on vees lahustumatu, kuna vesi on polaarne lahusti. Kuid oktaan reaktsioon.Peenestusmeetotid: eesmärgiks suuremate osakeste katkestamiseks ühikulise katkepinna kohta. K avaldab vastupanu stabiliseeritud v/õ tüüpi emulsioon. Siit järeldub, et emulsiooni tüüp lahustub seebilahuses, kusjuures tema lahustuvus suureneb
Lahustis Moolimurd- Moolimurd näitab lahustunud aine moolide arvu suhet lahusti ja kõikide lahustunud ainete moolide arvu summasse. Kui lahus koosneb lahustist ja vaid ühest lahustunud ainest 58. Kolloidlahused- lahused, kus lahustunud aine osakesed on palju suuremad. Need osakesed on tekkinud paljude molekulide või aatomite liitumisel ja nad on suhteliselt ebapüsivad. 59. Gaaside lahustuvus vedelikes (Henry-Daltoni seadus)- Gaasi lahustuvus vedelikus on võrdeline tema osarõhuga lahuse kohal. Rõhu kiire vähenemine põhjustab osa gaasi eraldumist lahusest. 60. Gaaside lahustuvuse sõltuvus temperatuurist- Gaasi lahustuvus temperatuuri tõustes väheneb; On eksotermiline protsess. LAHUSTE OMADUSED 61. Lahuse aururõhk (Daltoni seadus)- 62. Raoulti seadus- Komponendi aurude osarõhk lahuse kohal on võrdne vastava puhta komponendi moolimurru ja aururõhu korrutisega. 63
kolloidosakeste edasist kasvamist. Kolloidosakeste ehitus: koosneb tuumast e. sisemisest osast . Suurus sõltub dispersiooniastmest - võib olla neutraalne või laetud. Keskkond/faas. Gaasiline Vedel Tahke Gaasiline Ei ole võimalik Vaht, mullid vees. Vahtkummid, penoplast. Vedel Pilved, udu. Emulsioon (piim). Pärlid. Tahke Tolm õhus. Suspensioon. Kuld klaasis. 1=10-10m. 1nm=10-9m. 1µm=10-6m 1mm=10-3m Kolloidosakesed on 100x suuremad kui molekulid. Nendele absorbeeruvad anioonid (neg. laenguga) takistavad kolloidosakeste omavahelist kinnitumist, sest kolloidosakestele kasvab üldine negatiivne laeng. Kui keskkonnatingimused muutuvad, siis saab võimalikuks ka
33. Biodegradeeruvuse määramine. Degradeeruvuse kvantitatiivne hindamine, uuritava aine kontsentratsiooni määramine, võib olla määratud proovi hapnikutarbe kaudu, võib olla määratud proovi süsiniku sisalduse kaudu. 34. Millest sõltub saasteainete transport vees? Vee liikumine, ainete lahustuvus vees, jaotumine vesi-õhk; vesi- tahke aine. 35. Happevihmad: tekke ja toime keskkonnas. Happeliste oksiidide reageerimisel veega tekkivad happed, nii muutuvadki sademed happelisteks. Happevihmad avaldavad tuntavat mõju elusloodusele...organismid hukkuvad ja järele jäävad ainult vähesed organismis, kes taluvad happelist keskkonda. 36. Kompleksühendid veekogus. Kompleksühend on kompleksioone või neutraalseid komplekse sisaldav keemiline ühend, mis koosneb tavaliselt kesksest aatomist või ioonist, millega on seostunud mingi arv ioone või molekule (ligande). 37. Doonor-aktseptorside.
33. Biodegradeeruvuse määramine. Degradeeruvuse kvantitatiivne hindamine, uuritava aine kontsentratsiooni määramine, võib olla määratud proovi hapnikutarbe kaudu, võib olla määratud proovi süsiniku sisalduse kaudu. 34. Millest sõltub saasteainete transport vees? Vee liikumine, ainete lahustuvus vees, jaotumine vesi-õhk; vesi- tahke aine. 35. Happevihmad: tekke ja toime keskkonnas. Happeliste oksiidide reageerimisel veega tekkivad happed, nii muutuvadki sademed happelisteks. Happevihmad avaldavad tuntavat mõju elusloodusele...organismid hukkuvad ja järele jäävad ainult vähesed organismis, kes taluvad happelist keskkonda. 36. Kompleksühendid veekogus. Kompleksühend on kompleksioone või neutraalseid komplekse sisaldav keemiline ühend, mis koosneb tavaliselt kesksest aatomist või ioonist, millega on seostunud mingi arv ioone või molekule (ligande). 37. Doonor-aktseptorside.
