.pdf kujul kontrolltöö, milles teemaks iive, rahvaarv, statistika, lõuna ja põhja riikide iivete erinevus, keskmine laste arv naise kohta, loomuliku iibe arvutamine, demograafilise siirde etapp, linnastud jne.
z z ´´ ´´ ´´´ ´´´ ´´ ´´ ´´ ´´ ´´´ ´´´ ´´´ ´´´ ´´ ´´ ´´´ ´´´ ´´´ ´´´ ´´ ´´ ´´ ´´ ´´ ´´ ´´´ ´´´ ´´´ ´´´ x ´ ´ y3 ´ ´ ...
Skännerid Marden Muuk Kus kasutatakse skännereid? Millised skännerid on olemas? Mik kasutatakse skännereid? Millised on tootjad? Skanner (ka: skänner) on arvuti lisaseade, mis analüüsib kas mingit kujutist nagu näiteks fotot, noodikirja, trükitud teksti või füüsilist eset ja muudab saadud info digitaalseks kujutiseks. Skänner Skänner on seade, mis võimaldab olemasolevat kahemõõtmelist pildimaterjali digitaalsel kujul arvutisse viia. Skänneritavat kujutist valgustatakse ja valgus peegeldub CCDelementide maatriksile, mis muudab valguse elektrilisteks signaalideks. Skännerid jagunevad laua ja käsiskänneriteks. Käsiskännereid on tänapäeval kasutusel vähe (peamised kasutatavad käsiskännerid on vöötkoodi lugejad kaubanduses), peamiselt on kasutuses lauaskännerid. Peamised skänneri parameetrid on: lahutusvõime ehk mitu punkti tolli kohta suudab skänner eristada, värvisügavus ehk mitu värvitoo...
Tartu Ülikool Inglise keele mõjud eesti keelele Referaat Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus ........................................................................................... 3 Inglise keelest laenamise peamised põhjused .................................................... 4 Tsitaatsõnade kasutamine ........................................................................... 5 Mugavdamine ........................................................................................ 6 Muutused sõnade tähendustes ........................................................................ 7 Kirjandus .............................................................................................. 9 2 Sissejuhatus Referaat on kirjutatud Tiina Leemets...
Skänner Skänner on sedae,mis võimaldab olemasolevat kahemõõtmelist pildimateriali digitaalsel kujul arvutisse viia. Skänneritavat kujutist valgustatakse ja valgus peegeldub CCD-elementide maatriksile, mis muudab valguse elektrilisteks signaalisdeks. Skännerid jagunevad laua-ja käsiskänneriteks.Käsiskännereid on tänapeval kasutuses vähe (peamiselt kasutatavad käsiskännerid on võõtkoodi lugejad kaubanduses),peamiselt on kasutuses lauaskännerid. Peamised skänneri parameetrid on : lahutusvõime ehk mitu punkti tolli kohta suudab skänner eristada,värvisügavus ehk mitu värvitooni suudab skänner eristada ja skännerimis kiirus. Tekstituvastus OCR ehk tekstituvastus (Optical Character Recognition) on tehnoloogia,mille abil digitaalsest pildifailist eraldatakse ekst.Serda võimalust sisaldab skänneri tarkvara,samuti mõned spetsiaalsed arvutiprogrammid.Eesmärk on muuta pildi kujul olev tekst t...
DIGITAALNE ORIGINAAL POSTCRIPT · PostScript on programmeerimiskeel graafiliste objektide (tekst, vektorina kirjeldatud objektid nagu ring, ruut, joon jms ning rastergraafika) kirjeldamiseks sõltumata tulemust realiseerivast seadmest (printer, kuvar vms). Ajalugu · John Warnock 1976. aastal firmas Evans and Sutherland. · 1978 hakkas Warnock tööle Xerox PARC- is koos Martin Newell'ga. Disainimissüsteem nimega JaM Arendati edasi - InterPress · Warnock lahkus ettevõttest koos Chuck Geschke'ga ja rajas Adobe System'i aastal 1982. · InterPressi põhjal lihtsam keel - PostScript, mis tuli turule 1984. · 1985 tuli turule esimene laserprinter (Apple LaserWriter) PostScripti toetusega. See oli revolutsiooniline. · Sellest peale muutus PostScripti kasutamine laserprinterites tavaliseks. · 2001 ei olnud väga paljud printerid enam PostScripti toetusega, sest selle lisamine printerisse ...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Farmaatsia õppetool F1 Oliver Vaarmets TSÜANOKOBALAMIIN EHK B-12 VITAMIIN Referaat Teadustööde alustes Juhendaja: R. Orumaa Tallinn 2016 SISUKORD 1.Vitamiin B12 mõiste, allikad ja defitsiit..................................................................................3 1.1B12 vitamiini allikad ja imendumine.................................................................................3 1.2Vitamiin B12 defitsiit.........................................................................................................4 1.3B12 Vitamiini allikad.........................................................................................................4 2Taimetoitlased ja B12 vitamiin..............................................................................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Nimi perenimi HARILIK ITERATSIOONIMEETOD REFERAAT Juhendaja: nimi Tallinn 2016 Sisukord Mis on iteratsioonimeetod?..............................................................................................................3 Harilik iteratsioonimeetod...............................................................................................................4 Meetodi realisatsioon.......................................................................................................................8 Näide 1)........................................................................................................................................8 Näide 2)........................................................................................................................................9 Allikad................................................
