ümbritseva tähendus olendi jaoks ja kas on võimalik ümbrust muuta olendi heaolu tõstmiseks. Olendi all tuleb mõista nii inimest kui ka teisi loomi. Tunnetusprotsessideks peetakse: Aistingut Taju Mälu Tähelepanu Kujutlust Mõtlemist Fantaasiat Sõltuvalt sisust võib liigitada tunnetusprotsesse alljärgnevalt: Sensoorsed protsessid - nende abil registreeritakse esemete ja nähtuste üksikomadusi.Tulemuseks on aisting. Pertseptiivsed protsessid- tegelikkuse tervilik esitamine.Tulemus on taju Mäluprotsessid- tunnetatust luuakes mälukujundid. Intellektuaalsed protsessid- kajastatakse nähtuste olemust, nähtuste omavahelisi seoseid. Piagneti Arengu astmed: 1.Sensomotoorne staadium - sünnist kuni 2 eluaasta lõpuni.Selles staadiumis õpitakse keskkonda tundma ja sellega toime tulema peamiselt meelte ja liigutuste kaudu. 2.Operatsioonieelne staadium - 3 kuni 7 eluaastani , järjest rohkem kasutatakse
selle. 7. Tunnetusprotsessid (sh nende liigid, üldised seaduspärasused), sh. aistingute läved, adaptatsioon ja selle mõte, taju ja emotsioonide, varasema kogemuse seosed, taju omadused, mäluprotsessid. Tähelepanu liigid ja omadused. Mõtlemise ja keele seos. Tunnetusprotsessid on aisting, taju, mälu, tähelepanu, kujutlus, mõtlemine ja fantaasia. Sensoorsed protsessid kajastavad esemete ja nähtuste üksikomadusi. Tulemus on aisting. Pertseptiivsed protsessid tegelikkuse esemete ja nähtuste terviklik vaimne esindamine. Tulemus on taju. Mnestilised protsessid tunnetatust luuakse mälu kujundid. Tulemus on kujutlus. Intellektuaalsed mõtlemisprotsessid kajastuvad esemete ja nähtuste seosed. Absoluutne tundlikkus ja läve kõrgus on pöördsuhtes mida madalam on lävi, seda kõrgem on analüsaatori tundlikkus ja vastupidi. Positiivne adaptsioon tundlikkuse suurenemine tavaliselt nõrga ärritaja korral (pimedusadaptsioon)
Kontrastiefektid ilmnevad paljude tunnuste puhul, nt heledus-, värvus-, suurus-, arvukuskontrast jm. Kontrastiefekti kohastumuslik olulisus seisneb selles, et aisitngumehhanismide poolt tekitatud ERINEVUSTE SUBJEKTIIVNE VÕIMENDAMINE AITAB TAJUPILDIS SELGEMINI JA MÄRGATAVAMALT ESILE TUUA JUST ESEMETE, OBJEKTIDE JA STSEENIDE INFORMATIIVSED TUNNUSED, st need tunnused, mis objekte muust keskkonnast ja teistest objektidest eristavad ning objektide olemasolu ja asukohta näitavad. 2.2 PERTSEPTIIVSED TUNNETUSPROTSESSID Aistingute abil vastu võetud signaalid kannavad informatsiooni ümbritseva maailma esemetest, olendidest ja sündmustest. PERTSEPTIIVSED PROTSESSID KUI TUNNETUSPROTSESSIDE JÄRGMINE KÕRGEM TASE tagavad objektide ja sündmuste elementaarsete sensoorsete tunnuste omavahelise seostamise ning võimaldavad aduda nende seostatud tervikute tähendust tänu eelnevale kogemusele. TAJU on esemete ja nähtuste tervikliku meelelise tunnetamise protsess, milles
