sisekujunduse loomises Le Bruni lossi siseruumide kujundus Lossil oli veel palju arhitekte, sisekujundajaid ja skulptoreid; iga uus valitseja muutis kujundust või tõi lossi uusi elemente sisse; ruumid vahetusid iga valitsejaga Andre Le Nôtre pargi kujundaja 1680a plaan Versaille' lossist ja lossipargist KUNSTIKOGU Üle 6000nde maali, 1500 joonistust, üle 2000nde skulptuuri ja üle 15000nde gravüüri Üheks tuntumaks vaatamisväärsuseks on Peegligalerii Lossipargis asuvad mütoloogiliste tegelaste skulptuurid, mis on tehtud 17.saj parimate kunstiakadeemia liikmete poolt; pargis on üle 300 skulptuuri KUNSTIKOGU Lossiruumid: Külluse salong - kuningate portreede ja filosoofide büstid Venuse salong Marsi salong - kuulati muusikat ja peeti balle Diana salong - jahiteemalised maalid Sõjasalong - asub suur medaljon, millel kujutatakse Louis XIV vaenlase üle võitu saavutamas Rahusalong vastand Sõjasalongile
Versailles' loss asub Prantsusmaal Versailles's. Tegu on Euroopa suurima lossi- ja pargiansambliga. Loss ehitati Louis XIV ajal. 16821789 oli Versailles' loss Prantsusmaa kuninga, õukonna ja valitsuse residents. Ehitus Versailles' loss ehitati 16611710. See ehitati Louis XIV valitsusajal Louis XIII aegse jahilossi kohale. Ehitamist juhtis Louis Le Vau, hiljem Jules Hardouin Mansart. Maalija ja sisekujundaja oli Charles Le Bruni, kes rajas Versailles' lossi peegligalerii mis oli 72 m pikk. Maastikuarhitektiks oli André Le Nôtre. Prantsuse kuningas Louis XIII kasutas hoonet jahimõisana, Louis XIV muutis selle aga hiilgavaks paleeks ning tõi sinna ka oma õukonna. Lossi luksusliku siseviimistlusega ruume kaunistasid skulptuurid, maalid ja peen mööbel. Peaaegu iga päev toimus kuninga ja tema õukonna lõbustamiseks mõni meelelahutusüritus.
geomeetriliselt kuj lillepeenrad. silindriteks, koonusteks pügatud põõsad, puud. Palju kasutati marmorstruktuure. ideaalmaastik ei kujutata ühtegi tegelikku maastiku lõiku, koondatud on põnevaid antiigile viitavaid üksikasju. heroiline maastik ideaalmaastiku foonil tegutsevad stafaazina tegutsevad antiikkangelased. CLAUDE PERRAULT JULES HARDOUIN-MANSART ANDRE le NOTRE Louvre lossi idafassaad Versailles peegligalerii Versailles loss linnulennult GEORGES de La TOUR NICOLAS POUSSIN CLAUDE LORRAIN Vastsündinu Sabiinitaride röövimine Odysseuse tagasitulek HYACINTHE RIGAUD´ PIERRE PUGET ANTOINE COYSEVOX Louis XIV paraadportree Herakles Louis XIV portree FRANCOIS GIRARDON Louis XIV ratsamonumendi kavand
suurejoonelisemat ja uhkemat. · Tööle asusid arhitektid Louis Le Vau ja maalija, sisekujundaja Charles Le Brun jt. Le Brun (1619 - 1690) · Tema suurimaks tööks oli XVII saj II poolel Versailles' lossi siseruumide kujundus. · Ta alustas 1668. aastal vannitubadest, seejärel valmisid Suur Vestibüül ja Saadikute Trepp (viimane hävitati 1752. a Louis XV käsul). · Lossi kõige pidulikum osa - Peegligalerii - sai valmis 1684. aastal. · Le Brun ühendas pargi lossiga, maalid seinapinnaga, skulptuurid ehitistega, mööbli ruumiga. Huvitav! · Versailles' lossi ehitamine jätkus kogu Louis XIV valitsusaja jooksul. · Oli palju inimohvreid - suri 30 000 töölist. · Ükski hoone ei tohtinud lossist kõrgem olla - see reegel kehtib ka tänapäeval. Peegligalerii
