Pestitsiidid - DDT Pestitsiidid on bioloogiliselt aktiivsed ained, mida kasutatakse kahjulike elus- organismide hävitamiseks. Paljud inimesed puutuvad pestitsiitidega kokku igapäevaelus, peamiselt aiatöödel. Kõige rohkem kasutatake pestitsiite kahjurite ja taimehaiguste tõrjeks. Maailma üks enim kasutatud tõrjevahend on DDT teisisõnu diklorodifentüül- trikloroetaan. DDT-d kasutati alguses II maailmasõjas parasiitide tõrjeks, kuid hiljem hakati seda üha rohkem kasutama põllumajanduses. Hoolimata sellest, et malaariasääskede tõrjeks kasutatud aine päästis II maailmasõja ajal hinnanguliselt 1 miljoni inimese elu on tänaseks enamuses maailma riikides DDT kasutamine keelustatud. Keelustamise peamiseks põhjuseks oli see, et DDT on ohtlik nii loomadele kui ka inimestele. DDT koguneb organismis rasvkudedesse ja kandub toiduahelat pidi edasi, mille tagajärjel toiduahela lõpus esineb väärarengu...
sest · Õhutemperatuur madalam · Päikesekiirgus nõrgem · Tuultvähem · Vähem kasulikke putukaid liikvel Sellega vähendad pestitsiidi kadu aurumise läbi, mürk püsib kauem töödeldaval pinnal Järgi kasutusjuhendit (etiketil) Pea kinni tööootest ja ooteajast Kasutada tohib ainult Eestis registreeritud preparaate Arvesta tõrjekriteeriumiga Kasuta individuaalseid kaitsevahendeid Nõuded kasutajale · Tunne taimekaitseseadust ja sellest tulenevaid taimekaitsevahendite ja seadmete käitlemise korda
KÜSIMUSED määruse ,,Hea laboritava nõuded ja kord" kohta 1. Milline seadus on nimetatud määruse aluseks? Määrus ,,Hea laboritava nõuded ja kord" kehtestatakse Kemikaaliseaduse alusel 2. Millistes valdkondades rakendatatkse nimetatud määrust? Hea laboritava nõudeid ja korda rakendatakse Kemikaaliseaduse kohaselt kõikide kemikaalide, sealhulgas ravimi ja veterinaarravimi, kosmeetikatoote, pestitsiidi, toidu lisaaine, söödalisandi või tööstuskemikaali koostisse kuuluva katseaine tervise- ja keskkonnaohutuse mittekliinilisel uuringul laboris. Head laboritava kohaldatakse uuringutele, mis viiakse läbi laboris, kasvuhoones või välitingimustes. 3. Kirjelda oma sõnadega missugused on labori juhtkonna kohustused Labori juhtkonna kohustusteks on hoolitseda selle eest, et laboris töö toimiks. Et
Rootsis, kus DDT pole kunagi kasutatud, leidub teda pinnases. Pestitsiidid on ohtlikud lindudele, kaladele, loomadele ja inimestele. Nad võivad sattuda organismi toidu, naha või hingamisteede kaudu. Soojaverelistele toksilisuse järgi jaotatakse pestitsiidid rahvusvahelise leppe kohaselt LD50 alusel kolme ohtlikkusklassi: Ia – ülimürgine, Ib – väga mürgine, II mõõdukalt mürgine ja III vähemürgine. LD50 väljendab suu või naha kaudu organismi sattuva pestitsiidi erikogust mg/kg, mille puhul 50% katseloomadest sureb. Toon siinkohal vaid mõne näite pestitsiididena kasutatavate ainete mõjust. Fungitsiididena kasutatakse elavhõbedaühendeid. Maismaa ökosüsteemid saastuvad sellega. Piisava annuse korral tekib elavhõbeda mürgitus, mis kahjustab peamiselt neere ja aju ning põhjustab tõsiseid kesknärvisüsteemi häireid. Samuti on elavhõbe mutageense toimega, mõjub kahjustavalt lootele, häirib lindude paljunemist.