Rastergraafika (raster graphics) Raalgraafika, mille puhul pilt koosneb ridade ja veergudena paiknevate pikslite massiivist. Vektorgraafika (vector graphics) kuva esitatakse vektorkogumina; graafilise teabe esitus objektihulgana. Rastergraafika pildi põhiparameetrid Resolutsioon/tihedus/eraldusvõime Resolutsiooni mõõtmise ühikuks on punktide arv tolli ehk dpi, dots per inch. Mida suurem on resolutsioon, seda kvaliteetsem pilt. Samas aga suureneb resolutsiooni tõustes pildifaili suurus. Resolutsiooni vaadeldakse tavaliselt skaneerimise ja printimise juures. Suurus pikslite arvuna Pildi suurus ekraanipikslite arvuna. Tavaliselt esitatakse see parameeter pildi küljepikkuste korrutisena, s.t kui pildi ühe külje pikkus on 80 pikselit ja teise külje pikkus 600 pikselit, siis suurus pikselite arvuna on 800x600. Värvisügavus Näitab seda, mittu bitti graafikamälu on vajalik ühe pikseli värvi kirjeldamiseks. · 1 bit-2 värvi · 2bit-4...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Ettevõtluse osakond EP 1 DDOC JA TARKVARA Referaat Juhendaja: assistent Taavi Tamberg Pärnu 2014 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. DDOC............................................................................................................................4 1.1. Ajalugu....................................................................................................................4 1.2. Mis on DDOC?.......................................................................................................5 1.3. DDOC komponendid..............................................................................................5 1.4. Failivormingud....................................................................
Võistluse ajal keelatud glükokortikoidid Aine struktuur https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/0/0d/Co rtisol2.svg/250px-Cortisol2.svg.png Toime inimorganismile, kõrvalmõjud Farmakoloogilistes doosides manustatuna võivad sünteetilised glükokortikoidid põhjustada mitmeid kõrvaltoimeid, ebamugavustundest eluohtlike seisundite ja surmani. Kõrvalmõjud võivad olla järgmised: immuunpuudulikkus, hüperglükeemia, insuliini resistentsus, glükokortikoidide indutseeritud osteoporoos, kaalutõus, hypercortisolemia, mäluhäired ja tähelepanupuudulikkus, primaarne neerupealiste koorolluse puudulikkus, lihaste lõhustumine, lipomatoos, kesknärvisüsteemi ülierutuvus (eufooria, psühhoos), ovulatsioonipuudus, kasvupeetus, rohekae, kaed jpt. Glükokortikoididega seotud Glükokortikoidid takistavad haigused: ...
1.;;1.1.;;1.1.1.;;....;; .....; ;......; ;.......; ;........; ;.........; ;;;;o;;;;;;o;;;;;;o;;;;;;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;;;;o;;;;;;;;;;;;;;;;;;;o;;;;;;;;;;;;;;;;;;; o;;;;;;;;;;;;;;;;;;;o;;;;;;o;;;;;;o;;;;;.;;..;;...;;....;; .....; ;......; ;.......; ;........; ;.........; ;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;;;;.;;..;;...;;....; ;.....; ;......; ;.......; ;........; ;;;;o;;;;;;o;;;;;;o;;;;;;;o;;;;;;;;;;;;;;;;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;;1.;;1. 1.;;1.1.1.;;....;; .....; ;......; ;.......; ;........; ;.........; ;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;;;;.;;..;;...;;....; ;.....; ;......; ;.......; ;........; ;;;;o;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;...
KordamiskÜsimused aines SidusinfotÖÖstus 2009 kevad 1. Miks on oluline aasta 1972? 1972 alustas Lockheed i Dialog kommertsteenuse pakkumist sidusandmebaasidest. Uus tÖÖstusharu oli sÜndinud sidusinfotÖÖstus (online information industry). Siia kuulub kõik, mis puudutab infotootmist e keskkonnas: andmebaasid nii vahendus kui täistekstinfot pakkuvad, ajakirjad, raamatud, teatmeinfo jpm. Samuti kuulub siia otsivõimaluste ja keskkondade arendamine elektroonilises keskkonnas sidusotsingu areng. 2. Nimetage sidusotsingutööstuse sektorid (4 üldist ja omakorda sisupakkujate jagunemine) ning iseloomustage neid põgusalt. sisu pakkujad: kirjastused (elektroonilised ajakirjad, raamatud) Saab leida: *teemavaldkondade ja tähestiku järgi; *ajakirjanumbrite sisukordi sirvides; *erinevate otsitunnuste alusel otsides. And...
Kuressaare Ametikool Ettevõtluse ja arvuti õppesuund Noorem tarkvaraarendaja Helena Himanen KONTORITARKVARA Referaat Juhendaja: õpetaja Anne Rand Kuressaare 2016 SISUKORD Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 1.Tekstitöötlus.................................................................................................................
1. Miks on dokumendihalduse metaandmete standardid vajalikud? Metaandmed on struktureeritud informatsioon dokumendi sisu, konteksti, vormistuse ja kasutamise kohta. Need andmed võimaldavad kasutajal hinnata ja kontrollida dokumendi sisu, väärtust ning usaldusväärsust, lihtsustades samas dokumendi taasleidmist ja hõlbustades ligipääsu dokumentidele kogu nende elutsükli vältel. 1 Probleem on aga selles, et erinevates asutustes võivad olla kasutusel erinevad, just nende vajadustest lähtuvad metaandmed, mis ei pruugi täita arhiivinduse nõudeid ning tagada metaandmeskeemide omavahelist ühildumist. Elektroonilise dokumendi puhul on aga halduse ning säilitamise seisukohalt metaandmed lausa kriitilise tähtsusega, seega, et dokumentide autentsus oleks tagatud ja kontrollitav läbi aja, on oluline välja töötada kontrollitud keel, mis standardiseerib terminoloogia lubatud terminitest ja metaandmete elementidest. 2 Kuna dokumente tekitavaid asutusi...