o Bernini töö ei meeldinud kuningale o Claude PERRAULT võitis idafassaadi konkursi o Kuningas täiendas projekti o Kolmekorruseline fassaad · Versailles'i loss o 40 km kaugusel Pariisist o Jules Hardouin-MANSART o Tähtsaim ruum kuninga magamistuba o Ehitas Pariisi Invaliidide Kiriku · Versailles' park o Andre le NOTRE o Geomeetrilised kujundid · Siseruumid o Peegligalerii o Sõja salong seotud kuninga ruumidega o Rahu salong seotud kuninganna ruumidega · Baroklik klassitsism arhitektuuris o INVALIIDIDE KIRIK Louis XIV laskis ehitada sõjaveteranidele · Prantsuse maalikunstis mitmeid tuntuid esindajaid o Georges de la TOUR "KARJASED JEESUS-LAST KUMMARDAMAS" o Louis le NAIN Kolm venda "HEINAMAALT KOJUTULEK"
omandas Louis XIV ajal tooniandva asendi. Arhitektuur Kõige barokilikumad kalduvused ilmnevad Versailles' lossi ehitamisel. Seal töötasid Louis XIV tellimisel kõige paremad arhitektid, skulptorid ja maalijad. Versailles' lossi põhiplaan sai hiljem eeskujuks kogu Euroopa palee ehitusstiilile. Sisekaunistused on toretsevad ja suurejoonelised. Parimad täiesti säilinud ruumid on 72 meetri pikkune PEEGLIGALERII, RAHUSALONG ja SÕJASALONG. Tihedas ühenduses lossiga on prantsuse stiilis park , mis aiakujunduse abil suurendab hoone mõjukust. Ilmekateks näideteks prantsuse barokist 17. sajandil on paljud ehitised nt. Louvre'i idafassad; Invaliidide kuppelkirik Pariisis. Barokkmuusika Prantsusmaal Prantsuse barokkmuusika pärineb enamasti hilisbaroki perioodist, 18. sajandi algusest. 1570. aastast tegutses Pariisis Poeesia ja Muusika Akadeemia, kes panid aluse õukonnaballetile. 1650
Louis XIV, et ehitab jahilossist midagi hoopis suurejoonelisemat ja uhkemat. Tööle asusid arhitektid Louis Le Vau ja maalija, sisekujundaja Charles Le Brun jt. Le Bruni (1619 - 1690) suurimaks tööks oli XVII saj II poolel Versailles' lossi siseruumide kujundus. Ta alustas 1668. aastal vannitubadest, seejärel valmisid Suur Vestibüül ja Saadikute Trepp (viimane hävitati 1752. a Louis XV käsul). Lossi kõige pidulikum osa - Peegligalerii - sai valmis 1684. aastal. Le Brun ühendas pargi lossiga, maalid seinapinnaga, skulptuurid ehitistega, mööbli ruumiga. Versailles' lossi ehitamine jätkus kogu Louis XIV valitsusaja jooksul. Oli palju inimohvreid - suri 30 000 töölist. 1713. a sai väikesest mõne talumajaga külast 45 000 elanikuga uus linn, mida ühendas Pariisiga katkematu hobuste, tõldade, veovankrite liiklus. Ükski hoone ei tohtinud lossist kõrgem olla - see reegel kehtib ka tänapäeval.
jahilossist midagi hoopis suurejoonelisemat ja uhkemat. Tööle asusid arhitektid Louis Le Vau ja maalija, sisekujundaja Charles Le Brun jt. Le Bruni (1619 - 1690) suurimaks tööks oli XVII saj II poolel Versailles' lossi siseruumide kujundus. Ta alustas 1668. aastal vannitubadest, seejärel valmisid Suur Vestibüül ja Saadikute Trepp (viimane hävitati 1752. a Louis XV käsul). Lossi kõige pidulikum osa - Peegligalerii - sai valmis 1684. aastal. Le Brun ühendas pargi lossiga, maalid seinapinnaga, skulptuurid ehitistega, mööbli ruumiga. Versailles' lossi ehitamine jätkus kogu Louis XIV valitsusaja jooksul. Oli palju inimohvreid - suri 30 000 töölist. 1713. a sai väikesest mõne talumajaga külast 45 000 elanikuga uus linn, mida ühendas Pariisiga katkematu hobuste, tõldade, veovankrite liiklus. Ükski hoone ei tohtinud lossist kõrgem olla - see reegel kehtib ka tänapäeval.
