ofordis akvatintas (ka kõrgtrükis) litos monotüüpias 1925. aasta sügisel, olles saanud Kultuurkapitali Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse üheaastase stipendiumi, sõitis Viiralt enesetäiendamiseks Pariisi Sellest ajast pärinevad tööd: "Põrgu" (19301932, ofort, vasegrafüür) "Kabaree" (1931, ofort, vasegrafüür) "Jutlustaja" (1932, lito) "Neegripead" (1933, kuivnõel) "Claude" (1936, puugrafüür) "Lamav tiiger" (1937, pehmelakk) 1938. aasta reisil Marokosse lõi Viiralt töid, mis tabasid sügavamalt subjekti olemust "Noor araabia poiss" (1940) "Berberinaine kaameliga" (1940) Sõjapäevadel sündisid: "Eesti neiu" (1942, pehmelakk, värviline akvatintia) "Viljandi maastik" (1943, kuivnõel) "Virve" (1943, kuivnõel) "Monika" (1942, metsotinto) Teoseid ,,Põrgu" (ofort, vasegravüür) 1930-1932 ,,Kabaree" (ofort, vasegravüür) 1931
Juhan Jaigi, Jakob Kõrvi, Aleksandr Puskini raamatuid. 1925. aasta sügisel, olles saanud Kultuurkapitali Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse üheaastase stipendiumi, sõitis Wiiralt enesetäiendamiseks Pariisi. Sellest ajast pärinevad tööd "Põrgu" (19301932, ofort, vasegravüür), "Kabaree" (1931, ofort, vasegravüür), "Jutlustaja" (1932, lito) ja realistlikumad "Neegripead" (1933, kuivnõel), "Claude" (1936, puugravüür) ning "Lamav tiiger" (1937, pehmelakk). "Põrgu" (19301932, ofort, vasegravüür) "Kabaree" (1931, ofort, vasegravüür) "Kabaree" on Wiiralti olulisemaid töid "Jutlustaja" (1932, lito) "Neegripead" (1933, kuivnõel)
loomeperioodil tema pisigraafikas ja visandeis. Suuremates töödes on fantastiline element allutatud natuurile. ,,Olen realist", nii tavatsenud Viiralt vanemas eas vastata küsimusele kreedo kohta. Ei saa öelda, et nägemuslikkus oleks tema teostest nüüd kadunud; Viiralti lehtede paremikus avaldub see pigem sügavamalt ja peenemalt kui seni: tarvitseb vaadata selliseid lehti nagu ,,Claude" (1936, puugravüür), ,,Maastik Pariisi lähedal" (1937, ofort), ,,Lamav tiiger" (1937, pehmelakk). Niisamuti on stiilsusega. Kui ere, ekspressiivne, nooruslikku kujutlusjõudu ja värskust uhkav ka poleks olnud Viiralti stiil 1929. ja 1930. aastate piiril, on vahest imetlust väärivam stiilikindel ja loomulik avaldumine tema kunsti realikstlikumaks muutudes. Paljudel temaealistel kunstnikel tingis kaasaminek realismilainega teatud stiilis lõtvumise. Viiraltiga seda ei juhtunud. Tõsi küll, teatud väsimust võib tema juures märgata; see avaldub viljakuse languses. Viimast
Võimeka graafikuna töötas ta puulõikes ( kõrg- ja sügavtrükis), ofordis, akvatintas ( ka kõrgtrükis), litos ja monotüüpias. Perioodi tööd, millal ta elas Pariisis: · ,,Põrgu" ofort, vasegravüür (1930-32) · ,,Kabaree" ofort, vasegravüür (1931) · ,,Jutlustaja" lito (1932) · ,,Neegripead" kuivnõel (1933) · ,,Claude" puugravüür (1936) · ,,Lamav tiiger" pehmelakk (1937) Sõjapäevadel sündisid: · ,,Eesti neiu" pehmelakk, värviline akvatinta (1942) · ,,Viljandi maastik" ja ,,Virve" kuivnõel (1943) · ,,Monika" metsotinto (1942) Eduard Viiralt on esinenud näitusel: Helsingis, Pariisis, Lübeckis, Kielis ja Köningsbergis (1929), Kölnis ja Kopenhaagenis (1930), Marseille´s (1933), Moskvas (1935), Riias ja Kaunases (1937),