majanduslikke riske, samuti eetilisi küsitavusi. Kuigi GMO-de reklaamist jääb sageli mulje, et tegemist on taimedega, mis on suuremad, kõrgemad, saagikamad ja sellega põhjendatakse nende vajalikkust, ei ole see päris nii. Ükski turul olev GMO ei ole otseselt saagikamaks muundatud, kuid GMO-d võivad siiski kaudselt vähendada põllumajanduses tehtavaid kulutusi. Tänase seisuga turul olevad muundkultuurid on kas pestitsiidi ekspresseerivad ja seega kahjurikindlamad (nn Bt taimed) või umbrohumürke taluvad (nn HT taimed), mis teeb nende kasvatamise mõneti lihtsamaks. Sageli on võit aga lühiajaline: aja jooksul muutuvad aga umbrohi ja kahjurid mürkidele resistentseks. GMO-dega seotud riske on uuritud suhteliselt vähe. Uuringute kallidus, töömahukus, GMO-sid tootvate firmade vähene koostöövalmidus, kui sageli keeldutakse teaduskatsete jaoks isegi algmaterjali (seemneid) andmast, ning paljud teised
Kuidas olukord lahendada?5P Suurendada n.ö merepõldude pindala ja .. keskenduda tuleks vetikakasvatusele ja teistele veetaimedele, mis toiduks kõlbavad. Ja selleks, et toodangut tõsta on vaja välja aretada vetikasorte maismaa sortidega. 9. Kas GMO mõjutab looduslikku tasakaalu? Põhjenda 2P Jah, tõrjuvad eemale looduslikud liigikaaslased, kuna neid on muudetud ilmastiku-pestitsiidi ja herbitsiidikindlamaks. Mürkainete kasutavate koguste suurenedes hävivad looduslikud liigid. 10. Miks ei ole turul suures koguses GM-tooteid?3P GM-taimede arendamine on väga kallis, lisaks peab GM-taim läbima pika protsessi, uurimaks nende mõju inimestele ja ümbritsevale keskkonnale + osades maades pole lubatud GM-taimede kasvatus. 11. Võrdle mahetoodetud ning geneetiliselt muudetud tomati omadusi. Vähemalt 2erinevust. 2P
siidid kaitsevahendina putu- levis üle maakera. kehahormoone liste tõrjevahen- kate, umbrohu ja taime- Inimeste ja loo- tootvat dite kasutamine haiguste tõrjeks, et suu- madeni jõuavad endokriinsüsteemi. ja tootmine vas- rendada taimesaake, ta- pestitsiidid sisse- Pestitsiidid on geno- tavalt pestitsiidi kistada toidu või muude hingamisel, läbi toksilised, kantsero- kahjulikkusele. materjalide riknemist toiduahela toiduga geensed, neurotoksi- Nõuda tarbija ning piirata inimesele ning joogiveega. lised, immunotoksi- teavitamist, kui ohtlike haiguste levikut. lised paljunemis- toode sisaldab
). Keemiliste ainete mutageense toime uurimisele asuti juba 1934. aastal (V.V. Sahharov, M.J. Lobasov). Hiljem (1946 - 1948) saadi tugevatoimelised supermutageenid (I.A. Rapoport, C. Auerbach). Keemilised mutageenid võib toime järgi jaotada kahte rühma: 1)DNA ga ühinevad ained; 2)DNA replikatsiooni mõjutavad ained. Üldiselt on keemilised mutageenid märksa spetsiifilisema toimega kui ioniseeriv kiirgus. Nende nomenklatuur laieneb iga aastaga. On selgunud mitme pestitsiidi ja ravimi mutageenne toime. Mutageenid minu elus: · UV-kiirgus Mutageenidest puutun ma oma elus kõige rohkem kokku UV-kiirgusega. Kuna olen väga kirglik päevitaja, siis UV-kiirgusest tulevad mutageenid on minu suurimaks ohuks. Ülemäärane UVB kiirgus võib põhjustada päikesepõletust ja mõned vormid ka nahavähki. Kuid kõige surmavam vorm - pahaloomuline melanoom - on enamasti põhjustatud kaudsest DNA kahjustusest