paviljon. Idafassaad vaimustas tollel ajal paljusid ja on olnud mitmele ehitisele eeskujuks. Versailles´ loss Louis XIV laskis ehitada, sest kadestas rahandusministri Fouquet uut Vaux-le- Vicomte lossi. Parimad arhitektid, maalijad, skulptorid ja tarbekunstnikud. Juhtiv arhitekt Jules Hardouin- Mansart(1646-1708) Varem asus seal jahiloss, mida pikendati 580m pikkuseks Siseruumid Hoone keskuseks kuninga magamistuba Suurim ja kauneim ruum on Peegligalerii Kuninga ruumidega on seotud nn. Sõja salong, kuninganna omadega Rahu salong Lossi tähtsamad ruumid on kaunistatud värvilise marmori, valgete või kullatud stukkreleefide ning seina-jalaemaalidega. Versailles´ park Reeglipärase või arhitektuurilise pargikunsti täiuslikeim näide Põhimõtteks on, et ilu tuleb luua loodust täiendades, seda mõistuse loodud süsteemile allutades. Peamine kujundaja oli André Le Notré(1613-1700) kuid ka kuningas oli
Iseloomulik on dekoori kuhjamine, detailide kahekordistumine. Taanduvad hooneosad. Vahel kogu fassaad laineline või astmeline. Üldmulje rahutu, dünaamiline. Voluut- keerdunud kaunistus. Barokkarhitektuur Itaalias. Lõpuks saab valmis ka Püha Peetri kirik. Viimaseks arhitektiks on L. Bernini, kes kujundab ovaalse kiriku esiseväljaku. Prantsusmaaal.Toimub Louvre lossi edasiehitus. Päikesekuningas Luuis 14s, lasi ehitada 40 km kaugusele Pariisist Versailles lossi.(580m) Kõige uhkem saal Peegligalerii. Losside juurde kuulus alati Prantsuse park- hoolitsetud sümeetriline park. Venemaal. Peeter I alustab Neeva jõe kaldale barokse linna ehitamist. ,,Peterhofi loss". B. Rastrelli ,,Talvepalee", ,,Tsarskoje Selos". Eesti 1630-1780 Narva linn oleks olnud barokne, kui tulekahi poleks seda hävitanud. Säilinud on Narva Rekoda. Peeter I laseb ehitada Tallinnasse suveresidentsi. Enamus Tallinna Vanalinna kirikuid on ehitatud gootiajal, kuid tornikiivrid on nüüdseks baroksed, v.a ,,oleviste kirik"
Versaillesi´park. See on hiiglasuur park , mis asub lossi teises küljes. Seda kasutati lossiruumi jätkuna kõiksugu pidude pidamiseks . Park on arhitektuurilise pargikunsti täiuslik näide.Seal on tohutult palju allegoorilisi ja dekoratiivseid marmorskulptuure. Versailles´lossi siseruumid. Siseruumide paigutus rõhutab kuninga isiku tähtsust.Hoone keskuseks võib pidada kuninga magamistuba,kuhu iga hommiku tulid aadlikud kuningat äratama ja kohustusi täitma.Suurim ja kauneim ruum on peegligalerii,mille kaaraknad avanevad pargi poole.Lossi tähtsaimad ruumid on kaunistatud marmoriga ,valgete või kullatud stukkrelieefidega ning seina- ja laemaalidega. Baroklik klassitsism arhitektuuris.See on mõistuspärasem ja mõõdukam , kui Itaalia barokk,mis tõttu võib seda ka nimetada baroklikuks klassitsismiks.Samas stiilis ehitati mitmeid hooneid Pariisis.Louis 16 lasi oma sõjaveteranidele ehitada ligi 4000kohaga vanadekodu. Baroklik realism kujutavas kunstis.17
allutades · Pargi teljeks on Pariisi tee pikendus, mille ümber paiknevad sümmeetriliselt basseinid, reeglipärane teedevõrk, geomeetriliselt kujundatud lillepeenrad ning kuupideks, keradeks, silindriteks pügatud puud ja põõsad, kujundatud lillepeenrad · Marmorskulptuurid · Pargi peamiseks kujundajaks ANDRE LE NOTRE Versailles' lossi siseruumid: · Hoone keskuseks kuninga magamistuba · Suurim ja kauneim ruum on peegligalerii, mille kaaraknad avanevad pargi poole, aga akende vastasseinas on suured peeglid · Galerii otstes on 2 salongi(vastuvõturuumi) · Kuninga ruumidega on seotud nn Sõja salong, kuninganna omadega aga Rahu salong. · Lossi tähtsamad ruumid on kaunistatud värvilise marmori, valgete või kullatud stukkreljeefidega ning seina- ja laemaalidega Barokilik klassitsism arhitektuuris: · Louis XIV laskis ehitada oma sõjaveteranidele ligi 4000 kohaga vanadekodu