ofordis, akvatintas (ka kõrgtrükis), litos ja monotüüpias. 1925. aasta sügisel, olles saanud Kultuurkapitali Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse üheaastase stipendiumi, sõitis Wiiralt enesetäiendamiseks Pariisi. Sellest ajast tööd: "Põrgu" (19301932, ofort, vasegravüür), "Kabaree" (1931, ofort, vasegravüür), "Jutlustaja" (1932, lito), realistlikumad: "Neegripead" (1933, kuivnõel), "Claude" (1936, puugravüür), "Lamav tiiger" (1937, pehmelakk). Reisil Marokosse 1938. aastal ta lõi töid, mis tabasid sügavamalt subjekti olemust, nt "Noor araabia poiss" (1940) ja "Berberinaine kaameliga" (1940). Sõjapäevadel sündisid "Eesti neiu" (1942, pehmelakk, värviline akvatinta), "Viljandi maastik" ja "Virve" (mõlemad 1943, kuivnõel), "Monika" (1942, metsotinto) ja teised tööd. Muu Wiiralt on esinenud näitustel Helsingis, Pariisis, Lübeckis, Kielis ja
puulõikes (kõrg- ja sügavtrükis), ofordis, akvatintas (ka kõrgtrükis), litos ja monotüüpias. 1925. aasta sügisel, olles saanud Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse üheaastase stipendiumi, sõitis Wiiralt enesetäiendamiseks Pariisi. Sellest ajast tööd: "Põrgu" (1930 1932, ofort, vasegravüür), "Kabaree" (1931, ofort, vasegravüür), "Jutlustaja" (1932, lito), realistlikumad: "Neegripead" (1933, kuivnõel), "Claude" (1936, puugravüür), "Lamav tiiger" (1937, pehmelakk). Sõjapäevadel sündisid "Eesti neiu" (1942, pehmelakk, värviline akvatinta), "Viljandi maastik" ja "Virve" (mõlemad 1943, kuivnõel), "Monika" (1942, metsotinto) ja teised tööd. 5 Näitused Wiiralt on esinenud näitustel Helsingis, Pariisis, Lübeckis, Kielis ja Königsbergis (1929), Kölnis ja Kopenhaagenis (1930), Marseille's (1933), Moskvas (1935), Riias ja Kaunases
1936), Krakówis (1936), Brüsselis, Clevelandis (1935), Chicagos, Bostonis, Baltimore'is ja New Yorgis (1936), Strasbourg'is (1932, 1939), Amsterdamis (1935, 1939), Johannesburgis (1939), Roomas, Varssavis ja Antwerpenis (1939) jne. Illustratsioonid raamatutele 1923-1928 1925 - Kultuurkapitali Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse üheaastane stipendium "Põrgu" 1930-1932 vasegravüür, sürrealistlik "Kabaree" 1931 vasegravüür, sürrealism "Lamav tiiger" 1937 pehmelakk(sügavtrükk), rohkem realistlik "Eesti Neiu" 1942 pehmelakk(sügavtrükk), värviline akvatinta (sügavtrükitehnika) 20. sajandi alguses toimus... · Eesti rahvuskultuuri arengu hoogustumine · Rahvusliku kunstielu kujunemine · Eesti kunsti ülevaatenäitused · Eesti kunstielu muutumine niisama mitmekesiseks nagu kõikides arenenud rahvuskultuurides · http://www.youtube.com/watch? v=kDEJvmoGDjI Wiiralti teosed · http://www.youtube.com/watch?
himurusest" 1928, ofort) jne. Näib, nagu oleks Pariisis 1920. aastatel toimunud Wiiralti arengus tõus ülespoole, mille tipuks sai 1930. aastate alguses võimas kolmik "Põrgu" (19301932, ofort, vasegravüür), "Kabaree" (1931, ofort, vasegravüür), "Jutlustaja" (1932, lito). Neid töid võiks lugeda nii sisult kui vormilt Wiiralti loomingu esimese perioodi kokkuvõtteks. 1933. aastal toimus Wiiralti loomingus pööre realismi suunas. Esiplaanile tõusid maalilisemad tehnikad pehmelakk, kuivnõel ja akvatinta. Wiiralt loobus suurlinnatemaatikast ning hakkas kujutama lapsi, maastikke, eksootilisi loomi, süvenes portreesse. ("Neegripead" 1933, kuivnõel, "Claude" 1936, puugravüür, "Lamav tiiger" 1937, pehmelakk jt). "Olen realist", tavatses Wiiralt vanemas eas vastata küsimusele oma kreedo kohta. 1938. aasta suvel võttis ta terviseparandamise eesmärgil ette reisi Marokosse, peatudes sisemaal Marrakesis. Seal valmis