HALLANDUR SISUKORD •Hallanduri ajalugu •Mis on Hallandur •Kasutusalad •Eelised ja puudused •Kasutatud kirjandus HALL ANDURI AJALUGU Edwin Herbert Hall (1855-1938) oli Ameerika füüsik, kes töötas Harvardi ülikoolis (1881-1921) ja tegi töid termoelektri, metallide elektri- ja soojusjuhtivuse ning galvanomagnetiliste efektide kohta. 1879. aastal avastas ta omanimelise efekti, mille kohaselt magnetväljas asuvas ning konstantse vooluga kehas, mille liikumine on takistatud, tekib voolu ja magnetväljavektoriga ristisuunaline potentsiaali gradient, s. o. magnetvooga võrdeline Halli pinge. MIS ON HALLANDUR Halli andur on mõõteseade, mille töö põhineb Halli efektil (elektrivälja tekkimine magnetväljas asetsevas vooluga juhis). KASUTUSALAD Magnet- ja elektriväljade tugevuse mõõtmisel; Vooluandurites; Asukoha määramiseks; Kiiruse leidmiseks;...
LUUA METSANDUSKOOL Metsamajandus päevaõpe Puidu kestvus II kursuse metsamajanduse referaat Juhendaja: eraisik Koostaja: eraisik Luua 2012 Puidu termotöötlemine Uueks kaitseviisiks on termotöötlemine. Termotöötlemine (t = 195...230°C), mille puhul kasutatakse ainult kuumust ja auru, lisamata mingeid kemikaale, modifitseerib naturaalpuidu omadusi püsivalt. Suureneb ilmastiku- ja mädanikukindlus, soojaisolatsiooniomadused on paremad, suurendab kulumiskindlust. Puidu värvus tumeneb. Deformatsioonid (keerdumine, kahanemine jne) on minimaalsed ja tasakaaluniiskus on naturaalpuiduga võrr...
Failihaldus Faile on kahte liiki Programmid ja muud süsteemsed andmed Kasutaja andmed (dokumendid, pildid, videod jm.) Kõik andmed salvestatud failidesse Mistahes info salvestatakse arvutis faili kujul. Failid on kataloogide abil grupeeritud, et oleks kergem neid hallata ja hiljem infot leida. Kataloogidest moodustub otsitee ehk faili asukoht kõvakettal (nt kus võib asuda dokumendifail referaat.odt erinevates operatsioonisüsteemides): MS Windows 2000/XP/ C:Documents and SettingskasutajaMy Documentsreferaat.odt MS Windows Vista/7 C:UserskasutajaDocumentsreferaat.odt GNU/Linux /home/kasutaja/Dokumendid/referaat.odt Mac OS X /Users/kasutaja/Documents/referaat.odt FAIL • Iseseisev terviklik andmete kogum. • Igal failil oma nimi, aitab arvutist faili üles leida • Failis sisalduvad andmed määravad faili tüübi Faili nimi ja faili tüüp Faili nimi sisaldab: • Nimi • Laiend • Info...
Süsinik Asetus perioodilisustabelis Süsinik (C) on keemiliste elementide perioodilisustabelis IVA rühma 2. perioodi esimene element. Süsinik on mittemetalliline element. Kõik tema lähemad naabrid tabelis boor (B), räni (Si) ja lämmastik (N) on samuti mittemetallilised. Süsiniku aatomnumber on 6 ja aatommass 12. Kuna süsinik on tabelis perioodi keskel, ei moodusta ta positiivse laenguga ioone ega negatiivse laenguga ioone. Süsiniku levik looduses Süsinik on looduses üsna laialt levinud element. Teda esineb nii lihtainena kui ka liitainena. Ta on kõigis elusorganismides, fossiilsetes kütustes ja naftakeemiatoodetes leiduvate keemiliste ainete aluseks. Väga süsinikurikkad on mõned looduslikud tahked kütused, eriti kivisüsi. Antratsiit sisaldab 9095% puhast süsinikku. Puhast süsinikku leidub looduses teemandi ja grafiidina. Teemandi leiukohtadeks on peamiselt vanad vulkaanikraatrid, sest ta tekib süsiniku teistest vormidest ülisu...
Tallinna Inglise Kolledz Uurimustöö E-raamatud Maili Tirel G1 Tallinn 2010 Sissejuhatus Tänapäeval on tõenäoliselt raske leida inimest, kes võiks öelda, et pole digitehnikaga kokku puutunud. Peaaegu kõigele on loodud digitaalne analoog. Ajalehed ja -kirjad kolivad Internetti; varsti (kui mitte juba praegu) on käes aeg, kui võimalused, et lendad kunagi Kuule, on suuremad, kui võimalused, et saad ümbrikus kästisi kirjutatud kirja. Mis on VHS või fotonegatiiv? Kas kümne aasta pärast kasutavad neid sõnu ainult ajaloolased? Kui kõik muu digitaliseerub, siis ei jää ka raamatud ajast maha. 1440. aastal leiutas saksalane Johann Gutenberg trükimasina, pannes sellega aluse raamatute lihtsamale tootmisele ja seega ka laiemale levikule. Võib julgelt öelda, et see leiutis muutis maailma. Internetiajastu alguses sündis uutmoodi raamat e-raamat. Kas see saab sama ...