nende pesitsused ebaõnnestusid, kuna munakoored muutusid liiga õhukeseks (DDT laguneb DDE-ks, mis pärsib lubikoore teket), purunedes hauduva emalinnu all, suurenes loodete ja poegade surevus ja vanalindude käitumine hälbis normaalsest (näiteks tekkis agressiivsus oma järglaste vastu), kuna pestitsiidid kahjustavad ka närvisüsteemi (Kislenko et al. 2009). Teine tuntud näide DDT äärmuslikust mõjust loodusele on USA-st, kus DDT-ga hävitati jalakate kahjureid. Toimus pestitsiidi kuhjumine toiduahelas, kus maha kukkunud jalakalehtedest sattus DDT vihmaussidesse ja putukatesse, millest toitusid rästad. DDT kuhjumise tulemusena hakkas rästaste arvukus järsult vähenema suure suremuse tõttu (Benton 1951). Kokkuvõtvalt võib öelda, et pestitsiidid, ennekõike DDT, on parimaks näiteks näitamaks toksiliste ainete kuhjumise süsteemi ja mõjusid organismidele, kuna need toksilised ained kanduvad looduses väga kergesti edasi nii tuule kui ka vee mõjul
Hea laboritava nõuded ja kord 1. Milline seadus on nimetatud määruse aluseks? Kemikaaliseadus. 2. Millistes valdkondades rakendatakse nimetatud määrust? Seda rakendatakse kõikide kemikaalide, sealhulgas ravimi ja veterinaarravimi, kosmeetikatoote, pestitsiidi, toidu lisaaine, söödalisandi või tööstuskemikaali koostisse kuuluva katseaine tervise- ja keskkonnaohutuse mittekliinilisel uuringul laboris. 3. Kirjelda oma sõnadega missugused on labori juhtkonna kohustused Labori juhtkonna peamiseks ülesandeks on kontrollida, et labor tegutseks hea laboritava kohaselt. Labori juhtkond määrab ise juhtkonna ning kontrollib, et oleksid olemas sobivad ruumid, seadmed, vahendid ja materjalid. Samuti peab juhtkond
Patogeenne tõenäoliselt immuunsupresseeritud inimestele Tema poolt toodetud proteaas on aktiivne kõrgete pH-de juures, kasutatakse pesupulbrites. Rikendab toitu, võib põhjustada toidumürgitust [Või siis mitte... Google'ist saab vastuolulist infot]. [Ei leidnud infot selle kohta... Nime järgi võiks arvata, et talub kõrgeid soolakontsentratsioone. Vist on mingil viisil kasutuses ka biotehnoloogias tärklise tootmisel.] Kasutatakse pestitsiidina või pestitsiidi tootmiseks. Põhjustab toidu riknemist. Põhjustab antraksit. Põhjustab toidumürgitust. Toodavad ATP-d ainult fosforüülimisega substraadi tasemel. Tekitab teetanust. Põhjustab botulismi. Põhjustab toidumürgitust. Saab energiat heksooside fermenteerimisel. Kasutatakse butanooli ja atsetooni tootmisel. Toodab ka äädikhapet, butüürhapet, CO2 ja H2. Anoksügeenne. Ei värvu Grami järgi positiivselt, aga rRNA järgi paigutatakse Firmicutes'i hulka. Mingi liik dehalogeenib ühendeid
Kui tänastel põllumaadel kasvatada ökoloogilise põllumajanduse meetoditega toitu, jätkuks seda kõigile Maa elanikele (vt. uurimust). Tõsi - toiduäri poleks sel juhul sedavõrd kontsentreeritud ja ülikasumlik. Just suurfirmade soov muundamise tehnoloogia abil toiduturgu kontrollida ja sellelt suuremat kasumit teenida on üks jõududest, mis GMO-sid põldudele surub. Turul olevad muundkultuurid ei ole iseenesest saagikamad, vaid võivad olla pestitsiidi ekspresseerivad ja seega kahjurikindlamad (nn Bt taimed) või umbrohumürke taluvad (nn HT taimed), mis teeb nende kasvatamise mõneti lihtsamaks. Aja jooksul muutuvad aga umbrohi ja kahjurid mürkidele resistentseks, mis tingib uute tugevamatoimeliste taimekaitsevahendite kasutuselevõtu. Samuti võivad toimuda olulised muutused taimede ja putukate esinemissageduses kohalikus ökosüsteemis. Nii jõutakse uute ning suuremate probleemideni.