usuõpetuse lugemikud, 1926 koguteose "Eesti. Maa. Rahvas. Kultuur" ja 1928 Aleksandr Puskini "Gabrieliidid", Marie Underi "Rõõm ühest ilusast päevast". Wiiralti esimese Pariisi-perioodi ja kogu noorusaegse loomingu tippteosed on "Põrgu" (19301932, ofort, vasegravüür), "Kabaree" (1931, ofort, vasegravüür), "J utlustaja" (1932, lito) ja realistlikumad "Neegripead" (1933, kuivnõel), "Claude" (1936, puugravüür) ning "Lamav tiiger" (1937, pehmelakk). Kuigi kunstnik enne II maailmasõda kordagi kodumaad ei külastanud, osales ta eesti kunsti ülevaatenäitustel Riias, Helsingis, Berliinis, Moskvas, Kaunases ja 1933. aastal Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse poolt korraldatud graafikanäitusel Prahas. 1939. aasta sügisel, II maailmasõja puhkedes, sõitis Eduard Wiiralt tagasi Eestisse, kus lõi sellised tööd nagu "Eesti neiu" (1942, pehmelakk, värviline akvatinta), "Viljandi maastik" ja "Virve" (mõlemad
litos ja monotüüpias. 1925. aasta sügisel, olles saanud Kultuurkapitali Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse üheaastase stipendiumi, sõitis Wiiralt enesetäiendamiseks Pariisi. Sellest ajast pärinevad tööd "Põrgu" (19301932, ofort, vasegravüür), "Kabaree" (1931, ofort, vasegravüür), "Jutlustaja" (1932, lito) ja realistlikumad "Neegripead" (1933, kuivnõel), "Claude" (1936, puugravüür) ning "Lamav tiiger" (1937, pehmelakk). Reisil Marokosse 1938. aastal lõi Wiiralt töid, mis tabasid sügavamalt subjekti olemust, nt "Noor araabia poiss" (1940) ja "Berberinaine kaameliga" (1940).[4] Sõjapäevadel sündisid "Eesti neiu" (1942, pehmelakk, värviline akvatinta), "Viljandi maastik" ja "Virve" (mõlemad 1943, kuivnõel), "Monika" (1942, metsotinto) ja teised tööd
(ka kõrgtrükis), litos ja monotüüpias. 1925. aasta sügisel, olles saanud Kultuurkapitali Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse üheaastase stipendiumi, sõitis Wiiralt enesetäiendamiseks Pariisi. Sellest ajast pärinevad tööd "Põrgu" (19301932, ofort, vasegravüür), "Kabaree" (1931, ofort, vasegravüür), "Jutlustaja" (1932, lito) ja realistlikumad "Neegripead" (1933, kuivnõel), "Claude" (1936, puugravüür) ning "Lamav tiiger" (1937, pehmelakk). Reisil Marokosse 1938. aastal lõi Wiiralt töid, mis tabasid sügavamalt subjekti olemust, nt "Noor araabia poiss" (1940) ja "Berberinaine kaameliga" (1940). Sõjapäevadel sündisid "Eesti neiu" (1942, pehmelakk, värviline akvatinta), "Viljandi maastik" ja "Virve" (mõlemad 1943, kuivnõel), "Monika" (1942, metsotinto) ja teised tööd. Wiiralt on esinenud näitustel Helsingis, Pariisis, Lübeckis, Kielis ja Königsbergis (1929),
Georg Kindi juhendamisel ja Dresdeni Akademie's 1922 1923) Selmer Werneri juhendamisel. Noor paljutõotav kunstnik alustas oma õpinguid skulptuuri ja trükkimisega. Hiljem töötas ta peamiselt graafikas meetod, mida ta uuris ja õppis peamiselt omal käel. Oma kunstis kasutas ta erinevaid meetodeid. Reis Morokkosse 1938. a. andis talle uut energiat ja võimaldas luua töid, mis tabasid sügavamalt subjekti olemust (nt. Noor araabia poiss, metsotinto, 1940 ja Berberinaine kaamliga, pehmelakk, 1940). Viiralt elas Pariisis enamuse oma elust, 1925. a. kuni 1938. a. ja 1946. kuni 1954. a. Viimastel eluaastatel sai ta kunstitehnika vähem täpseks. Ta joonistas nüüd täppidega ja mitte tuttavate pikkade pliiatsitõmmetega. Eduard Viiralt suri 9. jaanuaril, 1954. a. 55. a. ja maeti Pariisi Père-Lachaise kalmistule.
