Orkestrimuusika tähtsaim žanr. Sümfooniažanri rajaja on Viini klassik Haydn. Tüüpilisel sümfoonial on 4 osa: 1. osa- sonaadivormis, kiiretempoline ja dramaatilise meeleoluga. 2. osa- aeglase tempo, laulva ja lüürilise karakteriga. 3. osa- tantsuline (menuett) 4. osa- kiire tempo ja optimistliku meeleoluga. Esimesed sümfooniad olid ~20 minutit pikad. Koomiline ooper Tekkis 1733 aastal. Esimese koomilise ooperi tegi Pergolesi „Teenijanna-käskijanna“. Esimesed olid umbes 15 minuti pikkused, lühikesed. Aja jooksul said neist õhtut täitvad teosed. Koomika seisnes süžees: neiu, vanapoiss, härra nutikas ja noormees.
kaudu tolleaegse Euroopa muusikamaastikku ilmselt hoopis tugevamalt, kui on teada väheste säilinud ajalooliste dokumentide põhjal. Selliste sündmuste puhul on väga suur ka üksikisiku rollil ning u kümme aastat Tallinnas tegutsenud Johann Valentin Meder oli kahtlemata üks väljapaistvamaid muusikuid tolleaegsetes Läänemeremaades. 1.2. Esimesed klassikalised ooperid Esimese klassikalise koomilise ooperi lavastas Giovanni Battista Pergolesi ,,Teenija- käskijanna“ (La serva padrona) 1733. aastal. Peategelaseks on rikas ja ahne vanahärra, kes ihaldab oma noort teenijatüdrukut. Giovanni Battista Pergolesi – Itaalia helilooja, viiuldaja ja organist 18. sajandi keskel sai alguse Saksa ja Austria laulumängud – singspiel. Eeskujuks olid Prantsusmaa ja Inglismaa laulumängud. Inglismaal oli vastavaks žanriks ballaadooper – rahvalik muusika. Prantsusmaal koomiline ooper – opera buffa
või mütoloogilised kangelased. Selle kõrvale tekkis opera buffo- koomiline ooper tõi vaataha reaalse elu keskele ning tegelased ja süzeed olid võetud tolleaegsest linnaühiskonnast. Tüüpilised tegelased on rikas ihne vanahärra, kes ihaldab noort teenijatüdrukut, ja teravmeelne linnasulist teener. Ooperite vaheaegadel etendati laval intermeediume- pilkas ooperit. Esimeseks klassikaliseks opera buffa'ks on peetud Giovanni Battista Pergolesi ,,Teenijanna- käskijannat" (1733). Saksamaal levisid Singespiel'id (laulumäng), mis kujutasid endast nii rahvalikku meelelahutust kui ka etendusi, kuhu olid kaasatud koolitatud ooperilauljad. 18. sajandi keskel toimus tõsine ooperi reform ja reformijaks oli saksa helilooja C.W. Gluck. Temast sai Händeli parem käsi. 1846 tuleb lavale tema esimene ooper ,,Orpheus ja Eurydike". Vana-Kreeka teatri eeskujul tõi sisse koori ja tantsu numbrite osatähtsuse. Muutis publiku suhtumist ooperisse
sageli asendatud kõnedialogidega ning aariate lihtsad tundelised meloodiad väldivad baroklikku toredust; nt Giovanni Battista Pergolesi intermeedium "Teenija- käskijanna" (opera buffa) Muusikazanrid Itaalias tekkis ooper ja Klassitsisme ajastul tekkis oratoorium ning kantaat. palju uusi zanreid. Orkestrimuusika liikideks Tähtsaimaks neist oli olid concerto grosso ja sümfoonia
sageli asendatud kõnedialogidega ning aariate lihtsad tundelised meloodiad väldivad baroklikku toredust; nt Giovanni Battista Pergolesi intermeedium "Teenija- käskijanna" (opera buffa) Muusikazanrid Itaalias tekkis ooper ja Klassitsisme ajastul tekkis oratoorium ning kantaat. palju uusi zanreid. Orkestrimuusika liikideks Tähtsaimaks neist oli olid concerto grosso ja sümfoonia
