Kodune töö nr 3 Ülesanne 4.8 Leida alalisvoolu haruvoolumootori pidurdusaeg reaktiivse koormusega Tst =40N*m võõrergutusega dünaamilisel pidurdusel, kui algpidurdusvool Ip = 2 * In ning ülekandemehhanismi ja töömasina taandatud inertsimoment J` = 0,2J . Ehitada sõltuvused = f(t) ja i = f(t) . Mootori andmed Nimi Nimivool Nimipinge Nimikasutegur Nimipöörlemissagedus Inertsimoment võimsus In , A Un , V n , - nn , p/min J , Kg * m2 Pn, KW 4,5 25,2 220 0,810 1000 0,1 1
põrutad jalad ära, hullemal juhul lausa murrad mõne luu. Aga ikkagi, miks? Kui inimene hüppab laualt alla, mõjub talle gravitatsioonijõud, mis tõmbab teda maa poole. Kuna laud on piisavalt madal, siis kaaluta olekut ei teki. Kuna laud on siiski väga madal (võrreldes nt kortermajaga) toimub kokkupõrge maapinnaga kiiresti, st et kui hüpata laua pealt alla sirgetel jalgadel, siis äkisti kokkupuutel maaga alla hüppamise kiirus pidurdub aga keha kaal järsul pidurdusel suureneb. Jalgadele mõjub suurem jõud kui tavaliselt ja tekkinud pinge tõttu võib tekkida jalale põrutus või kõrgemalt hüpates isegi luumurd. Kui aga kõverdada põlvi maandumisel, siis tekib põlvedes elastsusjõud ja need toimivad nagu vedrud ning hoiavad ära valusa kokkupõrke maapinnaga.
See on kokku ehitatud sõidu ja seisupidur, pidurikamber muudab suruõhu pidurdusrõhuks ehk teisisõnu on see piduri töösilinder. Millised rikked võivad tekkida, kuidas need endast tunda annavad (sümptomid) ja kuidas neid kontrollitakse? Rike Sümptom Kontroll Membraani purunemine Pidurikamber ei tööta Kontrollida kas tõukurvarras pidurdusel väljub pidurikambrist või mitte Theoretical exercises Basic course, brakes Reg. No. TEC 01.10.01.06-01 en Tehniline väljaõpe Kuupäev 1999-09-24
Selle temperatuurimuutuse peavad välja kannatama kõik pidurisüsteemi osad. Pidurdamisel muudetakse hõõrdeenergia soojuseks. Ühel pidurdusel toodab 1200 kg kaaluv auto 4 sekundi jooksul 257 600W energiat, ehk umbes 350 hobujõudu. Pidurikettad Pidurikettad peavad sarnaselt klotsidega taluma väga suuri koormusi. Nende ülemäärasest kulumisest on tingitud mitmed probleemid, mis kimbutavad eriti vanemaid autosid. Suporti kolvid kiiluvad kinni, pidurid vilistavad samuti on kulund ketta puhul purunemise oht. Ketta purunemise tagajärjed võivad alati ettearvamatud.
pidurdamisel ratast libisemise ja veeremise piiril, tänu millele jääb auto juhitavaks. Esimesed ABS-piduritega autod toodeti 1978. aastal. Süsteemi oli hakatud arendama juba 1930ndatel. 3 HUVITAV FAKT Pidurdades autot 90km tunnikiiruselt tõuseb klotside, ketaste ja trumlite temperatuur mõne hetkega kuni 800ºC. Selle temperatuurimuutuse peavad välja kannatama kõik pidurisüsteemi osad. Pidurdamisel muudetakse hõõrdeenergia soojuseks. Ühel pidurdusel toodab 1200 kg kaaluv auto 4 sekundi jooksul 257 600W energiat, ehk umbes 350 hobujõudu. KOKKUVÕTTE Auto konstruktsioonilisteks põhiosadeks on mootor, raam või kandevkere ja veermik.Üks olulisemaid auto detaile, mis aitab hoida auto ja autojuhi tervena on pidurid. Pidur on seade, mida kasutatakse liikuva massi kiiruse kiireks vähendamiseks. Autojuhi soovi auto aeglustamiseks annab pedaalilt klotsideni edasi pidurivedelik.
