-Keskmine M (53-63g) -Suur L (63-73g) - Ülisuured XL...XXL (üle 73g) Mune turustatakse karpides, restidel, kastides. Tallinna Teeninduskoolis: -Arvestuste aluseks keskmine muna M, kaaluga 63g -Hinnakujunduses on alati Bruto ühikuks tk ja Neto ühikuks g -Ilma kooreta muna kaalub 57g - Munavalge kaalub 38g -Munarebu kaalub 19g Märgistus -Munale kantakse farmi number, mis koosneb tähtede ja numbrite kombinatsioonist. -Esimene nr. Tähistab lindude pidamisviisi ehk munade tootmisviisi - 0 mahekasvatusnõuete kohaselt peetavate kanade munade -1 vabalt peetavate kanade munad - 3 puuris peetavate kanade munad -Sellele numbrile järgneb riigi kood EE ning farmihoone registreeerimisnumber. Näiteks: 2EE12345 Lisaväärtusega munad -Tervisemuna 1/3 Tallegg'i toodangust -Soot on toodetud värsketest teraviljadelt ja rikastatud vitamiinide ja mineraalainetega - Oomega-3 rasvhapete suurendamiseks lisatakse rapsiõli kanade toidule
Radiaalkarusssell- lüpsiplats. See sarnaneb eelmisele lüpsplatsi tüübile, välja arvatud see, et lehmad seisavad tööala suhtes risti, külgkülje kõrval peaga väljapoole. Lisaks eelnimetatud lüpsiplatsidele on kasutusel mitmeid erinevaid variante. Tuleks nimetada tänapäeval veel vähelevinud robot-lüpsiplatse. Robot-lüpsiplatsid on täielikult automatiseeritud. 19. Veiste pidamine Lehmade pidamisel on enamlevinud kaks põhilist pidamisviisi: 1) fikseeritud pidamine · lõaspidamine; · kombiboksides pidamine 2) lõastamata pidamine ehk vabapidamine: · sügavallapanuga pidamine, · puhkelatrites pidamine. Lõaspidamine on kõige enam levinud. Selle pidamisviisi korral asub iga lehm laudas kindlas kohas. Lehmad on lõastatud, mistõttu nende liikumisvabadus laudaperioodil on piiratud. Lõastamiseks kasutatakse erinevat tüüpi lõõgasid. Väiketaludes kasutatakse lõastamiseks ka päitseid, kuid enamasti talveperioodiks
Veisefarmi projekteerimisel ja rajamisel tuleb arvestada ka seaduste ja määrustega kehtestatud nõudeid [1, lk. 5]. Veisefarmide edukaks kasutamiseks ja kvaliteetse piimatoodangu saamiseks on vaja head projektlahendust, mis eeldab tehnoloogiaalaseid teadmisi ja juhiseid. Ainetöö eesmärgiks on projekteerida kolmesajale tingloomale farm. Püstitatud eesmärgi saavutamiseks on lahendatud järgmised ülesanded: 1. Karja struktuuri ja pidamisviisi määramine. 2. Materjalide vajaduse ja varu arvutamine. 3. Sööda-, allapanu- ja sõnnikuhoidlate valimine. 4. Töötehnoloogiaarvutuste läbiviimine ning tööaja graafikute koostamine. 5. Peamiste tehnilis-majanduslike näitajate ning farmi maksumuse arvutamine. 6. Kokkuvõtte tegemine. 3 1. KARJA STRUKTUUR, LOOMAKOHTADE ARV Karja struktuuri ja loomakohtade arvu leidmiseks tuleb korrutada tingloomade arv
· VALGU SISALDUS 12,5% · RASVA SISALDUS 10,5% Muna mass, Massikategooria g Väga suur XL vähemalt 73 Suur L 6373 Keskmine M 5363 Väike S alla 53 Tootjakoodi esimene number näitab lindude pidamisviisi: O mahepõllunduslik tootmine; 1 vabalt peetavate kanade munad; 2 õrrekanade munad; 3 puuris peetavate kanade munad. Kolestorool inimene toodab 1000mg iga päev; kahjulik, kui veresoonte seinad on kahjustunud (suhkur lõhub veresooni); 60g kanamuna: kolestorool, mg 185 D-vitamiin, RÜ 41 300 mg kolestorooli päevas soovitatav; Haudumise kestus: · Jaanalind 42 päeva; · Muskuspart 34; · Hani 30 · Kalkun 28 · Part 28