Muusiku koht ühiskonnas: Tellijaks kõrgkodanlus, muusik ei pidanud olema õukonnateenistuses, tekkisid muusikaühingud, mis hakkasid kaitsma heliloojate huve. Muusikainstrumendid: klaver Klassitsismi ajastu opperi zanrid: · Opera buffa e koomiline ooper koomilise sisuga, tegelased madalast seisusest, laululised aariad, temaatika: kajastab olustikku. NT: Giovanni Battista Pergolesi ,,Teenija-käskijanna", Mozart ,,Figaro pulm", ,,Don Giovanni", Haydn ,,Elu kuu peal" · Opera seria itaalia tõsine ooper, vältis seoseid igapäevaelu ja reaalsete inimestega, tegelased pärit kreeka-rooma mütoloogiast või kaugest ajaloost, temaatika: ajalugu. NT: Mozart ,,Tituse halastus", ,,Idomeneo", Händel ,,Julius Caesar" · Singspiel laulumäng, sündis 18
Saj alguseni õukonnapidustustega. Valgustussajandi sotsiaalsed suundumused. Itaalia tõsine ooper ehk opera seria. 1728. a toimus Londoni ooperiteatri pankrott. "Kerjuseooper", andis tõsisele ooperi zanrile surmava hoobi. Nii laulumäng kui ka koomiline ooper ehk opera buffa tõid vaataja reaalse elu keskele. Kõnedialoogidel ja aariatel olid lihtsad meloodiad. Esimeseks klassikaliseks koomiliseks ooperiks peetakse- Giovanni Battista Pergolesi "Teenijanna-käskijanna". Saksamaal nimetati laulumänge kui singspiele. Ooperi reformaator- Cristoph Willibald Gluck Tuntud ooperid: "Orpheus ja Eurydike", "Alkestis" ja "Paris ja Helena". Tegi tõsise ooperi reformi(opera seria tagasitulek) Glucki peamine idee oli seda lavamuusika(uuesti) draama teenistusse. Mida ta tegi? - Lõi ulatuslikke muusikalisi stseene. - Ühendas aaria ja retsitatiivi dramaatiliseks kõnelauluks.
Muusikaajalugu KT Klassitsism · Populaarsed koomiline ooper ja laulumäng tegelased reaalsest elust · Opera seria sisu mütoloogiast või ajaloost, aga mitte reaalsetest isikutest. Dramaatiline konflikt väärtuste, mitte inimeste vahel. · Koomiline ooper ja laulumäng: opera buffa koomilise sisuga ooper, · Intermeedium naljakas ja põhiooperit parodiseeriv stseen. Kuulsaim intermeedium on Giovanni Battista Pergolesi ,,Teenija-käskijanna". · Singspiel ehk laulumäng Mozarti ,,Haaremirööv", ,,Teatridirektor" ja ,,Võluflööt". · Sonaadivorm ajastu tähtsaim vorm, tähtsaimad sonaadivormid on rondo ja variatsioon · Keelpillikvartett kaks viiulit, vioola ja tsello (tuli barokktrio asemele) · Klassikalise orkestri sünnikoht Mannheim Edela-Saksamaal · 18. sajandi tähtsaim muusikaõpik J. J. Quantz'i kirjutatud flöödiõpik
1. Kontratenor (alt-kontratenor) – Georg Friedrich Händel, ooper „Rodelinda“ 2. Lüüriline tenor – Gaetano Donizetti, ooper „Armujook“ 3. Tenore di buffa ehk operetitenor – Franz Lehar, operett „Lõbus lesk“ 4. Dramaatiline ehk kangelastenor – Giuseppe Verdi, ooper „Trubaduur“ 5. Lüüriline bariton – Wolfgang Amadeus Mozart, ooper „Don Giovanni“ 6. Bass-bariton – Georges Bizet, ooper „Carmen“ 7. Basso buffo ehk koomiline bass – Giovanni Battista Pergolesi, ooper „Teenijanna- käskijanna“ 8. Basso profondo ehk väga madal bass – Wolfgang Amadeus Mozart, ooper „Võluflööt“ HÄÄL, HÄÄLELIIGID Tämber- heli kola värv (tuleb ülemhelidest kokku 16tk) Naishääled: Koloratuursopran- kõige kõrgem Lüüriline sopran- kerge, pehme Dramaatiline sopran- kandev Surbett- ooperi sopran Metsosopran- keskmine Alt- madal, soe Kontraalt- harvaesinev Meeshääled: Kontratenor- kõige kõrgem Lüüriline tenor- kõrge