pidurdamisel ratast libisemise ja veeremise piiril, tänu millele jääb auto juhitavaks. Esimesed ABS-piduritega autod toodeti 1978. aastal. Süsteemi oli hakatud arendama juba 1930ndatel. Rico Kapsi 3 HUVITAV FAKT Pidurdades autot 90km tunnikiiruselt tõuseb klotside, ketaste ja trumlite temperatuur mõne hetkega kuni 800ºC. Selle temperatuurimuutuse peavad välja kannatama kõik pidurisüsteemi osad. Pidurdamisel muudetakse hõõrdeenergia soojuseks. Ühel pidurdusel toodab 1200 kg kaaluv auto 4 sekundi jooksul 257 600W energiat, ehk umbes 350 hobujõudu. Rico Kapsi KASUTATUD INFOALLIKAD http://et.wikipedia.org/wiki/ABS-pidurid (6. september 2009) http://www.autoekspert.ee/index.php?page=175& (6. september 2009) http://et.wikipedia.org/wiki/Pidur (6. september 2009) Rico Kapsi 4 KOKKUVÕTE Kõige efektiivsem pidurdamine on ABS pidurid. Pidurikettad võivad väga kiiresti kuumaks minna
Juhitavust halvendavad : rooliratta suur vabakäik ; roolivõimendi rike ; esirataste valed seadenurgad ; erinevad rehvi rõhud : roolihoovastiku liigendite kulumine . Pv Pidurdamistehnika.Peatumisteekond. Liiklusvahendi pidurdamine sõiduajal võib olla järsk või sujuv. Järsul pidurdamisel on vaja saavutada lühim pidurdusteekond . Kõige efektiivseem pidurdus saavutatakse siis , kui rattad on veeremise ja libisemise piiril. Järsul pidurdusel võib tekkida kergesti rataste blokeerumise oht, eriti libeda teekatte korral. Õigel pidurdamisel vajutab juht piduripedaalile pisut varem kui siduripedaalile . Rataste blokeerumise ohtu vähendatakse katkendliku pidurdamisega ja mootoriga pidurdamisega . Mootoriga pidurdamist tuleb kasutada eriti libadal teel . Mootoriga pidurdamisel vabastatakse gaasipedaal ja lülitatakse sisse madalam käik.Piduripedaalile vajutatakse algul tugevasti, sõidukiiruse vähenemisel nõrgendatakse jala survet
*Seejärel peavad suusad jahtuma välistemperatuurini.anna lõpuks suusapõhjale üks kiht Start Hardeneri, mis takistab parafiini kiiret kulumist. 7. Sahkpidurudus ja poolsahkpidurdus. Kirjelda! Sahkpidurdus. Jalad on laias harkseisus, pöiad pööratud sissepoole ning sääred kallutatud ette. Jälgida, et suusaninad on kohakuti ja veidi lahus. Reied jäävad kerega ühele sirgele, käed all-kõrval. Pidurdusel kanditakse suusa siseküljed, põlvi ei tohi kokku suruda ja keharaskus liigub kandadele. Poolsahkpidur. Põikilaskumisasendis tuleb keharaskus kanda mäepoolsele suusale, orupoolne suusk viia sahkasendisse ja seejärel kantida. Suusaninad on kohakuti. Mida järsem pidurdus, seda enam kallutatakse ette, lähendades mäepoolset kätt sahas oleva jala labale. 8. Erinevad tõusuviisid (vähemalt 3) Trepptõus, käärtõus, poolkäärtõus 9
pidurdus. Väliskeskkonnast ja organismi sisekeskkonnast saabuvad ärritused kutsuvad neuronites esile erutuse. Järgmiseks levib erutus lihastele või näärmetele ja need omakorda asuvad sooritama vastavaid tegevusi. Erutus on reaktsiooni vallandav närviprotsess. Vastupidine reaktsioon pidurdus peatab reaktsiooni. Pidurduse ajal on neuronid nii-öelda puhkeseisundis ning lihased või muu seesugune, mida nad juhivad, ei tööta. Pidurdusel on kaks varianti kas see on üldine või osaline. Üldine pidurdus on näiteks une puhul inimene ei reageeri tavaliselt ümbrusele. Osaline pidurdus on aga näiteks seljuhul, kui keegi on sügavalt mõttesse vajunud, kuid ta siiski märkab, mis ümberringi toimub. Erutus ja pidurdus on vastandlikud, kuid omavahel seotud: üks võib, aga ei pruugi, teiseks üle minna. Ajupoolkerade asümmeetria