põhjustanud mitmele herbitsiidile vastupidava rapsi hübriidi teket. Samuti on leitud, et põldudel, kus on kasvatatud Bt-toksiini geeniga GM taimi, on arenenud Bt-toksiini suhtes mittetundlikud taimekahjurid. 1901. aastal tappis üks tollal tundmatu bakter Jaapanist toodud siidiusse. Sellele anti nimi Ba- cillus thuringiensis. Bakteri geene on lisatud näiteks tubakataimedele ja maisile, et muuta need kahjurite jaoks hukutavaks. Tänase seisuga turul olevad muundkultuurid on kas pestitsiidi ekspresseerivad ja seega kahjurikindlamad (nn Bt taimed) või umbrohumürke taluvad (nn HT taimed), mis teeb nende kasvatamise mõneti lihtsamaks. Sageli on võit aga lühiajaline: aja jooksul muutuvad aga umbrohi ja kahjurid mürkidele resistentseks. Niisiis: kasutades GM-taimi, reostame keskkonda märksa vähem mürkkemikaalidega. Üha enam juurdub arusaam, et lõppkokkuvõttes pole olemas "mahedamat" ja keskkonnasäästlikumat põllumajandust kui geenitehnoloogiline.
6.3. Porgand 6.4. Maasikas 7. Kokkuvõte 8. Kasutatud kirjandus 2 1. Sissejuhatus Taimekaitse tegeleb sellega, et ürtab ära hoida umbrohtudest, kahjuritest ja haigustest tulenevaid saagikadusid erinevate meetodite abil. Nendeks on agrotehnilised, füüsikalised,biloogilised,ennetatavad, mehhaanilised võtted. Väga populaarne on tänapäeval herbitsiidide, fungitsiidide ning insektitsiidide kasutamine, peaagu võimatu on rääkida pestitsiidi vabast maailmast. Selle probleemi üheks lahenduseks on integreeritud taimekaitsesüsteem, mille ülesandeks on viia kahjustajate arvukus tasemele, kus nad enam ei too märkimisväärset kahju ning hoida seda taset võimalikult keskkonnasõbralike vahendite ja meetmetega. Valik, millist taimekaitset rakendada sõltub suuresti kasvatatavast kultuurist, eesmärgist (kas söödaks, toiduks või tööstuslikuks tooraineks), saagi suurusest. Mida
Näiteks võivad bensiinitankla lekkivad mahutid põhjustada põhjavee kaudu nii joogivees, toidus kui ka selles piirkonnas elavate inimeste organismides püsiva MTBE (bensiinilisandina kasutatava antidetonaatori) sisalduse ning tekitada mitmesuguseid ainevahetuse ning närvisüsteemi talitluse häireid 62. DL50 letaalannus ehk letaaldoos see on surmav mürkkemikaaliannus. DL50 on pestitsiidi poolletaalannus, so annus mg-s 1 kg kehamassi kohta, mis surmab 50% katseloomade isendeist. Pestitsiide jaotatakse nelja mürgisuskategooriasse: ülimürgised(DL alla 50 mg/kg), väga mürgised (50-200 mg/kg), mürgised (200-1000 mg/kg) ja vähe mürgised (üle 1000 mg/kg). 63. Sünergism keskkonna tingimuste koosmõju (ökoloogias) 64. Ökoamplituud keskkonnaparameetri piirkond, mille mingi taksoni isendid saavad
Kui tava- ja mahepõllunduses piserdatakse Bt toksiini taimedele vaid vajadusel, siis geneetiliselt muundatud Bt kultuurid toodavad kahjurimürki pidevalt ning kuna putukad on pidevalt selle toksiini mõju all, tingib see palju suurema tõenäosuse resistentsuse tekkeks. Peaks mainima ka seda, et transgeenne toksiin säilitab mullas oma kahjustavad omadused kolm korda pikema aja vältel kui naturaalne toksiin, tehes sellest ümbritseva keskkonna suhtes tunduvalt ohtlikuma pestitsiidi. Kui (Keskkonnaministeerium 2002, Rifkin 2000.) Bt-taimede puhul tähelepanuväärne on asjaolu, et nende poolt sünteesitav mürk on aktviivne taime kogu kasvuperioodi vältel. Mürk, mis on toodetud bakteri poolt aktiviseerub sattudes putuka soolde ning putuka hukkumisel see laguneb. Seetõttu on biotõrjes kasutatavate Bt bakterpreparaatide toime Bt taimedega võrreldes ohutum. Taimedes pidevalt sünteesitav aktiivne Bt toksiin satub taimejäänustes mulda ja seal olles