1925. aasta sügisel, olles saanud Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse üheaastase stipendiumi, sõitis Wiiralt enesetäiendamiseks Pariisi. Sellest ajast teame temalt töid nagu "Põrgu" (19301932, ofort, vasegravüür), "Kabaree" (1931, ofort, vasegravüür) ja "Jutlustaja" (1932, lito) ning realistlikumatest "Neegripead" (1933, kuivnõel), "Claude" (1936, puugravüür) ja "Lamav tiiger" (1937, pehmelakk). Sõjapäevadel sündisid Viiralti "Eesti neiu" (1942, pehmelakk, värviline akvatinta), "Viljandi maastik" ning "Virve" (mõlemad 1943, kuivnõel), "Monika" (1942, metsotinto) ja teised tuntud ning vähem tuntud tööd. Viiraldi varasemates töödes on näha hilis-saksa mõju, kuid sürrealism ja teised Pariisi mõjud on tunda ta hilisemates töödes. Pariisi kirev ööelu mõjutas väga sügavalt noore kunstniku varasemaid töid, milles Viiralt lubab oma fantaasial vabalt lennelda kujutades moonutatud, imelikke ja tihti erootilisi stseene
moonutatud, imelikke ja tihti erootilisi stseene. 30. aastate keskel muutuvad Viiraldi teemad dramaatiliselt loodusele; lastele ja sõpradele; aktidele ja maastikule, nt. Maastik Pariisi lähedal (söövitus, 1937) ja ka loomadele (Lamav tiiger, pehmesöövitus,1937). Reis Morokkosse 1938. a. andis talle uut energiat ja võimaldas luua töid, mis tabasid sügavamalt subjekti olemust (nt. Noor araabia poiss, metsotinto, 1940 ja Berberinaine kaamliga, pehmelakk, 1940). 1944. a. kutsuti Viiralt soolonäitust tegema Viini. 1944. aasta leidis Viiralti Berliinis ja 1945 enne sõja lõppu Rootsis. Järgmisel suvel reisis Viiralt Lapimaale kunstnik Eduard Olega uusi töid looma. Viiralt elas Pariisis enamuse oma elust, 1925. a. kuni 1938. a. ja 1946. kuni 1954. a. Viimastel eluaastatel sai ta kunstitehnika vähem täpseks. Ta joonistas nüüd täppidega ja mitte tuttavate pikkade pliiatsitõmmetega. Eduard Viiralt suri 9. jaanuaril, 1954. a. 55. a
• Eduard Tennmanni usuõpetuse lugemikud • koguteose "Eesti. Maa. Rahvas. Kultuur" • Aleksandr Puškini "Gabrieliidid„ • Marie Underi "Rõõm ühest ilusast päevast" LOOMING Wiiralti esimese Pariisi-perioodi ja kogu noorusaegse loomingu tippteosed on • "Põrgu" (1930–1932, ofort, vasegravüür) • "Kabaree" (1931, ofort, vasegravüür) • "Jutlustaja" (1932, lito) • "Neegripead" (1933, kuivnõel) • "Claude" (1936, puugravüür) • "Lamav tiiger" (1937, pehmelakk) „Viljandi maastik“ LOOMING • Isikunäitused toimusid • Pariisis (1927, 1928, 1931) • Philadelphias (1928) • Strasbourgis (1931) • Amsterdamis (1935) • Kodumaise publiku jaoks korraldas kollektsionäär Alfred Rõude 1936. aastal näitused Tallinnas ja Tartus, kus oli välja pandud ligi 350 Wiiralti aastatel 1915–1936 valminud tööd, mis andis esmakordselt kaasmaalastele ülevaate Wiiralti LOOMING • 1937
1932). 30. aastate keskel muutuvad Viiraldi teemad dramaatiliselt loodusele; lastele ja sõpradele; aktidele ja maastikule, nt. Maastik Pariisi lähedal (söövitus, 1937) ja ka loomadele (Lamav tiiger, pehmesöövitus, 1937 ). Reis Morokkosse 1938. a. andis talle uut energiat ja võimaldas luua töid, mis tabasid sügavamalt subjekti olemust (nt. Noor araabia poiss, metsotinto, 1940 ja Berberinaine kaamliga, pehmelakk, 1940). Kui Viiralt naasis Eestisse 1938, pühendas ta oma tähelepanu rahva suurkujudele ja sümboolsetele kujutistele (nt. Kristjan Raud, kuivnõel, 1939). 1944. a. kutsuti Viiralt soolonäitust tegema Viini. 1944. aasta leidis Viiralti Berliinis ja 1945 enne sõja lõppu Rootsis. Järgmisel suvel reisis Viiralt Lapimaale kunstnik Eduard Olega uusi töid looma. Viiralt elas Pariisis enamuse oma elust, 1925. a. kuni 1938. a. ja 1946. kuni 1954. a.