asemetelt sõnnik ja vahetatakse allapanu(põhk, saepuru) . Lehmade pidamisel on oluliseks asemete suurus. Pikkuse järgi jaotatakse asemed lühikesteks, pikkadeks ja poolpikkadeks. Lüpsmine toimub torusse- või kannulüpsiaparaatidega. Söötmine toimub käsitsi või mehhaniseeritult. 51. Kombiboksides (söötmis-puhkelatrites) pidamine. Lehmad asuvad metaalltorudega kolmest küljest piiratud asemetel (boksides). Boksi tagumisest küljest on lehm fikseeritud nööriga. Selle pidamisviisi korral asuvad lehmad söötmise ja puhke ajal boksides. Lüpsmine toimub lüpsplatsil, kuhu lehmad tuleb eelnevalt ajada. See võimaldab loomadel platsil käies liikuda. Kombiboksides pidamist kasutatakse suurtes lautades Kombiboksides pidamise puuduseks on see, et lehmad ei asu kindlatel asemetel, mis muudab algarvestuse tegemise keeruliseks. 52. Vabapidamine ehk lõastamata pidamine. Selle pidamiseviisi puhul lüpstakse lehmi alati lüpsiplatsil. Selline pidamine võimaldab
sorteerimist pestud ega eelnevalt mingil viisil puhastatud. 9 päeva vältel peale munemist või 7 päeva vältel peale pakendamist loetakse A-klassi mune ekstra värsketeks munadeks. B-klassi mune iseloomustatakse standardis kui jahutatud ja säilitatud mune. A klassi munad märgistatakse tootjakoodiga, mis koosneb numbritest ja tähtedest (näiteks 3EE12345). Tootjakood peab olema selgelt eristatav ja kergesti loetav ning vähemalt 2 mm kõrge. Tootjakoodi esimene number näitab lindude pidamisviisi: O – mahepõllunduslik tootmine; 1 – vabalt peetavate kanade munad; 2 – õrrekanade munad; 3 – puuris peetavate kanade munad. Järgneb tootja riigi tähis (näiteks: EE-Eesti; LV-Läti; LT-Leedu) ning lõpuks ettevõtte eraldusnumber (mis tuleb taotleda Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametist). KANAMUNA KUI TOIDUAINE Kanamuna annab inimesele (%): energiat 3,3 , valk 8,0 , asendamatud aminohapped 9,4 , fosfor 8, kaltsium 3,8, raud 5,0.
0,06 1 päeva vanad) 6. Kokku 29 Kokku on karjas 29 looma, nendest 28 lehma ja 1 vasikas. 6 2. PIDAMISVIIS KÕIGIL LOOMARÜHMADEL 2.1. Üldnõuded pidamisviisile Loomi tuleb pidada nii, et nad oleksid terved, väärindaksid sööta toodanguks minimaalsete kadudega ning neid saaks hõlpsasti ja ökonoomselt talitada. Pidamisviisi valik sõltub majandamise tingimustest. Pidamisviisi valikul, farmi ja loomahoone planeerimisel tuleb arvestada kliimat, kasutatavaid ehituskonstruktsioone ja tööde mehhaniseerimise seadmeid [1, lk 27]. 2.2. Veiste pidamisviis Pidamisviisiks on valitud lõaspidamine. Sel pidamisviisil on igal lehmal eraldi ase, millel ta on lõaga fikseeritud. Seal looma söödetakse, joodetakse ja ka lüpstakse. Loom võib olla allapanul või ka ilma selleta
