Loetelude Loeteludes on reavahe 1,5 ja lõiguvahed vormistamine (enne ja pärast lõiku) 0 punkti. Tabelite Tabelites on reavahe 1,5 ja vormindamine Kõik tabelid tuleb nummerdada ja pealkirjastada (Viited Lisa lõiguvahed 0 punkti, teksti suurus 12 pealdis) punkti. Selede Määrata pealdise fondiks Calibri, vormistamine suurusega 10 p ja reasammuga 1.
Loetelu alustatakse väikese tähega ja eraldatakse üksteisest semikooloniga, loetelu lõppu pannakse punkt. Tähiste (täpp või number) valik peab olema ühtne kogu töö ulatuses. Näide Tartu Kutsehariduskeskuses toimub kutseõpe: 1) keskhariduse baasil; 2) põhihariduse baasil; 3) põhihariduse nõudeta. 3.2 Tabelid Tabelites on reavahe 1,5 ja lõiguvahed 0 punkti, teksti suurus 12 punkti. Kõik tabelid tuleb nummerdada ja pealkirjastada (Viited → Lisa pealdis) Pealdis (sõna Tabel numbriga) ja tabeli pealkiri on tabeli all joondusega vasakule kirjasuurusega 10 p. Tabelile viitamisel tekstis märgitakse lause lõppu sulgudesse tabeli number, nt (vt Tabel 7). Tabelid, mis on suuremad kui üks lehekülg, paigutatakse töö lisasse ja kasutatakse veerunimede ülekandmist (tabeli igal uuel leheküljel esitatakse veerunimed uuesti). Näide tabelist
viirutused) ja kriips-punktjoon (telgjoon), kui kontuurjoone jämedus on valitud 1 mm9 4. Joonestada etteantud materjalide leppemärgid lõigetel. 5. Kirjutada standardkirjas N° 10 etteantud tähed ja numbrid. II KUJUTISED 1. Millal kasutatakse ja kuidas tähistatakse joonistel kujumärke: läbimõõt, ruut. kalle, koonilisus ja sfäär? Joonestada näited. 2. Näidata põhiliste vaadete paigutus joonisel peavaate suhtes projektsioonilise seotuse korral. 3. Kuidas näidata vaate suunda ja pealkirjastada vaateid, mis ei paikne peavaatega projektsioonilises seoses? Selgitada lihtsa joonise abil. 4. Kuidas tähistada joonisel lõiketasapinna asukoht? Millise joonega näidatakse lõiketasapinna kulgemist? Kuidas paigutada vaate suunda tähistavad nooled lõiketasapinnal? Näidata lihtsal joonisel lõiketasapind ja joonestada lõige koos pealkirjaga. 5. Kui suur on mõõtjoonte minimaalne kaugus kontuurjoontest ja mõõtjoonte omavaheline minimaalne kaugus? 6. Mis on eskiis? III KEERMED 1
sümfooniaid kui koorilaule. Ikka rahvusliku värvinguga helimaalinguid loova helilooja teostes on nii rahulikku eluvaatlust kui irooniatki, kuid enne kõike leiame siit muigvelsui väljamõeldut ja lopsakat huumorit, mis on muusikas küllalt haruldased. Peamurdmist pakuvad juba kas või teoste pealkirjad "Oreleelo", "Orelend" ja " Oreloits". Mis puutub Anti Marguste kooriloomingusse, siis on ta alati silma paistnud erilise tekstivaistuga. "Vanasõna vana hõbe" võiks ehk pealkirjastada kogu tema vokaalloomingut, kuigi kaugeltki kõigi teoste tekstid ei pärine folkloorist. Ütlemise täpsus, püantlikus, selle võimendamine läbi muusika nii võiks iseloomustada helilooja seostatust tekstiga. Lugedes Ivalo Randalu intervjuud Anti Margustega tooksin välja koha, kus Anti räägib oma praegusest töömahust ning kas ta veel kirjutab ning kas endale või kellegile veel. Mis on sul töös või valmis?(Ivalo) "Ei olegi töös -- lihtsalt kirjutan veel oma lõbuks