nõudlus tema tööde järgi väga suur. Aastail 19461953 sündis Wiiraltil keskmiselt neli gravüüri aastas, ümbertöötlusi ja monotüüpiaid arvestamata. Juba 1930. aastatest alates oli kunstnik võtnud endale töötamiseks üha rohkem aega, mis oli osaliselt tingitud terviseprobleemidest, osalt väsimusest ja tüdimusest. Nende aastate tõelised pärlid on "Catherine Boullaire'i portree" (1948, kuivnõel), "Rahutus" (19501952, pehmelakk), "Sebra" (1953, pehmelakk). Prantsuse riik ostis 1949. aasta Sügissalongist rahvusraamatukogu jaoks 1939. aasta puugravüüri "Kaameli pea". Sisukord Elukäik 2 Wiiralt ja Pallas 3 Pariisis 4 Viimased aastad Pariisis 5 Looming 6,7
1.2 Skulptuur ümarplastika (3D), reljeef [seinal (kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef)] 1.3 Graafika kujutava kunsti põhilisi liike, mille väljendusvahendid on joon ja mustvalge pind >> sügavtrükk kujutis saadakse uurendatult plaadilt ja jäljendi jätavad süvendid, kus on trükivärv pressitud [mehaanilised vaselõige, kuivnõel, metsotinto, gravüür; keemiliselt töödeldavad ahvatinta (raud+hape), ofort (raud+nõel+hape), pehmelakk (raud+lakk+hape)] lametrükk [litograafia (keemiliselt töödeldud litokivil) ofsettrükk (elastse kattega trükisilinder)] kõrgtrükk (puulõige ja puugravüür, linoollõige???, tinalõige, plastikaatlõige) 2. Tarbekunst 3. Helikunst 4. Filmikunst 5. Sõjakunst 6. Arhitektuur e ehituskunst on hoonete ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine 6.1 sakraalarhitektuur kultuslike otstarbega ehituskunst 6
rahva suurkujudele ja sümboolsetele kujutistele (nt. Kristjan Raud, kuivnõel, 1939). Maastik Pariisi lähedal (söövitus, 1937) Reis Marokosse 1938. a. andis talle uut energiat ja võimaldas luua töid, mis tabasid sügavamalt subjekti olemust (nt. Noor araabia poiss, metsotinto, 1940 ja Berberinaine kaamliga, pehmelakk, 1940). Aastast 1916 pärinevad Wiiralti esimesed puu- ja linoollõiked ning 1917. aastast esimesed ofordi- ja estambikatsetused. 1944. a. kutsuti Viiralt soolonäitust tegema Viini. 1944. aasta leidis Viiralti Berliinis ja 1945 enne sõja lõppu Rootsis. Järgmisel suvel reisis Viiralt Lapimaale kunstnik Eduard Olega uusi töid looma. Lamav tiiger, pehmesöövitus, 1937)
Pariisi.Sellest ajast tööd: "Põrgu" (1930-1932) , "Kabaree" (1931) , "Jutlustaja" (1932) , realistlikumad: "Neegripead" (1933) , "Claude" (1936) , "Lamav tiiger" (1937).30. aastate keskel muutuvad Viiraldi teemad dramaatiliselt loodusele; lastele ja sõpradele; aktidele ja maastikule.Reis Morokkosse 1938. a. andis talle uut energiat ja võimaldas luua töid, mis tabasid sügavamalt subjekti olemust (nt. Noor araabia poiss, metsotinto, 1940 ja Berberinaine kaamliga, pehmelakk, 1940).Viiraldi üheks meelisobjektiks on kindlasti lapsed,keda ta kujutas suure südamesoojusega.Sageli kujutab kunstnik oma töös erinevaid lapse näoilmeid varieerides detaile. 1937. aastal valminud töö on üks armastatumaid kunstniku lapsi kujutavaid gravüüre. Viiralti uurija M. Levin on selle töö kohta kirjutanud: "Kompositsioon kahe lapsepeaga patjade-tekkide kuhjuvate ümaruste keskel on väljendusrikkalt napijooneline.... Linoollõike "Lapsed" trükkimine esialgu äpardus
osad. Süvendatud joonis saadakse väga mitmel viisil (mehaaniliselt või keemiliselt), kuid trükkimiseks tambitakse kogu plaat trükivärviga üle ja pühitakse siis uuesti puhtaks. Metallplaadi poleeritud pinnalt tuleb värv ära, aga süvendatud joontesse jääb püsima. Plaadile pannakse niiske pehme paber ja vändatakse läbi sügavtrükipressi tugeva surve all. Sügavtrüki hulka kuuluvad vasegravüür, kuivnõel, metsotinto, ofort, akvatinta, pehmelakk jt. Kuivnõela, metsotinto ja vasegravüüri korral uurendab kunstnik plaati mingi riistaga, akvatinta, ofordi ja pehmelaki puhul kasutatakse plaadi töötlemiseks hapet. Lametrükk Lametrüki puhul on trükivormi pind tasane ja värvi kinnitamiseks kasutatakse mitmeid keemilisi ja fotokeemilisi võtteid. Vanadest lametrükitehnikates on tuntuim litograafia.