Üks lossi sadu meetreid pikkadest fassaadidest on pööratud pargi poole. Seal laiuvad mustriliselt kujundatud lillevaibad, purskkaevudega basseinid, roheluse taustal helendavad antiikainelised kujudegrupid. Kiirtevihkudena eemalduvad lossi juurest fantastiliselt geomeetrilisteks pugatud puudega alleed. Sarnaselt kujundatud parke on hakatud nimetama nn. prantsuse parkideks. Lossi rangele välisilmele vastanduvad rikkalikult kaunistatud siseruumid, eriti just Peegligalerii. 6. Inglise pargistiili iseloomustab looduslikkus (puud ja põõsad on saanud vabalt kasvada). Prantsuse park on pargikujunduse stiil, mida muu hulgas iseloomustab peahoonest lähtuv keskteljeline lahendus. Prantsuse park vastandub inglise pargistiilile. 7. Lagede kaunistamiseks kasutati maalikunstnike teeneid. 8. Narvas, sest toimus tihe kaubandus Venemaaga. 9. Peeter I rajas Peterburi linna, enamus arhitekte olid prantslased. 10
nimetati? Louis XVI ,,Päikesekuningas" 26. Mille poolest erineb Prantsuse vanaklassitsism Itaalia barokist? Vädlib itaalialikke liialdusi 27. Mis on mansardkorrus? Kust on see nimi tulnud? Katusekorrus, nimi tuleb looja järgi Francois Mansart 28. Kes oli Andre Le Notre? Aiakunstnik, kes kavandas Versailles lossi juurde kuuluva pargi. 29. Nimeta kaks J.Hardouin-Mansardi kavandite järgi ehitatud hoonet Versailles'i lossi ajapoolne fassaad ja peegligalerii 30. Mis on heroiline maastikumaal? Avara looduse taustal elustuvad stseenid antiikajaloost. 31. Milline oli Claude Lorraini maastikumaalide ülesehitus? Kes või mis sa tema maalidel peategelaseks? Avara looduse taustal elustuvad stseenid antiikajaloost. Külgedelt piiravad maale puud või ehitiste massiivid ning nende vahelt avaldub vaade kaugustesse, maastikel päike 32. Louise XVI ajal said skulptorid väga palju tellimusi. Kus nende töid enim näha saab? Versailles'i lossis 33
Suured muutused kunstis tekkisid Loius XIV võimule tulekuga LOUVRE'I LOSS arhitekt Claude Perrault, fassaad kolmekorruseline, alumine korrus lihtne, toetuvad üle kahe korruse paarissambad pidulik ja rahulik. VERSAILLES' LOSS arhitekt Jules Hardouin Mansart, sisearhitekt Charles Le Brun, pargi arhitekt Andre Le Notre Lossi kogupikkus 580m, põhihoonest lähtuvad 3 tiiba, marmorõu, üle 2000 ruumi, keskne kuninga magamistuba, kauneim ruum peegligalerii, galerii otstes 2 salongi kuningale ja kuningannale, tähtsad ruumid kaunistatud värvilise marmori, valgete ja kullatud reljeefidega, seina ja laemaalidega. Park reeglipärase pargi täiuslik näide, põhimõte: ilu tuleb luua loodust täiendades. Pargi teljeks Pariisi tee pikendus, ümber paiknevad basseinid, teedevõrk, kujundatud lillepeenrad ja kujunditeks lõigatud puud-põõsad, tohutul hulgal dekoratiivseid marmorskulptuure. Prantsuse
· klassitsistlik suund · püüti jäljendada antiiki FRANQOIS MANSART 1598-1666 · arendas edasi renes.ajastu katusearhitektuuri traditsiooni o nii sünnib katusekorrus mansardkorrus peatiib suunatud aia poole, külgtiivad piiravad õue o Versailles` lossi ehitamine (vana jahilossi ümber) o eluruumid 1500 inimesele, väike kirik ja ooperisaal o aiapoolse fassaadi projekteeris Jules Hardouin-Mansart 72m pikkune Peegligalerii pargi kavandas Andre`le Nôtre (a(n)dree lönootr) puudel ja põõsastel geom.kuju paviljonid, skulptuurid, purskaevud Louvre`i idafassaad - CLAUDE PERRAULT range kolonnaadiga fassaad eeskujuks paljudele järgnevatele ehitistele
juures, Santa Agnese kirik. Lorenzo Bernini: Navona väljak (+purskkaevud), Rooma Peetri väljak. Niccolo Salvi: Trevi purskkaev. BAROKKARHITEKTUUR SAKSAMAAL Johann Fischer von Erlach: Viini Karl Borromeuse kirik. Johann Lukas von Hildebrandt: Viini Belvedere loss. Johann Balthasar Neumann Saksamaal valitseb sageli kiriku välisilmes barokk, siseruumis rokokoo. BAROKLIK KLASSITSISM PRANTSUSMAAL Claude Perrault: Louvre'i loss Versailles' loss (peegligalerii!) Louis XIV - "Riik olen mina" Jules Hardouin-Mansart: Invaliidide kuppelkirik Pariisis BAROKLIK KLASSITSISM INGLISMAAL Inigo Jones: Whitehalli kuningalossi pidudemaja Christopher Wren: Saint Pauli katedraal Londonis BAROKLIK KLASSITSISM ROOTSIS Drottningholmi suveloss Nikodemus Tessin noorem: Stockholmi kuningaloss BAROKLIK KLASSITSISM VENEMAAL Peeter-Pauli katedraal Bartolomeo Rastrelli: Talvepalee Peterburis, Tsarskoje Selo lossi Merevaigutuba BAROKLIK REALISM EESTIS (1630-1780)