Suur L 6373 6,4 4 Keskmine M 5363 5,4 Väike S alla 53 4,5 A klassi munad märgistatakse tootjakoodiga, mis koosneb numbritest ja tähtedest (näiteks 3EE12345). Tootjakood peab olema selgelt eristatav ja kergesti loetav ning vähemalt 2 mm kõrge. Tootjakoodi esimene number näitab lindude pidamisviisi: O mahepõllunduslik tootmine; 1 vabalt peetavate kanade munad; 2 õrrekanade munad; 3 puuris peetavate kanade munad. Järgneb tootja riigi tähis (näiteks: EE-Eesti; LV-Läti; LT-Leedu) ning lõpuks ettevõtte eraldusnumber (mis tuleb taotleda Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametist). Haudereziim loote arenemiseks vajalike tingimuste kompleks. Lindude munad sisaldavad toitainete varu, millest jätkub lootele kogu embrüonaalse arenemise perioodiks
Kemikaale lisatakse enamjaolt iga veevahetuse ajal, siis seguneb see uue veega ja teeb paremat tööd. 2. Mage- ja riimveekalad Magevee- ja riimveekalu on mitmeid. Erinevaid perekondi on 12, millest tuntuimad on 6-7. Tuntud on need perekonnad nii oma välimuse kui ka lihtsa pidamisviisi tõttu. 8.1. Ronikalalased ehk labürintkalad on erksavärvilised ning lihtsasti paljundatavad. Nad kuuluvad Belontiidae sugukonda. Labürintkaladeks nimetatakse neid nende omapärase hingamiselundi-labürintelundi tõttu. Labürintelund on väljaspool ning lubab neil elada hapnikuvaestes vetes. Mõned liigid suudavad niisketel öödel rinnauimede najal ringi liikuda, otsides uusi veekogusid. Mõned
vältel peale pakendamist loetakse A-klassi mune ekstra värsketeks munadeks. B-klassi mune iseloomustatakse standardis kui jahutatud ja säilitatud mune. 10 A klassi munad märgistatakse tootjakoodiga, mis koosneb numbritest ja tähtedest (näiteks 3EE12345). Tootjakood peab olema selgelt eristatav ja kergesti loetav ning vähemalt 2 mm kõrge. Tootjakoodi esimene number näitab lindude pidamisviisi: O mahepõllunduslik tootmine; 1 vabalt peetavate kanade munad; 2 õrrekanade munad; 3 puuris peetavate kanade munad. Järgneb tootja riigi tähis (näiteks: EE-Eesti; LV-Läti; LT-Leedu) ning lõpuks ettevõtte eraldusnumber (mis tuleb taotleda Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametist). Kanamuna kui toiduaine Üks kanamuna katab inimese päevasest tarbest (%): energia 3,3, valk 8,0, asendamatud aminohapped 9,4, fosfor 8,0, kaltsium 3,8, raud 5,0.
, kg Väga suur – XL vähemalt 73 7,3 Suur – L 63–73 6,4 Keskmine – M 53–63 5,4 Väike – S alla 53 4,5 A klassi munad märgistatakse tootjakoodiga, mis koosneb numbritest ja tähtedest (nt 3EE12345). Tootjakood peab olema selgelt eristatav ja kergesti loetav ning vähemalt 2 mm kõrge. Tootjakoodi esimene number näitab lindude pidamisviisi: 0 – mahepõllunduslik tootmine; 5 1 – vabalt peetavate kanade munad; 2 – õrrekanade munad; 3 – puuris peetavate kanade munad. Järgneb tootja riigi tähis (näiteks: EE-Eesti; LV-Läti; LT-Leedu) ning lõpuks ettevõtte eraldusnumber (mis tuleb taotleda Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametist). Kanamuna kui toiduaine Üks kanamuna katab inimese päevasest tarbest (%): energia 3,3, valk 8,0, asendamatud