kujundamises mandeltuum – tundlik ohusignaalidele ja suudab teadvustamise-eelselt aktiveeruda 2. Tunnetusprotsessid kognitiivsed ehk tunnetusprotessid aitavad inimesel luua ideaalse mudeli tegelikkusest, kajastades selle tegelikkuse vahetult kogetavaid ja üldisemaid omadusi. sensoorsed tpd – vahendavad objektide ja sündmuste üksikomadusi ja nende protsesside tulemuseks on aistingud pertseptiivsed tpd – vahendavad esemete ja sündmuste terviklikke vaimseid kujundeid ja selle tulemuseks on taju mnestilised tpd – võimaldavad talletada, säilitada ja hiljem kasutada teiste tunnetusprotesside tulemusi intellektuaalsed tpd – mõtlemine 2.1 Sensoorsed tunnetusprotsessid AISTING: aisting – objektiivse keskkonna üksikomaduste vahetul meeleorganitele mõjumisel tekkiv psüühiline reflektoorne protsess
valgustingimutsest kontekstis Kuidas võimaldavad invariantsuse saavutada silindrid ja geoonid? · Mudeli põhiühikuks on silinder, kuna selle peatelg ja kuju on vaatenurgast ja muudest segajatest suhteliselt sõltumatud · Keerukamate objektide mudeliks on silindritest ehitatud hierarhilised moodulid · Mudeli loomisel liigub tajusüsteem üldiselt üksiku suunas, vajadus "alasilindrite" järgi tuvastatakse lohkude abil · · Objektide kolmemõõtmelised pertseptiivsed komponendid e. geomeetrilised primitiivid e. ikoonid - geoonid mälus on neiks taju kaasasündinud (?) osadeks, millest tajupilt kokku pannakse · Geoonidel on unikaalsed 2D omadused (non-accidental properties), mis on püsivad vaatest sõltumata: ühtlane kumerus, ühtlane sirge, paralleelsus, nurk, sümmeetria Milliseid kahemõõtmelise stiimuli omadusi nimetatakse unikaalseteks (non-accidental property)? ühtlane kumerus, ühtlane sirge, paralleelsus, nurk, sümmeetria
mõjumisel tekkiv psüühiline protsess. On meelelise tunnetuse lihtsaimaks vormiks, milles antakse välismaailma esemete ja nähtuste algkvaliteet: raskus, temperatuur, värv, heledus, valjus, suurus, maitse, lõhn jne. Taju Mälu Tähelepanu Kujutlus Mõtlemine Fantaasia Tunnetusprotsessid liigituvad sõltuvalt sisust: Sensoorsed kajastavad esemete ja nähtuste üksikomadusi. Protsessi psüühiline tulemus on aisting. Pertseptiivsed tegelikkuse esemete ja nähtuste terviklik vaimne esindamine. Psüühilist tulemit nimetatakse tajuks. Mnestilised tunnetatust luuakse mälukujundid. 39 Intellektuaalsed mõtlemisprotsessid, milles kajastuvad esemete ja nähtuste seosed, varjatud ja vahetult mitte antud omadused. Meeleline tunnetuse moodustavad aistingud, tajud ja kujutlused, MT-sele
psüühiline protsess. On meelelise tunnetuse lihtsaimaks vormiks, milles antakse välismaailma esemete ja nähtuste algkvaliteet: raskus, temperatuur, värv, heledus, valjus, suurus, maitse, lõhn jne. Taju Mälu Tähelepanu Kujutlus Mõtlemine Fantaasia Tunnetusprotsessid liigituvad sõltuvalt sisust: Sensoorsed kajastavad esemete ja nähtuste üksikomadusi. Protsessi psüühiline tulemus 12 on aisting. Pertseptiivsed tegelikkuse esemete ja nähtuste terviklik vaimne esindamine. Psüühilist tulemit nimetatakse tajuks. Mnestilised tunnetatust luuakse mälukujundid. Intellektuaalsed mõtlemisprotsessid, milles kajastuvad esemete ja nähtuste seosed, varjatud ja vahetult mitte antud omadused. Meeleline tunnetuse moodustavad aistingud, tajud ja kujutlused, MT-sele järgnevad tunnetusprotsessid omandavad kvalitatiivse eripära.