sõnaga kokkuvõte 5. Töö liik 6. Juhendaja amet ja ees- ning perekonnanimi 7. Konsultant 8. Töö valmimiskoht ja aeg (koma vahele ei panda) Sisukord Peale tiitellehte järgneb sellele sisukord. Koostades sisukorda, ei märgita sel lehel tema nimetust. Sisukord pannakse automaatselt pealkirja laadide põhjal. Sisukorras ja töös sissejuhatuse, kokkuvõtte, allikaloendi ja lisade ette töö järjekorranumbrit ei panda. Lisad nummerdatakse omaette ja need võib pealkirjastada eraldi. Sissejuhatus Sissejuhatuse on soovitatav kirjutada täiesti valmis siis, kui su töö põhiosa on valmis. Sissejuhatuses tuleks kindlasti rõhutada teema tähtsust ning vajalikkust. Sissejuhatustes on tavaliselt kirja pandud varasemad seisukohad, püstitatakse hüpotees ning viis, kuidas oma Ees- ja perekonnanimi Kool 3
tekstis toodud viidatud materjalid peavad sisalduma Kasutatud kirjanduse hulgas. Teksti sees märgitakse sulgudes töö autor ja ilmumisaasta ning leheküljenumber. Referaadi vormistamine 5 Andrus Kivirähk alustab romaani ,,Rehepapp" esimest peatükki novembrikuu esimese lörtsise ilma kirjeldusega (Kivirähk 2000:3) Viidata võib ka numbriga joonealusele märkusele: Andrus Kivirähk annab iroonilise pildi eestlaste iseloomust romaanis ,,Rehepapp"1 2.8 Töös lisade esitamine Kõik lisad tuleb pealkirjastada ja nummerdada vastavalt neile tekstis viitamise järjekorrale. Lisa ülemisse paremasse nurka kirjutatakse paksus kirjas sõna ,,Lisa" ja lisa number, punktiga eraldatult järgneb lisa pealkiri.
“ORGANISATSIOONIKÄITUMINE” (TÜ KIRJASTUS, 1995) Olles tutvunud mõningate retsensioonidega, mis antud raamatu kohta kõike muud, kui positiivset sisaldasid, tekkis küsimus: kas “Organisatsioonikäitumine” on tõesti vaid üks suur läbikukkumine? Ehk siiski leidub siin midagi meeldivat ja asjalikku? Ja leiduski! On tore, et tegu pole järjekordse “self-help”-raamatuga. Oleks ju üsna ahvatlev olnud pealkirjastada raamat stiilis “Saladused, mida iga juht oma alluvate kohta peaks teadma” või “Ärge haletsege, hakake mõjutama”. Kindlasti oleks tegu olnud bestselleriga, kui autor oleks sissejuhatavas osas lubanud, et käesolev kirjutis saab seda lugeva juhi jaoks alluvate tarvitamise õpetuseks vms. On meeldiv tõdeda, et Vadi pole läinud seda teed, vaid on kirjutanud igati asjaliku raamatu, mis on juba leidnud oma ni ﾚ i ja lugejaskonna (eks näita seda ka ju äsja ilmunud kordustrükk).
ee/artikkel.php?id=14 Töös viitamine Põhinõudeks on, et viidata tuleb allikatele, mida autor tegelikult on kasutanud, kusjuures kõik tekstis toodud viidatud materjalid peavad sisalduma Kasutatud kirjanduse hulgas. Teksti sees märgitakse sulgudes töö autor ja ilmumisaasta ning leheküljenumber. Näide: Andrus Kivirähk alustab romaani ,,Rehepapp" esimest peatükki novembrikuu esimese lörtsise ilma kirjeldusega (Kivirähk 2000:3) Töös lisade esitamine Kõik lisad tuleb pealkirjastada ja nummerdada vastavalt neile tekstis viitamise järjekorrale. Lisa ülemisse paremasse nurka kirjutatakse paksus kirjas sõna ,,Lisa" ja lisa number, punktiga eraldatult järgneb lisa pealkiri.