Olenemata pidamisviisist, kogutakse sõnnik lauda kõrvale hoidlasse. Hoidlad peavad olema vettpidavad, et vältida keskkonna saastumist. Hoidlal peaks olema katus, et vältida liigset veesisaldust sõnnikus. See vähendab sõnniku väetusomadusi. 46. Kombiboksides (söötmis-puhkelatrites) pidamine. asuvad lehmad metaalltorudega kolmest küljest piiratud asemetel (boksides). Boksi tagumisest küljest on lehm fikseeritud nööriga. Lõastamist ei kasutata. Selle pidamisviisi korral asuvad lehmad söötmise ja puhke ajal boksides. Lüpsmise ajaks võetakse fiksaator lehma tagant ära ja Lüpsmine toimub lüpsplatsil, kuhu lehmad tuleb eelnevalt ajada. See võimaldab loomadel platsil käies liikuda. Söötmine toimub söötmislaval. Jõusööta antakse kas söötmislaval või lüpsiplatsil. Jootmisel ja sõnniku eemaldamisel kasutatakse samasugust tehnoloogiat nagu lõaspidamiselgi. Kombiboksides pidamist kasutatakse suurtes lautades, kuna seal on
ammoniaaki. Olenemata pidamisviisist, kogutakse sõnnik lauda kõrvale hoidlasse. Hoidlad peavad olema vettpidavad, et vältida keskkonna saastumist. Hoidlal peaks olema katus, et vältida liigset veesisaldust sõnnikus. See vähendab sõnniku väetusomadusi. 46. Kombiboksides (söötmis-puhkelatrites) pidamine. asuvad lehmad metaalltorudega kolmest küljest piiratud asemetel (boksides). Boksi tagumisest küljest on lehm fikseeritud nööriga. Lõastamist ei kasutata. Selle pidamisviisi korral asuvad lehmad söötmise ja puhke ajal boksides. Lüpsmise ajaks võetakse fiksaator lehma tagant ära ja Lüpsmine toimub lüpsplatsil, kuhu lehmad tuleb eelnevalt ajada. See võimaldab loomadel platsil käies liikuda. Söötmine toimub söötmislaval. Jõusööta antakse kas söötmislaval või lüpsiplatsil. Jootmisel ja sõnniku eemaldamisel kasutatakse samasugust tehnoloogiat nagu lõaspidamiselgi. Kombiboksides pidamist kasutatakse suurtes
sõratangide, peitli, kabjanoa või ketassaega värkida. Sarvedel tuleb teravad otsad ka sae või terastrossiga ära lõigata. PUHASTUSHARJAD SEINALE KINNITATUD UDARA PÜGAMINE HARI 66 VEISEKASVATUS 4.2.4. LEHMADE PIDAMINE Lehmade pidamisel on enamlevinud kaks põhilist pidamisviisi: 1) fikseeritud pidamine · lõaspidamine; · kombiboksides pidamine 2) lõastamata pidamine ehk vabapidamine: · sügavallapanuga pidamine, · puhkelatrites pidamine. 4.2.4.1. Lõaspidamine Lõaspidamine on kõige enam levinud. Selle pidamisviisi korral asub iga lehm laudas kindlas kohas. Lehmad on lõastatud, mistõttu nende liikumisvabadus laudaperioodil on piiratud. Lõastamiseks kasutatakse erinevat tüüpi lõõgasid (vt. Joonist)
Suur – L 63–73 6,4 Keskmine – M 53–63 5,4 Väike – S alla 53 4,5 A klassi munad märgistatakse tootjakoodiga, mis koosneb numbritest ja tähtedest (näiteks 3EE12345). Tootjakood peab olema selgelt eristatav ja kergesti loetav ning vähemalt 2 mm kõrge. Tootjakoodi esimene number näitab lindude pidamisviisi: O – mahepõllunduslik tootmine; 1 – vabalt peetavate kanade munad; 2 – õrrekanade munad; 3 – puuris peetavate kanade munad. Järgneb tootja riigi tähis (näiteks: EE-Eesti; LV-Läti; LT-Leedu) ning lõpuks ettevõtte eraldusnumber (mis tuleb taotleda Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametist). Kanamuna kui toiduaine Üks kanamuna katab inimese päevasest tarbest (%): energia 3,3, valk 8,0, asendamatud aminohapped 9,4, fosfor 8,0, kaltsium 3,8, raud 5,0.