keerulisem ja töökindlus väiksem. Trummelpidureid kasutatakse reeglina tänapäevastel autodel tagaratastel, kuna umbes 65% pidurdusjõust langeb esipiduritele ja vaid 35% tagapiduritele. Pidurdades autot 90km tunnikiiruselt tõuseb klotside, ketaste ja trumlite temperatuur mõne hetkega kuni 800ºC. Selle temperatuurimuutuse peavad välja kannatama kõik pidurisüsteemi osad. Pidurdamisel muudetakse hõõrdeenergia soojuseks. Ühel pidurdusel toodab 1200 kg kaaluv auto 4 sekundi jooksul 257 600W energiat, ehk umbes 350 hobujõudu. Pidurivedelik Teie soovi auto aeglustamiseks annab pedaalilt klotsideni edasi pidurivedelik. Pidurivedelikule nagu ka kõikidele teistele autos kasutatavatele vedelikele on kehtestatud standard. Pidurivedeliku puhul on selleks USA's esmaselt kasutusele võetud DOT. Pidurivedelik ei tohi lasta ennast kokku suruda, ta ei tohi rikkuda süsteemi metallist ja kummist detaile. Vedelikul
vedru 2 pöörleva ketta taas ketta 4 ja mootori otspinna vahele ning pidur rakendub. 4 Ketaspidur koosneb: · Piduriketas · Pidurisupport · Piduriklotsid Pidurdades autot 90km tunnikiiruselt tõuseb klotside, ketaste ja trumlite temperatuur mõne hetkega kuni 800ºC. Selle temperatuurimuutuse peavad välja kannatama kõik pidurisüsteemi osad. Pidurdamisel muudetakse hõõrdeenergia soojuseks. Ühel pidurdusel toodab 1200 kg kaaluv auto 4 sekundi jooksul 257 600W energiat, ehk umbes 350 hobujõudu. Pidurikettad Pidurikettad peavad sarnaselt klotsidega taluma väga suuri koormusi. Nende ülemäärasest kulumisest on tingitud mitmed probleemid, mis kimbutavad eriti vanemaid autosid. Suporti kolvid kiiluvad kinni, pidurid vilistavad samuti on kulunud ketta puhul purunemise oht. Ketta purunemise tagajärjed võivad alati
kuumeneb ja kulub rohkem, rehvi muster kulub kiiremini ja selle rehvi karkass saab vigastada. Rehvi veere takistuse suurenemisel on bensiini kulu tunduvalt suurem. Näidikud ja hoiatus tuled peavad olema töökorras. Kui pidurdus teekond kuival teel kiirusega 40km/h on pikem kui 13.2m täiskoormaga 14.7m pole pidurid heas korras, vajab remonti seda kontrollib tehnoülevaatus. Kiirus 15km/h või väiksem peaksid ABS piduritega auto rattad järsul pidurdusel hakkama lohisema. ABS piduritega auto armatuurlaual peaks olema rikke signaal tuli. Liikluseeskirja järgi ei tophi autoga edasi sõita, kui pidur ei tööta, kui rool ei toimi, saju ajal ei tööta juhipoolne klaasipuhastaja. Rehvid Talverehvid on kohustuslikud detsembrist märtsini. Lamell on naastrehvist vaiksema veeremisega. Lumisel teel hea haardumis võimega jäisel teel on naastrehv parema pidamisega. Lamellidega võimalik sõita ka suvel, aga kuluvad kiiremini. Suverehvidele