b. vertikaalne. Kui loetelus pole oluline järjekord ega punktide arv, siis võib loetelu tähisteks olevad numbrid ära jätta ning asendada need mõttekriipsuga või mõne muu tähisega. Tähiste valik peab olema ühtne kogu töö ulatuses. Näide Krediidi hind kujuneb sõltuvalt järgmistest asjaoludest: - laenuressursi hind; - halbade laenude provisjonid; - laenude administreerimise kulud; - kasum. 1.5.3. Tabelid Kõik töös esinevad tabelid tuleb pealkirjastada ja nummerdada. Tabeli kohale lehekülje paremasse serva kirjutatakse üldnimetus "Tabel", millele järgneb tabeli number ilma punktita. Tabelite numeratsioon on tööd läbiv. Tabelid nummerdatakse araabia numbritega. Ühe rea võrra allapoole kirjutatakse tabeli pealkiri. Tabelile antakse sisu lahtimõtestav lakooniline pealkiri. Pealkirja lahtimõtestamisel alustatakse tabeli sisust, millele järgneb objekti nimetus ja ajavahemik.
- viitamine WWW dokumendile Näit. Kapp, R. (2001) Hr. Kappi ettekanne Läti Vabariigist: Rahvusvahelise Haridusfondi juhatuse istungil 19.oktoobril 2001 (WWW) http://www.ee/et/teated/56777.html (25.november 2001). Juhul, kui samale allikale viidatakse samal leheküljel mitu korda järjest, võib pärast esimest viitamist kasutada järgmisel korral lühendit Ibid (ladina keeles sealsamas). 3.5. Tabelid Kõik töös esinevad tabelid tuleb pealkirjastada ja nummerdada. Tabeli number märgitakse tabeli pealkirjast üks rida kõrgemale lehekülje paremasse serva. Tabelis esitatud andmed peavad olema seotud töö tekstiga. Tabelist peavad selguma kasutatud andmete allikad; kui tegemist on töö autori arvamustega, siis tuleb ka see ära fikseerida. Tabeli pealkiri trükitakse rasvaselt ja paigutatakse lehekülje keskele. Näide. Tabel 1
Napoleon nimetab Loomade farmi tagasi Karjafarmiks, öeldes, et see on ,,õige" nimi. Loomad, kes seda inimeste ja sigade koosolekut läbi akna näevad ei suuda vahet teha, kes on inimene ja kes siga. 7 6.Kompositsioon Raamat on ülesehitatud 10 peatükina. Tegevus toimub kronoloogilises järjekorras ja on mineviku vormis. Igas on peatükis toimub tegelaste vaheline murrang või mõni oluline sündmus. Peatükid oleks võimalik pealkirjastada Autor kasutab allegooriat kõrvutades loomade elu farmis ja kommunistliku korra tekkimist Venemaal. Teose tegelastel on pea kõigil sümbolistlik tähendus ja tegelasi on võimalik seostada reaalsete isikutega. 7. Autori keel ja stiil Orwelli keel on mitmekülgne ja huvitav. Autori stiil on piinlikult täpne, ta kirjeldab ümbrust täpselt ja loob sisule vastava õhkkonna. Kirjutab minevikus ja kasutab sageli umbisikulisust. Ei karda sokeerivaid kujutluspilte kirjeldades võikaid
Interneti viidete korral märgitakse teksti kasutamise kuupäev Näiteks: Miksike. (1994). Tartu: Miksike.Learning environment, URL http://www.miksike.com (03.04.2004). LISAD Lisad paigutatakse kasutatud kirjanduse loetelu järele. Lisadeks on arvandmed ja materjalid, mis täiendavad põhiteksti, kuid mille sidumiseks tekstiga pole otsest vajadust (suuremahulised skeemid ja tabelid, dokumendivormid jt selgitavad ning abistavad materjalid). Kõik lisad tuleb pealkirjastada. Kui töös on rohkem kui üks lisa, siis tuleb nad nummerdada araabia numbritega vastavalt neile tekstis viitamise järjekorrale. Pealkirja kohale lehekülje paremasse ülanurka kirjutatakse näiteks "Lisa 2". Lühendit "nr" ei kasutata ja punkti ei panda. Iga lisa peaks algama uuelt lehelt. Esimese lisa ette võib paigutada lehe pealkirjaga "Lisad" ja esitada sellel lisade pealkirjade loetelu. Lisad ja nende pealkirjad tuuakse ära töö sisukorras.