Tajumisprotsesside vahendusel tekib hetkel vahetult mõjuvatest objektidest ja ümbrusest subjektiivne ja mõtestatud tajukujund. Siiski ei ole taju aistingute summa, vaid aistinguga võrreldes meelelise tunnetuse kõrgem aste. Ehk siis taju on protsess mille kaudu meeleorganitelt saadud andmete põhjal luuakse terviklik pilt ehk tajukujund vahetult mõjuvatest objektidest või nähtustest. Sensoorsed, Pertseptiivsed, Mnestilised ja intellektuaalsed mõtlemise protsessid. Aisting – psüühiline protsess, mis tekib objektiivse keskkonna üksikomaduste vahetul meeleorganite mõjumisel. Väljendavad välismaailma esemete ja nähtuste algkvaliteeti nagu raskus, temperatuur, värv, heledus, valjus, suurus, maitse ja lõhn. Taju omadused - • Tajul on piirid • absoluutsed piirid • suhtelised piirid e eristuslävi
Eesmärgipärane tegevus on võimalik tegelikkuse peegeldeamisel või esindamisel. Tegelikkusest vaimse pildi loomine psüühiline kujunditena toimub tunnetusprotsesside vahendusel. Psüühilise tegevuse vomrid ehk tunnetusprotsessid: Aisting, taju, mälu, tähelepanu, kujutlus, mõtlemine, fantaasia. Toimub psüühilise infotöötluse süsteemi vahendusel. Sõltuvalt sisust liigituvad: 1. Sensoorsed- esemete ja nähtuste üksikomadused. Aisting. 2. pertseptiivsed- (vastu võtvad). tegelikkuse esemete ja nähtuste terviklik vaimne esindamine. Psüühiline tulem= taju. 3. mnestilised- (mälu). Mälukujundite loomine, ümberkujundamine. Suurem osa on passiivses ja varjatud seisundis. 4. intellektuaalsed- mõtlemisprotsessid, kajastuvad esmete ja nähtuste seosed, varjatult ja vahetult mitte antud (abstraktsed) omadused. Aisting ja taju on meelelise tunnetuse vormiks, mis ise on tihedas seoses loogilistel vaimsetel
olukordadele mingil kindlal viisil. Käitumise teadvustamata alus, kus ei tunnetata ei tegevuse eesmärki ega vajadusi, mille rahuldamiseks tegevus toimub. TUNNETUSPROTSESSID Teema 6 Aistingud Tunnetusprotsessid : Aisting psüühiline protsess,mis tekib objektiivse keskkonna üksikomaduste vahetul meeleorganitele mõjumisel. Aluseks organismi esmasele orienteerumisele ümbritsevas ja iseendas. Taju Tähelepanu Mälu Kujutlus Mõtlemine Fantaasia : Sensoorsed Pertseptiivsed Mnestilised Intellektuaalsed Meeleline tunnetus aistingud, tajud, kujutlused. Sellele järgnevad tunnetusprotsessid ei ole eelneva lihtsad summad ega isegi mitte kombinatsioonid, vaid omandavad uue kvalitatiivse eripära. Loogiline tunnetus Ärritatavus evolutsiooniliselt on tekkinud aisting sellest Ärritaja iga aisting algab mingi eseme või nähtuse mõjumisest meeleorganile. Seda mõjujat nim ärritajaks Ärritus mõjuprotsessi nim ärrituseks.
tekstis, saan kohe teadmist juurde sellega); 8) aprioorne (ehk kogemuse eelne) analoogia (analoogia objekt ja analoog) – aprioorne seetõttu, et järeldus loogiline. Meil pole kindlust, et rotil uuesti katset korrates saame sama tulemuse. Teadmise viisid on seoses selle objektiga, mida me uurime, mida me tahame teada saada. 36. Kirjeldage teadmisseisundite tüüpe (nn teadmise maatriksi alusel). Teadvuse “kategooriad” (teadvusseisundite tüübid) 1. Meelelised aistingud ja tajud, (pertseptiivsed kujutlused), kehalise tegevuse refleksioon (sh füsioloogiline vajaduspinge). 2. Kavatsused kui tegevuse põhjused. 3. Mittelingvistilised ettekujutused (eesmärgid, oletused, uskumused, soovid), sümbolilised ja abstraktsed kujundid, fantaasia-kujutlused. 4. Emotsioonid, tundepuhangud, afektid (sh emotsionaalne vajaduspinge). 5. Keeleline arutlus ja mõisteline peegeldus (kontseptuaalne refleksioon) – kokku mõtlemine. 6
