Sama mehhanism põhjustab ka opioididele iseloomulikke kõrvaltoimeid: pärsitud hingamine, mioos (silmapupilli ahenemine), alanenud soolemotoorika ja eufooria teke. Kõrvaltoimena võib morfiin esile kutsuda ka iivelduse või oksendamise. Samas ei ole tal krambivastast toimet, vastupidi suurtes doosides võib morfiin isegi krampe esile kutsuda. Raviannustes ei mõjuta morfiin oluliselt emotsioone ega kutsu esile koordinatsioonihäireid, kuid tal on perifeerseid veresooni vähesel määral laiendav ja seetõttu vererõhku langetav toime. Morfiin : - puhtal kujul on morfiin valge kristalliline aine ning meditsiinis kasutatakse seda tavaliselt valuvaigistina vedeliku kujul süstimiseks - narkomaanid süstivad morfiini naha alla või lihastesse -morfiinisõltuvust on väga raske ravida kuna keha on harjunud pidevate morfiiniannustega ja selle pidev manustamine tekitab kehas mõnutunnet Morfiini struktuurivalem avastati 1925
anti meestele 50 gr viina päevas ) - A imendumine algab juba maost (toit alles peensoolest ) ja on seda kiirem, mida rohkem sisaldab gaseeritud jooke. Süsihappegaas võimaldab väga kiiret imendumist verre... - A suudab eraldada tubakast vähkitekitavad ained (muudab prekanserogeenid kanserogeenideks ! ) . Seetõttu nende koostoime organismile on laastavam kui üksikult... - A põhjustab keha liigjahtumist, kuna laiendab perifeerseid veresooni ja soojuse äraandmine kehast on suurem... NB! Ei ole soojategur nagu arvatakse !!! Toime organismile sõltub: 1. kehakaalust (NB! rasvkoest ja vedeliku hulgast kehas ) 2. psüühilisest seisundist ja väsimuse astmest 3. mao täituvusest 4. mees-või naissoost (NB! Enamiku naiste seedetraktis on vähem alkoholi lõhustavat ensüümi kui meestel, lastel on seda ensüümi eriti vähe !!! s.t. alkohol kahjustab naiste
Adrenaliin Adrenaliini sekretsiooni intensiivistumine suurendab vere suhkrusisaldust, kiirendab valkude lagunemist kudedes ja aktiveerib koelipaase- sellega seoses tõuseb vererõhk, kehatemperatuur ja hingamissagedus, kiireneb südame talitlus ning aeglustub peristaltika (õõneselundite rütmiline kokkutõmbumine ja lõtvumine). Noradrenaliin Noradrenaliin- ei mõjusta pulsisagedust ega kudede hapnikutarvet. Ahendab perifeerseid veresooni Adrenaliin ja noradrenaliin täidavad organsimis nii lühiajalise kui ka kestva regulatsiooni ülesandeid; väljaspool närvirakke lõhustuvad kergesti. Neerupealised e. suprarenaalnäärmed Kooreosas on eraldatud üle 40 erineva steroidi Stimuleerivad Na-, K-ja Cl-ioonide eritumist ja jaotust organismis Intensiivistavad protsesse maksas Pidurdavad kõrgmolekulaarsete rasvhapete sünteesi Pidurdavad leeliseliste fosfaatide aktiivsust
· Sünkrotroni abil Väga kallis Väga kõrge intensiivsus, väga monokromaatne Infrapunane kiirgus Infrapunakiirgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on suurem kui nähtaval valgusel ja väiksem kui raadiolainetel. Nimi tähendab ,,allapoole punase", sest punase valguse lainepikkus on suurim nähtava valguse spektris. Infrapunakiirgus on ligikaudse lainepikkusega 750 nm kuni 1 mm. Infrapunane kiirgus meditsiinis Infrapunane kiirgus leevendab valu, laiendades perifeerseid veresooni. Meditsiinis on infrapunalampe kasutatud aastakümneid lihas- ja liigeseprobleemide raviks. Paranenud tsirkulatsioon tagab pinges lihaste varustamise hapnikurikka verega ning ainevahetuse jääkproduktide eemaldumise. Tulemusena vähenevad lihaspinge, liigesjäikus ja aktiveeruvad keha loomulikud taastumisprotsessid. Jaapani ja USA teadlaste uuringud kinnitavad infrapunase kiirguse ravitoimet krooniliste tugi ja liikumissüsteemi haiguste ning traumajärgses taastusravis
