Muutused perekonnas Nimed marmortahvlil Maria Moor 9B Mina kirjutan kirjandi A. Kivika romaani ,,Nimed marmortahvlil" põhjal. Minu kirjandi läbivaks teemaks on muutused perekonnas pärast sõda ja ka sõja käigus. ,,Nimed marmortahvil" raamatu peategelaseks on noor, mõtisklev Henn Ahas, kes on kahe vahel seoses perekonna maailmavaadetega. Ta astub sõtta koos teiste kooli- ja võitluskaaslastega: Miljan, Käsper, Tääker, Kohlapuu, Mugur ja Konsap. Ahase perekonda kuulusid vend, isa ja ema. Henn oleks soovinud minna sõtta rahvuslasena koos oma sõpradega, aga perekond eelistas punastearmeed omadele, põhjusel, et nad ei uskunud Eesti võitu. Vanemad ei tahtnud ka,et vennad peaksid omavahel sõtta astuma, sest mõlemad oleksid olnud erinevatel rinnetel. Peategelane polnud sõja pool, sest ta ei tahtnud sõdida oma venna vastu. Ta oli pandud ...
Tragöödia analüüs. Hamlet. 1.Hamleti traagilisus seisneb kummalistes ja keerulistes peresuhetes. Kogu näidend on üles seatud peategelase Hamleti kättemaksu haudumisel. 2. Ma arvan, et on tegemist klassikalise tragöödiaga. Klassikalise tragöödia üheks tunnuseks on dramaatiline lõpp. Selle näidendis see olemas. Lõpuks sureb näidendi peategelane. 3.Erilist komöödiat selles näidendis ei ole, rohkem tegemist võiks olla siis iroonilise komöödiaga, kui üldse. Eriti just seda näideni lõpus. Seal surevad nii peategelane kui ka täiesti süütud tegelased
Abielu eesmärgiks on vastastikuse armastuse jagamine ning elu jätkamine laste sünnitamise kaudu. Kristlik abielu on reeglina lahutamatu. Abielu läbi vaimulike pilgu Abielu on Jumala kingitus abiellujatele, seepärast on abielu alati ka usu ja usalduse küsimus. Usaldada tuleb teineteist, sest abielu on mõistuse, tunnete ja tahte terviklik ümberkujundamine osaduses teisega. Usaldada tuleb Jumalat, sest abielu on Jumala tahte teostamine peresuhetes. Jumala plaani järgi rajatud abielu algab laulatusega. Mis on laulatus? · Laulatus on kiriklik talitus, kus mees ja naine sõlmivad teineteisega abielulepingu. · Laulatus on kristliku abielu algus. · Abielulepinguga annavad mees ja naine teineteisele üle ainuõiguse toetada ja teenida teineteist, sünnitada ja kasvatada järglasi ning teha seeläbi kõik ühiseks heaoluks ja õnneks. Mis on laulatus?