Refraktaarsus:reageeringu aeglustumine vahetult pärast eelnenud reageerinut Aistingu intensiivsuse ja kvaligteedi muutumine ajas: · Adaptsioon (valgusadaptsioon,ruumisageduse adaptsioon) · Sensibilisatsioon:tundlikkuse tõus · Järelefektid;järelkujundid (negatiivne,kromaatiline) · Assimilatsioon (ühtlustumine) · Sünesteesia · Värvusaistingud (heledus,spekter,komplementaarsus,toon,küllastus,soojad/külmad v.) Taju ja tähelepanu Pertseptiivsed tunnetusprotsessid Taju: Esemete ja nähtuste tervikliku meeleise tunnetamise protsess: Terviklikkus, mõtestatus, apretseptiivsus,selektiivsus,kontekstist sõltuvus,konstantsus, kategoriaalsus,ülsidtatus,ökoloogiline põhjendatus Raske oleks tajuda maailma,kui ei kaasneks sellega arusaamine;tajutavad tervikud on mõtestatud Apretseptiivsus - tegemist on tajumise nende teguritega,mis ei tulene otseselt hetke tajust
st mäletamiseta; eksplitsiitne avaldub kui tegevus nõuab eelneva kogemuse teadlikku meenutamist - Traditsioonilised mälutestid – vaba, ajendatud meenutamine, äratundmine – on kõik instruktsioonid info tuletamiseks teatud lukordadest seega mõõdavad eksplitsiitset mälu - Õppimisinstruktsioon on kõige olulisem faktor eksplitsiitse ja implitsiitse mäu erinevuse väljatoomiseks. Milliste testidega uuritakse implitsiitse mälu olemasolu/taset? - Pertseptiivsed – lühiajaline sõnade identifitseerimine, sõnatüve lõpetamine, lünksõnad, anagrammid, leksikaalsed otsustused - Mitteverbaalsed – pildifragmendid, mittetäielikud kujutised ,võimalikud/võimatud objektid - Kontseptuaalsed – sõnaassotsiatsioonid, kategooria esindajate genereerimine, üldteadmiste testi vastused. Mis on praiming? Mis iseloomustab praimingu-efekte? Milliseid praimingutüüpe eristatakse
silmaliigutused. Selle alusel on võimalik määrata une kestust ja sügavust ning diagnoosida unehäireid ja uneaegseid hingamis- ning liigutushäireid. Unehäirete keskus Tartus EEG, hingamine, südametöö, liigutamine unes Taju esemete ja nähtuste tervikliku meelelise tunnetamise protsess tugineb aistinguile, sõltub varasematest kogemustest, emotsioonidest ja mõtlemisest ning eeldab tähelepanu Seotud protsessid: 1. Sensoorsed protsessid 2. Pertseptiivsed protsessid terviklikkuse moodustamine 3. Mnestilised protsessid teadmised ja mälukujundite loomine/võrdlemine 4. Intellektuaalsed mõtlemisprotessid ettekujutlusvõime, sündmusele tagasimõtlemine; seoste loomine Aistingu tekkimiseks: Aisting objektiivse keskkonna üksikomaduste vahetul meeleorganitele mõjumisel tekkiv psüühiline protsess on aluseks organismi esmasele orienteerumisele ümbritsevas ja iseendas Iga aisting algab mingi eseme või nähtuse mõjumisest meeleorganile
silmaliigutused. Selle alusel on võimalik määrata une kestust ja sügavust ning diagnoosida unehäireid ja uneaegseid hingamis- ning liigutushäireid. Unehäirete keskus Tartus – EEG, hingamine, südametöö, liigutamine unes Taju esemete ja nähtuste tervikliku meelelise tunnetamise protsess tugineb aistinguile, sõltub varasematest kogemustest, emotsioonidest ja mõtlemisest ning eeldab tähelepanu Seotud protsessid: 1. Sensoorsed protsessid 2. Pertseptiivsed protsessid – terviklikkuse moodustamine 3. Mnestilised protsessid – teadmised ja mälukujundite loomine/võrdlemine 4. Intellektuaalsed mõtlemisprotessid – ettekujutlusvõime, sündmusele tagasimõtlemine; seoste loomine Aistingu tekkimiseks: Aisting objektiivse keskkonna üksikomaduste vahetul meeleorganitele mõjumisel tekkiv psüühiline protsess on aluseks organismi esmasele orienteerumisele ümbritsevas ja iseendas
sihipärane suundus millegi saavutamisele. Tunnetusprotsessid Sissejuhatus Tunnetusprotsesse nimetatakse ka psüühilise tegevuse vormideks. Need on. · Aisting · Taju · Mälu · Tähelepanu · Kujutlus · Mõtlemine · Fantaasia Sõltuvalt sisust liigituvad tunnetusprotsessid: 1. sensoorsed tunnetusprotsessid kajastavad esemete ja nähtuste üksikomadusi. Protsessi psüühiline tulemus on aisting. 2. Pertseptiivsed protsessid tegelikkuse esemete ja nähtuste terviklik vaimne esindamine. Psüühilist tulemit nimet tajuks. 3. Mnestilised protsessid tunnetatust luuakse mälu kujundid. On võimalik nende ümberkujundamine kujutluses. Suurem osa mälus säilitatavast informatsioonist on n.ö passiivses ja varjatud , st subjektiivses psüühilises elamuses esindamata seisundis. 4. Intellektuaalsed mõtlemisprotsessid, milles kajastuvad esemete ja nähtuste seosed, varjatud ja