umbisikulist vormi (näiteks "töös käsitletakse / analüüsitakse / uuritakse / hinnatakse" või "on analüüsitud" jne). Arvude esitamine tekstis. Arvud ühest kuni kümneni on soovitav kirjutada sõnadega, ülejäänud arvud numbritega. Näiteks: kaks punkti, kaheksa tööpäeva, 120 ettevõtet. 5 Tabelid, lisad, joonised, valemid, loetelud Tabelid Kõik töös esinevad tabelid tuleb pealkirjastada ja nummerdada. Tabeli kohale lehekülje paremasse serva kirjutatakse üldnimetus "Tabel", millele järgneb tabeli number ilma punktita. Tabelite numeratsioon on tööd läbiv. Tabelid nummerdatakse araabia numbritega. Ühe rea võrra allapoole kirjutatakse tabeli pealkiri. Tabelile antakse sisu lahtimõtestav lakooniline pealkiri. Pealkirja lahtimõtestamisel alustatakse tabeli sisust, millele järgneb objekti nimetus ja ajavahemik
Protokollis märgitakse koosoleku liik, toimumise aeg ja koht, juhataja ja protokollija, osavõtjad, puudujad, päevakord, iga päevakorrapunkti küsimus eraldi, ettekandjad, kaasettekandjad, küsimused, vastused, sõnavõtjad ning otsus. Koosoleku juhataja ja protokollija peavad protokolli õigsust kinnitama allkirjaga. *resolutsioon on otsustaja pealdis dokumendil. Resolutsioon võidakse kanda dokumendi peale või lisada eraldi lehena ning kuni 10 realisi resolutsioone ei tarvitse pealkirjastada. Haldusdok vorminõuded *asutuse logo või vapi kujutis vapi kasutamine sätestatakse seadusega ning valla või linna põhimäärusega. *dok väljaandja asutuse nimi peab täielikult vastama õigusaktis, millega asutus on moodustatud, märgitud nimele. Nimi p.o nimetavas käändes *asutuse registrinr *dokumendiliigi nimetus nimetavas käändes *kuupäev enamasti numbriline, eristades üksteisest punktidega, kuupäeva elemndid tuuakse ära ühel real *dokumendiregistri indeks s
Arhiivimaterjalide kasutamisel märgitakse arhiivi nimetus, fondi (lühend f.) number, nimistu (n.) number, toimiku (t.) number, lehe (l.) number. Andmed eraldatakse üksteisest komaga. Lisad Lisad paigutatakse kasutatud kirjanduse loetelu järele. Lisadeks on arvandmed ja materjalid, mis täiendavad põhiteksti, kuid mille sidumiseks tekstiga pole otsest vajadust (suuremahulised skeemid, dokumendivormid jt selgitavad ning abistavad materjalid). Kõik lisad tuleb pealkirjastada. Kui töös on rohkem kui üks lisa, siis tuleb nad nummerdada araabia numbritega vastavalt neile tekstis viitamise järjekorrale. Pealkirja kohale lehekülje paremasse ülanurka kirjutatakse näiteks “Lisa 2”. Lühendit “nr” ei kasutata ja punkti ei panda. Iga lisa peaks algama uuelt lehelt. Esimese lisa ette võib paigutada lehe pealkirjaga “Lisad” ja esitada sellel lisade pealkirjade loetelu. Lisad ja nende pealkirjad tuuakse ära töö sisukorras. Resümee
viitamisel. Viites esitatakse autori perekonnanimi või asutuse, ettevõtte nimi, materjali kasutamise kuupäev ja lehekülje numbrid (kui on). Näide: … vastavalt rahandusministeeriumi suvisele majandus- ja eelarvetulude prognoosile (Rahandusministeerium, 30.07.2004) 3.4. Töös lisade esitamine Lisad sisaldavad töö põhiosa mõistmiseks vajalikku täiendavat, mahukat informatsiooni (näiteks tabelid, joonised, mis on formaadis A4). Kõik lisad tuleb pealkirjastada ja nummer- dada araabia numbritega vastavalt nende tekstis viitamise järjekorrale. Ainult ühe lisa esitamisel lisa ei nummerdata. Lisa ülemisse paremasse nurka kirjutatakse poolpaksus kirjas sõna „Lisa” ja lisa number. Lühendit “nr” lisa numbri ees ei kasutata, punktiga eraldatult järgneb lisa pealkiri. Lisad ja nende pealkirjad tuuakse ära sisukorras. Kõikidele lisadele tuleb töös kindlasti viidata