näiteks mõjuvõim, konfliktisituatsiooni lahendamine, koostöö, sidemete loomine ja muutuste kiirendamine, ning empaatiast (teiste mõistmine, orienteeritus teenindusele, poliitiline teadlikkus, teiste arengule kaasaaitamine ja mitmekesisuse ärakasutamine). Igapäevasel elus ei mõelda just palju kui sotsiaalselt kompetentne keegi on, ent ometi omab see suhtluses suurt tähendust. Sellest kui hea suhtleja oled, sõltuvad suhted sõprade ja kolleegidega, ametialane edu, rahulolu peresuhetes, mis tagavad isikliku õnne. Jagaksin suhtlemisoskused kaheks, esiteks, sellised oskused, mis on vajalikud märkamaks suhtlemises toimuvat tõlgendamisoskused ja teiseks, oskused käituda eesmärgipärasel viisil sooritusoskused. Inimene, kes on sotsiaalselt kompetentne oskab hinnata tekkinud olukorda ning teab, kuidas oleks korrektne toimida, ilma tülli ajamata asjasse sekkunud osapooli ning viima nende vahel läbi edukaid läbirääkimisi
tähtsaks peeti abielu, mille püsivus oli kõrge. Sajandi keskpaiku hakkab perekond muutuma. Naised omandavad sagedamini haridust ja elukutse ning hakkavad järjest vähem majanduslikus mõttes abukaasast sõltuma. Sellel ajal muutub perekonnas rolli- ja tööjaotus. Kuna naistel tekib võimalus tööl käija siis jääb laste saamine taha plaanile. Tekivad kahe sissetulekuga perekonnad, sellega kaasnevad probleemid peresuhetes ja sagenevad lahutused. Lahutuste sagenemine tekitab olukorra kus hakatakse aktsepteerima üksikvanemaid. Üleminek modernsele perekonnale toimub Euroopas 1970 aastatel. Ühiskonna tolerantsuse suurenemisega ei vaadata abielueelsetele seksuaalsuhetele enam halvustavalt. Minnakse üle uuele perekonna tüübile. Seadusliku abelu tähtsus väheneb. Abiellumisega ei kiirustata, pigem elatakse mingi aeg koos ning siis abiellutakse. Statistilise ühikuna muutab perekond leibkonnaks
Mis puudutas Liisit ja Joosepit, siis pidid nad kohtuma salaja. Algul olid nende suhte vastu nii Pearu kui Andres. Hiljem Pearu leidis, et Liisis on Krõõda verd ning Andres, et kui Joosep peremeheks saab, on hõlpsam elada. Mareti elukaaslase valikus oli Andrese seisukoht selline, et peaasi, et Maret vanatüdrukuks ei jää. Vargamäelased ei leidnud õnne, sest nad rabasid tuleviku nimel, tulevase õnne nimel, samas kui õnn oli nende nina ees. Nad ei näinud armastust, mis peitub peresuhetes. Indrek kui ,,Tõe ja õiguse" siduv tegelane Indrek oli väga kohusetundlik, sügava õigustundega, eitab igasugu vägivalda. Samuti teadmishuviline. Juurdlev iseloom, sageli käitus kummaliselt. Ta ei suru oma tahet peale. Ta on hingeliselt üksi ning ei otsi elult silmnähtavat kasu. Tähtsal kohal on tema jaoks raamatud. Indrek vajab tööd hingerahu leidmiseks tal on oskus näha ja mõista ilu. Indrek ei tea, mis teda seob jumalaga, aga ta otsib jumalat. Pärast seda hakkab ta
Skisofreenia esineb tavaliselt ühel inimesel sajast. Varased ohumärgid Skisofreenia varaseid ohumärke on sageli väga raske ära tunda. Mõnikord peetakse skisofreenia varaseid ohumärke eksikombel ka märkideks kasvuraskustest või narkootikumide kuritarvitamisest või tõlgendatakse neid lihtsalt laiskuse, kõrkuse või koostöövõimetusena. Ohumärgid: meeleolumuutused, tundemaailma muutused, aktiivsushäired, sotsiaalkäitumishäired, muutused peresuhetes (vaidlused), muutused koolis või tööl (keskendumisprobleemid, hinnete langus), muutused käitumised, muutused välimuses. Sümptomid Sümptomeid jaotatakse positiivseteks(inimese jaoks tavatud kogemused), negatiivseteks(vähemal või rohkemal määral käitumise puudumine)ja kognitiivseteks sümptomiteks. Positiivsed sümptomid: inimesele võib tunduda, et mõtteid pannakse pähe või võetakse ära kontrollimatu välise jõu poolt