Eduard Viiralt (Wiiralt) Eesti 20. sajandi I poole silmapaistvaim ja tuntuim graafik Pariisi kunstivaramud ja aktiivne kunstelu kui ka sealne boheemlik ja eksootiline elulaad mõjutasid oluliselt loomingut 1930. aastate lõpus pöördus realistliku kujutamisviisi poole Tuntumad teosed on Põrgu, Eduard Wiiralt Kabaree, Neegripead, Lamav Lamav Tiiger tiiger, Kaameli pea 1937. Pehmelakk Põrgu. Eduard Viiralt. http://www.youtube.com/watch?v=VQWuw7UNwG0 Vaasgravüür, ofort. 1930-1932 Esimest tüüpi kunstnikud Võib tinglikult nimetada silmarõõmu-maallijateks, kuna neil oli peaasjaks pakkuda nägemisnaudingut meeldivast motiivist ja kaunist maalilisest teostusest Adamson-Eric, Karin Luts, Karl Pärsimägi, Kristjan Teder Aleksander Vardi, Jaan Krüsanteemid
"Karjapoiss" (basalt) 7. O.Kallis kasutas põhiliselt pastelli, harva ka õli. Näiteid: "Kalev kotka seljas" (õli) "Tiritamme kasvatamine" (pastell) "Kalevipoeg allilmas" (pastell) "Kirg" (pastell) 8. A.Laikmaa portree on teinud Nikolai Triik. 9. A.Starkopfi skulptuure: "Pieta` " (tamm) "Siiami tantsijatar" (pronks) "Ärkaja" (marmor) 10. Eduard Viiralti graafika: "Lamav tiiger" (pehmelakk) "Kabaree" (vasegravüür) "Põrgu" (vasegravüür) "Absindijoojad" (puugravüür) 11. Eesti kunstis on esindatud kubism ja fovism. Näiteid kubismi kohta: Arnold Akberg "Vaade Toompealt" (õli) Ado Vabbe "Abstraktne nägu" ( tuss) Näited fovismi kohta: Eduard Viiralti ,,Natüürmort Louis Favre`i järgi" Meeldivad: Ado Vabbe "Seine`i jõgi" (akvarell) Eduard Ole "Laud" (õli) Märt Laarman "Oleviste ja Niguliste Tallinnas" (õli)
E. Wiiralt kujutas palju öö- ja boheemlaselu, mida käsitles nii inimesekriitiliselt kui ka pihtimuslikult, nt sürrealismi kalduvas teoses Põrgu (1930- 1932, ofort, vasegravüür) ja teistes selle loomejärgu tippteostes (Kabaree, 1933, ofort, vasegravüür; Jutlustaja, 1932, lito; Absindijoojad, 1933, puugravüür) Ta lõi ka palju monotüüpiaid, akvarelle ja värvilisi joonistusi. 1933. aastal toimus pööre realismi suunas. Esiplaanile tõusid maalilisemad tehnikad- pehmelakk, kuivnõel, akvatinta ja itaalia pliiats. Kunstnik loobus suulinnatemaatikast ning hakkas kujutama lapsi, maastikku ja taas eksootilisi loomi ning tegema portreid. Sõjajärgseil Pariisi- aastail kujunes valdavaks ekspressiivne ja spontaanne laad, sujuvale kontuurile eelistas kunstnik rahutut joonte ja laikude mängu ning jõulist nurgelisust. Täielikem W-i teoste kogu asub EKM'is, suure osa sellest moodustab A. Rõude kollektsioon. E. Wiiralti loomingu põhiosa moodustab vabagraafika.
3)illustratsioon.4)karikatuur 36. Mis on pisigraafika ? on postmargid, kutsekaardid, ex librised. 37. Kõrgtrüki tehnikad (4) ? 1)puulõige,2) puugravüür,3) linoollõige 4) plastiklõige. 38. Sügavtrükis eristatakse tehnikaid (2) ? 1)mehhaanilisi tehnikaid.2)söövitatud tehnikaid 39. Sügavtrüki mehhaanilised tehnikad (4) ? : 1)vasegravüür, 2)külm- e kuivnõel,3) metsotinto, 4)kartongitrükk 40. Sügavtrüki söövitatud tehnikad (4) ? : 1)ofort, 2)akvatinta,3)pehmelakk, 4)reservaaz. 41. Lametrüki tehnikad (3) ? 1) litograafia e kivitrükk, 2)võrk- e siiditrükk e serigraafia,3) monotüüpia. 42. Mis on vanad paberi liigid (2) ? 1)papüürus 2)pärgament 43. Mis on pärgament ? kirjutamis- ja köitmismaterjal, mida vanasti valmistati noorloomade (vasika-, lambaIvõi kitsetalle) parkimata, kuid puhtaks kaabitud ja pimsskiviga lihvitud nahast. 44. Mis on vesimärk ? paberi valmistajat, valmistamisekohta ja aega tähistav tunnuslik
ja lametrükiks. Kõrgtrükk on trükitehnika, mille puhul trükkivad osad asetsevad trükialusel kõrgemal kui mittetrükkivad osad ja paberile jätavad jälje värviga määritud trükiplaadi kõrgemad osad. Siia alla kuuluvad puulõige, linoollõige ja tsinksöövitus. Sügavtrükk on trükitehnika, mille puhul kujutis kantakse paberile trükipressi abil. Kujutise jätab trükiplaadi uuretes olev trükivärv. Tähtsamad tehnikad on vasegravüür, kuivnõel, ofort, akvatinta, pehmelakk ja metsotinto. Pikka aega kasutati sügavtrükki raamatute illustreerimisel. Lametrükk on üldmõiste trükitehnika kohta, mille puhul trükkivad ja mittetrükkivad osad asetsevad trükiplaadil ühel ja samal tasandil, trükiplaadi pind on täiesti tasane. Trükivärvi jagunemine toimub rasva ja vee vastastikuse tõukamise printsiibil. Lametrükimenetlused on litograafia, ofsett-trükk ja valgustrükk. (Aarmaa, s.d.) Graafika alaliikideks on illustratsioon,