koormusdiagramme. Et hõlbustada orienteerumist ning ühtlustada arvutusmetoodikat., on välja töötatud tööreziimide liigitus, mis võimaldas sütematiseerida nende arvutusmeetodeid. S1 Kestevreziim S2 Lühiajaline reziim S3 Vaheajaline reziim S4 Vaheajaline reziim olulise soojenemisega käivitusel S5 Vaheajaline reziim olulise soojenemisega käivitusel ja elektrilisel pidurdusel S6 Koormusmuutlik reziim S7 Suunamuutlik reziim S8 Kiirusmuutlik reziim Põhireziimideks on S1, S2, S3 ja S6. Tööreziimid laiendavad nimivõimsuse mõistet: Elektrimootori nimivõimsuseks nimetame võimsust, millega töötades mootori temperatuur saavutab lubatava väärtuse, seda ületamata. 21. Kestevreziim S1 Kestevreziim on täätamisviis, kus masin töötab pidevalt nimikoormusel, mille kestus N
pidurite trhku, leminek reziimilt N reziimile D on vaja lhiajaliselt suuremat trhku. MV1 tagab rhu 7 bar, ilma pingeta, aktiveerimata-16bar EDS26 reguleerivad edasiantavat lirhku sltuvalt mhisele antavast voolust. 159mA-klapist edasiantav likogus on minimaalne 768mA- klapist edasiantav likogus on maksimaalne. Et pistikuid parem hendada on klappide henduspead vrvilised. AM6 6kiku edasi, ks tagasi. Kasti kuumenemise korral ll. Autom. Kast tle reziimiga, mis vimaldab li kiiremat jahutust.+ Auto pidurdusel le 5sek ll automaatkastis sisse madalam kik. Gaasipedaali kiire vabastamisega kaasneb krgema kigu llituskeeld. li vahetatakse soojana, li kallatakse sisse erilise lehtri abil. Auto pukseerimine pmst keelatud. ################################################################
välja kannatama kõik pidurisüsteemi osad. Pidurdamisel muudetakse hõõrdeenergia soojuseks. Ühel pidurdusel toodab 1200 kg kaaluv auto 4 sekundi jooksul 257 600W energiat, ehk umbes 350 hobujõudu. Pidurikettad Pidurikettad peavad sarnaselt klotsidega taluma väga suuri koormusi. Nende ülemäärasest kulumisest on tingitud mitmed probleemid, mis kimbutavad eriti vanemaid autosid. Suporti
Rehv kuumeneb rohkem ja kulub. Rehvi muster kulub kiiremini. Ja selle rehvi karkass saab vigastada. Pooltühja rehvi veeretakistusena on bensiinikulu tunduvalt suurem. näkdkkud ja hoiatustuled peavad olea´ma korras. Kui pidurdusteekond kuival kõvakattega teel kiirusel 40km/h on pikem kui 13,2m. täiskoormaga sõiduautol 14,7m, pole pidurid heas korras, vaja remonti. Seda kontrollib tehnoülevaatus. Kiirus 15km/h või väiksem peaksid ABS pidrutega autorattad järsul pidurdusel lohisema. :D:D ABS pidrutega armatuurlaual peaks olema rikkesignaaltuli. LE järgi ei tohi edasi sõita, kui pidur ei tööta, kui rool ei toimi, saju ajul ei tööta juhipoolne klaasipuhasti. Talverehvid on kohustuslikud detsembrist märtsini. Lamell on naastrehvist vaiksema veeremisega. Lumisel teel hea haardumisvõimega Jäisel teel on naastrehv parema pidamisega. lamellidega võimalik sõita ka suvel, aga kuluvad kiiremini. Suverehvidele min. mustrisügavus 1,6mm Talverehvidele 3