Skisofreeniakahltuse korral tuleks jälgida ja toetada inimest igal võimalikul viisil. Karta tuleks järske meeleolumuutusi (tujukus, depressioon, võimetus nutta, liigne nutmine, põhjuseta naermapuhkemine või võimetus naerda); Aktiivsushäireid, näiteks üliaktiivsus või passiivsus, unetus või liigunisus; käitumise muutuseid (kummaline kehahoid, jõllitamine, äärmuslik religioossus, narkootikumide kasutamine); Suuri muutuseid koolis, tööl, peresuhetes; võimekuse allakäiku; sotsiaalkäitumishäireid (sotsiaalsete olukordade vältimine, tavapärastest tegevustest loobumine, kartus välja minna, suhete jahenemine, ebaloogiliste või ebasobivate asjade väljaütlemine, kummaliste sõnade kasutamine või mõttetute avalduste tegemine) ning aktiivsushäireid, nagu liigne aktiivsus või vastupidi, passiivsus. Loomulikult peaksid lähedased ise rahulikuks jääma, sest loetletud ohumärgid võivad esineda ka lihtsalt puberteediealisel
suhtes · Aktiivsushäired üliaktiivsus või passiivsus, unetus või liigunisus · Sotsiaalkäitumishäired sotsiaalsete olukordade vältimine, tavapärasest tegevustest loobumine, kartus välja minna, suhete jahenemine, ebaloogiliste või ebasobivate asjade väljaütlemine, kummaliste sõnade kasutamine või mõttetute avalduste tegemine · Muutused peresuhetes pidevad vaidlused, mitte kunagi koju helistamine, kummalistel õhtustel või öistel aegadel koju helistamine · Muutused koolis/tööl keskendusmisprobleemid, akadeemilise võimekuse allakäik · Muutused käitumises kummlaine kehahoid, jõllitamine, äärmuslik religioossus, illegaalsete mõnuainete kasutamine · Muutused välimuses: veidrate riiete kandmine, vähene isiklik hügieen
Isegi siis, kui suurem laps armastab oma väiksemat õde/venda, on peaaegu vältimatu, et ta tunneb kadedust beebile pööratava tähelepanu pärast. ( Hansson, J. , Oscarsson, C. , Õnnelikud lapsed, Tallinn, Varrak, 2006, lk 60-61) 1.2 Õdede-vendade vaheline rivaalitsemine Üksteise peale kaebamine ning uue õe või venna vihkamine alates sellest päevast, kui ta perekonda tuleb, on vaid kaks näidet, kuidas rivaalitsemine toob kaasa kaose peresuhetes. Koolieelikud tahavad pidevalt olla iseseisvad ja tähtsamad, sellepärast võistlevad nad ka õdede-vendadega ruumi, aja ja tähtsama positsiooni nimel perekonnas. Üllatavalt suur osa õdede-vendade koosveedetud ajast kulub konfliktidele. Ainuke positiivne osa selle juures on see, et lapsed õpivad konfliktide lahendamist. Isegi kui vanematel on nii palju aega, et lastega olla, siis on ka hea, kui laps õpib oma arvamust avaldama ja selgitama. Iga ema ja isa peaks
suuresti sarnanevad nüüdisaegsete Euroopa psühholoogide arvamusega. A-veregrupi inimesi peetakse kohusetundlikeks ja püüdlikeks, kes täidavad vastu vaidlemata kõik oma kohustused. Neid võib julgesti nimetada täiuslikeks – kui nad juba üht asja alustavad, viivad nad selle ka võiduka lõpuni. Tänu sellele teevad nad ka kiiresti karjääri. Neile võib loota ja nende jah-sõna peale kindel olla. Peresuhetes on A-veregrupi inimesed oma lähedastele truud. Arvatakse isegi, et selle veregrupi omanikud on teistest intelligentsemad. B-veregrupi hulgas domineerivad tundlikud natuurid ja andekad inimesed, kelle välise rahulikkuse taga on peidus tundlik ja haavatav hing. Tegemist on usaldusväärsete kolleegidega, kes tööl nõuavad nii endalt kui ka teistelt. B-veregrupi naised on palju armukadedamad kui mehed.