veelgi enama intervjuu käigus. Ka on oluline see, et meie uuringu puhul välditi pikki vahepause, mis võivad ohustada informatsiooni kvaliteeti. Paljud eelnevad uuringud on tõestanud, et pikad vahepausid võivad olla ebatäpsete väidete ja tunnistuste põhjuseks. Meie uuringu puhul oli aga paus väga lühike. Mõned on kurtnud, et esimesel intervjuul on konsolideeriv (kinnistav) mõju lapse mälule, kuid see mõju näib olema erinev ja säilitab rohkem keskseid ja vähem perifeerseid detaile. See kogus informatsiooni, mida korrati ka teises tunnistuses, oli ülimalt madal (vaid 37%). Uurijad on põhjendanud seda sellega, et pikkade vahepauside ajal hakkavad asjad lihtsalt ununema. Meie uuringus on aga täiesti välistatud, et informatsioon võib ununeda, sest kasutati väga lühikest vahepausi. On hoopis võimalik, et lapsed jätsid meelde selle, mis nad esimeses intervjuus rääkisid ning ei hakanud seda teises intervjuus uuesti kordama ning jätsid need välja
Paraku pole need väited teaduspõhised. (4) Alkoholi pikaajalise tarvitamise tulemusena tekib narkomaania krooniline alkoholism. Selle esimesed tunnused on jäsemete, keele, silmalaugude värisemine, närvipõletikud, veresoonte laienemine, maokatarr, südame rasvumine ja südamelihase haigused. Väga sagedased on maksakahjustused ja mälu nõrgenemine. (5) Etanooli suurte annuste tarvitamine kahjustab perifeerseid närve, mis väljendub käte ja jalgade närvide kahjustusega, tundlikkuse häired ja kadu, lihasnõrkus (perifeerne neuropaatia). (6) Kui joove süveneb, siis psüühilised funktsioonid häiruvad veelgi tugevamini, tuleb ette impulsiivset ja isegi agressiivset käitumist. Joobe süvenedes tekivad vaimsete häirete kõrval ka kehalised häired, lihaste jõud väheneb, ka meeleelundite tegevus häirub, nägemine muutub ebatäpseks, mõnikord tekib kahelinägemine
Nakatumine toimub peamiselt süljepiisakeste kaudu, kuid difteroidsete nahahaavandite puhul on nahakontakti kaudu nakatamine ka võimalik. Difteeriatoksiin · See on valguline. Oli esimene eksotoksiin, mis avastati. Toksiini kodeeritakse lüsogeense faagi genoomiga. Toksiini toodab bakter, kes on limaskestale kinnitunud ja toksiin kandub verega üle kogu keha laiali. Toksiin kahjustab ka südamelihast, neere ja perifeerseid närve. Toksiini tootmine indutseerub rauavaeses keskkonnas. · Toksiini toimemehhanismiks on valgusünteesi blokeerimine. Kohas, kust difteeriatekitaja organismi tungib, tavaliselt kurk, tekivad katud, nn pseudomembraan. See on hallikasrohelist värvi ja koosneb fibriinist, surnud limaskesta rakkudest ja bakteritest. Katt hakkab veritsema, kui teda püüda eemaldada. · Kattude esinemine, nõrkus, veidi kõrgenenud temperatuur ja ka nefriit, müokardiit
