Platon "PIDUSÖÖK" Platoni ,,Pidusöök" on dialoog, milles käsitletakse armastuse, ilu ja iha teemat. Toimub sümpoosium, kus iga osaleja esineb kiidukõnega armastusele. Esimese kõne peab Phaidros, kes rõhutab armastuse rolli riigi ja selle sõjaväe tugevdamisel. Teisena kõneleb Pausanias, kes eristab taevast ja maist (meelelist) armastust. Taevane armastus on rohkem kultuuriline (armastatakse vaimu), meeleline armastus pigem bioloogiline (armastatakse keha). Kolmandana esinev arst Eryximachos laiendab armastuse mõistet ka näiteks muusikale, gümnastikale, põllundusele, astronoomiale ja ennustuskunstile. Neljandana võtab sõna Aristophanes, kes esitab kuulsaks saanud müüdi sugude tekkimise kohta.
võiks Poseidon, linna peajumal, tähtsuse poolest müntidel figureerida; pealegi oli ta Pegasose isa. Alles aastaid hiljem ilmub müntidele tema kolmhark. Veel pole avastatud ühtki head põhjust, miks korintlased oleks pidanud eelistama Athenat. Veel üks võimalus – Aphrodite Aphrodite oli Korintose tähtsaim jumalanna. Teda hüüti ka Uraniaks. Aphrodite kultus oli pühendatud ühiskonna kaitse tagamisele. See seletaks relvastatud Aphroditet – Aphrodite hoplismene, nagu Pausanias kirjeldas linna külastades üht seal nähtud kuju. Küprosel paisab Aphrodite olevat olnud müüriga ümbritsetud linnade jumalanna. Mylasas, Iasoses ja Erythrais on tuntud Aphrodite Strateia, Smürnas Aphrodite Stratonikis, vägede vallutaja. Korintoses asuv Aphrodite peatempel paiknes arvatavalt Akrokorintosel, kuid templi varemed on väikesed, nõnda arvati, et püha (templi)prostitutsioon toimus hoopis all-linnas.
Phaidros rõhutab armastuse rolli riigi ja sõjaväe tugevdamisel, sest „kui saaks riigi või sõjaväe ainult armastajaist ja armastatuist moodustada, siis juhiksid nad neid ülihästi, väldiksid kõike häbiväärset ja võistleksid omavahel“ (182), kuna armastatu nähes oleks piinlik midagi häbiväärset korda saata. Ühesõnaga, armastus paneb inimese ennast ületama. 2. Teisena räägib Pausanias, kes teeb õhtumaises kultuuris püsima jäänud eristuse taevase ja maise (ehk „meelelise“) armastuse vahel. Meeleline armastus on rohkem bioloogiline, sellega armastatakse eeskätt keha ja eelistatakse rumalat partnerit. Taevane armastus on rohkem kultuuriline, sellega armastatakse teises eeskätt tema vaimu ja eelistatakse tarka kaaslast. Armastus ei tohi olla liiga hõlpus (nagu Elises ja Boiootias) ega lihtsalt
kiirejalgseid noormehi. Originaalsust oli säärases praktikas siiski vähe. Varem olid jooksjad endale suurepäraste kulleritena nime teinud. Ligi 4000 aastat vana seinamaal kirja edasiandvast käskjalast ühes Benihassani ( Kesk Egiptuse ) hauakambris on vanimaks seda laadi dokumendiks. '' Ainult '' pool tuhat aastat noorem ( ca 1500 a. e. m. a. ) on Vana Egiptuse pealinnast Teebast leitud sama- teemaline maaling. Kreeka kirjanik Pausanias kirjutas Aleksander Suure kullerist, endisest olümpiavõitjast Philonidesest, kelle raidkuju olevat asetsenud isegi Olümpias. Väljakaevamised seda küll päevavalgele ei toonud, kuid selle asemel avastati kiviplaat, millel oli tekst: '' Kuningas Aleksander Suure kiirkäskjalg ja Aasia sammudega mõõtja Philonides Zoitosest, Kreekast pärineva Chersonasose poeg, on selle ( tahvli ) olümpialikule Zeusile pühendanud. '' Mida tähendab sammudega mõõtja?