1.2 Mõju lapse tulevikule Lapse kujunemisel täiskasvanuks, kes on võimeline õnnelikult elama paarisuhtes ja tulevikus oma lapsi kasvatama, on määrava tähtusega asjaolu, et tema suhe mõlemast soost vanemaga on olnud lähedane. (Vaher, 2008, 46) Tüdrukul kujuneb ettekujutus mehest ja tema rollist perekonnas just oma isa eeskujul ning poisil ettekujutus naisest ja tema rollist perekonnas tänu oma emale. ,,Pühapäevaisa" ja ,,pühapäevaema" kujundavad lapsele tema rollist peresuhetes pooliku ettekujutuse. On äärmiselt vajalik, et laps oleks koos mõlema vanemaga ka argipäevadel ja teeks nendega koos erinevaid igapäevaseid toimetusi (erimeelsused pisiasjade pärast ja nende lahendamine, toidu valmistamine, koristamine, poes käimine, igapäevane kohustuste jaotamine jne). Need on asjad, mida ei saa õppida raamatu järgi ega ka ilusaid perefilme vaadates. (Vaher, 2008, 46,47)
Partneripoolne palve/nõude esitamine ja eemaletõmbunud käitumine teise partneri poolt (Kultuuriliselt universaalne; kes esitab palve: kaasaegses peres naine, tradits mees; palvete esitamise viis on kultuuriti erinev; Lääne kultuuri naine ja ida kultuuri mees (Pakistan) esitab nõudmise ennast kehtestavalt; pakistani naine- mitteendkehtestav; selline käitumismudel kandub noorukitele ning mõjutab lähisuhteid peres, kui nooruk esitab nõude ja vanem tõmbub tagasi, siis nooruk on õnnetu peresuhetes ning see mõjutab nooruki suhteid peres destruktiivselt 4. Negatiivse ja positiivse interaktsiooni määr paarisuhetes- kui paar püsisuhtes ja rahulolevad siis 5:1 pos ja neg interaktsiooni vahekord, kui õnnetud siis 0,8:1 pos ja neg interaktsiooni vahekord probleemilahenduse diskussioonides. Tõrjutus romantilistes suhetes Tõrjutuse vormid paarisuhtes: 1. Vastamata armastus on emotsionaalselt raske mõlemale poolele- armastajale ja tõrjujale
Depressiooni ja ärevushäire riskifaktorid rasedatel või sünnitusjärgselt Käimasolev psüühikahäire või varem olnud Väärkohtlemine nii anamneesis kui jätkuv Uimastite, alkoholi kuritarvitamine Stressi tekitavad elusündmused Toetuse puudus Keerulised suhted naisetel oma emadega Sünnituskomplikatsioonid mitmikute sünd imikute terviseprobleemid imetamisraskused probleemid lähi-peresuhetes üksikvanemlus imikust tulenevad probleemid ebarealistlikud ootused emadusele täiuseiha Lisaks tablettravi kaalumisele selgitada, et depressioon ja ärevushäired on ravitavad ja kontrollitavad tagada küllaldane info depressiooni ja ärevuse kohta julgustada tervishoiuspetsialistidega regulaarset kontakti pidama julgustama otsima lähikondlaste toel võimalust vabadele hetkedele ja abile majapidamistöödes
füüsiline keskkond- loodus ja arhitektuur; sotsiaalne keskkond ja selle võrgustikud- inimsuhted, rollid; kultuurikeskkond- sootsiumi kultuurimälu, väärtushinnangud, usuline kuuluvus (Tulva, Tikerpuu-Kattel, Viiralt, Väljataga 2002). Kultuuri keskkond Sisaldab sotsiaalseid norme, väärtusi ja ootusi. Kultuur on vastastikune mõistmine ja kokkulepe sootsiumi liikmete vahel, näiteks austus eakate vastu, mis on kultuuriti erinev. See avaldub keeles, peresuhetes, töös, söögikultuuris, ajaloolises kultuuripärandis. Kultuur mõjutab ja vormib keskkonda tervikuna, kuna kultuuri kaudu tõlgendatakse ümbritsevat füüsilist ja sotsiaalset keskkonda (ibid.). Materiaalne (aineline) keskkond Igaühele silmaga näha ja käega katsuda ning suhteliselt kergesti hoomatav. Materiaalne keskkond võiks olla jaotatud järgmiselt: looduskeskkond- kogu meid ümbritsev elus ja eluta loodus (Vooglaid 1999).