". Viitavad küsimused (,, Sellel ajal puudutas ta su jalga, oli ju nii?") on küsitlemise igas osas rangelt mittesoovitavad 3. UURIMUSE TULEMUSED Uuringu andmete kohaselt on korduvküsitlustel kaks olulist eelist lastelt tunnistuste saamisel. Esiteks see lisas laste tunnistustele suure osa uurimise jaoks asjakohast infot ning teiseks tunnistused, mis saadi teiste küsitluse käigus sisaldasid suuremat protsenti keskseid detaile, kui perifeerseid detaile. Tõendid selle kohta,et lastega tehtud korduvate küsitluste käigus saadi uut informatsiooni, toetab seisukohta,et isikud ei anna esimesel korral tingimata täielikke tunnistusi, mis tähendab et järgnevad küsitlused võivad olla efektiivsed. Nagu varem mainitud teostati uuringuid olles kooskõlas NICHD protokolliga. Uuringu tulemused näitasid, et kui küsitlejad kasutasid vaba meenutuse strateegiat näisid nad väga usaldusväärsena mõlemas intervjuus
Kaltsiumikanalite blokaatorid · Dihüdropüridiinid Nifedipiin · Peamine efekt on vasodilatatsioon selektiivsed veresoonte silelihaste resteptorite suhtes · Benzotiasepiinid (benzothiazepine) Diltiasem · Fenüülalküülamiinid Verapamiil · Kardioselektiivsed pärsivad SA ja AV sõlmede juhtivust Kaltsiumi kanalite blokaatorid Nifedipiin kasutatakse peamiselt depoopreparaate · lõõgastab veresoonte silelihaseid ja laiendab nii perifeerseid kui ka südame pärgartereid tugeva veresooni lõõgastava toime tõttu kutsub esile süstoolse ja diastoolse vererõhu languse; vähendab südame koormust perifeerse vastupanu vähendamise tõttu, tulemusena väheneb südamelihase hapnikutarve; otsene südame pärgartereid lõõgastav ja neis verevoolu suurendav toime · P.o.absorbeerub täielikult, kuid allub esmasele maksapassazhile, eritub rinnapiima; metaboliseerub ja
vaiddialüüsist ehk kunstlikust jääkainete eemaldamisest organismist, kas vere filtreerimise või kõhuõõne "loputamise" teel, ja neeru siirdamisest. Diabeetiline neuropaatia ehk närvide kahjustus Diabeetiline neuropaatia on diabeeditüsistus, mis kahjustab närve. Diabeetilise neuropaatia kõige sagedasemat tüüpi nimetatakse perifeerseks neuropaatiaks, see 10 kahjustab perifeerseid närve, mis lähtuvad seljaajust ning suunduvad lihastesse, siseorganitesse ning näärmetesse. Perifeerne neuropaatia rikub nende närvide tööd. Neuropaatia kõige sagedasemad tunnused on tuimus ning tundlikkuse kadu, eriti käelabades ning pöidades. Diabeetiline neuropaatia võib viia selleni, et pöianahk kaotab tundlikkuse, aga ka võime tunda valu, soojust või külma. Neuropaatia all kannatavad diabeetikud võivad tundlikkuse kaotamise tõttu mitte tunda süste, kriimustusi ja
Liiga suurtes kogustes tarvitamine võib põhjustada surmavat mürgitust. Kokaiin ei mõjuta viljakust. Amfetamiin Amfetamiin on sünteetik. Keemiline koostis ja toime on lähedane adrenaliinile. Erineb, et tal puudub OH-rühm, sellest tema püsiv seisund. Amfetamiin on tugev kesknärvisüsteemi stimulant. Mõjub otseselt ajutüvele. Tema mõjul vabaneb presünapsitest noradrenaiin ja dofamiin, mis omakorda stimuleerivad vastavaid retseptoreid. Ka stimuleerib perifeerseid adrenoretseptoreid, sellest veresooned ahenavad, mõju silelihaskonnale, süda klopib, vererõhk tõuseb. Mõistlikus annuses erutusprotsessid ergukavas kiirenevad, väsimus kaob, üldine ergutav toime, meeleolu paraneb, jõudu tuleb juurde, tööviljakus tõuseb, väheneb une vajadus, väheneb söögiisu. Kui ei kontrollita tarbimist on rasked kesknärvisüsteemi häired kuni skizofreenia psühhoosideni.