aastal kahjustasid seda gootid, 401. aastal hävitas selle lõplikult Saint John Chrysostom. Zeusi kuju Olümpias Kuju oli 1213 meetrit kõrge ja kujutas oma aujärel istuvat Zeusi, see oli nii suur, et täitis kogu tema jaoks ehitatud templi. Strabon kirjutas: "kui Zeus tõuseks püsti, tõstaks ta templi katuse pealt". Kuju oli valmistatud kullast, elevandiluust ja eebenipuust ning oli kaunistatud vääriskividega. Kuju troon oli valmistatud seedripuust. Kuju on kirjeldanud ka Pausanias. Umbes 360 pKr viidi kuju Konstantinoopolisse, kus see hävis 475 tulekahjus. Halikarnassose mausoleum Mausoleumi laskis Halikarnassosesse ehitada Kaaria valitsejanna Artemisia II oma 353 eKr surnud abikaasa Mausolose mälestuseks. Mausoleum valmis kiiresti, aastail 353-350 eKr. On oletatud, et niisuguse hoone ehitamiseks on 3 aastat liiga vähe, mistõttu tema ehitus võis alata juba Mausolose eluajal või lõppeda mõnevõrra hiljem.
org/wiki/Hygieia http://en.wikipedia.org/wiki/Asclepius http://en.wikipedia.org/wiki/Machaon_(physician) http://www.theoi.com/Ouranios/AsklepiasHygeia.html http://en.wikipedia.org/wiki/Bowl_of_Hygieia http://www.thepharmacyexpert.com/Hygeia.htm http://drugtopics.modernmedicine.com/drugtopics/article/articleDetail.jsp?id=116727 http://en.wikipedia.org/wiki/Rod_of_Asclepius http://www.pantheon.org/articles/h/hygieia.html http://www.ancientsites.com/aw/Post/1217435 http://et.wikipedia.org/wiki/Pausanias http://www.pjonline.com/news/hygieia_goddess_and_pharmacy%E2%80%99s_it_girl http://www.sciencemuseum.org.uk/broughttolife/people/hygeia.aspx http://en.wikipedia.org/wiki/Serpent_(symbolism) Piltide allikad: 1) http://en.wikipedia.org/wiki/File:Hugieia-pentagram.svg 2) http://en.wikipedia.org/wiki/File:Hygea,_copia_romana_da_originale_greco_del_III_s ec._ac.JPG 3) http://www.codart.nl/news/857/ 4) http://www.victorianweb.org/painting/klimt/paintings/6.html 5) http://www
Zeus lõikas nad pooleks o Teosest saab teada, et vastassugupool tõmbab inimesi, sest ta tahab oma teist poolt leida, muidu nad on poolikud, saada taas täiuslikuks o Erost kirjeldatakse erinevalt, näiteks: · Noorkim ja õrnem jumal · Taevane ja maine jumal · Ilus ega kole jumal · Vaimne ja kehalise jumal o Pidusöögi kangelaseks saab Eros, kuna temast on vähe räägitud, inimese elus on armastusel väga suur roll o Pausanias leiab, et armastuses on häbiväärne, kui armastad ainult välise ilu pärast, võimu pärast ja rikkuse pärast o Diotima on tark naine Platoni või Sokratese väljamõeldis o Armastuses on õige tee vaimsuse hindamine o Sokrates · Mõtles välja inimese · Mõtiskles paigal seistes, võis nii tunde teha · Sokratest austati · Inetu · Talle meeldis näi data et teised eksivad o Mõte
Amazonaste vastu). Osa lõunapoolsetest metoopidest on nüüdseks kadunud, kuid nagunii võib välja lugeda kujutistest, et tegu on Kentauromahhiaga (sõda pool inimeste, pool hobuste kentauridega). Põhjapoolsed metoobid on väga halvasti säilinud, kuid tõenäoliselt on seal kujutatud Trooja sõda. Metoop Kentaromahhiast Friis, kõige iseloomulikum asi Parthenoni puhul on see, et ümber tsella jookseb pikk friis, mis pärineb aastatest 442-438 eKr. 2. sajandi seikleja Pausanias kirjeldas lühidalt oma kirjutistes friisi, pöörates peamise tähelepanu templi sees olevale kuldsele Ateena kujule. Läänepoolne osa frontoonist kajastas Ateena sündi oma isa, Zeusi peast. Müüdi järgi, Zeus sünnitas Ateena siis, kui tal oli väga ränk peavalu ning ta palus Hephaistosel, vasaraga vastu pead lüüa. Ning kui too seda tegi, Zeusi pea avanes ning sealt tuli välja Ateena täies varustuses. Kahjuks keskmised osad on hävinenud.