Võtame näiteks sellesama töölaua. VA juhul, kui sa oleksid nõus maksma kolmanda osapoole aplikatsioonide installi eest et alter töölauda saada, Windowsiga oled sa seotud selle sama välimusega mille Microsoft on sulle ideaalnumbritega ära määranud. Linuxiga sa saad teha üsnagi oma soovide lähedase ja vajadusele vastava töölaua. 8. Mitmekihilised käivitustasemed vs ühekihilise käivitusnimekirjaga Ma ei suutnud välja mõelda, kuidas seda osa pealkirjastada. Ma räägin Linuxile omasest võimest lõpetada erinevate käivituslevelite jooksutamine. Sellega sa saad töötada kas Run promtis (3 mas käivitus aste) või GUI s (viies käivitustase). See võib tõesti säästa kogu ülejäänud energia, kui X Windows kapriisitsebja sa pead mõtlema, milles probleem. Sa saad seda teha bootides kolmandal tasemel, logides sisse rooti ja leiad/parandad vea. Windowsiga
andmeid sisaldavad tabelid paigutatakse lisadesse. Töös arvutatud või töödeldud andmete ta- belid esitatakse tekstis. Väga ulatuslikud tabelid tuleks samuti paigutada lisadesse. Tabel peab 15 asuma esimesel võimalusel pärast tekstis olevat esmast viidet tabelile. Tabel eraldatakse teks- tist ühe tühja reaga ja joondatakse vasakule. Tabelid tuleb nummerdada araabia numbritega ja pealkirjastada. Kasutada võib liht- või liitnu- meratsiooni. Kui tabeleid on vähe (alla 10), sobib lihtnumeratsioon, mille puhul tabelid num- merdatakse läbivalt kogu töö ulatuses (näiteks tabel 7). Suurema hulga tabelite puhul sobib liitnumeratsioon, mille puhul nummerdatakse peatükkide järgi (näiteks tabel 2.5), kus esimene number 2 tähendab töö teist peatükki ja teine number 5 tabeli järjekorranumbrit selles peatü- kis
2.2.11. Lisa Lisad paigutatakse kasutatud kirjanduse loetelu järele. Lisadesse paigutatakse töö põhiosa täiendavad ja selgitavad lisamaterjalid, nt ankeetide vormid, algaandmete tabelid, loetelud, suuremad joonised ja skeemid. Esimese lisa ette peab paigutama lehe pealkirjaga ,,LISA" (lehekülge ei nummerdata), mis paikneb lehekülje keskosas (kirjasuurusega 14, rõhutatult (Bold) ja suurtähtedega). Kõik lisad tuleb pealkirjastada ja allkirjastada. Kui töös on rohkem kui üks lisa, siis tuleb need nummerdada araabia numbritega vastavalt neile tekstis viitamise järjekorrale. Pealkirja kohale lehekülje paremasse ülanurka kirjutatakse sõna ,,Lisa" ja täht, nt Lisa A (Vorm A.1). Iga uus lisamaterjal peab algama uuelt lehelt. Lisamaterjali vormistamisel kehtib nõue lehekülje täitmise osas. Lisad, nende pealkirjad ja lehekülje numbrid esitatakse ära töö sisukorras. 2.2.12. Töö stiil ja keel
aruande, mis kooskõlastatakse ministeeriumi kantsleriga ja mille kinnitab rahandusminister. ,,Kuuma liini raport" (red line report) Kui siseauditi käigus või siseaudiitori muu tegevuse käigus avastatakse pettus, asutuse või riigi vara oluline kahjustamine või maine rikkumine, peab siseaudiitor võtma koheselt tarvitusele abinõud sellise tegevuse peatamiseks ning ta peab koostama eriraporti. Raport tuleks eristada teistest raportitest/aruannetest: 1) kas pealkirjastada punase värviga või 2) tõmmata esilehele diagonaalne punane joon. Raport edastatakse koheselt siseauditi eest vastutavale isikule, vajadusel kõrgemal seisvale organile või kõrgemal seisvale juhtimistasandile, kes on kohustatud rakendama abinõusid olukorra parandamiseks. Vajadusel tuleb informeerida ka õiguskaitseorganeid. Kuuma liini raport lisatakse selle auditi toimikusse, mille käigus rikkumine avastati.