Need tehnikad võimaldasid kõige õrnemaid varjundeid. Samuti tehti edasi ka oforti, vasegravüüri ja muid tehnikaid. Väga levinud oli värviline graafika. https://karinakunstiajalugu.weebly.com/rokokoo.html https://et.wikipedia.org/wiki/Rokokoo http://entsyklopeedia.ee/artikkel/rokokoo2 Vaata äkki leiad siit veel pilte ja infot http://kaajalugum.blogspot.com.ee/2014/02/rokokoo.html Muusikas rokokoomuusika esindajaid on F. Couperin, G. B. Pergolesi, J.-P. Rameau, G. P. Telemann. https://www.youtube.com/watch?v=8sFyywRq-SE https://www.youtube.com/watch?v=M4hf9ak9HnU
sisuga, palju tegelasi, tundelised meloodiad suurejoonelised dekoratsioonid väldivad baroklikku ja lavaefektid; toredust. Esimeseks Napoli ooper – valitses 18. klassikaliseks koomiliseks sajandi I poolel enamikus ooperiks peetakse Giovanni Euroopa maades. Süžee samuti ajaloo- ja mütoloogiaaineline, Battista Pergolesi vaatemängulisuse asemel on intermeediumit “Teenija- suurem rõhk muusikal ja laulul. käskijanna”. Saksa Ideaaliks sai bel canto – kaunis Singspiel(laulumäng) sündis toon, virtuoossus, 18. Sajandi keskel inglise ja väljendusrikkus. Tekkisid tõsine prantsuse laulumängude ooper ja koomiline ooper. 17. eeskujul, mis jõudsid sajandil arenesid välja soolonumbrite vormid ja tüübid.
● 1728. aastal toimus Londoni ooperiteatri pankrott, mis oli kogu kunstizanri pankrotistumise aluseks ● “Kerjuseooper” - ballaad-ooper, mis pani aluse laulumängulaadsetele etendustele ● Nii laulumäng kui ka koomiline ooper e opera buffa tõid vaataja reaalse elu keskele e tegelased ja konfliktid oli tuttavad ● Retsitatiivid on sageli asendatud kõnedialoogidega ● Esimene klassikaline koomiline ooper - Giovanni Battista Pergolesi “Teenijanna- käskjanna”(1733) ● Saksamaa laulumäng - singspiel (sündis inglise ja prantsuse laulumängude eeskujul) ● Saksamaal- rahvalik meelelahutus ● Austria- kõrge muusikaline tase ● Üks kuulsamaid singspiel’e - Wolfgang Amadeus Mozarti -“Võluflööt” Ooperi reformaator Christoph Willibald Gluck ● 1750. aastate tunnustatuim ooperihelilooja Euroopas ● Viini õukonna teatrielu juht ja helilooja
Ta on täiendanud end Lydia Styx-Agosti (Itaalia) ja Harry van der Kampi (Holland) meistrikursustel. Liina Saari on olnud aastaid Estonia Teatri solist, solistina kaasa teinud samuti Tallinna Kammerkoori, Tallinna Keelpillikvarteti ja mitme teise ansambli kontsertidel, ka paljudes välisriikides. Tema repertuaari kuuluvad peamiselt renessansi- ja barokiajastu teosed, sh suurvormidest Bachi "Johannese passioon", Missa h-moll ja nn luteri missad, Händeli "Messias" ja "Belsatsar", Pergolesi "Salve Regina" ja "Stabat mater", Charpentier' "Te Deum" jt, ta on esitanud Vivaldi, Melani ja Mozarti motette koos orkestriga. Liina Saari on "Belsatsari" kuninganna Nitokrise partii esmaesitaja Skandinaavias ja Baltimaades. Viimastel aastatel on Liina Saari koos kitarrist Tiit Petersoniga mitmel pool Skandinaavias ja Eestis (ka kirikumuusika festivalil 1999) tutvustanud Kuldar Singi vaimulikke teoseid. Liina Saari kuulub ansamblisse "Tallinna Barokksolistid".