Tunnitöö Siiri Nukk OpenOffice.org Writer'i võimalused OpenOffice.org Writer võimaldab kujundada ja luua pilte, tableid ning diagramme sisaldavaid tekstidokumente. Dokumente saab salvestada paljudesse vormingutesse, kaasa arvatud stardardne OpenDocument vorming (ODF), Microsoft Word'i .doc vorming ja HTML. Lihtne on eksportida dokumente ka PDF-vormingusse (Portable Document Format). Kirjutamine OpenOffice.org Writer võimaldab luua nii lihtdokumente, nagu memod, faksid, kirjad, elulookirjeldused ja automaatselt koostatud dokumendid kui ka pikki ja keerulisi või mitmeosalisi dokumente, mis sisaldavad bibliograafiat, viidete tabeleid ja registreid. Lisaks sisaldab OpenOffice.org Writer selliseid kasulikke funktsioone nagu õi...
Leelis- ja leelismuldmetallid. Leelis- ja leelismuldmetallid: Lühiiseloomustus Lihtaine omadused Leidumine Tuntum ühend ja selle iseloomustus Leidumine organismis Kasutamine Leelismetallid IA rühma metallid Li, Na, K, Rb, Cs, Fr IA rühm => väliskihil 1e => o.a +I Väliskihi elektronvalem ns1 s-metallid Kõige aktiivsemad metallid Rühmas suureneb aktiivsus ülevalt alla Mida suurem aatomiraadius, seda aktiivsem, sest kergem elektrone loovutada Leelismuldmetallid IIA rühma metallid alates kaltsiumist: Ca, Sr, Ba, Ra IIA rühm => väliskihil 2e => o.a +II Väliskihi elektronvalem ns2 s-metallid Aktiivsed metallid Rühmas suureneb aktiivsus ülevalt alla Lihtaine omadused: (leelismetallid) Füüsikalised omadused. Kerged, pehmed, noaga lõigatavad, madal sulamistemperatuur. Hõbevalged. Keemilised omadused. Liikudes rühmas ülalt alla suureneb aatomiraadius, järjest kergemini loovutatakse väliskihi elektron ja metallilised omadused tugevne...
Desensibiliseerimine ehk psühholoogiline immuunsus Psühholoogiline immuunsus on vähenenud emotsionaalne tundlikus või reageerimisvõime ühe või mitme positiivse või negatiivse stiimuliga pärast mitmekordset sama stiimuli kogemist. Stiimuliks võivad olla näiteks putukahirmu puhul putukad, mida nähes tekib tugev negatiivne emotsioon ja ärevus, hirm; või näiteks sõjafilmides kujuteldav sõjasituatsioon, kus inimesed surevad ja veritsevad. Desensibiliseerimine on süstemaatilises ja kontrollitud kujul kasutuses ravimeetodina saamaks üle ärevusest ja foobiatest, kus patsiendile tuuakse vähehaaval esile turvalises keskkonnas ja rahuseisundis ärevust või hirmu põhjustavat stiimulit või olukorda. Mitmekordsel stiimuli esiletoomisel inimene harjub stiimuliga ning vähehaaval stiimuliga kontakti suurendades tekib olukord, kus hirm, mis enne oleks kerkinud, enam ei suurene. Seda harjutust vajalikul arvul kordi tehes kaobki tugev emotsioon stiim...
Jüri Gümnaasium SÜSINIK Referaat Koostaja : Keit Putrolainen Jüri 2010 Süsiniku levik looduses Süsinik (C) on keemiliste elementide perioodilisustabelis IVA rühma 2. perioodi esimene element. Süsinik on mittemetalliline element. Kõik tema lähemad naabrid tabelis boor (B), räni (Si) ja lämmastik (N) on samuti mittemetallilised. Süsiniku aatomnumber on 6 ja aatommass 12. Kuna süsinik on tabelis perioodi keskel, ei moodusta ta positiivse laenguga ioone ega negatiivse laenguga ioone. Süsinik võib loovutada 4 elektroni või võtta juurde 4 elektroni. Sellepärast moodustab ta teiste aatomitega peamiselt kovalentseid sidemeid. Iga sidememoodustab elektronipaar, milles üks elektron pärineb süsiniku aatomilt ja üks mõnelt teiselt aatomilt, näiteks vesinikult. Süsinik on looduses üsna laialt levinud element maakoores massi järgi 13. kohal. Teda esineb nii ehedalt kui ka ühendites. Süsinikku ja tema ühen...
RÄNI referaat 1. Nimetus ja avastamine Räni - Si (silicium) Nimi räni (inglise keeles silicium) tuleb ladinakeelsetest sõnadest silex, silicis, mis tõlkes on ,,sillutuskivi." (10) Ränikivi on ammu tuntud, selle põhielement sai aga tuntuks alles kahe sajandi eest. XVIII sajandi lõpul ja XIX sajandi algul püüdis H. Davy elektrolüüsida kuumutatud liiva, kuid protsess ei kulgenud (liiv ei juhi elektrivoolu, mitteeletrolüüt), siis püüdis ta redutseerida ränidioksiidi metallilise kaaliumi aurudega. Katsed aga polnud resultatiivsed, lähtuti valest eeldusest, et räni on metall. Gay-Lussac ja Louis Thenard (1811) viisid läbi eksotemilise reaktsiooni ränitetrafluoriidi ja metallilise kaaliumi vahel, kuid ei suutnud analüüsida reaktsioonil tekkinud ühendeid. 1824. aastal kuumutas J. Berzelius peenpulbriliste ainete (ränidioksiid, raud ja süsi) segu ja tõestas, et reaktsioonil tekib raua ...