Peale autori nime ja töö pealkirja märgitakse aasta, käsikirja liik ja asukoht Linda Sibula kiri Peeter Saulile 10. aug. 1972. Säilitatakse Tallinna Muusikakoolis. 17. LISAD Lisad paigutatakse kasutatud kirjanduse loetelu järele. Lisadeks on arvandmed ja materjalid, mis täiendavad põhiteksti, kuid mille sidumiseks tekstiga pole otsest vajadust (suuremahulised skeemid, dokumendivormid jt selgitavad ning abistavad materjalid). Kõik lisad tuleb pealkirjastada. Kui töös on rohkem kui üks lisa, siis tuleb nad nummerdada araabia numbritega vastavalt neile tekstis viitamise järjekorrale. Pealkirja kohale lehekülje paremasse ülanurka kirjutatakse näiteks "Lisa 2". Lühendit "nr" ei kasutata ja punkti ei panda. Iga lisa peaks algama uuelt lehelt. Esimese lisa ette võib paigutada lehe pealkirjaga "Lisad" ja esitada sellel lisade pealkirjade loetelu. Lisad ja nende pealkirjad tuuakse ära töö sisukorras (Referaadi vormistamine ... 2005).
Linda Sibula kiri Peeter Saulile 10. aug. 1972. Säilitatakse Tallinna Muusikakoolis. 15 17. LISAD Lisad paigutatakse kasutatud kirjanduse loetelu järele. Lisadeks on arvandmed ja materjalid, mis täiendavad põhiteksti, kuid mille sidumiseks tekstiga pole otsest vajadust (suuremahulised skeemid, dokumendivormid jt selgitavad ning abistavad materjalid). Kõik lisad tuleb pealkirjastada. Kui töös on rohkem kui üks lisa, siis tuleb nad nummerdada araabia numbritega vastavalt neile tekstis viitamise järjekorrale. Pealkirja kohale lehekülje paremasse ülanurka kirjutatakse näiteks "Lisa 2". Lühendit "nr" ei kasutata ja punkti ei panda. Iga lisa peaks algama uuelt lehelt. Esimese lisa ette võib paigutada lehe pealkirjaga "Lisad" ja esitada sellel lisade pealkirjade loetelu. Lisad ja nende pealkirjad tuuakse ära töö sisukorras (Referaadi vormistamine ... 2005).
"linnukese" või markeriga), see detail kiirendab posti töötlemist. 4.7. Soovitusi ametikirja koostamiseks Ametikirja tekst peab olema lühike. Vältida liigseid sõnu. Pikki kirju ei loeta korralikult läbi. täpne ja selge. Informatsioon peab olema üheselt mõistetav, andmed usaldusväärsed. keeleliselt ja juriidiliselt õigesti sõnastatud. loogiliselt üles ehitatud. Kiri peaks käsitlema ainult üht küsimust (lihtdokument) - on kergem pealkirjastada, registreerida, lahendamisele suunata, toimikusse paigutada. Kirja loogilised osad: sissejuhatus - tuuakse kirja koostamise põhjus, eesmärk, ka varem selles küsimuses peetud kirjavahetus või suulised lepped; probleemi esitus - tuuakse faktid, kaalutlused, selgitused; lõppkokkuvõte - tuuakse järeldused, palve või ettepanek küsimuse lahendamise kohta. Võimalikud teksti loogiliste osade järjekorrad: sissejuhatus - probleemi esitus - lõppkokkuvõte