4 · pneumopihustid, milles segunevad töölahus ja suruõhk (AirTec, AirJet, TwinFluid). Kuna need lahendused on tehniliselt keerukamad, on nad ka kallimad. Suurem investeering soetamisel peaks aga hiljem end õigustama seeläbi, et on võimalik pritsida: 1 · väiksema veekuluga, mis suurendab tootlikkust ja seeläbi õigeaegse pritsimise võimalusi; 1 · tuule suurema kiiruse korral, mistõttu on pritsimiseks sobivat aega rohkem; 2 · pestitsiidi väiksema kulunormiga, sest triiv on väiksem - see hoiab kokku raha. Saksamaa põldurite kogemused näitavad, et pritsifirmade reklaamitav 50 %- line vee kokkuhoid on siiski raskelt saavutatav ja pestitsiidi kokku-hoid jääb 15 % piiresse. Õhkkardinaga pritsi kasutamine õigustab end rohkem siis, kui tai-mestik on vähemalt 30...50 cm kõrge, madalama taimestiku pritsimisel triiv ei vähene ja kuiva mulla puhul tekib selle minemapuhumise oht
kaubandusreeglid ja -tavad. Kui tänastel põllumaadel kasvatada ökoloogilise põllumajanduse meetoditega toitu, jätkuks seda kõigile Maa elanikele (vt. uurimust). Tõsi - toiduäri poleks sel juhul sedavõrd kontsentreeritud ja ülikasumlik. Just suurfirmade soov muundamise tehnoloogia abil toiduturgu kontrollida ja sellelt suuremat kasumit teenida on üks jõududest, mis GMO-sid põldudele surub. Turul olevad muundkultuurid ei ole iseenesest saagikamad, vaid võivad olla pestitsiidi ekspresseerivad ja seega kahjurikindlamad (nn Bt taimed) või umbrohumürke taluvad (nn HT taimed), mis teeb nende kasvatamise mõneti lihtsamaks. Aja jooksul muutuvad aga umbrohi ja kahjurid mürkidele resistentseks, mis tingib uute tugevamatoimeliste taimekaitsevahendite kasutuselevõtu. Samuti võivad toimuda olulised muutused taimede ja putukate esinemissageduses kohalikus ökosüsteemis. Nii jõutakse uute ning suuremate probleemideni.
56. Fütomass taimne biomass 57. Zoomass loomne biomass 58. Energia võime teha tööd 59. Arvukus näitab mingil pindalaühikul olevate isendite arvu. Arvukust iseloomustab asustustihedus, sagedus, ohtrus ja katvus. 60. Ökotoksikoloogia teadus, mis tegeleb mürkide muutumise ja mõjuga looduses. 61. Bioakumulatsioon nähtus, kus organismi kogunevad toksilised ained suurema kiirusega kui need metabolismi käigus organismist eritatakse. 62. DL50 Pestitsiidi iseloomustatakse poolletaalannusega, so annus mg-s 1 kg kehamassi kohta, mis surmab 50 % katseloomade isendeist. 63. Sünergism keskkonnatingimuste koosmõju. 64. Taluvusala (piirid) ökoloogilise teguri intensiivsuse vahemik, mis jääb alumise ja ülemise taluvusläve ehk tolerantsuspiiri vahele ja milles organism saab areneda. 65. Optimaalala ökoloogilise teguri selline intensiivsus, kus teguri toime organismi arengule on kõige soodsam. 66