Ta on täiendanud end Lydia Styx-Agosti (Itaalia) ja Harry van der Kampi (Holland) meistrikursustel. Liina Saari on olnud aastaid Estonia Teatri solist, solistina kaasa teinud samuti Tallinna Kammerkoori, Tallinna Keelpillikvarteti ja mitme teise ansambli kontsertidel, ka paljudes välisriikides. Tema repertuaari kuuluvad peamiselt renessansi- ja barokiajastu teosed, sh suurvormidest Bachi "Johannese passioon", Missa h-moll ja nn luteri missad, Händeli "Messias" ja "Belsatsar", Pergolesi "Salve Regina" ja "Stabat mater", Charpentier' "Te Deum" jt, ta on esitanud Vivaldi, Melani ja Mozarti motette koos orkestriga. Liina Saari on "Belsatsari" kuninganna Nitokrise partii esmaesitaja Skandinaavias ja Baltimaades. Viimastel aastatel on Liina Saari koos kitarrist Tiit Petersoniga mitmel pool Skandinaavias ja Eestis (ka kirikumuusika festivalil 1999) tutvustanud Kuldar Singi vaimulikke teoseid. Liina Saari kuulub ansamblisse "Tallinna Barokksolistid".
Klassikaline orkester kujunes välja 18. sajandi keskel ja selle oluliseks eelkäijaks võib pidada Manheimi õukonnaorkestrit. Aluseks neljahäälne keelpillirühm. Uuendus – keelpillidele liidetud neljahäälne puupillirühm. Carl Philipp-Emmanuel Bach – esimene muusikaõpik. Uus suund ooperis Opera seria – itaalia tõsine ooper; Georg Friedrich Händel Opera buffa – laulumäng ja koomiline ooper; William Hoghart „Kerjuseooper“; Giovanni Battista Pergolesi „Teenija-käskijanna“ Commedia dell’arte – linnateatri maskikomöödia Singspiel – laulumäng, 18. sajandi keskel; Austrias Joseph II õukonnas toetati seda, Mozarti „Haaremirööv“, „Teatridirektor“, „Võluflööt“ ?? Uuendused tõsises ooperis – lühemad aariad, orkestrit kasutati julgemalt, koor sekkus rohkem draamasse Tõsise ooperi üks tuntumaid reformijaid oli Christoph Willibald Gluck (1714- 1787) – „Orpheus ja Euripide“
14. Ooperite iseloomustused: a) Opera seria- Ehk tõsine ooper. Süžeed vältisid seoseid igapäevaeluga ja reaalse inimesega. Dramaatiline konflikt on väärtuste vahel, nt truudus, meelekindlus, vaprus jne. Tegelased ei muutu draama jooksul. Tegelased ei tohi olla madalast seisust. b) Opera buffa- Kergem ja igapäevasem stiil. Koomilise sisuga. Intermeediumid e. naljakas ja põhiooperit parodiseerivad stseenid. Tegelased madalast seisust. Giovanni Battista Pergolesi „Teenija-käskijanna“ c) Singspiel- Ehk laulumäng. Sündis sajandi keskel inglise ballaadooperi ja prantsuse koomilise ooperi eeskujul. Rajaja Johann Adam Hiller. Võib erineda olenevalt kohast, kus see kirjutati. Mozart „Haaremirööv“, „Teatridirektor“, „Võluflööt“. 15. 18. Sajandi II veerandil püüdsid heliloojad muuta opera seria’t dünaamilisemaks. Vana tüüpi da-capo aaria asemel hakati kasutama lühemaid aariavorme. Julgem
Mängiti haaravat muusikat õukonna- publiku jaoks. Pillimängijad mängivad ja lauljad laulavad nüüd virtuoosselt ehk meisterlikult. Oli tarvis paremini hääles püsivaid pille- järgnes pillide hoogne areng. 3) Teatraalne stiil – seotud ooperi ja balleti sünniga. Ooper tekkis Itaalias- esimene ooper “Daphne”(1697)- Jacopo Peri. B)opera buffa ja opera seria C) C.Monteverdi,Al.Scarlatti, Pergolesi, Georg Philip Telemann, Henry Purcell. D)- E)kapellmeister- saksa tiitel kabeli või õukonna muusikadirektori kohta. F)sündisid samal aastal, mõlemad väga andekad ja oskasid mitut pilli, mõlemad surid pimedatena. G)Bach ei käinud Saksamaalt väljas aga Händel reisis palju, Bachi muusika on filosoofiline ja peenetundeline, Händeli muusika on särav ja efektne. Bach kirjutas rohkem passioone ja missasid, Händel rohkem oratooriume.