LIITERGUTUSMOOTOR Liitergutusmootor on oma omadustelt rööpergutusmootori ja jadaergutusmootori vahepeal. Tehistunnusjooni võidakse saada võrgupinge muutmisel, ankruahela takistuse muutmisel või rööpergutusmähise ergutusvoolu muutmisel. Liitergutusmootoril saab kasutada kõiki elektrilisi pidurdusviise. Vastulülituspidurdusse üleminekuks on otstarbekas vahetada ankrumähise otsad, kuna ergutusmähiseid on kaks ja nende otste ümbervahetamine on tülikam. Dünaamilisel pidurdusel jäetakse tavaliselt rööpergutusmähis võrgutoitele. ASÜNKROONMOOTOR Libistus: Rootori nurkkiirus arvutatakse valemiga: : Asünkroonmootori mehaaniline tunnusjoon Klossi valem: Kõige lihtsamaks asünkroonmootori mehaanilise tunnusjoone mudeliks on üldtuntud Klossi valem mis sisuliselt lähtub ainult vääratusmomendist ja sellele vastavast libistusest. Rootoriahela takistuse suurenemisel väheneb käivitusvool, suureneb käivitusmoment kuni
suusk tuuakse teise juurde. 4. Käärpööret kasutatakse tavaliselt otselaskumisel lõpupöördena. Pööre sooritakse käärasendis. Pidurdused Sahkpidurdus, poolsahkpidurdus, triivpidurdus (pidurdamine külglibisemisega). 1. Sahkpidurdus. Jalad on laias harkseisus, pöiad pööratud sissepoole ning sääred kallutatud ette. Suusaninad peaks olema kohakuti ja veidi lahus. Reied jäävad kerega ühele sirgele, käed all-kõrval. Pidurdusel kanditakse suusa siseküljed, põlvi ei tohi kokku suruda ja keharaskus liigub kandadele. 2. Poolsahkpidur. Põikilaskumisasendis tuleb keharaskus kanda mäepoolsele suusale, orupoolne suusk viia sahkasendisse ja seejärel kantida. Suusaninad on kohakuti. Mida järsem pidurdus, seda enam kallutatakse ette, lähendades mäepoolset kätt sahas oleva jala labale. 3. Triivpidurdus. Põikilaskumisasendist paigal sirutada kiirenevalt jalgu, kandes keharaskuse päkkadele ja viies kannad risti nõlvaga
II põlvkonna moodul täidab samu ülesandeid, mis I põlvkonna moodul (vt. vastav ptk.). Alates 2006.a. on kasutusel III põlvkonna rõhureguleerimismoodul. Ta sarnaneb II põlvkonna moodulile kuid muudetud on avade asetust ja liiasusklapp kinnitub äärikuga vahetult tagasilla mooduli külge. Sele 16. Vasakul II põlvkonna ja paremal III põlvkonna tagasilla moodul (allikas: WABCO) Sele 17. II põlvkonna tagasilla mooduli lõige pidurdusrõhu hoidmise asendis osalisel pidurdusel (allikas: WABCO) Sele 18. Liiasusklapp (allikas: WABCO) Sele 19. Liiasusklapi lõige (allikas: WABCO) Sisend: · 1 Õhupaagist; · 41 pedaali asendi andur (tagapiduri juhtimine EBSi rikke korral); · 42 juhtrõhktagasilla rõhureguleerimismoodulist; · Releejuhtimine EBSi juhtplokist.
muutub vastupidiseks. Vastupidiseks muutub ka mootori moment. Edasine nurkkiiruse suurenemine kestab seni, kuni mootori moment saab võrdseks töömasina momendiga. Mootor töötab generaatorina ja annab pidurdusenergia võrku. 2) vastulülituspidurduse olukorras pöörleb mootori ankur töömasina momendi või inertsijõudude mõjul vastupidi elektromagnetilisele momendile, seega mootor takistab täiturmehhanismi või töömasina liikumist. 3) dünaamilisel pidurdusel lahutatakse mootori ankur võrgust ja ühendatakse takistiga. Kui ergutusmähis jääb ühendatuks alalisvooluallikaga, siis saame võõrergutusega dünaamilise pidurduse. Kui aga ergutusmähis on rööbiti ankrumähisega, saame endaergutusega dünaamilise pidurduse. Pidurdamisel lülitatakse mootor võrgust välja, pinge kaob ning vool ja mootori moment muudavad oma suunda 25. Asünkroonmootori tehistunnusjooned.