mahakukkunud lehed, hukkunud taimed, fekaalid jt. Diskreetsus taimkatte katkendlikkus. Looduses ilmneb taimkatte diskreetsuse ja kontiinumi (pidevuse) dialektiline ühtsus ja vastandlikkus (dialektilise käsitlusviisi korral vaadeldakse loodusnähtusi kui alati liikuvaid ja muutuvaid, looduse arenemist kui sisemiste vastuolude ja vastandite võitluse tulemust looduses). DL50 - Letaalannus e. letaaldoos (sümbol DL või LD, lad. dosis letalis), surmav mürkkemikaaliannus. Pestitsiidi iseloomustatakse poolletaalannusega (DL50), so annus mg-s 1 kg kehamassi kohta, mis surmab 50% katseloomade isendeist. Pestitsiide jaotatakse nelja mürgisus kategooriasse: ülimürgised (DL50 alla 50 mg/kg), väga mürgised (50200 mg/kg), mürgised (2001000 mg/kg) ja vähe mürgised (üle 1000 mg/kg). Dominant - mingis koosluse organismirühmas ülekaalus olev ja selle aineringes tähtsaim liik. Taimekoosluse d-d leitakse katvuse või biomassi järgi, harilikult rinnete kaupa eraldi
pritsimise kätte või satud värskelt pritsitud õitele, lehtedel põllul o Süsteemne pestitsiid saastavad õietolmu ja nektarit, põhjustab mürgistusi taru sees o Õitsemise ajal ei tohi pritsida mesilased jäävad pritsime alla o Pritsime hävitav kõigile: kas otseselt või kaudselt o Otseselt: mesilased põllud külastavad kõike õitsevat, ka õitsvad umbrohud põllul Lenduva pestitsiidi jäägid pakitakse õietolmupallidesse ja tassitakse tarru Säästetakse vaid meemesilasi kimalasi mitte (nt kimalased tolmendavad hommikul ja õhtul, mesilased keskpäeval) o Kaudne kontakt: (mürk jõuab juhtkanalite kaudu õietolmu ja nektaritesse) Toksikoosist suremine Erakordselt suur hulk surnud mesilase taru ees Mõju meemesilastele erinev looduslikele mesilastele, sest kehakaal on
väljaandmiseks, koolituse korraldamiseks ning terminoloogia ühtlustamiseks; 6) vahetada teavet ja teha ettepanekuid erinevate institutsioonide tegevuse koordineerimiseks kemikaaliohutuse valdkonnas. [RT I 2004, 75, 521 - jõust. 19.11.2004] 2. peatükk KEMIKAALIKÄITLUSE KORRALDUS § 9. [Kehtetu - RT I 2004, 75, 521 - jõust. 19.11.2004] § 91. Hea laboritava (1) Head laboritava rakendatakse kõikide kemikaalide, sealhulgas ravimi ja veterinaarravimi, kosmeetikatoote, pestitsiidi, toidu lisaaine ja söödalisandi koostisse kuuluva aine tervise- ja keskkonnaohutuse mittekliinilisel uuringul eesmärgiga tagada head laboritava järgivates laborites saadud andmete usaldusväärsus ja võrreldavus ning vastastikune tunnustamine. (2) Hea laboritava on kvaliteedisüsteem, mis käsitleb mittekliiniliste tervise- ja keskkonnaohutuse uuringute planeerimist, tegemist, kontrolli, dokumenteerimist, aruandlust ning dokumentatsiooni ja materjalide säilitamist.
väljaandmiseks, koolituse korraldamiseks ning terminoloogia ühtlustamiseks; 6) vahetada teavet ja teha ettepanekuid erinevate institutsioonide tegevuse koordineerimiseks kemikaaliohutuse valdkonnas. [RT I 2004, 75, 521 - jõust. 19.11.2004] 2. peatükk KEMIKAALIKÄITLUSE KORRALDUS § 9. [Kehtetu - RT I 2004, 75, 521 - jõust. 19.11.2004] § 9^1. Hea laboritava (1) Head laboritava rakendatakse kõikide kemikaalide, sealhulgas ravimi ja veterinaarravimi, kosmeetikatoote, pestitsiidi, toidu lisaaine ja söödalisandi koostisse kuuluva aine tervise- ja keskkonnaohutuse mittekliinilisel uuringul eesmärgiga tagada head laboritava järgivates laborites saadud andmete usaldusväärsus ja võrreldavus ning vastastikune tunnustamine. (2) Hea laboritava on kvaliteedisüsteem, mis käsitleb mittekliiniliste tervise- ja keskkonnaohutuse uuringute planeerimist, tegemist, kontrolli, dokumenteerimist, aruandlust ning dokumentatsiooni ja materjalide säilitamist.