See pilt läks mulle kõige enam korda, sest selle taga on lugu. Lugu tüdrukust, kes otsib midagi. Teos ,,Otsib" (1988) on pehmelakk stiiliga tehtud ja minu lapsepõlvest saati minuga kaasas käinud. Reti Saksa teoseid olen ma pisikesest peale vaadanud, olles selleks kas ,,Hingelinnu" raamatu illustratsioonid või ema tööjuures Põlenud galeriis käies. Selle pildi taga on midagi nukrat, midagi sooja ja midagi salapärast. Kui ma vanasti Katariina gildis iga päev käisin, et
1970.-ndail hinnati graafikas kõrgeks tehnilist taset (traditsiooniliste tehnikate valdamist). Üldistav kujutamisviis asendus peene detailsusega, esiplaanile tõusis ofort. Domineerib nende graafikute looming, kes alustasid 1960.-ndail. Silmapaistva taseme saavutas PEETER ULAS (1934-2008). Sündis Tallinnas lihatöösturi peres.Õppis Nõmme gümnaasiumis, ERKI-s, mille lõpetas 1959.a. Töötas õppejõuna. Üks eesti graafika uuendaja ja omanäolisem meister. Tööd peamiselt pehmelakk-tehnikas, mis võimaldab sujuvaid üleminekuid ja ,,maalilist" joonistamist. Teemaks on inimene, tema seosed urbaniseeruva ühiskonnaga. Fantaasiarikkaid legendidele viitavaid lugusid teeb CONCORDIA KLAR (1938-2004) Sündis Leningradi oblastis ametniku peres. Eestis aastast 1942. Õppis Rakvere 1.keskkoolis, Tartu Kunstikoolis ja ERKI-s, mille lõpetas 1963.a.Töötas õppejõuna. Peeter Ulase abikaasa. Nende tütar samuti graafik. Klar alustas värviliste linoollõigetega,
1970.-ndail hinnati graafikas kõrgeks tehnilist taset (traditsiooniliste tehnikate valdamist). Üldistav kujutamisviis asendus peene detailsusega, esiplaanile tõusis ofort. Domineerib nende graafikute looming, kes alustasid 1960.-ndail. Silmapaistva taseme saavutas PEETER ULAS (1934-2008). Sündis Tallinnas lihatöösturi peres.Õppis Nõmme gümnaasiumis, ERKI-s, mille lõpetas 1959.a. Töötas õppejõuna. Üks eesti graafika uuendaja ja omanäolisem meister. Tööd peamiselt pehmelakk-tehnikas, mis võimaldab sujuvaid üleminekuid ja ,,maalilist" joonistamist. Teemaks on inimene, tema seosed urbaniseeruva ühiskonnaga. Fantaasiarikkaid legendidele viitavaid lugusid teeb CONCORDIA KLAR (1938-2004) Sündis Leningradi oblastis ametniku peres. Eestis aastast 1942. Õppis Rakvere 1.keskkoolis, Tartu Kunstikoolis ja ERKI-s, mille lõpetas 1963.a.Töötas õppejõuna. Peeter Ulase abikaasa. Nende tütar samuti graafik. Klar alustas värviliste linoollõigetega,
Puit-, linoleum-, metallplaadile lõigatakse (uuristatakse) joonis kõrgreljeefina ja kaetakse trükivärviga. Siis pannakse paber plaadile ja asetatakse surve alla. Kartuli-, linool- , vaselõige, puulõige 2. SÜGAVTRÜKK- Värvikandjaks on trükiplaadi süvendatud osad. Need saadakse kas mehaaniliselt või keemiliselt. Kasutatakse spets paberit, mis enne leotatakse ja sügavtrükivärvi ja pressi. Kuivnõel, ofort, vasegravüür, akvatinta, pehmelakk, metsotinto, puugravüür 3. LAMETRÜKK- Trükivormi pind on tasane ja värvi kinnistamiseks kasutatakse keemilisi ja fotokeemilisi võtteid. Litograafia, siiditrükk, arvutitrükk 4. MONOTÜÜPIA- Lametrükk, kus saadakse ainult üks tõmmis 5. DIATÜÜPIA- Klaasile või plastikplaadile kantakse trükivärvi ja paber pannakse peale, joonistades paberile tuleb värv peegelpildis paberi külge 6. GRAFIIT- joonistamise vahend
graafikaks. Vabagraafikas on kunstnik vaba nii tehnikates kui teemades. Rakendusgraafikas määrab tehnika ja teema teostamise koht. Vabagraafika tehnikad jagunevad: 1. Joonistus esineb ainult ainu eksemplarina. (pliiatsi-, söe- ja dussijoonistus) 2. Paljundusgraafika Kõrgtrükk: 1. Puulõige 2. Puugravüür 3. Linoollõige 4. Plastikaatlõige Mehaanilised tehnikad: 1. Vasegravüür 2. Kuivnõel 3. Metsotinto 4. Kartongtüll Söövitus tehnikad: 1. Ofort 2. Akvatinta 3. Pehmelakk Lametrükk: 1. Lito 2. Siiditrükk 3. Monotüüpia e. klaasitrükk Skulptuur on tahke materjali kolmemõõtmeline vorm. Olenevalt töötlemisviisist ja materjalist, jagatakse skulptuur raidkunstiks ja plastikaks. Põhi zanriteks on portree, figuur, loomaskulptuur ja abstraktskulptuur. Skulptuuri õitseaeg oli vanas Egiptuses. Antiikaja tähtteosed kuuluvad vanasse Kreekasse. Skulptuuri uus tõus on Renessansis. 19. sajandil tekib juurde palju erinevaid stiile.