5. Universaalne grammatika Universaalne grammatika on kaasasündinud osa, mis on kõikides keeltes ühesugune ja sünnipärane. Generatiivse grammatika ülesanne on universaalset grammatikat kirjeldada. Universaalse grammatika abil põhjendatakse, millised on keeled, nt objekti ja subjekti olemasolu igas keeles. Universaalne grammatika seletab vaid üht osa keelest, mitte kogu keelt tervikuna. Chomsky kirjeldab kõiki grammatika aspekte, mis ei tulene universaalsest grammatikast, kui perifeerseid osi. 6. Süvastruktuur ja pindstruktuur. Transformatsioonid Igal lausel (ja ka fraasil) on pindstruktuur ja süvastruktuur. Süvastruktuuri tasandil on samatähenduslikel lausetel täpselt sama struktuur. Süvastruktuure on aga võimalik modifitseerida eriliste reeglite, nn transformatsioonide abil, mille tulemusel tekivadki erinevad pindstruktuurid. Alltoodud skeemil on esitatud süvastruktuur Hiir hüppas ja temale vastavad pindstruktuurid hiire hüppamine, hüppav hiir ja hiir hüppas.
Liigeste asendi muutmiseks on ~600 lihast: antagonistipaarid, mis kontrakteeruvad ja lõõgastuvad. Osa liigutusi on tehtavad eri lihastega liigutusprogramm veel keerukam * Reie esiküljel * Ühes liigutuses osalevad üksi 10 lihast eri kehaosade lihased Motoorika juhtimine toimub kahte teed pidi: 1. Ajukoor seljaaju lihas * erinevad motoorse kontrolli koorepiirkonnad saadavad väljundi erinevatesse ajutüve ja seljaaju segmentidesse * perifeerseid kehaosi kontrollib aju vastaspoolkera; kehatüve kontrollivad mõlemad ajupoolkerad 2. Ajukoor koorealused tuumad seljaaju lihased * koorealuse süsteemi kaasamisega koordineeritakse kaasasündinud liigutusmustrid õpitud liigutusmustritega *koorealust mõjutades saavutatakse ka kontroll kaasasündinud liigutuste üle neid alla surudes ja mustreid “lammutades” (katsuge liigutada 1 lihast korraga!) Motoorika primaarne kontroll jaotub ajukoores analoogselt süva- ja
Osa liigeseliigutusi saad teha erinevate lihastega- mis suurendab võimalike liigutusmustrite arvu veelgi. N ainult reie sisekülje pinnal on 10 lihast. Ühe liigutuse tegemisel osalevad paljude erinevate kehaosade lihased. Motoorika juhteteed: motoorika juhtimine: Motoorika juhtimine toimub kahte teed pidi: 1. Ajukoor à seljaaju à lihas * erinevad motoorse kontrolli koorepiirkonnad saadavad väljundi erinevatesse ajutüve ja seljaaju segmentidesse * perifeerseid kehaosi kontrollib aju vastaspoolkera; kehatüve kontrollivad mõlemad ajupoolkerad 2. Ajukoor à koorealused tuumad à seljaaju à lihased * koorealuse süsteemi kaasamisega koordineeritakse kaasasündinud liigutusmustrid õpitud liigutusmustritega * koorealust mõjutades saavutatakse ka kontroll kaasasündinud liigutuste üle neid alla surudes ja mustreid "lammutades" (katsuge liigutada 1 lihast korraga!)