rahvaliku linnateatri maskikomöödiates (commedia dell` arte). Intermeedium ja commedia dell` arte olid klassikalise koomilise ooperi peamised eelkäijad. Mõlema tüüptegelased on rikas ja ahne vanahärra, kes teeb end narriks, ihaldades noort ja kena teenijatüdrukut, teravmeelne linnasulist teener, rumal targutav vana doktor või advokaat jt. Esimeseks klassikaliseks koomiliseks ooperiks (opera buffa`ks) peetakse Giovanni Battista Pergolesi intermeediumit "Teenija- käskijanna" ("La serva padrona", 1733). Commedia dell` arte (18. saj. gravüür) Saksa Singspiel (laulumäng) sündis 18. sajandi keskel inglise ja prantsuse laulumängude eeskujul, mis jõudsid Saksamaale tänu rändtruppidele. Saksamaal oli Singspiel rahvalik meelelahutus, Austrias aga toetas seda zanri keiser Joseph II ning seetõttu oli võimalik etendustel kasutada ooperilauljaid, kes tagasid kürge muusikalise taseme
ja tegelased olid pärit itaalia rahvaliku linnateatri maskikomöödiates (commedia dell` arte). Intermeedium ja commedia dell` arte olid klassikalise koomilise ooperi peamised eelkäijad. Mõlema tüüptegelased on rikas ja ahne vanahärra, kes teeb end narriks, ihaldades noort ja kena teenijatüdrukut, teravmeelne linnasulist teener, rumal targutav vana doktor või advokaat jt. Esimeseks klassikaliseks koomiliseks ooperiks (opera buffa`ks) peetakse Giovanni Battista Pergolesi intermeediumit “Teenija- käskijanna” (“La serva padrona”, 1733). Commedia dell` arte (18. saj. gravüür) Saksa Singspiel (laulumäng) sündis 18. sajandi keskel inglise ja prantsuse laulumängude eeskujul, mis jõudsid Saksamaale tänu rändtruppidele. Saksamaal oli Singspiel rahvalik meelelahutus, Austrias aga toetas seda žanri keiser Joseph II ning seetõttu oli võimalik etendustel kasutada ooperilauljaid,
saj algul (hilisbarokk). Opera buffa oli vastuvõetav ja huvitav lihtrahvale. Ainestik võeti rahva elust, kangelane oli tavaliselt lihtne teener, sõdur või talumees, kes oma kavalusega rikka üle trumpab. Koomiline ooper ei olnud virtuooside ooper. Aariad olid lähedased rahvalauludele ning tehniliselt kerged. Esialgselt sündis opera buffa opera seria vaheaegadest. Esimene koomiline ooper (OPERA BUFFA) oli Giovanni-Battista PERGOLESI (1710 1736) "Teenija- käskijanna" esietendus 1733. Hilisbaroki üks nimekamaid ooperiloojaid oli Jean-Philippe Rameau (1683 1764), kes on kirjutanud üle 20 ooperi, sealhulgas suuri ballette oopereid. KLASSITSISMIAJASTU (18.saj II pool) kandus juhtpositsioon ooperi arengus Itaaliast Austriasse. Heliloojaid Cristoph-Willibald Gluck (1714 1787) ja Wolfgang Amadeus Mozart (1756 1791) taotlesid ooperis tegevuse ja muusika täielikku ühtsust