Teiseks olulisemaks reisiteemaliseks müüdiks on kindlasti Odüsseuse merereis Troojast Ithakale. Kreeklaste reisimise ajalooliseks märgendiks on linnade asutamine Väike-Aasias ja Musta mere rannikul 8.-7.saj eKr. Kirjanduslikud allikad reisimise kohta hõlmavad näiteks Herodotose „Historia“, kus räägitakse erinevatest sõjakäikudest ja Aleksandriromaani, kus on juttu reisidest Idamaadesse. 75. Milliseid paiku kirjeldab Pausanias oma reisikirjas ja milline tähtsus on sellel hilisematele aegadele? Pausaniase reisisihid: Joonia ja Kreeka, Aasia Süüriast Euphrateseni, Itaalia ja Sitsiilia, Rooma. Kirjeldab Kreeka ajaloolisi piirkondi nii geograafiliselt kui ka kultuuriliselt (ajalugu, kirjandus, religioon, kunst, kombed). Pausaniase mõju: Pausanias mõjutas tugevalt Winckelmanni, kelle jaoks ta oli võtmeks kujuteldava Vana- Kreeka juurde
troonil. Tema väärikas nägu oli range ja heatahtlik, pead ehtis õlipuuokstest pärg. Tema rüü jättis paljaks õla ja rinna ülaosa ning rüü laiad voldid katsid alakeha. Paremas käes hoidis ta kullast ja elevandiluust, pärjatud peaga Nike kuju; vasakus valitsuskeppi, millel istus kullast Zeusi püha lind - kotkas. "Ka jumala sandaalid on kullast, samuti rüü, mis figuuride ja lilledega, nimelt liiliatega inkrusteeritud on," märkis Pausanias. Vaatajat hämmastas kõigepealt kuju suurus. Skulptuur võttis enda alla peaaegu kolmandiku templi sisemusest. Troonil istuva Zeusi pea ulatus laeni. Kallimachose ja Straboni andmeil oli kuju 12,5 meetrit kõrge. Osa antiikautoreid kinnitab seda, osa vähendab mõõte, kuid kõige tagasihoidlikumate andmete järgi oli skulptuuri kõrgus ilma aluseta vähemalt 9 meetrit. Strabonile näis tempel selle võimsa figuuri jaoks liiga väike. Kuju oli "nii suur, et kuigi
troonil. Tema väärikas nägu oli heatahtlik, pead ehtis õlipuuokstest pärg. Tema rüü jättis paljaks õla ja rinna ülaosa ning rüü laiad voldid katsid alakeha. Paremas käes hoidis ta kullast ja elevandiluust, pärjatud peaga Nike kuju; vasakus valitsuskeppi, millel istus kullast Zeusi püha lind-kotkas. "Ka jumala sandaalid olid kullast, samuti rüü, mis figuuride ja lilledega, nimelt liiliatega inkrusteeritud on,"märkis Pausanias. Skulptuur võttis enda alla peaaegu kolmandiku templi sisemusest. Troonil istuva Zeusi pea ulatus laeni. Kallimachose ja Straboni andmetel oli kuju 12,5 meetrit kõrge. Skulptuuri riided, samuti pärg ümber Zeusi pea ning ta kätel asuva Nike rõivad ja võidupärg olid tehtud säravast kullast. Zeusi keha ja pea olid vandlist, mille soe kollakasroosa värvitoon andis talle hämmastava elutruuduse. Kullast ja elevandiluust olid valmistatud ka Zeusi troon, mille
poosis rikkalike ilustustega kaunistatud troonil. Tema väärikas nägu oli heatahtlik, pead ehtis õlipuuokstest pärg. Tema rüü jättis paljaks õla ja rinna ülaosa ning rüü laiad voldid katsid alakeha. Paremas käes hoidis ta kullast ja elevandiluust, pärjatud peaga Nike kuju; vasakus valitsuskeppi, millel istus kullast Zeusi püha lind-kotkas. "Ka jumala sandaalid olid kullast, samuti rüü, mis figuuride ja lilledega, nimelt liiliatega inkrusteeritud on,"märkis Pausanias. Kreeklastele polnud Zeusi kuju ainult jumaluse sümbol. Ta oli neile Hellase enda suurus, mida sümboliseerisid Zeusi trooni kaunistavad mütoloogilised stseenid, mis olid valitud nii, et 9 neid tajuti Kreeka võidu apoteoosina Pärsia üle. See mütoloogiline keel, mis meid ükskõikseks jätab, oli kreeklastele arusaadav, elav, erutav ja kodanikutundeist kantud. Umbes 360 pKr viidi kuju Konstantinoopolisse, kus see hävis tulekahjus.