antagonistipaarid, mis kontrakteeruvad ja lõõgastuvad. Osa liigutusi on tehtavad eri lihastega liigutusprogramm veel keerukam * Reie esiküljel * Ühes liigutuses osalevad üksi 10 lihast eri kehaosade lihased 96 Motoorika juhtimine toimub kahte teed pidi: 1. Ajukoor seljaaju lihas * erinevad motoorse kontrolli koorepiirkonnad saadavad väljundi erinevatesse ajutüve ja seljaaju segmentidesse * perifeerseid kehaosi kontrollib aju vastaspoolkera; kehatüve kontrollivad mõlemad ajupoolkerad 97 2. Ajukoor koorealused tuumad seljaaju lihased * koorealuse süsteemi kaasamisega koordineeritakse kaasasündinud liigutusmustrid õpitud liigutusmustritega * koorealust mõjutades saavutatakse ka kontroll kaasasündinud liigutuste üle neid alla surudes ja mustreid “lammutades” (katsuge liigutada 1 lihast korraga!) 98
vastuvõtlikkusega loomaliigid on koer, lammas, kits, hobune. Nakatumine: Raabieseviirus on neurotroopne. Viiruse replikatsioon toimub neuronites, lihaskoes ja süljenäärmetes. Marutaudi patogenees on lõplikult selgitamata, kuid on tead, et erinevalt teistest viirusnakkustest, ei etenda vireemia olulist osa viiruse levikul organismis. Raabiese viirus levib esmasest nakatuskohast (hammustus) perifeersete närvide ja seljaaju kaudu peaajju, kus paljuneb kõigis osades. Peaajust liigub viirus perifeerseid närviteid pidi süljenäärmetesse. Viirust on isoleeritud ka keele papillidest, kornealt ja pankreasest. Nakatunud loom võib viirust eritada 1-2 päeva enne kliiniliste tunnuste avaldumist. Viiruse esmane replikatsioon toimub lihaskoes, kui viiruse hulk on piisav, siis viirus kinnitub atsetüülkoliinretseptorite või teiste retseptorite abil lähimatele sensoorsetele või motoorsetele närvilõpmetele. Viirus liigub närve pidi tsentripetaalselt (juhul, kui marutaudi
pea'), tähemängud (Loe mind eest ehk tagaotsast, ikka tõusen maast ja metsast... -- 'Udu'), kirjutusülesanded (Saa ükskord viisakaks), arvutusülesanded ("Tere, sada hane!"), sugulussuhetega opereerivad vm peamurdmisülesanded (Kolm professorit matsid oma venda professorit, kel ei olnud ühtki venda professorit), samuti seni termineerimata "tähelepanutestid" (Kui vana oli katlakütja?), piltmõistatused. (Peale tekstivormi eristab perifeerseid allzanre "päris"- mõistatustest veel mitmeid tunnuseid, näiteks järgmised: 1. Enamik perifeeriast on hilistekkeline, autoriloomingu ja/või trükistest pärineva ainese osakaal on siin silmapaistvalt suur; sellest kerkib omakorda välja eriti hilistekkelisi sarju (nagu keerdküsimustüübid Mis on kõige suurem...?; Mis vahet on...?; Mis ühist on...? jts.). 2. Perifeeria on tugevasti orienteeritud koomikale ja naljale. 3
viirusnakkustest, ei etenda vireemia olulist osa viiruse levikul organismis. Raabiese viirus levib esmasest nakatuskohast (hammustus). Viiruse esmane replikatsioon toimub lihaskoes, kui viiruse hulk on piisav, siis viirus kinnitub atsetüülkoliinretseptorite või teiste retseptorite abil lähimatele sensoorsetele või motoorsetele närvilõpmetele perifeersete närvide ja seljaaju kaudu peaajju, kus paljuneb kõigis osades. Peaajust liigub viirus perifeerseid närviteid pidi süljenäärmetesse. Viirust on isoleeritud ka keele papillidest, kornealt, neerupealistest ja pankreasest. Nakatunud loom võib viirust eritada 1-2 päeva enne kliiniliste tunnuste avaldumist. Limbiline süsteem- agressiivne marutaud Neokorteks- vaikne marut Marutaudi kulg on äge Kliiniliselt avalduv marutaud lõpeb 100%-lt surmaga Ekstsitatsiooni faas ehk hullunud koera sündroom · loomad püüavad kõike pureda
(liigutuslikke) reaktsioone vahendavaks somaatiliseks, animaalseks e. tserebrospinaalseks närvisüsteemiks ja peamiselt siseorganite (silelihaskoeliste moodustiste, südame ja näärmete) suvatut talitlust reguleerivaks vegetatiivseks e. autonoomseks närvisüsteemiks. Nii animaalne kui ka vegetatiivne närvisüsteem koosneb tsentraalsetest ja perifeersetest osadest, olgugi et vegetatiivse süsteemi iseloomustamisel kirjeldatakse eeskätt tema perifeerseid osi (sümpaatikusetüve, närve, närvipõimikuid ja ganglione). Kesknärvisüsteemis eristatakse värvuse ja ehituse alusel närvirakke sisaldavat hallainet ja närvikiududest koosnevat valgeainet.