,,Tark naine"), Preester (Eespere ,,Gurmaanid"), Bob (Menotti ,,Vanatüdruk ja varas"), Munk (Verdi ,,Don Carlo"), Koer (Steineri ,,Kosjas"), vürst Gremin (Tsaikovski ,,Jevgeni Onegin") jne. Samuti on ta osalenud solistina Haapsalu Vanamuusika Festivalil ning mänginud Ivo Schenkenbergi osa Hardi Volmeri multimeediaetenduses ,,Tallinn pole enam kaugel". Teinud koostööd Nargen Operaga ja Kaiv Concortiga. Koostöös Tallinna Filharmooniaga laulis Uberto rolli Pergolesi ooperis ,,Teenija-käskijanna". Priit 10 Volmer on osalenud ka Maria Acda (2004) ja Rudolf Piernay (2005-2006) meistrikursustel. Mrs Higgins, Henry Higginsi ema-Riina Airenne Riina Airenne on lõpetanud Tartu Heino Elleri nimelise Muusikakooli koorijuhtimise eriala. Sama eriala on ta lõpetanud ka Tallinna Riiklikus Konservatooriumis. Lauluerialal täiendas end Savonlinnas Shen Xiangi ja Li Yinwei kursustel ning Eva
18.saj algul valitses Euroopas Itaalia tõsine ooper opera seria. Klassitsismi ajal läks opera seria pankrotti. 1728. Aastal lavastati Londonis palju kõmu tekitanud "Kerjuste ooper", mis oli opera seria mahategemine. Tegelasteks olid põhjakihi esindajad, kelle abil naerdi välja barokkooperi üles puhutud paatos. Vaheldusid tuntud laulud kõne ja tantsudega. (Bertrolt Brecht tegi 1928 "Kerjuste ooperi" ainel näidendi "Kolme krossi ooper"). Esimene klassikaline opera buffa on Pergolesi "Teenija käskijanna" 1733. See oli aastakümneid rändnäitlejate kavas. Aariad olid lihtsad ja lühikesed, tihti korduvad. Ooperis oli ainult kolm tegelast: heasüdamlik vanapoisist doktor, kena ja sõnakas teenijanna ning teener. Wolfgang Amadeus Mozart (1756 1791) Mozarti puhul on kasutatud ülivõrdeid: imelaps... Lääne muusikaloo üks säravamaid andeid, geniaalne improviseerija
Kunagi tõsise ooperi vaatuste vahele etendatud intermeediumitest arenes sel ajal välja kogu õhtut täitev koomiline ooper (opera buffa). Selle tegelased on enamjaolt madalast seisusest ja tihtipeale kliseelikud: rikas ja ihne vanahärra, kes teeb end narriks, ihaldades noort ja kena teenijatüdrukut; teravmeelne linnasulist teener; rumalalt targutav vana doktor või advokaat jne. Üks esimesi koomilisi oopereid oli Giovanni Battista Pergolesi (1710-1736) ,,Teenijanna- käskijanna". See teos oli aastakümneid itaalia rändtruppide kavas ja mõjutas sellega ooperikunsti kogu Euroopas. Kuid uus zanr ei tulnud muusikasse kaugeltki valutult. Kõige teravam oli konflikt Prantsusmaal (tuntud ka bufoonide tüli nime all, 1752 Pariisis). Seal seisis Jean-Philippe Rameau Lully-aegsete traditsioonide eest, tema ägedaim vastane oli aga filosoof ja kirjanik Jean-Jacques
unistamiseks, unustust argipäevast. Nad soovivad ravimit-uimastit. Muusika ei saa olla väärtuslik, kui ta on viidud sellisele tasemele. Kui inimesed on õppinud kuulama muusikat, siis kuulavad nad seda teiste kõrvadega, nad on võimelised seda hindama kõrgemal tasemel ja mõistma selle tegelikku sisulist väärtust." Neoklassitsismi rajaja. Kõik tema teosed ei ole neoklassitsistlikud. Pulcinella Fuga kasutatakse Giovanni Battista Pergolesi loomingut. Sergei Rahmaninov 1873-1943 Vene viimane romantik. Tegeles nii heliloomingu kui ka klaverimänguga. Samas ka dirigeeris. Õppis Moskva konservatooriumis klaverit ja kompositsiooni. I loominguperiood Venemaal, kuid suutmatuse tõttu mõista revolutsiooni ning luua revo- lutsionistlikku muusikat, lahkus ta 1918. aastal Venemaalt. Elas valdavalt USA-s, on maetud New Yorki. Hingelt jäi venelaseks. Tema muusikas on vene rahvalaulu ja vene kirikumuusika mõjutusi