Käimasolev psüühikahäire või varem olnud Väärkohtlemine nii anamneesis kui jätkuv Uimastite, alkoholi kuritarvitamine Stressi tekitavad elusündmused Toetuse puudus Keerulised suhted naistel oma emaga Sünnikomplikatsioonid Mitmikute sünd Imikute terviseprobleemid (äkki on laps vesipea iga nädal käib kontrollis lõpuks lapsel tekkiski??) Imetamisraskused Probleemid lähi-peresuhetes Üksikvanemlus Imikust tulenevad probleemid Ebarealistlikud ootused emadusele Täiuseiha Lisaks tablettravi kaalumisele Selgitada, et depressioon ja ärevushäired on ravitavad ja kontrollitavad Tagada küllaldane info depressiooni ja ärevuse kohta Julgustada tervishouspetsialistidega regulaarset kontakti pidama Julgustama otsima lähikondlaste toel võimalust vabadele hetkedele ja abile majaidamistöödes
Kehtib kuni evolutsiooniline surve puudub. Võib muutuda maailmas ja generatsioonide kaupa. - Polümorfism – muutus mis geenis toimub, ei tee geeni vigaseks vaid on lõpp-produkti erinevus (kas kiirem, intensiivsem jne) Genoomisisesed nähtused: - Heteroos – geneetiline mix, vanemate genoomi segunemine järglesel - Pleiotroopsus – üks geen mõjutab samaaegselt erinevaid tunnuseid 8. Geenide ja keskkonna (G x E) koosmõju peresuhetes (passiivne, aktiivne, evokatiivne) - GE koosmõju – korrelatsioon indiviidi geneetiliselt mõjutatud käitumise ja teatud keskkondlike gaktoritega kokkuputuumise - Passiivne – bioloogilises perekonnas sest vanemad ja lapsed jagavad samu geene ja keskkonda (nt vanema pärilik omadus olla soe ja kasvatusstiil sama – laps kasvab selline) - Aktiivne – indiviid valib aktiivselt keskkonda mis sobib enim tema pärilike omadustega
appihüüd, ahvatlus, millel on indiviidi kindlat käitumisviisi vallanda või kindlustav toime. Kaugeltki mitte kõik inimeste palved, soovitused, nõuded, vihjed, emotsioonid, vended ja mõjutamiskatsed ei toimi teiste käitumist tegelikult kujudavate motivaatorina. Naistele toimivad meeldiv keskkond, pensionieelikuid motiveerib rahulik õhkkond jne. 4 Palve(molitva) Sageli antakse tool ja peresuhetes palve vormis edasi sisuliselt nõeu või käsk, mida abipalvena on mugavam anda,aga ka meeldivam täita. Kui vanem õpib oma nõuedeid esitama aktsepteeritud palve vormis, millele on raske ei öelda,võtab ta lapselt käsu võir järsu nõuede puhul otsekui õigustatud oleva meelepaha ja jonni. Nõuanne Soovitus on vähem emotsionaalne kui palve. Ehkki öeldakse, et hea nõu on kallis, pole inimeste valmisolek üksteise soovitusi kuulda võtta teab kui kõrge
Soorollid ei ole püsivad. Need muutuvad ajast aega seoses ühiskonna muutumisega ja seoses sellega, kuidas inimesed hülgavad "traditsionaalseid" rolle ka teistes valdkondades. Selle tulemusena on paljudes ühiskondades võimalik: naistel omandada haridust ja osaleda järjest enam majandus-poliitilises tegevuses meestel aktiivsemalt toimida lapsevanemana ja kodutöödes meestel väljendada mitmesuguseid tundeid (ärritus, kurbus, hirm) naistel toimida peresuhetes võrdväärse partnerina jne. 4.4. Seksuaalne suundumus Seksuaalne suundumus (orientatsioon) tähendab erootilist või romantilist köitvust või eelistust jagada seksuaalsuse väljendusi vastassoolistega (heteroseksuaalsus), samasoolistega (homoseksuaalsus) või mõlemast soost isikutega (biseksuaalsus). Homoseksuaalsus ja biseksuaalsus on niisama mitmekesised nähtused kui heteroseksuaalsus ja seetõttu ei saa nende kujunemist ühepõhjuslikult seletada (näit.