Faililaiendid Sissejuhatus Peaaegu kogu informatsiooni, mida hoitakse meie arvutis, võib nimetada failideks. Programmid, dokumendid, pildid/fotod, muusikafailid, filmid, videod, mängud jne--kõik nad on failid ja neid erinevaid failitüüpe on palju. Faile hoitakse olenevalt operatsioonisüsteemist kas kaustades või kataloogides. Faile eristatakse nende nimede järgi ning ühes -ja samas kaustas peavad kõikidel failidel olema unikaalsed/erinevad failinimed. Mõnedes operatsioonisüsteemides kirjeldatakse faile nende formaatide järgi ja faililidele lisatakse lõppu nn suffix ehk laiend Tavaliselt koosneb see laiend 3 tähest ja ta eraldatakse failinimest punktiga (.), näiteks: Minu_foto_2007.a..jpg või Kassi-pilt.gif või Koera_pilt.bmp--kõik nad on pildid, aga nad on eriformaatides ja nad on seega erinevad failitüübid, sest nende laiendid (.jpg, .gif ja .bmp) on erinevad. Kuigi ühes ja samas kaustas ei tohi olla mitut sama nimega faili ning igal ...
Kaisa Ariva 23.09.2016 Praktiline töö nr. 2: artiklite ja õigusaktide leidmisvõimalusi Eestis Eesti humanitaar- ja sotsiaalteaduste artiklite andmebaas ISE - ise.elnet.ee 1. Mitu Rain Mikseri poolt ajavahemikul 2010-2015 kirjutatud artiklit õpetajaharidusest leiate? Millest need täpsemalt on? Kas täistekstile pääseb ka ligi? Kui jah, kuidas? Millist teemabaasi kasutasite? Leidsin ühe. Valisin autoriks ,,Rain Mikser" ja märksõnaks valisin ,,Õpetajaharidus", ajavahemiku valisin 2010-2015, artikli tüübi valisin ,,artikkel". Teemabaasi ei kasutanud. Täistekstile pääseb ligi, vajutades pärast otsingut lingile : http://www.digar.ee/arhiiv/nlib- digar:134642 Artikkel räägib: õpetajaharidus, mõisted, haridusajalugu, Prantsusmaa, Suurbritannia, Ameerika Ühendriigid, Eesti. 2. Mitu arvustust, mis puudutavad Mati Undi lavastust "Vaimude tund" ja mis on ilmunud ajakirjades ajavahemikul 2000-2010, leiate...
Failihalduse ülesanne Kirjelda järgnevaid tegevusi: 1. Kuidas luua rakendusprogrammis uut dokumenti? 2. Mis on vahet käskudel Save ja Save As...? 3. Kuidas avada rakendusprogrammis vajalikku dokumendifaili? Aga viimati kasutatud dokumenti? 4. Kuidas luua arvutisse uut kausta? Nimeta vähemalt kaks viisi. 5. Kuidas valida (märgistada) üht faili? Mitut järjestikust faili? Mitut erinevat faili, mis ei asu järjestikku? 6. Kuidas märgistada kõik kaustas olevad failid? 7. Kuidas kopeerida kaustu ja faile vahepuhvri abil? 8. Aga kuidas teisaldada? 9. Mis klahvi abil saab hiirega vedades faile kopeerida? 10. Kuidas muuta faili või kausta nime? 11. Kuidas kustutada mittevajalikku faili või kausta? 12. Milliseid märke ei tohi faili nimes kasutada? 13. Mida näitab faili nimelaiend? Kuidas seda kirjutatakse? 14. Millised on tekstifaili nimelaiendid? Aga programmifaili? 15. Mitu ühenimelist faili võib ühes kaustas olla? 16. Kuidas tähistatakse andmek...
Veeb ÕIS Moodle E-mail Töölaud / Minu kursused / IAX0010 Diskreetne matemaatika / HULGAD / HULGAD II — kontrollküsimustega test Alustatud esmaspäev, 21. detsember 2020, 13.53 Olek Lõpetatud Lõpetatud esmaspäev, 21. detsember 2020, 14.03 Aega kulus 10 min 45 sekundit Hindepunktid 13,00/13,00 Hinne 100,00, maksimaalne 100,00 Küsimus 1 Õige Hindepunkte 1,00/1,00 Misnimelise reegli/seaduse abil saab mittetäieliku Cantori normaalkuju teisendada täielikuks Cantori normaalkujuks ? ( sisesta ühesõnaline vastus ) Vastus: kleepimisseadus Küsimus 2 Õige Hindepunkte 1,00/1,00 Millise hulgatehte tulemus on hulgaelementide järje...
Jõhvi Gümnaasium Fosfor- ja lämmastikväetised Referaat Koostaja:Maila Meldre Klass:10A Juhendaja: Kristelle Kaarmaa Jõhvi 2009 Lämmastikväetised Lämmastikväetised on vees hästi lahustuvad. Lämmastik on meie mineraalmuldades esimene miinimumis olev toitelement ja tema mõju saagikusele seetõttu kõige suurem. Lämmastikuga üleväetamine pikendab aga taime kasvuperioodi, põhjustab teraviljade lamandumist, saagi nitraatidesisalduse suurenemist, keskkonna reostust . Mineraalväetiste lämmastik kas on nitraatne või muutub mullas mõne tunni kuni mõne päeva jooksul nitraatideks. Taimed kasutavad nitraate valkude jt ühendite sünteesil. Nitrifitseerivate bakterite toimel muutuvad aja jooksul ka mulda viidud ammooniumiühendid taimedele omastatavateks nitraatideks. Kuna muld ei seo nitraat...