Andis väljamuusikaõpiku Ooper jagunes kolme liiki: Opera seria- silmapaistvaim esindaja Händel. Süzeed vältisid rõhutatult seoseid igapäevaeluga ja reaalse inimesega, tegelased olid pärit mütoloogiast või kaugest ajaloost. (tõsine, kangelas ooper). Laulumäng (opera comique) rahvalik, lihtsakoeline, kõnetekstid vahel. Rousseau ,,Külaennustaja" Opera buffa koomilise sisuga ooper, algselt oli tõsise ooperi vahepala. Giovanni Battista Pergolesi (1710-1736) ,,Teenija-käskijanna" esimene klassikaline opera buffa. Saksa Singspiel (laulumäng) sündis sajandi keskel inglise ballaadooperi ja prantsuse koomilise ooperi eeskujul rajaja Hiller. Muusikateatri klassikasse kuuluvad vaid Mozarti singspiel´id ,,Haaremirööv","Teatridirektor" ja ,,Võluflööt" Eestis Kotzebue ,,Isalik ootus" Ooperi reformiaks sai Christoph Willibald Gluck (1714-1787)
korrusel elas kirikuõpetaja, teisel olid üüriruumid ja abiõpetaja tuba 58. Kuigi Peterburis elavad baltisakslased püüdsid algul eesti koguduse juhtimist enda kätte haarata, püüdsid algul eesti juhtimist enda kätte haarata, kujunes Jaani kirik keskuseks, mille ümber koondus esialgu kogu kohalik organiseeritud kultuurielu.Juba 1866.aastal toimus Jaani kirikus suur eestikeelne kirikukontsert, mille kavas oli ligemale kakskümmend Pergolesi, Bachi, Händeli, Mozarti, Schuberi, Mendelssohni jt teost59). 1864. aastal olid kohalikud baltisakslased asunud "Palme" seltsi, mis tegutses Esimese maailmasõjani60. Kuigi "Palme" oli näiteks Peterburis elanud riigisakslaste seltsis tunduvalt konservatiivsem, astus selle liikmeks ka eestlasi, kuna neil endil puudus esialgu 55 Pullat 1981: 33, 35 56 Samoilov 1991: 15 57 Samoilov 1991: 15 58 Laar, Saukas, Tedre 1989: 145 59 Samoilov 1991: 18 60 Samoilov 1991: 18
armastusstseenid rõhutavad kontrastina teose peakonflikti ülevust. Naljakaid ja põhiooperit parodeerivaid stseene esitati ka vaheaegadel. Intermeedium ja commedia dell'arte olid klassikalise koomilise ooperi eelkäijaks. Mõlema tüüptegelaseks on rikas ja ihne vanahärra, kes teeb end narriks, ihaldades noort ja kena teenijatüdrukut, teravmeelne linnasulist teener, rumalalt targutav advokaat, vana doktor jt. Kuulsaim esindaja selles vallas on vast Giovanni Battista Pergolesi oma teosega "Teenijanna- käskijanna". · Uued suunad ooperis Sel ajal toimus ka tõsine ooperi reform. Hakati kasutama lühemaid aariavorme. Muusikaline väljendus muutus märksa värvikamaks, sageli sekkus draamasse ka koor. Ooperi tõeliseks reformijaks sai Christoph Willibald Gluck, kes oli pärit Lõuna- Saksamaalt. Koos Calzabigiga kirjutasid nad balleti "Don Juan", mis sai oluliseks reformiks balleti ajaloos- siit loetakse klassikalise dramaatilise balleti algust.1762 tuli