Tuntumad luuletajad sellel ajajärgul olid Kallimachos,Theokritos ja Apollonios Rhodoselt. Ajalookirjanduses oli oluline autor Polybios. Rooma ajajärk: Sellel ajajärgul tekkis kirev kirjandus,mis suurendas lugemishuvi. Parimad olid rahvalikud seiklus ja armastuslood,tekkis karjaseromaan. Ajalookirjanduse olulised autorid olid Josephus,Flavius,Diodoros,Dionysios Halikarnassosest,Appianos ja Cassius Dio. Kunsti -ja kultuuriloolise materjaliga tegeles Pausanias,biograafiaid ja eetikaeelseid teoseid kirjutas Plutarchos. Museion: Vana-Kreekas muusade pühamu (tempel,koobas või mäetipp). Tuntud on Helikoni museion,Ateena filosoofiakoolide museionid aga ka Akadeemia museion ja Lykeioni museion,eriti aga Aleksandria uurimisasutus Museion. Esimesed museionid rajati kreekas kaunite kunstide jumalannade auks. Hooned olid erakordselt piduliku arhidektuuriga,seal toimusid näitused,kunstnike kogunemised ning kohtumised rahvaga
saj eKr) Xenophon Anabasis (5.saj eKr) Aleksandriromaan (4.saj eKr-4.saj AD): reisid Idamaadesse. Reisid Kreekamaal: Apuleius Metamorfoosid ehk Kuldne eesel. Kreeka romaan ja reisikirjeldus eksootilistesse maadesse (Etioopia) Kirjalikud: Pausaniase reisisihid: Joonia ja Kreeka, Aasia Süüriast Euphrateseni, Itaalia ja Sitsiilia, Rooma. Kreekamaa kirjeldus: 1.Atika; 2.Korinthos; 3.Lakoonia; 4.Messeenia; 5.- 6.Elis(Olümpia); 7.Ahhaia; 8.Arkaadia; 9.Boiootia; 10.Fookis, Lokris. 41.Pausanias reisikirjades. Tähtsus hilisematele aegadele. Pausaniase reisisihid: Joonia ja Kreeka, Aasia Süüriast Euphrateseni, Itaalia ja Sitsiilia, Rooma. Kreekamaa kirjeldus: 1.Atika; 2.Korinthos; 3.Lakoonia; 4.Messeenia; 5.- 6.Elis(Olümpia); 7.Ahhaia; 8.Arkaadia; 9.Boiootia; 10.Fookis, Lokris. Pausaniase mõju: J.Winckelmann (tervikpilt antiikaja arengus), John Frazer ingl k. Tõlge ja kommentaarid, arheoloogia andmed (1884-1898) (1890 Kuldne oks)
Odüsseuse merereis Troojast Ithakale (Homeros Odüsseia) Historia: Linnade asutamine (Väike Aasia, Musta mere rannik (8.-7. saj.) Sõjakäigud: Herodotos Historia (5. saj. eKr) Xenophon Anabasis (5. saj. eKr.) Aleksandriromaan (4. saj. eKr.-4. saj AD): reisid Idamaadese Reisid Kreekamaal: Apuleius Metamorfoosid ehk Kuldne eesel Kreeka romaan ja reisikirjeldused eksoootilistesse maadesse (Etioopia) Kirj: 38. Milliseid paiku kirjeldab Pausanias oma reisikirjas ja milline tähtsus on sellel hilisematele aegadele? Vastus: Pausaniase reisisihid: Joonia ja Kreeka, Aasia Süüriast Euphrateseni, Itaalia ja Sitsiilia, 9 Rooma. Kreekamaa kirjeldus: 1. Atika; 2. Korinthos; 3. Lakoonia; 4. Messeenia; 5-6. Elis (Olümpia); 7. Ahhaia; 8. Arkaadia; 9. Boiootia; 10. Fookis, Lokris. Pausaniase mõju: J