INDREK SAAR MAKROÖKONOOMIKA LOENGUKONSPEKT PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010 SISUKORD 1. KOGUPRODUKTI MÕÕTMINE JA MAJANDUSKASV................................3 1.1. SKP olemus .....................................................................................................3 1.2. SKP arvutamise meetodid................................................................................3 1.3. SKP puudused .................................................................................................6 1.4. Reaalne ja nominaalne SKP .............................................................................7 1.5. Äritsüklid ja SKP täishõive...................................
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tervisekaitse spetsialisti õppekava Kaisa Elbrecht KAADMIUM Referaat Õppejõud: Olga Mazina Tartu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1. FÜÜSIKALISED JA KEEMILISED OMADUSED.........................................................4 2. ÜHENDID............................................................................................................ 5 2.1. Veeslahustuvad soolad................................................................................. 5 2.2 Kalkogeenid................................................................................................... 6 2.3 Ühendid fosfori, arseeni ja antimoniga..........................................................7 3. TOODANG JA KASUTAMINE............
ÕHKSIDEAINED SAAMINE, KASUTAMINE, TOOTMINE REFERAAT Õppeaines: EHITUSMATERJALID Ehitusteaduskond Õpperühm: EI 12 Juhendaja: lektor Esitamiskuupäev: Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2015 SISUKORD 2 SISUKORD..........................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................4 1.SIDEAINED......................................................................................................................................5 2.SIDEAINETE SAAMINE..........................................................................
Esimest tüüpi energiaallikad TALLINNA TEENINDUSKOOL 011MT Esimest tüüpi energiaallikad Referaat Juhendaja : Heikki Eskusson Tallinn 2012 Esimest tüüpi energiaallikad Sisukord Esimest tüüpi energiaallikad Sissejuhatus Mina räägin teile esimest tüüpi energiatest ( tuulest,veest,päikese ja laine energiast ) ja nende kasutamise võimalused Maailmas. Esimest tüüpi energiaallikad 1.Elektrienergia Elektrienergia on üks laiemalt tarbitavaid energiavorme ning suur osa erinevatest allikatest saadavast primaarenergiast muudetakse elektrienergiaks. Elektrit toodetakse elektrijaamades, kõrgepingeülekandevõrkude kaudu kantakse üle tarbimispiirkondadesse ning jaotatakse tarbijatele kesk- ja madalpingejaot...
***** Gümnaasium ******* 11b klass E-RAAMATUTE POPULAARSUS ****** GÜMNAASIUMIS Uurimistöö Juhendaja õpetaja ******* Valga 2013 SISSEJUHATUS Tänapäeval on tõenäoliselt raske leida inimest, kes võiks öelda, et pole digitehnikaga kokku puutunud. Peaaegu kõigele on loodud digitaalne lahendus. Ajalehed ja ajakirjad kolivad Internetti. Varsti on käes aeg kui võimalused, et kunagi saab igast väikelinnast pealinna sõita kiirrongiga, on suuremad, kui võimalused saada postkontorist käsitsi kirjutatud kirja. Käesolevas uurimuses otsitakse vastust probleemile: kui populaarsed on e-raamatud Valga Gümnaasiumi õpilaste seas? Tänapäeva noor on vägagi teadlik ennast ümbritsevast ühiskonnast. Tehnika ja digitaalmaailm on aga valdkonnad, millega noored kõige rohkem kursis on. Antud töös otsitakse informatsiooni, kui teadlikud on õpilased e-raamatutest ja e-väljaanne...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtlus ja majandusarvestuse õppetool Ä11 KÕ Ragne Leesnurm KONFLIKTID JA NENDE LAHENAMINE Referaat Õppejõud: Kaja Altermann Mõdriku 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................3 1. MIS ON KONFLIKT................................................................... ....4 2. MIS PÕHJUSTEL KONFLIKT TEKIB.................................................4 3. KONFLIKTIDE ERINEVAD LIIGID.....................................................4 4. KONFLIKTI ARENGU KOLM JÄRKU................................................6 5. KONFLIKTIST ÜLESAAMINE...........................................................6 6. KONFLIKTI LAHENDAMISE 6- ASTMELINE MEETOD.................
INDREK SAAR MIKROÖKONOOMIKA LOENGUKONSPEKT PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010 SISUKORD 1. MAJANDUSE JA MAJANDUSTEADUSE OLEMUS................................................................4 1.1. MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA ..............................................................................................4 1.2. MAJANDUSE KESKNE PROBLEEM ...............................................................................................5 1.3. TOOTMISRESSURSID .................................................................................................................5 1.4. MAJANDUSES OSALEJAD EHK MAJANDUSAGENDID ........................................................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr. 2 2014/2015 Kipssideainete katsetamine Õpperühm 131837 Mattias Põldaru Tallinn 10/10/2014 1 TÖÖ EESMÄRK Töö eesmärgiks on määrata kipsi jahvatuspeenus, kipsitaigna normaalkonsistents ja tardumisaeg ning kipsi proovikehade painde- ja survetugevus. 2 KATSETATUD EHITUSMATERJALID • Ehituskips - Knauf Baukips. Sisetingimustes kasutamiseks. Seguvee kulu valutöö jaoks on 1 kg/0,65 l (töötlemisaeg 10-12 min), pahtlilabidaga tasandamiseks on seguvee kulu 1 kg/0,45 l (töötlemisaeg 5-6 min). Madalaim temperatuur töötamise ja kivistumise ajal on +5 ºC. Ehituskips on tahke aine, mis on väljakujunenud kristalse struktuuriga. [1] 3 KASUTATUD TÖÖVAHENDID Töös on kasutatud järgmisi vahendeid: • elektroonil...