· Louis XIV peameister oli Jules Hardouin-Mansart(1646-1708)- Tema nimi on seotus Versailles'i lossi ehitamisega. Sinna hakati ehitama kuninglikku residentsi, alustas le Roy, jätkas le Vough ja 1667. aastast Hardouin- Mansart, kes andis lossile lõpliku kuju. Muutis aiafassaadi, ehitas selle külge kaks tiiba, lõunatiib lõpetati 1682, siis asus sinna kuningas, põhjatiib 1689 ja lossi kabel 1710. Selle lõpetas de Cotte. Kõige tähtsam oli 72 meetrine peegligalerii, kaunistused teostas le Brun. Peegligalerii ühes otsas asus sõjasalong ja teises rahusalong. Versailles'i loss oli eeskujuks eri maade losside ehitamisele. Suur trianon ja invaliidide kuppelkirik. · Koos lossiarhitektuuriga arenes välja ka prantsuse aiakunst, mille rajajaks oli Andre Le Notre(1613- 1700). · Inglise stiil- looduslikud, Prantsuse stiil- kadrioru loss. Seda iseloomustas fassaadist lähtuv peaallee,
° Geomeetriliselt kujundatud lillepeenrad ° Kuupideks, keradeks või silindriteks pügatud puud ja põõsad ° Väga palju allegoorilisi ja dekoratiivseid marmorskulptuure fontäänide osana, gruppidena väljakutel, taimestikust moodustatud nurgakestes, ridadena tee ääres. Versailles' lossi siseruumid ° Ruumide paigutus rõhutab kuninga isiku tähtsust ° Hoone keskus kuninga magamistuba ° Aadlikud igal hommikul ärkamist jälgima ja teenindama ° Peegligalerii ° kaaraknad pargi poole, akende vastasseinas suured peeglid ° galerii otstes kaks salongi (vastuvõturuumi) ° Sõja salong kuninga ruumidega seotud ° Rahu salong kuninganna ruumidega seotud ° Tähtsaimad ruumid on külluslikult kaunistatud ° Värviline marmor ° Valged või kuldsed stukkreljeefid ° Seina- ja laemaalid Baroklik klassitsism arhitektuuris ° Versailles' ansambel on barokilikum kui Louvre'i idafassaad
·Kujunduses domineeris ebasümmeetria. ·Voluudid- rulluvate otstega detail ·eripärased aknad ja raamid(ovaalsed jne) ·kasutati fantaasiat ·värvilised kivid ·sisearhitektuur veel ülepaisutatum nt. Rooma Peetri kiriku ja selle ees oleva väljaku ümberehitus (Lorenzo Bernini poolt). Prantsusmaal 17.saj Versailles' loss. ·suur park ja hulk kõrvalhooneid ·üldpikkus 580m ·lihtne välisarhitektuur, luksuslik sisekujundus ·Peegligalerii- 73meetrit(ühel pool peeglid, teisel pool aknad) ·lossipark- prantsuse aiastiili musternäide-range kord, sümmeetria, geom. kujundid, pügatud puud ja põõsad. Inglismaal levis inglise pargi stiil- kõik võimalikult looduspärane, ebasümmeetriline, juhuslik ja pügamata. Täis üllatusmomente(paviljonid jms), eeskujuks oli hiina park. VenemaalBartolomeo Rastrelli(1700-1771) Talvepalee, Peterhofi lossi ja Tsarskoje Selos
ridadena teede ääres. Pargi peamiseks kujundajaks oli Andre Le Notre (1613- 1700), kuid ka kuningas olevat tihti ise otsustanud, kuidas tema isikut kujunduse abil esile tõsta. Versailles' lossi siseruumid. Ka ruumide paigutus rõhutab kuninga isiku tähtsust. Hoone keskuseks võib pidada kuninga magamistuba, kuhu igal hommikul koondusid aadlikud kuninga ärkamist jälgima ja teda teenindama. Suurim ja kauneim ruum on Peegligalerii, mille kaaraknad avanevad pargi poole, aga akende vastasseinas on suured peeglid. Galerii otstes on kaks salongi (vastuvõturuumi). Kuninga ruumidena on seotud nn. Sõja salong, kuninganna omadega aga Rahu salong. Lossi tähtsamad ruumid on külluslikult kaunistatud värvilise marmori, valgete või kullatud stukkreljeefide ning seina- ja laemaalidega. Barokilik klassitsism arhitektuuris. Versailles' ansambel on barokilikum kui Louvre'i
Võimsad ning suurejoonelised paarissambad. 4. Kuhu rajas Louis XIV oma peamise residenti? Kirjelda lossiansambli ja pargi üldkavatist? Versailles lossi. Lossi kogupikkuseks 580 m. Lossi keskosa ja eenduvate tiibade vahele jääb rangelt pidulik nn. Marmorõu. Pargi teljeks on keskmine tee. Ümber paiknevad sümeetrilised basseinid. 5. Kuidas nimetatakse sellist pargitüüpi? regulaarpark 6. Nimeta suurim ja kauneim ruum Versailles' lossis. Millest see sai nime? Peegligalerii. Seintes olid peeglid. 7. Kes oli Versailles' juhtiv arhitekt? Jules Hardouin-Mansart 8. Kes oli Versailles' lossi tähtsaim sisekujundaja ja laemaalide autor? Charles Le Brun 9. Mida kujutas endast 1648.a.asutatud Kunstiakadeemia? Miks asutati Roomas Prantsuse Akadeemia? Nõudis kõrgrenessansi eeskujuks võtmist ja püüdis välja töötada üldkehtivaid kunstiseaduseid. Õpetati, et väärtusliku kunsti allikaks on Itaalia antiigi ja kõrgrenessansi mälestusmärgid.