sõjast iii. Apollodoros, - koostas kirjandusloolisi ja keeleteaduslikke teoseid iv. Ovidius, - enim lugusid. Pannud kirja peaaegu kõik müüdid ja teinud seda kõige pikemalt. Hea luuletaja ja andekas jutustaja, ent oli jutustustest maailmavaateliselt kaugel ja hindas neid mõttetuteks v. Plutarchos, - koostas ülikute elulugusid, moraalitraktaate, vi. Pausanias); - 10 raamatust koosnev teos ,,Kreeka perigees", koostas reisil läbi Kreeka emamaa g. allikalise baasi üldine seis. 2. Minoiline ja Mükeene periood: a. Kultuspaigad; b. losside osa kultuspaikade ja rituaalsete keskustena; - Knossosel polnud templeid, sestap olid lossid kultuskohtadeks c. andmed rituaalide kohta; d. Knossose lossi oletatav rituaalistik. avatud, hõlmasid suuri masse; naisjumalad
saj. eKr.-4. saj AD): reisid Idamaadese Reisid Kreekamaal: Apuleius Metamorfoosid ehk Kuldne eesel Kreeka romaan ja reisikirjeldused eksoootilistesse maadesse (Etioopia) Kirj: Pausaniase reisisihid: Joonia ja Kreeka, Aasia Süüriast Euphrateseni, Itaalia ja Sitsiilia, Rooma. Kreekamaa kirjeldus: 1. Atika; 2. Korinthos; 3. Lakoonia; 4. Messeenia; 5-6. Elis (Olümpia); 7. Ahhaia; 8. Arkaadia; 9. Boiootia; 10. Fookis, Lokris. 38. Milliseid paiku kirjeldab Pausanias oma reisikirjas ja milline tähtsus on sellel hilisematele aegadele? Pausaniase reisisihid: Joonia ja Kreeka, Aasia Süüriast Euphrateseni, Itaalia ja Sitsiilia, Rooma. Kreekamaa kirjeldus: 1. Atika; 2. Korinthos; 3. Lakoonia; 4. Messeenia; 5-6. Elis (Olümpia); 7. Ahhaia; 8. Arkaadia; 9. Boiootia; 10. Fookis, Lokris. Pausaniase mõju: J. Winckelmann (tervikpilt antiikajast arengus), John Frazer ingl k.
kaunistatud troonil. Tema väärikas nägu oli range ja heatahtlik, pead ehtis õlipuuokstest pärg. Tema rüü jättis paljaks õla ja rinna ülaosa ning rüü laiad voldid katsid alakeha. Paremas käes hoidis ta kullast ja elevandiluust, pärjatud peaga Nike kuju; vasakus valitsuskeppi, millel istus kullast Zeusi püha lind - kotkas. "Ka jumala sandaalid on kullast, samuti rüü, mis figuuride ja lilledega, nimelt liiliatega inkrusteeritud on," märkis Pausanias. Vaatajat hämmastas kõigepealt kuju suurus. Skulptuur võttis enda alla peaaegu kolmandiku templi sisemusest. Troonil istuva Zeusi pea ulatus laeni. Kallimachose ja Straboni andmeil oli kuju 12,5 meetrit kõrge. Osa antiikautoreid kinnitab seda, osa vähendab mõõte, kuid kõige tagasihoidlikumate andmete järgi oli skulptuuri kõrgus ilma aluseta vähemalt 9 meetrit. Strabonile näis tempel selle võimsa figuuri jaoks liiga väike.