8. Tekst 8.1. Dokumendi tekst peab olema võimalikult lühike, täpne, keelelt ja stiililt korrektne ja üheselt mõistetav. 8.2. Teksti vormistamisel kasutatakse plokkstiili, mille puhul teksti iseseisvad lõigud eraldatakse üksteisest kahekordse tekstis kasutatud reavahega. 8.3. Tekst joondatakse läbivalt vasaku või vasaku ja parema veerise järgi. 8.4. Pikemate dokumentide tekst liigendatakse. 8.5. Liigendused võib pealkirjastada ja tähistada araabia numbritega, mis eraldatakse üksteisest punktiga. Näide: 1 1.1 1.2 1.2.1 1.2.2 1.2.2.1 9. Tervitusvormel 9.1. Tervitusvormel vormistatakse ainult kirjaplangile ja kasutatakse erinevaid viisakusvorme vastavalt teksti sisule, kirjavahemärke ei kasutata. Näide: Lugupidamisega Parimate soovidega Ette tänades Edu soovides Austusega 10. Allkiri 10.1. Allkiri on dokumendile alla kirjutanud isiku allkiri. 10.2
Palgapoliitika Palga struktuur Tulemuste hindamine Individuaalne palk Joonis 2. Palga määramine. Allikas: (Alas 2001: 95). 38 3.12. Lisad Lisad sisaldavad töö põhiosa täiendavaid materjale ja mille esitamiseks tekstis pole otsest vajadust, näiteks luba uuringu läbiviimiseks, ankeetide vormid, kokkuvõtlikud tabelid, joonised, loetelud, juhendid jms. Kõik lisad tuleb pealkirjastada ja nummerdada araabia numbritega vastavalt neile tekstis viitamise järjekorrale. Lisa lehekülje paremasse ülanurka kirjutatakse sõna ,,Lisa" ja selle number, näiteks Lisa 1 ja punkti lõppu ei panda. Kui lisa sisumaht on >1 lehekülje, siis järgmiste lehekülgede ülanurka lisatakse sõna ,,järg", näiteks: Lisa 1 (järg). Iga lisa peab algama uuelt lehelt. Lisadele tuleb töös kindlasti viidata. Lisad ja nende pealkirjad tuuakse ära töö sisukorras, näiteks: LISAD Lisa 1
· Juriidiliste isikute esindajad, Tsüs, juriidiliste isikute üksikute liikide kohta käivates seadustes Volitus on ainult tehinguline volitusõigus. Volitusest ei saa rääkida nende esindajate suhtes, kelle esindusõigus tuleb seadusejärgi. Kui volitus on antud esindaja poolt dokumendi näol, siis nimetatakse seda volikirjaks. Igasugune volitus ei pea olema ajalti kirjas volikirjas, volitus võib olla ka kirjas, ei pruugi olla pealkirjastada volikirjana. Parem kui kirjas, sest kolmas isik võib küsida tõendit, mille järgi ta esindab- peab tõendama, et just tema on esindaja ja millised on tema volitused : reeglina volitus väljendatud kirjalikus vormis. Vastavalt Rsüs §118 lg 3 kui tehingu jaoks on seaduses ettenähtud teatud vorm, mille järgimata jätmise korral on tehing tühine, siis peab ka volitus selle tehingu tegemiseks olema antud samas vormis. Rohkem eeskirju vormi jaoks ette ei nähta. Volituse 2 erivormi :
lõpptulemus välja näha näiteks selline: Tabel 3. Vanus Vastajate arv Osakaal <= 19 115 7,6% 20 - 29 278 18,4% 30 - 39 254 16,9% 40 - 49 284 18,8% 50 - 59 260 17,3% 60 - 69 216 14,3% 70+ 100 6,6% KOKKU 1507 100,0% 4. Binaarse tunnuse (sugu) väärtuste kokkuloendamiseks sagedustabel sobib. Aga kas sellise tabeli töösse lisamine on põhjendatud ja vajalik? Ilmselgelt mitte, kuna iga tulem (tabel, diagramm vms) on vaja pealkirjastada ning sellele on vaja lisada järeldus. Antud juhul dubleerikisme me sama infot lausa kaks korda. Soolise jaotuse kohta piisab kui kirjutada: Kokku osales uuringus 1507 vastajat, kellest 698 (46,3%) olid mehed ja 809 (53,7%) naised. BINAARNE-TUNNUS ANDMEANALÜÜS: statistiline andmestik ja kirjeldav statistika. 2010/11 K.Osula -1- Konspekt on kasutamiseks Tallinna Ülikooli „Andmeanalüüs: statistiline andmestik ja kirjeldav statistika“ kursusel osalejatele. 1. SPSS põhimõisted
annaabi.ee 