RUISDAEL loodusvormid + romantiline meleolu. Hollandi kuulsaim maalija on REMBRANDT, kelle maalides väljendus inimese hingeelu enneolematult peen analüüs. ,,Öine vahtkond" ja ,,Püha perekond". Prantsuse kunst 17. Sajandil. Prantsusmaal ehitati Louvre (Perrault), mis sai klassitsistlikuma lahenduse. Päikesekuninga loss Versailles koondas oma ala parimad tegijad (arh. Mansart). Park oli hiiglaslik, reeglipärane ja palju geomeetrilisi kujundeid. Siseruumides oli Peegligalerii. Mansart kavandas ka vanadekodu kasarmutaolise hooneterühma kõrvale Invaliidide kiriku. Kujutavas kunstis võttis De La Tour mõjutusi Caravaggiost natuke religioossed olustikupildid, valgusvihk. Louis Le Nain kujutas lihtrahvast, Callot oli karm realist (,,Sõjakoledused"). Asustati kunstiakadeemia, mis oli õppeasutus, hiljem maitsekohtunik ja normineerija (diktaator Charles Le Brun). Prantsuse barokse klassitsismi esindajad Poussin ja Lorrain. P. kujutas enamasti antiikaega. Vihjas ka
Lossi juurest lähtuvad sirgete kiirtena 3 teed, neist keskmine Pariisi suunas. · Versailles' park. Hiiglaslik, mida kasutati lossiruumi jätkuna kõikvõimalike rituaalide, etenduste ja pidude ajal. Reeglipärane. Tee pikenduse ümber paiknevad basseinid, teedevõrk, lillepeenrad, puud ja põõsad. + marmorkujud. Peamiseks kujundajaks oli Andre le Notre. · Lossi siseruumid. Hoone keskuseks võib pidada kuninga magamistuba. Suurim ja kauneim ruum on Peegligalerii, mille kaaraknad avanevad pargi poole, vastasseinas on peeglid. Otstes on kaks salongi, nn sõja salong ja rahu salong. Tähtsaimad ruumid lossis on kaunistatud värvilise marmoriga, valgete või kullatud stukkreljeefidega või seina-ja laemaalidega. · Baroklik klassitsism arhitek. Ver. On baroklikum kui Louvre'i idafassaad. Invaliidide kirik on sellest stiilist ehitatud. · Baroklik realism kujutavas kunstis. Georges de la Tour'i maalid. Need on olustikupildid,
ehitusstiilile. Ehitis on monumentaalne, suurejooneline ja toretsev. Lossi üldpikkus on 580 meetrit. Aiafassaad on mõjuv oma vägevates proportsioonides, detailid on teostatud maitsekalt ja harmooniliselt. Veidi ebaühtlasemaks jääb linnapoolne fassaad, mida on 18. ja 19. sajandil ümberehituste käigus muudetud. ● Sisekaunistused on teostatud tüüpilises Louis XIV stiilis (toretsev ja pompöösne) Le Bruni juhtimisel. Parimad täiesti säilinud ruumid on 72 meetri pikkune Peegligalerii, mille kummaski otsas asuvad Rahusalong ja Sõjasalong. Le Bruni loodud dekoratiivstiili printsiibid on laenatud itaalia barokist, kuid ta käsitleb neid ehtsa prantsusepärase püüdega reeglipärasuse, selguse ja ülevaatlikkuse poole. ● Versailles`lossi ilusamaid osi on lossikabel, mille ehitust alustas Hardouin-Mansart ja lõpetas Robert de Cotte. Selle sisemus meenutab dispositsioonilt keskaegseid ehitisi, eriti keskaegseid lossikabeleid; see on nimelt teise korruse
Kõige olulisem on Versailles, mis pidi ületama kõikide varasemate valitsejate residente. Juhtivaks arhidektiks sai Jules Hardonnis- Mansart. Varem oli seal jahiloss, lossi kogu pikkuseks sai 538meetrit. Sisenedes lossi oli marmorõu ja jätkus pargiga. Park on reeglipärane ja arhidektuuriline, sellest kujuneb välja Prantsuse pargistiil- ilu tuleb luua loodust täiendades. Ruumide paigutus rõhutas kuninga iseloomu- kuninga magamistuba oli lossi keskuseks. Kõige suurem ja ilusaim oli peegligalerii. Kahel pool saali oli sõjasalong (kuningale) ja rahusalong (kuningannale). Võrreldes Itaalia barokkiga oli Verssaile mõõdukan, n.-ö. Baroklik klassitsism. Louise XIV ehitas sõjaveterannidele vanadekodu ja sinna juurde invaliidide toomkiriku. Kullatud kuppel ja kahekorruseline fassaad. Sinna on ümber maetud ka Napoleon. Kujutavas kunstis oli levinud baroklik realism. Carronaggsso mõju enim tajutav Georges de la Tour’i töödes. Tegemist on olustiku maalidel, kus on vihje religioonile