Tunnetusprotsessid Sissejuhatus Tunnetusprotsesse nimetatakse ka psüühilise tegevuse vormideks. Need on. Aisting Taju Mälu 19 Tähelepanu Kujutlus Mõtlemine Fantaasia Sõltuvalt sisust liigituvad tunnetusprotsessid: 1. sensoorsed tunnetusprotsessid – kajastavad esemete ja nähtuste üksikomadusi. Protsessi psüühiline tulemus on aisting. 2. Pertseptiivsed protsessid – tegelikkuse esemete ja nähtuste terviklik vaimne esindamine. Psüühilist tulemit nimet tajuks. 3. Mnestilised protsessid – tunnetatust luuakse mälu kujundid. On võimalik nende ümberkujundamine kujutluses. Suurem osa mälus säilitatavast informatsioonist on n.ö passiivses ja varjatud , st subjektiivses psüühilises elamuses esindamata seisundis. 4. Intellektuaalsed mõtlemisprotsessid, milles kajastuvad esemete ja nähtuste seosed, varjatud ja
käitumise teadvustamata osa. Sättumuste-hoiakute süsteem moodustab justkui omapärase mitmekihilise läätse, milles murdub igasugune väliskeskkonna mõju. Aistingud Tunnetusprotsesse nimetatakse ka psüühilise tegevuse vormideks. Sõltuvalt sisust liigituvad tunnetusprotsessid järgmiselt: - Sensoorsed tunnetusprotsessid. Nad kajastavad esemete ja nähtuste üksikomadusi. Protsessi psüühiline tulemus on aisting. - Pertseptiivsed protsessid. Toimub tegelikkuse esemete ja nähtuste terviklik vaimne esindamine. Psüühilist tulemit nimetatakse tajuks. - Mnestilised protsessid. Tunnetatust luuakse mälukujund. - Intellektuaalsed mõtlemisprotsessid. Nendes kajastuvad esemete ja nähtuste seosed, varjatud ja vahetult mitte antud (abstraktsed) omadused. Tegelikkuse tunnetamisel eristatakse meelelist ja abstraktset tunnetust. Meelelise tunnetuse moodustavad aistingud, tajud ja kujutlused
Kõige tun- tum on Binet’ intelligentsustest, mis võimaldab väljendada inimese intelligentsust teatud koefitsiendi abil. Standard on 100. Talente on jaotatud mitmeti. Üks võimalik jaotus on järgmine: • verbaalsed anded; • induktiivsed anded (oskus loogiliselt mõelda); • ruumilised anded (oskus töötada ruumi mõõtmetega); • numbrilised anded (oskus töötada kiiresti ja korrektselt arvutamise nelja põhitehtega); • pertseptiivsed anded (oskus tajuda kiiresti üksikasju ja detaile, taju kiirus ja täpsus). Eeltoodut arvestades on võimalik koostada talentide profiilid eri töökohtadele ehk nn pro- fessiogrammid. Seda käsitlust võib nimetada ka kokkuviimise teooriaks ehk matching’uks. Nõustamise käi- gus püütakse inimest kokku viia talle sobiva töökohaga. Nõustaja esitab faktilisi küsimusi ja pakub tööotsijale informatsiooni talle sobivate töökohtade kohta. Töökohti on võimalik
parasjagu sanga ei näe. Goodnough- Harris. Draw a man Test. (Välja töötatud 1962). Sellega saab mõõta laste vaimset vanust. Kriipsujukud poiss ja tüdruk- pildid slaidil. Laste joonistuste areng kujutamisviisi järgi. Hiljem töötati testiga edasi. Intellektuaalne realism: Objektiivne kujutamisviis. Nii nagu kõnniks asjade keskel ja võtaks kogu aeg uue vaatekoha joonistamiseks. Visuaalne realism: Vaatajakeskne kujutamisviis (u 7a.) Pertseptiivsed Kognitiivsed (aspektid) Afektiivsed (aspektid) Sisemaailma osa vaatleminem et näha, mis osad peegelduvad afektiivses ja kognitiivses maailmas???? Kuidas joonistusi interpreteerida? Joonistuste.......figuurid jms???? Vabajoonistuse test- juhend, pliiats, paber......? Mis näitab, et laps on agressiivne? Jäsemete asümeetria, ühendamata (seostamata) kehaosad. Kehaosade kujutamine poolikutena. Monstrumite joonistamine. Genitaalide joonistamine.