6) vahetada teavet ja teha ettepanekuid erinevate institutsioonide tegevuse koordineerimiseks kemikaaliohutuse valdkonnas. [RT I 2004, 75, 521 jõust. 19.11.2004] 2. peatükk KEMIKAALIKÄITLUSE KORRALDUS § 9 [Kehtetu RT I 2004, 75, 521 jõust. 19.11.2004] § 91. Hea laboritava (1) Head laboritava rakendatakse kõikide kemikaalide, sealhulgas ravimi ja veterinaarravimi, kosmeetikatoote, pestitsiidi, toidu lisaaine ja söödalisandi koostisse kuuluva aine tervise- ja keskkonnaohutuse mittekliinilisel uuringul eesmärgiga tagada head laboritava järgivates laborites saadud andmete usaldusväärsus ja võrreldavus ning vastastikune tunnustamine. (2) Hea laboritava on kvaliteedisüsteem, mis käsitleb mittekliiniliste tervise- ja keskkonnaohutuse uuringute planeerimist, tegemist, kontrolli, dokumenteerimist, aruandlust ning dokumentatsiooni ja materjalide säilitamist.
lõpeb mikroobidega, kes lagundavad orgaanilise aine mineraliseerumiseni (anorgaanilisteks aineteks). Lagundajad e. redutsendid e. destruendid loomset ja taimset surnud orgaanilist ainet ensüümide abil lagundavad bakterid ja seened. L-te tegevuse tagajärjel vabanevad mineraalained ja võimaldub nende uuesti kasutamine produktsiooniprotsessis. Letaalannus e. letaaldoos (sümbol DL või LD, lad. dosis letalis), surmav mürkkemikaaliannus. Pestitsiidi iseloomustatakse poolletaalannusega (DL50), so annus mg-s 1 kg kehamassi kohta, mis surmab 50% katseloomade isendeist. Pestitsiide jaotatakse nelja mürgisuskategooriasse: ülimürgised (DL 50 alla 50 mg/kg), väga mürgised (50200 mg/kg), mürgised (2001000 mg/kg) ja vähe mürgised (üle 1000 mg/kg). Levik liigi territoriaalne paiknemus. Levila sama, mis areaal. Levimine populatsiooni asula või liigi levila avardumine liigiomaste levimisviisidega. Liigierisus näitab
Immuunsüsteemi häired põhjustavad mitmeid haiguseid. Loomulik immuunsus kahjurite vastu tekib taimedel biokeemilise kohanemise alusel - võimena toota mingit ainet, mis on mürgine kahjuri jaoks. Resistentsus - vastupanuvõime, vastupanevus, eriti organismi võime vastu panna haigust tekitavaile tegureile; haigustekitaja võime vastu panna antibiootikumile vm. keemilisele ainele Turul olevad muundkultuurid ei ole iseenesest saagikamad, vaid võivad olla pestitsiidi ekspresseerivad ja seega kahjurikindlamad (nn Bt taimed) või umbrohumürke taluvad (nn HT taimed), mis teeb nende kasvatamise mõneti lihtsamaks. Aja jooksul muutuvad aga umbrohi ja kahjurid mürkidele resistentseks, mis tingib uute tugevamatoimeliste taimekaitsevahendite kasutuselevõtu. Samuti võivad toimuda olulised muutused taimede ja putukate esinemissageduses kohalikus ökosüsteemis. Kui tava- ja mahepõllunduses piserdatakse Bt toksiini taimedele vaid vajadusel, siis
väljaandmiseks, koolituse korraldamiseks ning terminoloogia ühtlustamiseks; 6) vahetada teavet ja teha ettepanekuid erinevate institutsioonide tegevuse koordineerimiseks kemikaaliohutuse valdkonnas. [RT I 2004, 75, 521 - jõust. 19.11.2004] 2. peatükk KEMIKAALIKÄITLUSE KORRALDUS § 9. [Kehtetu RT I 2004, 75, 521 - jõust. 19.11.2004] § 91. Hea laboritava (1) Head laboritava rakendatakse kõikide kemikaalide, sealhulgas ravimi ja veterinaarravimi, kosmeetikatoote, pestitsiidi, toidu lisaaine ja söödalisandi koostisse kuuluva aine tervise- ja keskkonnaohutuse mittekliinilisel uuringul eesmärgiga tagada head laboritava järgivates laborites saadud andmete usaldusväärsus ja võrreldavus ning vastastikune tunnustamine. (2) Hea laboritava on kvaliteedisüsteem, mis käsitleb mittekliiniliste tervise- ja keskkonnaohutuse uuringute planeerimist, tegemist, kontrolli, dokumenteerimist, aruandlust ning dokumentatsiooni ja materjalide säilitamist.
annaabi.ee 