pöörleb käänmikutapil kahel laagril. Sõltumatu vedrustusega esisillad on kasutusel väikeveoautodel. See on ehituselt sarnane sõiduautode harkvedrustusega, mille põhiosad on alumine ja ülemine õõtshark ning nende vahele läbi käänmikupoldi seotud käänmik. Auto liikumisel ratastelt kerele kanduvate tõugete pehmendamiseks kasutatakse vedrusid. Suurveoautodel kasutatakse põhiliselt lehtvedrusid, millised asetatuna sildade ja raami vahele, võtavad ühtlasi vastu auto kiirendusel ja pidurdusel tekkivad jõud. Vedrustuse liigitused: Lehtvedrud: 1) Poolellipsvedru ( tagasillal reeglina koos abivedruga ) 2) Paraboolvedru, mis on kergem, pehmem, kulub vähem ( vedrulehed puutuvad kokku ainult otstest ja keskelt ) 3) Õhkvedrustus kasutatakse juba 1935. Aastast, kuid laiem kasutamine terasvedru asemel algas 1950-ndatel. Õhkvedrustus muudab vedrustuse jäikust sujuvalt, sõltuvalt koormusest. Selleks on
Ekvivalentse võimsuse all mõistetkase püsivõimsust, mille tõttu mootor alaldist ja vaheldist. Aladi on koostatud kuuest dioodist. Vaheldi moodustavad aga transistorid. Kõrgemal soojeneb samavõrd kui tegeliku koormuse tõttu. Reaalse kõvera võib esitada astmelise või murdjoonelise pingel kasutatakse vaheldis türistore. Alalisvoolu lüliga muundur võimaldab kiirust reguleerida nii üles kui ka graafikuna. Käivitusel ja pidurdusel ei ole ekvivalentse võimsuse meetod rakendatav, kuna võimsus võllil alla poole. Voolu kommuteerimise järgi võivad vaheldid olla võrgu poolt juhitavad või autonoomsed. muutub sel juhul kiiruse muutumise arvel. Võimsuse graafik ei peegelda sel juhul tegelike kadusid. Selles Autonoomsed on omakorda vooli- või pingeinverterid. Staatilisi sagedusmuundureid kasutatakse kiiruse väljendub ekvivalentse võimsuse meetodi piiratus.
Lülitus koosneb topeltlülititest kombinatsioonis passiivalaldiga. Antud tüüpi muundurite jaoks on leiutatud mitmeid juhtimisviise, mille talitluspõhimõtted erinevad üksteisest oluliselt. Vaatamata sellele on paljud juhtimisviisid realiseeritud ja peamiselt töötavad aktiivalaldid kahel põhimõttel. Seega on esimeseks põhimõtteks klassikaline loomuliku kommutatsiooniga sildalaldi, mis juhib positiivset voolu ilma mistahes juhtahelata. Negatiivse voolu juhtimiseks mootori elektrilisel pidurdusel peavad transistorid olema avatud lülititalitluses. Teise põhimõtte kohaselt kasutatakse voolu alaldamiseks ja alaldatud pinge juhtimiseks transistor-sildalaldeid, milles vabavoolu dioodid juhivad negatiivset voolu ilma pinge juhtimiseta rekuperatsiooniperioodi vältel, nagu on näidatud joonisel 1.6, c. Mõlemal juhul võib vool olla nii positiivne kui negatiivne. Kahtlemata on transistorlülitite juhtimine palju keerulisem kui
aritmeetilise keskmisega vk= ( vo+v )/2. Kiirus v sõltub aga algkiirusest ja kiirendusest vastavalt valemile. v = v0 + at. Nii saame keskmiseks kiiruseks vk = ( vo+vo+at )/ 2, siit saame kiiruse valemi vk = vo+at/2 ja teepikkuse s = vot + at2/2 Antud kiiruse valem on kehtiv, kui alg - ja lõppkiirus ei ole nullid (v0 ja vo0). Kui keha alustab liikumist paigalseisust, s.t. vo=0 , siis kiirus v =at/2 ja teepikkus s = at2/2 Pidurdusel kiirendus on negatiivne ( - a ) ja valemites kõigi kiirendusega (a) liikmete ette tuleb miinusmärk: vk = vo - at/2 ; s= vot - at2/2 ; v= - at/2 ; s= - at2/2 Keha seiskumisel lõppkiirus võrdub nulliga. v =0 Ülesvisatud ja vabalt langevale kehale kehtivad eelpool märgitud valemid, ainult kiirendus - a asemel on vabalangemise kiirendus - g ja teepikkuse asemel kõrgus h. Üles liikudes algkiirus ei ole null voo ja lõppkiirus on harilikult null v=0 , siis