Hellenismi ajajärk (4. saj lõpp 1. saj lõpp eKr): uus komöödia (Menandros), Aleksandria luule (Kallimachos, Theokritos, Apollonios Rhodoselt), kataloogid (Aratos), ajalookirjandus (Polybios) Rooma ajajärk (1. saj lõpp eKr 5.-6. saj pKr): nn kirev kirjandus (Lukianos, Athenaios), romaan (Chariton, Heliodoros, Achilleus Tatios, Longos), ajalookirjandus (Josephus Flavius, Diodoros, Dionysios Halikarnassosest, Appianos, Cassius Dio), Pausanias, Plutarchos 3. Milliste takistavate teguritega tuleb arvestada tervikpildi loomisel antiikkirjandusest? Keeled (kreeka, ladina) Kultuuriruumid (kelti, germaani, sküüdi, foiniikia, egiptuse, pärsia jt kultuuride mõju) Riigikord (arhailisest kogukonnast kuni isevalitsusliku polise ja viimaks impeeriumini) Religioon (paganlik polüteism, varane kristlus) Juurdepääs (keelte oskamine, tõlgete hulk) 4
troonil. Tema väärikas nägu oli heatahtlik, pead ehtis õlipuuokstest pärg. Tema rüü jättis paljaks õla ja rinna ülaosa ning rüü laiad voldid katsid alakeha. Paremas käes hoidis ta kullast ja elevandiluust, pärjatud peaga Nike kuju; vasakus valitsuskeppi, millel istus kullast Zeusi püha lind-kotkas. "Ka jumala sandaalid olid kullast, samuti rüü, mis figuuride ja lilledega, nimelt liiliatega inkrusteeritud on,"märkis Pausanias. Skulptuur võttis enda alla peaaegu kolmandiku templi sisemusest. Troonil istuva Zeusi pea ulatus laeni. Kallimachose ja Straboni andmetel oli kuju 12,5 meetrit kõrge. Skulptuuri riided, samuti pärg ümber Zeusi pea ning ta kätel asuva Nike rõivad ja võidupärg olid tehtud säravast kullast. Zeusi keha ja pea olid vandlist, mille soe kollakasroosa värvitoon andis talle hämmastava elutruuduse. Kullast ja elevandiluust olid valmistatud ka Zeusi troon, mille
25 tungivatest nõuetest hoolimata Kesk-Kreekas võimutseva vaenlase ründamisega. Alles siis, kui ateenlased ähvardasid pärslaste poole üle minna, tungisid peloponnesoslased Kesk-Kreekasse ja ühinesid Salamiselt tulnud Ateena vägedega. Otsustav lahingus Plataia linna juures Teebast lõunas juhtis kreeklasi langenud Leonidase poja eest regendina valitsev Pausanias. Kreeka liiduväe vastu võidelnud pärslased ja teebalased said hävitavalt lüüa ja Mardonios langes. Teeba alistus, Pärsia väe riismed aga taganesid Aasiasse. Umbes samal ajal ründas kreeklaste liidulaevastik Väike-Aasia rannikul Mykale neemel Pärsia laevu. Lahingu saatuse otsustas pärslaste leeris võidelnud Anatoolia kreeklased poolevahetus võitluse käigus. Järgnevalt hõivas kreeka laevastik Dardanellide väina
Eepika esindajaina on tuntud Homeros ja Hesiodos. 8. Nimeta klassikalise perioodi esindajaid kreeka kirjanduses. Luuletajaist on tuntumad Sappho ja Pindaros, näitekirjanikest Sophokles ja Euripides, ajaloolastest Herodotos, Thukydides ja Xenophon. 9. Nimeta hellenismiaja esindajaid kreeka kirjanduses. Tolla aja tuntumad on Kallimachos, Theokritos, Apollonios Rhodios. 10. Nimeta Rooma perioodi esindajaid kreeka kirjanduses. Tuntud on ajaloolased Josephus Flavius ja Pausanias, filosoofidest Epiktetos, Plotinos. 11. Millistel antiikaja perioodidel on olnud kõige suurem mõju hilisemale Euroopa kultuurile? Klassikalisel perioodil on ilmselt olnud enim mõju, eriti Aristotelese ja Platoni filosoofial ja teaduslikul lähenemisel. Aristotelese suur mõju Euroopas on märgatav alates 12. sajandist, mil Aristotelese kirjutised moodustasid põhiprogrammi Euroopa ülikoolides. Samuti klassikalise perioodi komöödial ja kõnekunstil, samuti kunstil. 19.
toimus Laconicas väga suur maavärin. Seda käsitleti Poseidoni kättemaksuna, kuna spartalased olid pühaduse teotajad, kuna nad olid Poseidoni pühamu kaitse all olevaid heloote tapnud. Järgnes suur ülestõus ja ei tehtud tööd enam. See oli süsteemile ohtlik ja läks 10 a et see ülestõus maha suruda ja olukord stabiliseerida. Ateena välispoliitika 478 pandi algus Ateena mereliidule. See sai alguse sellest, et Ioonia linnad ei tahtnud olla spartalaste alluvuses. Pausanias, Sparta lahingujuht, käitus ioonlastega üleolevalt ja Ioonia linnad pakkusid oma liitu Ateenale, kes olid ka ioonlased. Aristeides tuli tagasi ja tema eestvedamisel moodustati Delose liit. See oli Egeuse mere äärsete linnade võitlusliit Pärsia vastu. Delose saarel on üks ühispühamu ja see oli keset merd, ühendades ioonlasi üleüliselt. Synedrion- nõukogu käis seal koos. Liitlased kohustusid ühiselt võitlema. Nad
annaabi.ee 