Suvel peab olema rohu peenestamise võimalus ning vannid lõssi ja vadaku jaoks. Söödaköögi juurde ehitatakse olmeruumid, katlamaja, remonditöökoda ja sigade tapapunkt. Seafarm piiratakse võrkaiaga, mis välistab soovimatu kontakti ümbrusega. Sigalad (sektsioonid) jagunevad vastavalt otstarbele järgmiselt: poegimissigala, sugusigade sigala, võõrdepõrsaste ja kesikute sigala ning nuumikute sigala. 15. Sigade isoleeritud pidamine, ,,tühi" - ,,täis" süsteem. Isoleeritud pidamisviisi puhul talitab iga vanuserühma eri talitaja. Sellega spetsialiseeruvad inimesed ühe kindla searühma söötmisele ja pidamisele. Olenevalt seafarmi suurusest võib farmis osa töid planeerida kindlatele nädalapäevadele, nagu sigade lihakombinaati saatmine, sigade ümberpaigutamine jne. Erinevate vanuserühmade isoleeritus on vajalik selleks, et vanemad sead ei annaks haigusi edasi noorematele, selleks peab kõik sead ühest sigalast viima korraga teise.
Sõrgade hooldamiseks kasutatakse fikseerimispukki. Sõrgade hooldamiseks tuleb kari iga 3...4 kuu tagant üle vaadata ja pikaks kasvanud sõrgu sõratangide, peitli, kabjanoa või ketassaega värkida. Sarvedel tuleb teravad otsad ka sae või terastrossiga ära lõigata. 50. Kombiboksides pidamine - asuvad lehmad metaalltorudega kolmest küljest piiratud asemetel (boksides). Boksi tagumisest küljest on lehm fikseeritud nööriga. Lõastamist ei kasutata. Selle pidamisviisi korral asuvad lehmad söötmise ja puhke ajal boksides. Lüpsmise ajaks võetakse fiksaator lehma tagant ära ja Lüpsmine toimub lüpsplatsil, kuhu lehmad tuleb eelnevalt ajada. See võimaldab loomadel platsil käies liikuda. Söötmine toimub söötmislaval. Kombiboksides pidamise puuduseks on see, et lehmad ei asu kindlatel asemetel, mis muudab algarvestuse tegemise keeruliseks. 51. Vabapidamine - Selle pidamiseviisi puhul lüpstakse lehmi alati lüpsiplatsil. Võrreldes
Suvel peab olema rohu peenestamise võimalus ning vannid lõssi ja vadaku jaoks. Söödaköögi juurde ehitatakse olmeruumid, katlamaja, remonditöökoda ja sigade tapapunkt. Seafarm piiratakse võrkaiaga, mis välistab soovimatu kontakti ümbrusega. Sigalad (sektsioonid) jagunevad vastavalt otstarbele järgmiselt: poegimissigala, sugusigade sigala, võõrdepõrsaste ja kesikute sigala ning nuumikute sigala. 15. Sigade isoleeritud pidamine, „tühi“ - „täis“ süsteem. Isoleeritud pidamisviisi puhul talitab iga vanuserühma eri talitaja. Sellega spetsialiseeruvad inimesed ühe kindla searühma söötmisele ja pidamisele. Olenevalt seafarmi suurusest võib farmis osa töid planeerida kindlatele nädalapäevadele, nagu sigade lihakombinaati saatmine, sigade ümberpaigutamine jne. Erinevate vanuserühmade isoleeritus on vajalik selleks, et vanemad sead ei annaks haigusi edasi noorematele, selleks peab kõik sead ühest sigalast viima korraga teise.
Asemed on pehmed ja soojad. Haigusi ja traumasid esineb harva, loomade eluiga on pikem. Saadav sõnnik on kvaliteetne. Laut on loodussõbralik - ei teki virtsa. Puudused: Allapanu kulub 2-4 korda rohkem kui puhaslaudas. Tööde organiseerimine ja läbiviimine on keeruline. Allapanumaterjalina tuleb kasutada põhku, põhu ja turba segu või panna turvast ja põhku vaheldumisi. Üksnes turbaga ei saa piirduda, sest asemed muutuvad liialt pehmeks. Lautade tüübid lõastamis- ja pidamisviisi alusel Lõastatud pidamisega laudad Eelised: Igal loomal on kindel koht, seetõttu on normeeritud söötmise rakendamine lihtne ja ülevaade loomadest on pidevalt olemas. Söödakulu toodanguühiku kohta on väike. Tööde organiseerimine on võrdlemisi lihtne. Puudused: Väiksem tööviljakus - mehhaniseerimise ja automatiseerimise rakendamine keerukas, halb mõju loomade tervisele liikumise piiratus ja lihaste toonuse langus ning rasked sünnitused ja jalgade hädad jms.