olulise soojenemisega Koosneb perioodiliselt vahelduvatest käivitus -ja käivitusel nimikoormusvahemikest ning pausidest. Käivituskadu on S4 Intermittent periodic selles talitluses suhteliselt suur ja mõjutab oluliselt masina with a high startup soojenemist. torque Vaheajaline talitlus olulise soojenemisega käivitusel ja elektrilisel Koosneb perioodiliselt vahelduvatest käivitus-, pidurdusel nimikoormuse- ja pidurdusvahemikest ning pausidest. S5 Intermittent periodic Käivitus- ja pidurduskaod on selles talitluses suhteliselt with a high startup suured ja mõjutavad oluliselt masina soojenemist. torque and electric braking Koormusmuutlik talitlus Pidevalt toitevõrku lülitatud mootori nimikoormus- vahemikud vahelduvad tühijooksuvahemikega, kusjuures
närvisüsteem innerveerib põhiliselt siseelundeid (ei allu meie tahtele, iseeneselik). Jaguneb: - Sümpaatiline kutsub alati esile organi aktiivsuse tõusu. - Parasümpaatiline vähendab organi aktiivset talitlust. 55. Pidurdus kesknärvisüsteemis. Füsioloogias nim. pidurduseks perifeersete organite või närvikeskuste talitluse aktiivset allasurumist. Kesknärvisüsteemi tegevuses on pidurdusel sama suur tähtsus kui erutusprotsessilgi. Pidurdusega piiratakse erutuse irradiatsiooni kesknärvisüsteemis. Tänu pidurdusele tekivad organismi üldise, mittekoordineeritud reaktsiooni asemel kindlad refleksid. Pidurdus on tähtsaks mehhanismiks reflekside koordineerimisel, millega kindlustatakse terviklik tegevus. Tal on suur osa uure, tingitud reflekside väljatöötamisel ning loomade ja inimese kõrgemas närvitegevuses üldse. Veel kaitseb pidurdus närvirakke kurnatuse eest
juhtimine sõltuvalt sagedusest rajaneb sellel, et asünkroonmootori rootori- mähises indutseeritud emj sagedus sõltub libistusest ja muutub rootori kiiruse muutumisel. Samamoodi saab kasutada elektrimootori voolu, emj ja kiiruse muutust elektriajami elektrilise pidurduse juhtimiseks, fikseerides kiiruse või emj vähenemise nulliks või mootori voolu vähenemise mingi kindla väärtuseni vastulülituspidurdusel või nulliks dünaamilisel pidurdusel. Seega saab kasutada ka pidurduse juhtimisel samu juhtimis- põhimõtteid kui käivituse juhtimisel. Elektriajami käivituse ja pidurdamise juhtimispõhimõtteid realiseeritakse vastavate elektriskeemide tüüpsõlmede abil. Elektriajamite juhtimisel ei saa piirduda ainult nende käivitamise, pidurdamise või reversseerimise automatiseerimisega. Elektriajami ülesandeks on mingi tehnoloogilise protsessi normaalse kulgemise kindlustamine ja seega tuleb sageli juhtida tema tööd
N: väsimusseisundis närvi- ja lihaskoe erutuvus väheneb. Erutuvusjuhtivus võime erutust edasi anda, on omane kõigile erutuvatele kudedele. N: erutus, mis on tekkinud närviraku kehas, kandub edasi selle jätkele (aksonile) ja selle kaudu sünapsite vahendusel teistele närvirakkudele, lihasele või näärmele. Pidurdus erutuvate kudede funktsionaalse aktiivsuse alanemine või lakkamine ärritajate toimel. N: KNS talitluses on pidurdusel sama suur tähtsus kui erutuselgi. P kujutab endast omapärast talituslikku seisundit, mis on sageli erutuse poolt esile kutsutud ja esineb viimasega koos. P-ga piiratakse näiteks erutuse irradiatsiooni KNS-s. tänu pidurdusele tekivad organismis koordineeritud, kidnlad refleksid, millega kindlustatakse terviklik tegevus. P kaitseb erutuvaid kudesid kurnatuse eest. Kui erutusega kaasneb alati depolarisatsioon, siis P on seotud vastuüpidise protsessiga
annaabi.ee 