Betooniõpetus EPM 0030 Plastifikaatori mõju peeneteralise betooni omadustele. Töö eesmärk: Selgitada plastifikaatori mõju betoonisegu töödelda vusele ja veevajadusele, betoonisegu ja kivistunud betooni tihedusele, betooni painde- ja survetugevusele. Kasutatavad materjalid: Portlandtsement CEMI 42,5; "Kiiu" karjääri looduslik liiv; joogivesi; plastifikaator. Materjalide ettevalmistus: katsetes kasutatav portlandtsement sõelutakse eelne valt läbi sõela avaga 5 mm; enne kasutamist määratakse liiva terastikuline koos tis, puistetihedus ja eraldatakse terad läbimõõduga üle 5 mm. Töö käik: 1. Katsed tehakse segu koostisega 1:3 (tsement:liiv) korraldatavate katsete puhul 500 g tsementi ja 1500 g liiva. 2. Peeneteralised betoonisegud valmistatakse Hobarti segistis: kuivad materjalid segatakse segistis 1 minuti vältel, seejärel lisatakse vesi ...
Tuuleenergia Koostas: Klass: Juhendas: Pärnu 2012 Tuuleenergia on üks mitmetest 'rohelistest' energiatootmise liikidest. Juba ammustest aegadest peale on inimene tuuleenergiat enda heaks ära kasutanud tuuleveskite näol. Nüüd tahan ma teile tutvustada tuuleenergiat tema tänapäevasel kujul. Kõigepealt käsitlen tuulenergiat üldiselt ja lõpupoole annan ülevaate tuuleenergiast Eestis. Et võimalikult tõhusalt tuule liikumisest energiat toota peavad tiivikud olema hästi disainitud, ja siin ei mõtle ma esteetilist vaid pragmaatilist disaini. Võrreldes vanemate põlvkondade turbiinidega on tänapäeval kasutatavate efektiivsus palju suurem. Kui me mõtleme tuuleturbiinides...
Eesti Infotehnoloogia Kolledž E-Tervis Tallinn 2014 1 Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 2 Sissejuhatus Tehnoloogia mõjutab inimeste igapäevast elu märkimisväärselt ning sellest on kujunenud meie lahutamatuks osa. Tänapäeva infotehnoloogia loob aina rohkem uusi võimalusi inimeste omavaheliseks suhtluseks, vajaliku informatsiooni hankimiseks ja ühiskonna problemaatiliste probleemide lahendamiseks. Nende võimaluste kasutamine või mittekasutamine võib mõjutada omakorda inimarengut. Tehnoloogia areng on jõudnud ka tervishoiusektorisse. E-tervishoid on maailmas saamas järjest rohkem rakendust. Tänu e-tervishoiu kiirele arengule saavad inimesed mugavalt ja efektiivselt arstiabi. Kirjatöös on e-tervise kohta tehtud lühiülevaade, kuid kuna e-tervisena saab käsitleda peaaegu kõike, mis on seotud tervis...
IRM0110 Laineväljad ja antennid EKSAMIKÜSIMUSTE TEEMAD 2016 I LAINEVÄLJAD 1. ELEKTROMAGNETILINE VÄLI JA KESKKONA PARAMEETRID 1. Elektri- ja magnetvälja parameetrid ja omadused. IRM0110_03_mgvali.pdf LOENGUSLAIDIDE LÕPUS TABEL!!! IRM0110_02_elvali Elektrivälja tugevus: Laengud mõjustavad üksteist elektrivälja vahendusel. Igasugune laeng muudab teda ümbritseva ruumi omadusi: tekitab seal elektrivälja. Süsteemi kahest laengust võib vaadelda ka ekvivalentsel kujul kui laengut q1, mis asub laengu q2 poolt tekitatud elektriväljas. Elektrivälja tugevus on jõud, mis mõjutab üht laenguühikut elektriväljas. Vektori E suund ühtib positiivsele laengule mõjuva jõu suunaga. Joon.2-2. Punktlaengu elektrivälja tugevus E. kus F [N] on elektriline jõud, mis mõjutab üht laenguühikut elektriväljas piki laenguid ühendatavat joont, q1 ...
E-luger E-luger ehk e-raamatute luger ehk luger on tahvelarvutilaadne seade raamatute, perioodikaväljaannete (nt ajalehed ja ajakirjad) jm tekstide elektrooniliselt edastatud ja digitaalselt salvestatud sisu lugemiseks. Lugerite valdaval enamikul on andmekandjaks elektrooniline paber. Elektrooniline paber ehk e-paber on polügraafilise trükiga paberi sarnane elektrooniline kuvapind, mida kasutatakse peamiselt e-lugereis. Elektroonilise paberi väljatöötamise katseid alustati juba 1970. aastail firmas Xerox. Enne spetsiaalselt digiraamatutele mõeldud failivormingute kasutuselevõttu oli võimalik teoseid (eelkõige loengumaterjale, õpikuid) esitada ja lugeda peamiselt PDF-vormingus. Esialgu töötasid paljud firmad välja oma failivormingud. Kuna vormingute teisendamine oli tülikas, siis tekkis vajadus ühtse failivormingu järele. Alates 2007. aastast hakkasid levima E- Ink-tehnikal põhinevad lugemisseadmed ja alates 2010. aastast on ...