Happelised adsorbendid on võimelised vahetama katioone, aluselise adsorbendid aga anioone. On olemas ka amfoteerseid adsorbente, millised ühtedel tingimustel on võimelised vahetama katioone, teistel tingimustel aga anioone. Oma olemuselt on vahetusadsorptsioon lähedane keemilisele reaktsioonile. b) Vahetusadsorptsioon (VA) on üldiselt pööratav, kuid mitte alati. c) VA on aeglasem kui molekulaarne adsorptsioon. d) VA käigus võib muutuda lahuse pH. See toimub juhul, kui vahetusse läheb vesinik või hüdroksüülioon. Vahetusadsorptsioon esineb kõikjal. Ioonvahetus muldades. Mulla tinglik vahetusmahtuvus vahetatavate soola ioonide hulk (g-ekvivalentides), mida neelab 1kg ioniiti antud pH, kontsentratsiooni ja lahuse koostise juures. Pinnase vahetusmahtuvus määrab suures osas pinnase kvaliteedi. Mustmullas on vahetusioonideks Ca2+ ja Mg2+ ioonid. Vahetusadsorptsioonil vahetuvad need näiteksK+ ja NH4 + ioonidega, millised on vajalikud taimede kasvuks. Eralduvad
Mool on aine kogus, mis sisaldab samapalju struktuurielemente kui on aatomeid 12g süsinikus. Faas on heterogeense süsteemi üks homogeenne osa, faaside vahel on piirpinnad, s.t. faasid võivad erineda üksteisest füüsikalise oleku, keemilise koostise või struktuuri poolest. Süsteem on ruumi osa, mis võib olla piiratud piirpindadega (suletud süst.) või mitte (avatud süst.). Avogadro arvuks nim. 1 moolis sisalduvate osakeste arvu NA=6,02*1023 mol. Hapete ja aluste teooria: happed eraldavad prootoneid ja alused liidavad prootoneid. Kas aine on alus või hape, oleneb partnerist 7. Gaasi ja auru mõiste: Gaas on aine, mis tavatingimustel (rõhk 1 atm ja toatemp.il 18-23 0C) esineb täielikult gaasilises olekus. Aurud on gaasilises olekus olevad ained, mis tavatingimustel on kas vedelad ja/või tahked. Gaaside kõige iseloomulikumaks omaduseks on nende kokkusurutavus ja võime paisuda. Gaasi ruumala ühtib anuma ruumalaga, milles ta asub. Gaas avaldab anuma
*Anorgaanilised *Orgaanilised lihtaine- moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest. Näiteks: hapnik, raud, elavhõbe, väävel liitaine- koosneb erinevatest keemilistest elementidest. Näiteks: vesi, lubi, süsinikdioksiid. Mõlemad võivad esineda nii tahkes, vedelas kui gaasilises olekus. 5. Aine olekud (tahke, vedel, gaas) Tahkes aines on molekulid tihedalt koos ja nende liikumine pole võimalik. Vedelikus on molekulide vaheline kaugus mõnevõrra suurem ja nad võivad üksteisest mööduda. Gaaside puhul on molekulide vaheline kaugus suur ja nad võivad täiesti vabalt liikuda. Molekulidevahelised jõud on väikesed. 6. Aine omadused (füüsikalised, keemilised) Füüsikalisi omadusi saab mõõta ja jälgida ilma ainet ja tema koostist muutmata (värvus, sulamistemperatuur, keemistemperatuur ja tihedus).
) moodustavad mitmesugust tüüpi kolloidsüsteeme. Muldade struktuur ja adsorptsiooniomadused, samuti pinnase (muda, savi) edasikandmine vooluveega on kolloidkeemilised protsessid. Paljude materjalide tootmine (ehitusmaterjalid - tsement, kips, vahtbetoon, värvid, kinofotomaterjalid, paber)l, nafta tootmine (puuraukude puurimine) põhineb emulsioonide ja suspensioonide kasutamisel. Farmaatsiatööstuses valmistatakse paljud ravimid suspensioonide, emulsioonide, pastade, kreemide näol. Tselluloos-, kummi-, plastmass-, kunstkiududest toodetel on oluline koht nii tehnikas kui igapäevases elus. Pilved, udu, suits, tolm. Tänapäeva tsivilisatsiooni, inimese eksisteerimise, kogu biosfääri olemasolu on suuremal või vähemal määral seotud kolloidsusteemidega. Kolloidsüsteemid Aerosoolid; agrokemikaalid; tsement; kosmeetika; emulsioonid; tekstiilid; vahud; pinnas; toiduained; tint; värv; paber; ravimid; plastmass; kummi