Soorollid ei ole püsivad. Need muutuvad ajast aega seoses ühiskonna muutumisega ja seoses sellega, kuidas inimesed hülgavad "traditsionaalseid" rolle ka teistes valdkondades. Selle tulemusena on paljudes ühiskondades võimalik: · naistel omandada haridust ja osaleda järjest enam majanduspoliitilises tegevuses · meestel aktiivsemalt toimida lapsevanemana ja kodutöödes · meestel väljendada mitmesuguseid tundeid (ärritus, kurbus, hirm) · naistel toimida peresuhetes võrdväärse partnerina jne. Kuse-suguelundkond Erituselundid: · 1.Neerudes toimub uriini valmistamine ( neerud filtreerivad 2000 l verest päevas välja mittevajalikud ained) · 2.Kusejuhad juhivad uriini põide · 3.Põis on uriinireservuaariks · 4.Kusiti kaudu väljub uriin perioodiliselt organismist. Koos suguelunditega moodustavad erituselundid kusesuguelundkonna.
Siin ei ole. Tuleb sättida ennast kui normaalse keskmise inimesena ja küsida, mida ma oleks teha? Ei saanud Svetlanale ette heida, et ta olles selles hirmu seisundis valida ja kaaluma, mida ta sai kasutada. Kuid tuleb kaaluda, kas tal olid võimalused enda teistpidi kaitsta? Ei olnud. noaga torkamise juures motiveeritakse sellega, et piiride ületamisega oleks tegelik see, et isik pidas silmas tappa ära. Svetlanal seda ei olnud. ekspertiis näitas, et seda ei olnud. kuid Riigikohus ütles: peresuhetes kaitsetegevuse kohal ei saa hädakaitset kohaldada mingite piirideta. Peresuhted sisaldavad endas midagi talumist (rohkem, kes tänavalt tulnud isik). Samas ei saa karistusõigusliku kaitseta jääda seda, et üks perekonna liige kasutab vägivalda teise suhtes. Riigikohus leidis, et ta tegi seda hädakaitse piiride ületamiseta. Rohkemat analüüsi pole vaja. Süü siin pole oluline. Õhtul kell 11. 3 tulevad endise juurde. Nad on purjus. Tahavad midagi klaarida. Tahavad sisse.