Marmorõu. Teisel küljel hiiglaslik park, mis on reegipärase pargikunsti täiuslikeim näide. Basseinid, reeglipärane teedevõrk, geomeetrilised kujundid, lillepeenrad, erinevalt pügatud puud ja põõsad. Hoone keskus oli kuninga magamistuba. Rikkalikult kaunistatud. Lossi juurest lähtuvad sirgete kiirtena 3 teed, millest keskmine oli Pariisi suunas. Ruumide paigutus rõhutab kuningliku isiku tähtsust. Suurim ja kauneim ruum on Peegligalerii. VERSAILLES` LOSS on ehitatud põhiplaanilt nagu tohutu risaliidina. See fassaadiosa on üle 400 m pikk. Kahe eenduva tiiva vahel on avar õu. Versailles' palee jäi kauaks ajaks eeskujuks Euroopa lossiehituses. Versailles`i lossi pargi rajaja on arhitekt Andrè le Nôtre. Prantsuse- ehk regulaarses pargis on kõik allutatud geomeetrilistele vormidele, teed ristuvad 90-kraadise nurga all, puud ja põõsad on pügatud ümmarguseks või koonusekujuliseks. Tohutu aednike armee
· Louis XIV peameister oli Jules Hardouin-Mansart(1646-1708)- Tema nimi on seotus Versailles'i lossi ehitamisega. Sinna hakati ehitama kuninglikku residentsi, alustas le Roy, jätkas le Vough ja 1667. aastast Hardouin- Mansart, kes andis lossile lõpliku kuju. Muutis aiafassaadi, ehitas selle külge kaks tiiba, lõunatiib lõpetati 1682, siis asus sinna kuningas, põhjatiib 1689 ja lossi kabel 1710. Selle lõpetas de Cotte. Kõige tähtsam oli 72 meetrine peegligalerii, kaunistused teostas le Brun. Peegligalerii ühes otsas asus sõjasalong ja teises rahusalong. Versailles'i loss oli eeskujuks eri maade losside ehitamisele. Suur trianon ja invaliidide kuppelkirik. · Koos lossiarhitektuuriga arenes välja ka prantsuse aiakunst, mille rajajaks oli Andre Le Notre(1613- 1700). · Inglise stiil- looduslikud, Prantsuse stiil- kadrioru loss. Seda iseloomustas fassaadist lähtuv peaallee,
Lossi paigutamine loodusmaastikku. Esmalt ehitati valmis hoone peastruktuur, mis laia terrassiga aia poole avanes, siis pandi paika üleüldine plaan ja telgede süsteem ning lõpuks kavandati ka avar park. 1677-78 aastal otsustas kuningas oma residentsi Versailles`isse üle viia, millega kaasnes veel hulk planeerimistöid. Ehitustegevuse korraldus usaldati Jules Hardouin-Mansart`ile. Ta sulges lossi pargipoolse osa, ehitades terrassi asemel Peegligalerii. Vanasse hoonesüdamesse paigutati Louis XIV apartement: kuninga magamistuba asus keskel, täpselt ida-lääne teljel. Le Vau ehitatud ruumidest lõunapoolsemad olid kasutusel kuninganna Marie-Therese`i apartemendina ning põhjapoolsemad vastuvõturuumidena. Vastuvõturuumid päädisid Saadikute trepi ning Heraklese salongiga, kus toimusid ametlikud tseremooniad ja vastuvõtud. Hoone kolmetiivalisele korpusele, mis ümbritses marmorõu, lisas Mansart külgedele kaks