ooperit ei tohi kirjutada. II periood 1720-1740 Eelklassitsistlik ooper e. Metastasio-ooper Nicola Porpora (oli ka Händeli võistleja Londonis) Johan Adolf Hasse, näit. "Cleofide" Hasse oli ülimenukas! Abikaasaks lauljanna Faustina Hasse-Bordoni.Hasse oli tõeline dramaatik, kes tegi läbi suure arengu, vrdl. järgmine periood. 1720-1740 ei teinud ta siiski veel selliseid julgeid uuendusi kui Händel.) Giovanni Battista Pergolesi (ühtlasi pani aluse koomilisele ooperile, intermezzo ,,Teenija-käskijanna") III periood 1740-1770 eelklassitsistlik e. Metastasio-ooper Jasse, Johann Christian Bach (nn. Milano või Londoni Bach), Christoph Willibald Gluck. Vormid muutuvad paindlikumaks; Hasse taipas nagu Händelgi, et da-capo-aaria võib hakata takistama draama arengut. IV periood 1770-1800 Piccinni Haydn Salieri Mozart
Opera seria süseed vältisid igapäevaprobleeme, tegelased pärit tihti kreeka-rooma mütoloogiast, keskseks on väärtuste konflikt- truudus, meelekindlus, alatus, salakavalus. 18. sajandi keskel saab valdavaks aga koomiline ooper, mis toob vaataja reaalse elu keskele. Koomiline ooper ja laulumäng Koomilise sisuga ooper, opera buffa, oli Itaalias tuntud juba 17. saj. Tuntud olid ka intermeediumid-naljakas ja põhiooperit parodeerivad stseenid. Kuulsaim intermeedium on Giovanni Battista Pergolesi „Teenija-käskijanna“, mida on peetud esimeseks opera buffaks. Selle teose legendaarseimad etendused toimusid 1752. aaastal Pariisis, millest vallandus vaidlus itaalia uue ooperi ja prantsuse muusika vanade väärtuste ümber. Prantsuse muusika auväärseim kaitsja oli Jean- Philippe Rameau ning tema ägedaim vastane Jean.Jacques Rousseau, kes lõi samal aastal prantsuse laulumängulaadse ooperi. Saksa Singspiel sündis sajandi keskel ning selle rajajaks oli Johann Adam Hiller.
keskklassist ehk kolmandast seisusest (kodanlased): ihnus vanapoiss, kaval teenijanna jms. Nende tegelaste algkujud olid pärit commedia dell'arte (itaalia maskikomöödia) tüüptegelaste seast. Võrreldes opera seriaga oli intermezzo hoopis elulisem, loomulikum ja tõepärasem, nõudis ka suuremat näitljameisterlikkust. Need tunnused on iseloomulikud kogu koomilise ooperi zanrile 18. sajandil. Intermezzod muutusid väga populaarseks, näteks Pergolesi ,,Teenija- käskijanna" (1733). 18. sajandi esimesel poolel samaaegselt intermezzo zanriga tekkis ka hoopis ulatuslikum 3-vaatuseline koomiline ooper (commedia in musica), mida peamiselt viljeldi Napolis. Koomilise ooperi (nii intermezzo kui ka 3-vaatuseline Napoli koomiline ooper) muusika andis igale tegelaskujule kiiresti tabava iseloomustuse, s.t. muusika väljendas tegelaste karaktereid. See omakorda mõjutas muusikalist väljendust ja aitas kaasa klassitsistliku stiili kujunemisele
annaabi.ee 