eelneva koegmuse teadlikku meenutamist - Traditsioonilised mälutestid – vaba meenutamine, ajendatud meenutamine, äratundmine – on kõik instruktsioonid info tuletamiseks teatud olukordadest seega nad mõõdavad su ekpslitsiitset mälu - Õppimisinstruktsioon on kõige olulisem faktor eksplitsiitse ja implitsiitse mälu erinevuse väljatoomiseks Implitsiitse mälu teste: Pertseptiivsed: lühiajaline sõnade identifitseerimine, sõnatüve lõpetamine, lünksõnade täitmine, anagrammide lahendamine, leksikaalsed otsustused Mitteverbaalsed: pildifragmentide test, mittetäielike kujutiste test, õimalike/võimatute objektide test Kontseptuaalsed: sõnaassotsiatsioonid, kategooria esindajate genereerimine, üldteadmiste testi vastused Praimimine kui eriline õppimisviis/mälusüsteem - Tähendusele eelnev pertseptiivne mälusüsteem mis toimib sõltumata episoodilisest
tunnuste eraldamine foonist figuuri üldkuju ja peamiste allkomponentide leidmine visuaalne skits. Selline töötluspõhimõte on arvuteil modelleeritav. 2.5.2. Pandemonium ja geoonid Oliver Selfridge: Taju on kujutisi äratundev Pandemonium, kus erinevad "deemonid" analüüsivad kujutist ja annavad oma analüüsi tulemused edasi teistele deemonitele. Deemonid toimivad aktivatsiooni ja pidurduse põhimõttel. Irving Biederman: Objektide kolmemõõtmelised pertseptiivsed komponendid e. geomeetrilised primitiivid e. ikoonid - geoonid mälus on neiks taju kaasasündinud (?) osadeks, millest tajupilt kokku pannakse. 2.5.3. Alt ülespoole ja ülalt alla töötlus (1) Altpoolt ülespoole toimuv töötlus Selfridge, Marr, Biederman jt: Visuaalselt tajutavas kujutises toimub kõigepealt üksiktunnuste avastamine ja seejärel neist tunnustest (elementidest) keerukamate vormide moodustamine
3. klass: kehataju 291 Keeldumineȱtegelikkuȱmuutustȱ Kaebabȱkehagaȱseotudȱnegatiivseteȱ tunnistamastȱ tunneteȱüleȱ(ntȱabituse,ȱlootusetuseȱ Kaebabȱeluviisiȱmuutumiseȱüleȱ jaȱjõuetuseȱtunne)ȱ Kaebabȱhirmutunnetȱkaasinimesteȱ reaktsiooniȱeesȱ Seonduvad tegurid Biofüüsikalisedȱ Tajumuslikudȱ(pertseptiivsed)ȱ Tunnetuslikudȱ(kognitiivsed)ȱ Psühhosotsiaalsedȱ Kultuurilisedȱ Vaimsedȱȱ Arengumuutusedȱ Operatsioonȱ Haigusȱ Traumaȱ Vigastusȱ Ravirežiimȱ 292 6. valdkond: enesetaju 7. valdkond Rollisuhted 1
annaabi.ee 