Versailles' park · Lossi teisel küljel oli park, lossiruumi jätkuna (peod, rituaalid jne) · Reeglipärane ja sümmeetriale allutatud (põõsad, lillepeenrad, basseinid, teed jne) · Marmorfiguurid · Peamine kujundaja ANDRE LE NOTRE Tema kujutatud on ka Vaux-le-Vicomte'i lossi park Versailles' lossi siseruumid · Hoone keskuseks kuninga magamistuba · Korrapärane ülesehitus · Suurim ja kauneim ruum on Peegligalerii, kus aknad on pargi poole ja vastas suured peeglid · Galerii otstes kaks vastuvõturuumi, kuningal Sõja salong, kuningannal Rahu salong · Ballisaal Louis XIV lasi ehitada ka sõjaveteranidele vanadekodu 4000 kohaga Selle kõrvale ka kullatud kupliga Invaliidide kiriku Baroklik realism kujutavas kunstis GEORGES DE LA TOUR · Olestikupildid usulise vihjega · Inimesed kujutatud põlvedeni · Tihti valgusallikaks kollane küünlaleek
Hardouin-Mansard- hämmastas suurejoonelise ansambliga-lossi juurde kuulus suur park ja hulk kõrvalhooneid *Uudne lossi põhiplaan: loobuti esmakordselt kinnisest siseõuest, selle üks külg jäeti avatuks. Lisati 2 gigantset tiiba, lossi üldpikkus 580 m. Selle põhiplaan sai eeskujuks enamikule Euroopa lossidele. V lossi erakordselt lihtsale välisarhitektuurile- punane seinatellis ja hall aknaraam-vastandus luksuslik sisekujundus. Eriti uhke oli 73m Peegligalerii,mille ühes seinas olid aeda avanevad suured moodsad aknad ja teises sama kujuga peeglid. *Lossi ümbritsev park sai nn prantsuse aiastiili musternäidiseks. Pr pargistiili aluseks on range kord ja sümmeetria: teedevõrk ja lilleklumbid mood geomeetrilisi kujundeid, puid ja põõsaid pügavad aednikud annavad neile arhitektoonilise kuju. Igal pool peab olema tunda inimkäe ja mõistuse organiseerivat alget. Inglismaa *palladionistlik laad( nt Püha Pauli katedraal Londonis)
Prantsusmaa kujuneb 17.sajandi keskpaigas Euroopa juhtivaks suurriigiks. Seal algavad ka suured ehitustööd. Berninile esitati konkursikutse, kuid seda ta ei võitnud. Louis XIV tundis ennast piisavalt targana, otsustas valitseda ilma peaministrita. Selle konkursi võitis arst Claude Perrault Versailles' loss Kerge, õhuline, suured risaliidid fassaadil Põhiplaan ongi nagu 1 suur risaliit Tuntud ka selle suur park, kus leitis kehastust Andre le Notre'i fantaasia ja geniaalsus Peegligalerii Keskseks ruumiks oli kuninga magamistuba Selle läheduses Jätkati hoogsalt ka Louvre'i lossi ehitusi Selle idafassaadi projekteeris Claude Perrault' Peamiseks kaunistuselemendiks paarissambad, külgedel näha ka 2 väikest risaliiti, keskel paviljon katusel oleva viiluga (3-korruseline) Vaux-le-vicomte ehituslugu Fouquet röövis riigiraha Dartagnan arreteeris Fouquet' Ületab Versailles' lossi Selle projekteerinud enamasti Jules Hardouin-Mansart
kõik eelnevatel perioodidel loodu. Seda ülesannet hakkas täitma Hardouin Mansaert, kes lossi põhihoonet täiendas tiibehitustega ( fassaadi pikkuseks sai 580 m ), mis moodustasid linnapoolsele küljele auhoovi. Loss on ehitatud klassitsistliku rangusega, rõhutatud horisontaalsust pehmendavad mansardkatused. Suurejooneliseks kujunesid aga interjöörid - Hardouin Mansarti ehitatud 72. m pikkuse peegelgalerii ühes seinas on peeglid, teise seina aknad avanevad aeda. Peegligalerii mõlemas otsas on kaks suurt salongi - Sõjasalong ja Rahusalong. Lossikompleksi juurde kuulub ka Hardouin Mansartipoolt alustatud ja R. De Cotte`i lõpetatud kabel. Versaille`si vägevust ja mõjukust rõhutati aga veelgi enam selle juurde rajatud pargiga ( Le Norte ). Ulatuslik puiesteede süsteem on rangelt allutatud kompositsioonilisele peateljele, peaalleed kroonib samal teljel asuv suur kanal, mille veepeegel avaneb lossi kesksetest ruumidest. Pargi terrasse kaunistavad geomeetriliselt
annaabi.ee 