Pesarüüstaja, kes on jäetud puu otsa oma sugulase (nüüd juba õemehe) poolt. Jaaguar päästab ja annab tule. Seosed: Intsest päikesevarjutus Päikesevarjutus epideemia Kannibalism haigused Köök vaikus, korrastatus Algmüüt Pesarüüstajast (bororoo) Võrdleb teiste bororoo päritolu müütidega, mis samuti algavad intsestiga (veekogude, ehete, matuse- kommete, haiguste tekkimisest). Korra rikkumine peresuhetes tavaliselt seotud elementide lahku viimine taasühinemine toimub vahepealse elemendi (mille päritolu seletatakse) sisseviimisega: Vesi (mediaator taeva ja maa vahel) Kaunistused (loodus-kultuur) Matusekombed (elus-surnud) Haigused (elu-surm) Toitumine, koodi ehitamine Toitumise probleemi vaadeldakse kui suhet tarbija ja tarbitava objekti vahel ja kategooriad, mis me paika panime, et väljendada erinevate tarbimisobjektide sisu (keedetud vs toores, värske vs
Praegu on jäänud mulje seaduse kohustuslikkusest ja pealesurutusest, sest "muidu me pole ju õige Euroopa riigi moodi, kui meil sellist seadus pole". Eesti soolise võrdõiguslikkuse seadus hakkab reguleerima peamiselt ainult töösuhteid, s.t kes, kuidas, miks ja millisele kohale tööle võetakse. Seaduse eelnõu järgi ei reguleeri seadus peresuhteid ja eraelu, ka põhiseadus ütleb, et pereelu on puutumatu. Samas on ju teada, et sooline ebavõrdsus on peresuhetes märkimisväärselt suur. Kuid kahjuks on tõesti tegemist sellise elusfääriga, mida on riiklikult keeruline reguleerida ja raske järelvalvet teostada. Positiivne on see, et seadus on suunatud kogu ühiskonnale, s.t nii avalikule kui erasektorile. Probleem, mille tõstatas Riigikogus J. Leppik, et seadusega hakatakse tegema liigseid ettekirjutusi eraettevõtlusele ja turule, on lihtsalt öeldes naeruväärne.
sed suured, on oht sotsiaalse tõrjutuse tekkeks suurem ja see võib tabada nii täiskasvanuid kui ka - seda enam - lapsi. Sotsiaalse tõrjutuse all mõistame ilmajäetust võimalusest olla sotsiaalses elus võrdväärne ja täieõiguslik osapool. Siia alla kuuluvad nii majanduslik tõrjutus, koolitusvõimalusist ja sotsiaalse- test hüvedest ilmajäämine, probleemid tervisega kui ka konfliktsus inimsuhetes (eelkõige indiviidile lähedastes sfäärides - peresuhetes, kooliklassis, eakaaslaste hulgas jne.).Indiviid tajub sotsiaalset tõrju- tust kaitsetusena. Turvalisus väheneb, kui tulevikku on raske ette näha, kui harjumuspärane tegutsemine võib anda ja annabki oota- matuid tulemusi. Sotsiaalselt tõrjutu on sunnitud elama elu, mis ei tulene tema oma valikutest ja vabast tahtest, seetõttu tunneb ta end millestki ilmajäänuna, kõrvalejäetuna, marginaalsesse positsiooni sattununa. Tõrjutusel, mis ilmneb ühes valdkonnas, on kalduvus
kodu ja vanemad või teised perekonnaliikmed, võib ometi kannatada mentaalse kodutuse all, kui see kodu ei paku kindlustunnet, vaimusugulust ega emotsionaalset tuge. See on tõsine hoiatussignaal, sest mitte miski - ei rikkus, kuulsus ega võim - ei suuda kompenseerida seda kaotust, mille toovad kaasa vildakad suhted. Paljude kooliprobleemide (stressi, vähese koolijõudluse, agressiivsuse jms) põhjused peituvad vildakates peresuhetes. Laps on laps ja me ei pea ootama, et ta oma kohustusi alati omaalgatuslikult ja meelsasti täidaks. Laps suudab homme teha ise seda, mida ta täna suudab teha täiskasvanu abiga, õpetab Lev Võgotski. Täiskasvanute järelevalve on vajalik, et üha uued ja uued kordused muudaksid kohustuste täitmise automaatseks ka siis, kui need meeldivad ei ole. Vastutustunnet õpib laps selle kaudu, et kohustuste tegematajätmisel on oma tagajärjed: millegi meeldiva ärajäämine,
annaabi.ee 