) moodustavad mitmesugust tüüpi kolloidsüsteeme. Muldade struktuur ja adsorptsiooniomadused, samuti pinnase (muda, savi) edasikandmine vooluveega on kolloidkeemilised protsessid. Paljude materjalide tootmine (ehitusmaterjalid - tsement, kips, vahtbetoon, värvid, kinofotomaterjalid, paber)l, nafta tootmine (puuraukude puurimine) põhineb emulsioonide ja suspensioonide kasutamisel. Farmaatsiatööstuses valmistatakse paljud ravimid suspensioonide, emulsioonide, pastade, kreemide näol. Tselluloos-, kummi-, plastmass-, kunstkiududest toodetel on oluline koht nii tehnikas kui igapäevases elus. Pilved, udu, suits, tolm. Tänapäeva tsivilisatsiooni, inimese eksisteerimise, kogu biosfääri olemasolu on suuremal või vähemal määral seotud kolloidsusteemidega. Kolloidsüsteemid Aerosoolid; agrokemikaalid; tsement; kosmeetika; emulsioonid; tekstiilid; vahud; pinnas; toiduained; tint; värv; paber; ravimid; plastmass; kummi
Näiteks: hapnik, raud, elavhõbe, väävel liitaine- koosneb erinevatest keemilistest elementidest. Näiteks: vesi, lubi, süsinikdioksiid. Mõlemad võivad esineda nii tahkes, vedelas kui gaasilises olekus. 4. Aine olekud (tahke, vedel, gaas). Tahkes aines on molekulid tihedalt koos ja nende liikumine pole võimalik. Vedelikus on molekulide vaheline kaugus mõnevõrra suurem ja nad võivad üksteisest mööduda. Gaaside puhul on molekulide vaheline kaugus suur ja nad võivad täiesti vabalt liikuda. Molekulidevahelised jõud on väikesed. 5. Aine omadused (füüsikalised, keemilised). Füüsikalisi omadusi saab mõõta ja jälgida ilma ainet ja tema koostist muutmata (värvus, sulamistemperatuur, keemistemperatuur ja tihedus).
keemilise sideme oluline liik on vesinikside, mis oma iseloomult on elektrostaatilise ja doonor-akseptor sideme vahapealne. Vesiniksidemel on elektrostaatiline tõmbumine vesinikku sisaldava polaarse molekuli ja teise molekuli vaba elektronpaari vahel. Polaarsed sidemed tähendavad seda, et igal vesiniku aatomil on väike positiivne osalaeng, mis selle tõttu tõmbub aatomi vaba elektronpaari poole. Vesiniksidet moodustab tugevalt elektronegatiivsete elementide (F, O, N, S jt) aatomitega seotud vesinik, mis tugeva polarisatsiooni tõttu kannab suhteliselt suurt positiivset osalaengut ja omab selle tõttu osaliselt vaba s orbitaali. Selline orbitaal võib seetõttu osaliselt siduda mõne teise aatomi vaba elektonpaari, mille tõttu tekib nõrk keemiline side vesinikside. Vesiniksidemel on suur tähtsus aine lahustumisel, molekulide assotsatsioonil ja kristallumisel. 3.7 Doonor aktseptorside
•Koige tuntumad alused on hüdroksiidid, nt. ammoniaakhüdraat (NH3 ∙H2O) Hüdroksiid on mittemolekulaarne kristalne aine, mis annab dissotsieerumisel lahusesse metalli katioone ja hüdroksiidioone. •Leelis on veel lahustuv tugev alus. Leelised on leelis- ja leelismuldmetallide hüdroksiidid, nt. NaOH, KOH, Ca(OH)2. Need on ioonsed ained, mille kristallvõre koosneb metalli katioonidest ja hüdroksiidioonidest 22. Happed. Ainete happelisi omadusi seostatakse tavaliselt nende käitumisega vesilahustes. Hape on keemiline aine, mis annab (dissotsieerudes) vesilahustesse vesinikioone. Osa happeid (puhta ainena) on tavatingimustes vedelikud – nt. väävelhape, lämmastikhape, metaanhape ja etaanhape. Teine osa happeid on tavatingimustes tahked ained – nt. sidrunhape, bensoehape ja oblikhape. On ka selliseid happeid, mis esinevad ainult vesilahustes (puhta ainena neid ei esine), nt
*Anorgaanilised *Orgaanilised lihtaine- moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest. Näiteks: hapnik, raud, elavhõbe, väävel liitaine- koosneb erinevatest keemilistest elementidest. Näiteks: vesi, lubi, süsinikdioksiid. Mõlemad võivad esineda nii tahkes, vedelas kui gaasilises olekus. 4. Aine olekud (tahke, vedel, gaas). Tahkes aines on molekulid tihedalt koos ja nende liikumine pole võimalik. Vedelikus on molekulide vaheline kaugus mõnevõrra suurem ja nad võivad üksteisest mööduda. Gaaside puhul on molekulide vaheline kaugus suur ja nad võivad täiesti vabalt liikuda. Molekulidevahelised jõud on väikesed. 5. Aine omadused (füüsikalised, keemilised). Füüsikalisi omadusi saab mõõta ja jälgida ilma ainet ja tema koostist muutmata (värvus, sulamistemperatuur, keemistemperatuur ja tihedus).
annaabi.ee 