temperatuuril, kui +5oC. (www.tallegg.ee, s.a.) B-kvaliteediklass – B-klassi munad on munad, mis ei vasta A-klassi kvaliteedi nõuetele (nt. salapraod). Need on munad, mida tohib kasutada ainult tööstuses. Pakendil peab olema märgitud „tööstusmunad“ ja „inimtoiduks kõlbmatu“, pakendamise kuupäev, munad tarninud ettevõtja nimi ja aadress. (www.tallegg.ee, s.a.) A-kvaliteediklassi munad peavad olema märgistatud: lindude pidamisviisi, tootja riigi koodi ja ettevõtte eraldusnumbriga. Tootjakood peab olema selgesti eristatav. Lisaks peab pakendil olema välja toodud, kaalukategooria, minimaalne säilivusaeg ja säilitamistingimused. (ibid) 40 Lindude pidamisviisid: o 0 – mahepõllumajanduslik tootmine o 1 – vabalt peetavate kanade munad o 2 – õrrekanade munad o 3 – puuris peetavate kanade munad
Tiined kinnislehmad vajavad päevas ca 45l ja üle 25 kg päevatoodanguga lehmad kuni 80l vett. Lüpsmine toimub torusse- või kannulüpsiaparaatidega. Söötmine toimub käsitsi või mehhaniseeritult. Sõnniku eemaldamine toimub mehhaniseeritult või käsitsi. Kombiboksides pidamine – lehmad asuvad metalltorudega kolmest küljest piiratud asemetel (boksides). Boksi tagumisest küljest on lehm fikseeritud nööriga. Lõastamist ei kasutata. Selle pidamisviisi korral asuvad lehmad söötmise ja puhke ajal boksides. Lüpsmise ajaks võetakse fiksaator lehma tagant ära ja lüpsmine toimub lüpsplatsil, kuhu lehmad tuleb eelnevalt ajada. See võimaldab loomadel platsil käies liikuda. Söötmine toimub söötmislaval. Jootmisel ja sõnniku eemaldamisel kasutatakse samasugust tehnoloogiat nagu lõaspidamiselgi. 2) lõastamata pidamine ehk vabapidamine: 17
Innaavastamine on raske. Lehmade liikumisvajadust ei rahulda 2- kordne lüpsiplatsil käimine. 78. Lehmade vabapidamine Lehmade lõastamata pidamine on viimastel aastakümnetel kiiresti levinud. Selle pidamiseviisi puhul lüpstakse lehmi alati lüpsiplatsil. Võrreldes lõaspidamisega võimaldab lõastamata pidamine loomadel rohkem liikuda, mõnedel juhtudel lihtsustab ka söötade ja allapanu jaotust ning sõnniku eemaldamist. Käesoleval ajal kasutatakse selle pidamisviisi mitmesuguseid variante: * sügavallapanuga puhkealal pidamine, * söötmis-puhkelatrites pidamine, * puhkelatrites pidamine Sügavallapanuga puhkealal pidamine on nendest kõige odavam ja tehnoloogiliselt kõige lihtsam. Sel puhul on laudad odavad kergehitused, soojustamata, lauda üks külg on tavaliselt avatud. Laudas on lehmadel eraldi: * söötmisruum * puhkeruum * lüpsiruum 79. Veiste sügavallapanul pidamine · Veistel kõige parem heaolu
(Justinianus pani kokku koodeksi.) Kuidas sünnib see mida me nim. kaasaegseks õigusteaduseks, juristide koolitamiseks? Mida me tahame? Mida on vaja treenida?-Rooma õiguse traditsioonist peale on kujunenud et õpitakse korrates tekste. See on tänaseni nii. Nt selleks et õppida ära uus keel või õppides juriidilist terminoloogiat siis õpime korrates tekste ja kuulates, milleks on loengud ja seminarid. Tegelikult peab veel omandama elamisviisi, selle ameti pidamisviisi. Selleks elasid kloostrites tudengid ja õppejõud koos, sõid koos, õppisid koos. Loeti ühiselt tekste. Niikaua kuni õigus oli valitsejate oma võis saada surmanuhtluse püüdes seda kritiseerida või muuta, aga peale rooma impeeriumi langust tekkis esimest korda võimalus õigusega mängida. Klossa- lehe äärtele professorite poolt kirjutatud kommentaarid. Klossaatorid- kirjutasid seaduste tekstide kohta kommentaare. Põhi oli alati kindel