tahtelisi (liigutuslikke) reaktsioone vahendavaks somaatiliseks, animaalseks e. tserebrospinaalseks närvisüsteemiks ja peamiselt siseorganite (silelihaskoeliste moodustiste, südame ja näärmete) suvatut talitlust reguleerivaks vegetatiivseks e. autonoomseks närvisüsteemiks. Nii animaalne kui ka vegetatiivne närvisüsteem koosneb tsentraalsetest ja perifeersetest osadest, olgugi et vegetatiivse süsteemi iseloomustamisel kirjeldatakse eeskätt tema perifeerseid osi (sümpaatikusetüve, närve, närvipõimikuid ja ganglione). Kesknärvisüsteemis eristatakse värvuse ja ehituse alusel närvirakke sisaldavat hallainet ja närvikiududest koosnevat valgeainet. Peaaju on tsentraalse närvisüsteemi ajukoljus asetsev osa, mis vastab kujult koljuõõnele.Varajases looteeas ja madalamatel koljulistel kooseb peaaju kolmest osast: ees-, kesk- ja rombajust.Edasise arengu kestel tekivad eesajust peaaju eesmist ja ülemist
vestibulaaraparaadi ärritusest. Kiiritus: tänapäeval seotud peamiselt kasvajate raviga. Kiiritust kasutatakse kasvajaliste protsesside allasurumiseks, kuid komplikatsiooniks on sageli iiveldus ja oksendamine. See on seotud serotoniini vallandumisega peensoole EC rakkudest (EC rakud on serotoniini depoo, kus sünteesitakse ja hoitakse serotoniini). Siseelundite kiiritamisel vabaneb sageli EC rakkudest serotoniin, mis stimuleerib perifeerseid retseptoreid ja ka S3 retseptoreid area postrema's. Sellise reaktsiooni blokeerimiseks kasutatakse S3 antagoniste. On võimalik ka blokeerida area postrema kohal hematoentsefaalse barjääri läbilaskvus. Oksendamisele eelneb kahvatus ja iiveldus. Oksendamine algab sügava sissehingamisega, misjärel glottis sulgub. Kõhu- ja rinnalihased kontraheeruvad ja rõhk kõhuõõnes tõuseb. Magu ja maosisaldis surutakse seetõttu kokku.