Näib, nagu oleks Pariisis 1920. aastatel toimunud Wiiralti arengus tõus ülespoole, mille tipuks sai 1930. aastate alguses võimas kolmik "Põrgu" (1930-1932, ofort, vasegravüür), "Kabaree" (1931, ofort, vasegravüür), "Jutlustaja" (1932, lito). Neid töid võiks lugeda nii sisult kui vormilt Wiiralti loomingu esimese perioodi kokkuvõtteks. 1933. aastal toimus Wiiralti loomingus pööre realismi suunas. Esiplaanile tõusid maalilisemad tehnikad pehmelakk, kuivnõel ja akvatinta. Wiiralt loobus suurlinnatemaatikast ning hakkas kujutama lapsi, maastikke, eksootilisi loomi, süvenes portreesse. ("Neegripead" 1933, kuivnõel, "Claude" 1936, puugravüür, "Lamav tiiger" 18. Kuidas nimetatakse Eesti moodsust ülistanud arhitektuuri ja mis sellest sai? Näited 1930. aastatel saabus meile funktsionalism ehk moodne arhitektuur. Funktsionalism Alvar Aalto
Kabaree (söövitus, 1931) ja Jutlustaja (lito, 1932). 30. aastate keskel muutuvad Viiraldi teemad dramaatiliselt loodusele; lastele ja sõpradele; aktidele ja maastikule, nt. Maastik Pariisi lähedal (söövitus, 1937) ja ka loomadele (Lamav tiiger, pehmesöövitus, 1937 ). Reis Morokkosse 1938. a. andis talle uut energiat ja võimaldas luua töid, mis tabasid sügavamalt subjekti olemust (nt. Noor araabia poiss, metsotinto, 1940 ja Berberinaine kaamliga, pehmelakk, 1940). Kui Viiralt naasis Eestisse 1938, pühendas ta oma tähelepanu rahva suurkujudele ja sümboolsetele kujutistele (nt. Kristjan Raud, kuivnõel, 1939). 1944. a. kutsuti Viiralt soolonäitust tegema Viini. 1944. aasta leidis Viiralti Berliinis ja 1945 enne sõja lõppu Rootsis. Järgmisel suvel reisis Viiralt Lapimaale kunstnik Eduard Olega uusi töid looma. Viiralt elas Pariisis enamuse oma elust, 1925. a. kuni 1938. a. ja 1946. kuni 1954. a. Viimastel eluaastatel sai ta kunstitehnika
Värv trükitakse paberile trükiplaadi uuretest. Joonistus kraabitakse või söövitatakse metallplaadile, kantakse sellele siis värv ja pühitakse uuesti puhtaks. Trükipressi tugeva surve all pundub niiske ja pehme paber uuretesse ja võtab sinna jäänud trükivärvi kaasa. Sellise viisi suureks plussiks on väga peente ja täpsete joonte saamise võimalus. Pikka aega kasutati sügavtrükki raamatute illustreerimisel. Tähtsamad tehnikad on vasegravüür, kuivnõel, ofort, akvatinta, pehmelakk ja metsotinto. Lametrükk- sel juhul on plaadi pind täiesti tasane ja värvi kinnitamiseks kasutatakse mitmeid keemilisi ja fotokeemilisi võtteid. Vana tehnika on litograafia - kivitrükk, mille puhul kantakse kiviplaadile joonistus rasvapliiatsiga. Plaati niisutatakse veega, mille tulemusena trükivärv jääb külge ainult rasvastele kohtadele. Võimalik on ka värviline trükk. Sel puhul tuleb iga osastisvärvi jaoks valmistada omaette plaat.
o miniatuur (pärgamendil) · skulptuur o ümarplastika o reljeef · graafika o joonistus (söejoonistus, pliiatsijoonistus, tusijoonistus) o estamp- e. paljundusgraafika kõrgtrükk (puulõige, puugravüür, linoollõige ) sügavtrükk (vasegravüür, ofort , kuivnõel, metsotinto, akvatinta, pehmelakk ) lametrükk (litograafia, monotüüpia) sõeltrükk (serigraafia) rakendusgraafika (tarbegraafika, raamatuillustratsioon, plakat, karikatuur ) graafika kujutava kunsti liik, mille peamised väljendusvahendid on jooned ja must-valged või värvilised pinnad. Graafikateose alusmaterjal on paber, seega sai graafika tekkida pärast paberi leiutamist. Hiinas hakati graafikat viljelema 2
annaabi.ee 