aabitsa järgi õppinud. (Justinianus pani kokku koodeksi.) Kuidas sünnib see mida me nim. kaasaegseks õigusteaduseks, juristide koolitamiseks? Mida me tahame? Mida on vaja treenida?-Rooma õiguse traditsioonist peale on kujunenud et õpitakse korrates tekste. See on tänaseni nii. Nt selleks et õppida ära uus keel või õppides juriidilist terminoloogiat siis õpime korrates tekste ja kuulates, milleks on loengud ja seminarid. Tegelikult peab veel omandama elamisviisi, selle ameti pidamisviisi. Selleks elasid kloostrites tudengid ja õppejõud koos, sõid koos, õppisid koos. Loeti ühiselt tekste. Niikaua kuni õigus oli valitsejate oma võis saada surmanuhtluse püüdes seda kritiseerida või muuta, aga peale rooma impeeriumi langust tekkis esimest korda võimalus õigusega mängida. Klossa- lehe äärtele professorite poolt kirjutatud kommentaarid. Klossaatorid- kirjutasid seaduste tekstide kohta kommentaare. Põhi oli alati kindel olemas, Justinianuse tekstid,
jagatakse pidamisviisid: · * Sügavallapanuga laudas peaks lehma 100 kg eluskaalu kohta olema keskmiselt 1m2 lamamisala pinda, seega 5...7 m2 · Veiste sügavallapanul pidamisel tuleb arvestada, et sõnnikukiht loomade puhke- ja lamamisalal kasvab · Kui sõnnikukiht on tõusnud söödalavaga ühele tasapinnale, tuleb söödalava (söödaküna) tõsta kõrgemale või vedada üleliigne sõnnik laudast välja · Sellist pidamisviisi nimetatakse ühealaliseks sügavallapanul pidamiseks · Paigutades söödalava ja puhkeala vahele perioodiliselt puhastatava käigu, ei ole söödaküna vaja kõrgemale tõsta · * Ühealaline sügavallapanuga laut · Sellisel laudal paikneb söödalava vahetult loomade lamamisala kõrval · Päevane allapanuvajadus on 10...15 kg looma kohta · Kui eeldame, et lehm toodab ööpäevas 50 liitrit sõnnikut ja virtsa, tekib kuus 2...2,2 m3 kinnitallatud tahkesõnnikut
· Kaldpõrandal pidamine. · Sügavallapanuga laudas peaks lehma 100 kg eluskaalu kohta olema keskmiselt 1 m² lamamisala pinda, seega 5...7 m². Veiste sügavallapanul pidamisel tuleb arvestada, et sõnnikukiht loomade puhke- ja lamamisalal kasvab. Kui sõnnikukiht on tõusnud söödalavaga ühele tasapinnale,tuleb söödalava (söödaküna) tõsta kõrgemale või vedada üleliigne sõnnik laudast välja. Sellist pidamisviisi nimetatakse ühealaliseks sügavallapanul pidamiseks. Paigutades söödalava ja puhkeala vahele perioodiliselt puhastatava käigu, ei ole söödaküna vaja kõrgemale tõsta. · Ühealaline sügavallapanuga laut. Sellisel laudal paikneb söödalava vahetult loomade lamamisala kõrval. Päevane allapanuväljendus on 10...15 kg looma kohta. Kui eeldame, et lehm toodab ööpäevas 50 liitrit sõnnikut ja virtsa, tekib kuus 2..
annaabi.ee 