KOOL NIMI Kartulitärklise saamine Praktiline töö Tallinn 2013 Sissejuhatus Antud töös on ülevaade antud kartuli koostisest. Lähema vaatluse all on võetud tärklis ning praktilise katse kaudu on ka tärklist kartulist välja kuivatatud. Kartuli koostis ja selle väärtus Kartuli kui toiduaine bioloogilise väärtuse loovad madal suhkrusisaldus, keskmine tärklisesisaldus ja mitmed vitamiinid. Need näitajad on parimad vahetult peale koristamist. Kartuli söödavaks portsjoni olemuseks on mugul, selle osakaal on 0.9. Kartul on hea C vitamiini, kaaliumi, vitamiin B6 ja magneesiumi allikas. Kartul sisaldab palju valke ning on väga toitev, kuid kartul on ka suur süsivesikute allikas ning seetõttu võiksid kartuli tarbimist piirata inimesed, kes soovivad kaalu langetada. Kartulikoores asuvad inimesele mürgised glükoaloidid, mispärast tuleb kartuleid enne söömist koorida. Glükoaloidid on looduslikud mürgid, mitme...
Eesti Lennuakadeemia Lennunduse side- ja navigatsioonisüsteemide käitamise eriala Marie Turmann ERINEVATE SEIRETEHNOLOOGIATE VÕRDLUS Referaat Juhendaja: Nele Andresen Ülenurme 2015 SISUKORD KASUTATUD LÜHENDID JA TÄHISED...............................................................................................3 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................................4 1 RADARITE TOIMIMISE PÕHIMÕTTED...........................................................................................5 2 TEISTE SEIRESÜSTEEMIDE TOIMIMISE PÕHIMÕTTED..........................................................9 3 SEIRETEHNOLOOGIATE VÕRDLEMINE................................................................................
Sisukord Sisukord..........................................................................................................................1 Sissejuhatus.................................................................................................................... 2 Valguskaabli ajalugu......................................................................................................3 Valguskaabel.................................................................................................................. 5 Kaod valguskaablis........................................................................................................ 7 Valguskaabli tööpõhimõte..............................................................................................8 Kokkuvõte.......................................................................................................................
KORDAMISKÜSIMUSED kontrolltööks: Määratle, mis on... dokument (laiemas tähenduses) – jäädvustatud terviklik teave dokument (kitsamas tähenduses) – jäädvustatud terviklik teave, mis on küllaldane faktide või toimingute tõendamiseks dokumendihaldus – tegevused dokumendisüsteemi loomiseks ja haldamiseks; dokumentide koostamiseks ning dokumentide hõlmamiseks ja nende elukäigu haldamiseks dokumendihaldussüsteem – dokumendisüsteemi tehnoloogiline osa dokumentide koostamiseks, hõlmamiseks ja nende elukäigu haldamiseks dokumendisüsteem – isikute, dokumentide, dokumendihalduse tegevuste, tehnoloogiate ja nendevaheliste seoste kogum. Dokumendisüsteemi eesmärk on dokumentide haldamiseks vajaliku reeglistiku määratlemine ja rakendamine o Millest koosneb dokumendisüsteem? • Dokumendid jm teaberessurss • Dokumentide (ja arhiivi) ha...
Tallinna Tehnikaülikool Keemia ja Keskkonnakaitse tehnoloogia Kemikaali riskianalüüs Ksüleen Õpilane: Marvin Üürike Rühm: KAKB61 Juhendaja: Karin Reinhold Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 1 Isomeeride segu füüsikalis-keemilised omadused...............................................1 o-ksüleeni füüsikalis-keemilised omadused.........................................................1 m-ksüleeni füüsikalis-keemilised omadused........................................................2 p-ksüleeni füüsikalis-keemilised omadused.........................................................3 Kineetika ja metabolism.....................................................................
Tallinna Tehnikaülikool Keemia ja Keskkonnakaitse tehnoloogia Kemikaali riskianalüüs Ksüleen Õpilane: Marvin Üürike Rühm: KAKB61 Juhendaja: Karin Reinhold Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 1 Isomeeride segu füüsikalis-keemilised omadused...............................................1 o-ksüleeni füüsikalis-keemilised omadused.........................................................1 m-ksüleeni füüsikalis-keemilised omadused........................................................2 p-ksüleeni füüsikalis-keemilised omadused.........................................................3 Kineetika ja metabolism.....................................................................
TÕLLISTE VALLA KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS Referaat PK.0059 Koostaja: Juhendaja: Endla Reintam Tartu 2012 Sissejuhatus Töö peamiseks eesmärgiks on tutvustada ning hinnata Tõlliste valla praegust keskkonnaseisundit. Samuti tuua välja võimalikud lahendused keskkonna mitmekesisuse säilitamiseks ja metsade kaitseks ning õhu ja vee saastamise vähendamiseks. Tõlliste vald on Valga maakonna haldusüksus. Piirneb põhjas Hummuli, Õru ja Sangaste vallaga, lõunas Valga linna ja Karula vallaga, idas Võru maakonna Antsla vallaga, edelas Läti Vabariigi Valka piirkonna Valka vallaga. Tõlliste vallas on kaks alevikku. Veel asub Tõllistes suurel hul...
annaabi.ee 