inimestel (kandjad). Nakatumine toimub peamiselt süljepiisakeste kaudu, kuid difteroidsete nahahaavandite puhul on nahakontakti kaudu nakatamine ka võimalik. Difteeriatoksiin. See on valguline. Oli esimene eksotoksiin, mis avastati. Toksiini kodeeritakse lüsogeense faagi genoomiga. Toksiini toodab bakter, kes on limaskestale kinnitunud ja toksiin kandub verega üle kogu keha laiali. Toksiin kahjustab ka südamelihast, neere ja perifeerseid närve. Toksiini tootmine indutseerub rauavaeses keskkonnas. Toksiini kodeeriv geen on repressorvalgu kontrolli all. Kui rauda on vähe, siis repressorvalku ei toodeta ja toksiini toodetakse. Toksiini toimemehhanismiks on valgusünteesi blokeerimine. Kohas, kust difteeriatekitaja organismi tungib, tavaliselt kurk, tekivad katud, nn pseudomembraan. See on hallikasrohelist värvi ja koosneb fibriinist, surnud limaskesta rakkudest ja bakteritest. Katt hakkab veritsema, kui teda püüda eemaldada
Tuleb põhjalikult uurida. Geertzile omandatakse ka kui suurte teooriate otsimise lõpetamist suurte juttude ja teooriate aeg on läbi see on ebareaalne, et proovime leida üldist viisi, mis käib kõikide maailma rahvaste kohta. Ilmselt hakkame edaspidi uurima mingeid juppe, osasid mingist kultuurist. See viib erandite juurde, selle juurde mida varem peeti perifeerseks, varem püüti uurida pigem keskseid nähtusi ja olulisi. Tännu sellele, et uuritakse keskseid nähtusi ei uurita perifeerseid nähtusi, avardab uurimisvälja. Leiab, kui jälgime vahetult mingit kultuurikeskkonda on kirevus lõputu ja seda ei saa sellisena mingisesse uurimusse kopeerida. See on ulatuslik kuid seal on ka palju vastuolusid, isegi antropoloogid teevad mingist kultuurist lihtsustatud nägemuse. Samas see mudel ei pruugi olla vale, võib samuti olla adekvaatne, samas on see alati ka lihtsustatud, see mida teadlased kirjutavad mingist rahvast on tema poolt tehtud valikud
rakukahjustust. Patogenees. Marutõbi levib tavaliselt süljega, saadakse marutõbise looma hammustusega. Ei ole väga tsütolüütiline, ilmselt jääb rakuga seotuks. Replitseerub hammustuskohal lihases minimaalsete sümptomitega / sümptomiteta (inkubatsioonifaas). Inkubatsioonifaasi kestus sõltub infektsioossest doosist ja infektsioonikoha kaugusest KNSile, ajule. Nädalaid kuni kuid pärast hammustust infitseerib viirus perifeerseid närve, liigub KNSi, ajju (prodromaalperiood). Aju infektsioon (hipokampus, ajutüvi, sillatuumad, cerebellumi Purkinje rakud) põhjustab klassikalisi sümptomeid, koomat, surma (neuroloogiline faas). Ajust dissemineerub viirus aferentseid neuroneid pidi tihedalt innerveeritud piirkondadesse – pea- ja kaelanahka, süljenäärmetesse, korneasse, reetinasse, nina limaskestale, neerupealise säsisse, neeruparenhüümi, pankrease atsinuserakkudesse. Areneb entsefaliit, neuronid degenereeruvad
Koos mao ja soolestiku immitseva veritsustega mõjutab see verepilti (kujuneb aneemia). Aastatepikkuse alkoholi kuritarvitamise tagajärjel tekib südamepuudulikkus, tihti esinevad ka südame rütmihäired (kodade virvendus). Kuna patsiendi organismi kaitsevõime väheneb, ilmnevad üha sagedamini rasked infektsioonid. Alkoholi kuritarvitamine soodustab ka teatud kasvajate teket (keele-, kõri-, söögitoruvähk). Edasi on märgata muutusi ajus ehk intellektuaalsete võimete vähenemist. Perifeerseid närve võib kahjustada polüneuropaatia, kuid samuti võivad patsiendil tekkida ägedad halvatused vale kehaasendi tõttu saadud kahjustustest (otsene närvikompressioon joobesoleku ajal). Portaalsüsteem – värativeeni kaudu kõhuõõnest tagasivoolavat venoosset verd koguv veresoonestik Polüneuropaatia – perifeersete närvide kahjustus Pilt 28.1. Kiirabi rattapatrull alkoholijoobes patsienti läbi vaatamas 381 Võõrutus
annaabi.ee 
